21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/1

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1878,

8. oktoober 2015,

millega antakse vastavalt Belgia Kuningriigile ja Poola Vabariigile luba ratifitseerida Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta ja Austria Vabariigile luba sellega ühineda

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta (edaspidi „Budapesti konventsioon” või „konventsioon”) on väärtuslik vahend siseveelaevanduse edendamiseks kogu Euroopas.

(2)	Euroopa Liidul on ainuvälispädevus, eelkõige seoses Budapesti konventsiooni artikliga 29, kuivõrd nimetatud artikli sätted mõjutavad eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 593/2008 (1).

(3)	Budapesti konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu Euroopa Liit. Sellest tulenevalt ei saa liidust saada konventsiooni lepinguosalist.

(4)	Seepärast peaks liikmesriikidel, kellel on Budapesti konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvad laevatatavad siseveeteed, olema lubatud konventsiooni ratifitseerida või sellega ühineda.

(5)	Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Madalmaade Kuningriik, Rumeenia ja Slovaki Vabariik on Budapesti konventsiooni lepinguosalised.

(6)	Belgia Kuningriik ratifitseeris Budapesti konventsiooni pärast seda, kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 593/2008, millega liit omandas ainuvälispädevuse. Nõukogu peaks seetõttu ex post andma Belgia Kuningriigile loa konventsiooni ratifitseerimiseks.

(7)	Austria Vabariik ja Poola Vabariik, kellel on Budapesti konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvad laevatatavad siseveeteed, on väljendanud huvi saada konventsiooni lepinguosalisteks.

(8)	Ülejäänud liikmesriigid on teatanud, et neil ei ole Budapesti konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvaid laevatatavaid siseveeteid ja seega ei ole nad huvitatud konventsiooni ratifitseerimisest ega sellega ühinemisest.

(9)	Budapesti konventsioon võimaldab osalisriikidel teha avaldusi konventsiooni reguleerimisala kohta. Sellest tulenevalt peaksid Austria Vabariik ja Poola Vabariik esitama konventsiooni sätetega lubatud avaldused, mida nad peavad asjakohaseks ja vajalikuks.

(10)	Määrus (EÜ) nr 593/2008 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning seetõttu osalevad nad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning kohaldamisel.

(11)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu annab vastavalt Belgia Kuningriigile ja Poola Vabariigile loa ratifitseerida Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta ja Austria Vabariigile loa sellega ühineda.

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Austria Vabariik ja Poola Vabariik esitavad Budapesti konventsiooni sätetega lubatud asjakohased avaldused.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Austria Vabariigile ja Poola Vabariigile.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/3

---

TÕLGE

BUDAPESTI KONVENTSIOON

kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta (1)

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1. augusti 1975. aasta kohtumise lõppakti soovitusi õiguskordade ühtlustamiseks eesmärgiga arendada koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga transporti Reini navigatsiooni keskkomisjoni ja Doonau komisjoni liikmesriikides,

TUNNISTADES vajadust ja soovi kehtestada ühisel kokkuleppel teatavad ühtsed eeskirjad seoses kaupade siseveetranspordi lepingutega,

ON OTSUSTANUD sõlmida sellel eesmärgil konventsiooni ja on leppinud selleks kokku järgmises:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „veoleping”– mis tahes leping, millega vedaja võtab endale veotasu maksmise eest kohustuse transportida kaupa siseveeteedel;

2)   „vedaja”– isik, kes on sõlminud või kelle nimel on sõlmitud kaubasaatjaga veoleping;

3)   „tegelik vedaja”– isik, kellele vedaja on usaldanud veo või selle osa teostamise, välja arvatud vedaja teenistuses olev isik või tema esindaja;

4)   „kaubasaatja”– isik, kes on sõlminud või kelle nimel on sõlmitud vedajaga veoleping;

5)   „kaubasaaja”– isik, kellel on õigus kaup vastu võtta;

6)   „veodokument”– dokument, mis tõendab veolepingut ning seda, et vedaja on kauba peale laadinud või üle võtnud, ning mis on esitatud konossemendi või saatelehe või muu kaubanduses kasutatava dokumendi vormis;

7)   „kaup”– ei hõlma pukseeritavaid ega tõugatavaid laevu ega pagasit ega reisijate sõidukeid; kui kaup on pandud konteinerisse, alusele või sarnasele veovahendile/sarnasesse veovahendisse või kui see on pakendatud, hõlmab „kaup” sellist veovahendit või pakendit juhul, kui selle on tarninud kaubasaatja;

8)   „kirjalik”– kui asjaomased pooled ei ole teisiti kokku leppinud, hõlmab see teabe esitamist elektrooniliste, optiliste või sarnaste sidevahendite kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult, telegrammi, faksi, teleksi, meili või elektroonilise andmevahetuse teel, eeldusel et teave on taasesitatav;

9)   „käesoleva konventsiooniga kooskõlas kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid”– asjaomases riigis kehtivad muud õigusnormid peale rahvusvahelise eraõiguse normide.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat konventsiooni kohaldatakse mis tahes veolepingu suhtes, mille kohaselt asuvad lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht ning lossimissadam või kauba tarnekoht kahes eri riigis, millest vähemalt üks on käesoleva konventsiooni osalisriik. Kui lepinguga on ette nähtud valik eri lossimissadamate või tarnekohtade vahel, määrab valiku lossimissadam või tarnekoht, kuhu kaup on tegelikult tarnitud.

2.   Käesolevat konventsiooni kohaldatakse veolepingute suhtes, mille eesmärk on kauba vedamine ilma ümberlaadimiseta nii siseveeteedel kui ka veeteedel, mille suhtes kohaldatakse merenduseeskirju, lõikes 1 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul kui:

a)	kooskõlas kohaldatava merendusõigusega on väljastatud meritsi veo konossement või

b)	veeteedel läbitav vahemaa, mille suhtes kohaldatakse merenduseeskirju, on pikem.

3.   Käesolevat konventsiooni kohaldatakse hoolimata laeva riikkondsusest, registreerimiskohast või kodusadamast või sellest, kas laev on mere- või siseveelaev, ning hoolimata vedaja, kaubasaatja või kaubasaaja kodakondsusest, elukohast või registreeritud tegevuskohast.

II PEATÜKK

KONVENTSIOONIOSALISTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 3

Kauba ülevõtmine, vedamine ja üleandmine

1.   Vedaja transpordib kauba tarnekohta kindlaksmääratud aja jooksul ning annab selle kaubasaajale seisukorras, millisena ta selle üle võttis.

2.   Kui ei ole teisiti kokku lepitud, toimub kauba ülevõtmine ja üleandmine laeva pardal.

3.   Vedaja otsustab, millist laeva kasutatakse. Ta on kohustatud rakendama enne reisi ja reisi alustamisel nõuetekohast hoolsust, millega ta tagab, et veetavat kaupa silmas pidades on laev kauba vastuvõtmiseks sobivas seisundis, on meresõidukõlblik, mehitatud ja varustatud vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kõnealuse kauba veoks on olemas vajalikud riiklikud ja rahvusvahelised load.

4.   Kui on kokku lepitud, et vedu toimub spetsiaalsel laeval või eriliiki laeval, on vedajal õigus laadida või ümber laadida kaup tervikuna või osaliselt teisele laevale või teist liiki laevale ilma kaubasaatja nõusolekuta üksnes:

a)

sellistes olukordades nagu madal vesi või kokkupõrge või mis tahes muu selline takistus navigeerimisel, mis oli ettenägematu veolepingu sõlmimise ajal ja mille tõttu on kauba laadimine või ümberlaadimine vajalik veolepingu täitmiseks, ning kui vedaja ei suuda saada asjakohase aja jooksul kaubasaatjalt juhtnööre, või

b)	kui see toimub vastavalt selles sadamas, kus laev asub, valitsevale tavale.

5.   Välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kaubasaatja kohustustes, tagab vedaja, et kauba laadimine, paigutamine ja kinnitamine ei kahjusta laeva turvalisust.

6.   Vedajal on õigus vedada kaupa tekil või lahtistel laevadel üksnes juhul, kui see on kaubasaatjaga kokku lepitud või kui see on kooskõlas konkreetse kaubatehinguga või seda nõutakse kohustuslike eeskirjadega.

Artikkel 4

Tegelik vedaja

1.   Artikli 1 lõikes 1 sätestatud määratlusele vastav leping vedaja ja tegeliku vedaja vahel on veoleping käesoleva konventsiooni tähenduses. Sellise lepingu kasutamisel kohaldatakse kõiki käesolevas konventsioonis sisalduvad kaubasaatjat käsitlevaid sätteid vedaja suhtes ning vedajat käsitlevaid sätteid tegeliku vedaja suhtes.

2.   Kui vedaja on usaldanud veo või selle osa teostamise tegelikule vedajale, olenemata sellest, kas vabadus seda teha on sätestatud veolepingus või mitte, jääb sellegipoolest kogu veo eest vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele vastutavaks vedaja. Kõik käesoleva konventsiooni sätted, mida kohaldatakse vedaja vastutuse suhtes, kehtivad ka tegeliku vedaja vastutuse suhtes tema teostatava veoga seoses.

3.   Vedaja teavitab igal juhul kaubasaatjat sellest, kui ta usaldab veo teostamise või osa sellest tegelikule vedajale.

4.   Kaubasaatja või kaubasaajaga sõlmitud mis tahes leping, mis ületab vedaja käesoleva konventsiooni sätete kohaseid kohustusi, mõjutab tegelikku vedajat üksnes ulatuses, millega ta on sõnaselgelt ja kirjalikult nõustunud. Tegelik vedaja võib kasutada kõiki vastuväiteid, mis on veolepingu alusel lubatud vedajale.

5.   Kui vastutavad nii vedaja kui ka tegelik vedaja, on nende vastutus solidaarne. Ükski käesoleva artikli säte ei piira nendevahelist regressiõigust.

Artikkel 5

Tarneaeg

Vedaja tarnib kauba veolepingus kokku lepitud tähtaja jooksul või, kui tähtaega ei ole kokku lepitud, aja jooksul, mis on hoolsalt vedajalt mõistlikult eeldatav, võttes arvesse reisi tingimusi ja takistamata navigeerimist.

Artikkel 6

Kaubasaatja kohustused

1.   Kaubasaatja peab tasuma veolepingus sätestatud summa.

2.   Kaubasaatja esitab vedajale veetava kauba kohta enne kauba üleandmist kirjalikult järgmised üksikasjad:

a)	mõõtmed, arv või kaal või kauba lastipaigutustegur;

b)	kauba tuvastamiseks vajalikud märgised;

c)	kauba liik, omadused ja tunnused;

d)	juhtnöörid seoses kauba suhtes kehtivate tolli- või halduseeskirjadega;

e)	muud vajalikud andmed, mis tuleb veodokumendis esitada.

Kaubasaatja annab vedajale kauba üleandmisel üle ka kõik vajalikud saatedokumendid.

3.   Kui see on vajalik kauba olemuse tõttu, pakendab kaubasaatja kokkulepitud veooperatsiooni silmas pidades kauba sellisel viisil, mis takistab kauba kaotsiminekut või kahjustumist pärast vedaja poolt ülevõtmist ja enne kauba tarnimist, et tagada, et kaup ei kahjustaks laeva ega teisi kaupu. Vastavalt sellele, mis on veo suhtes kokku lepitud, korraldab kaubasaatja ka asjakohase markeerimise kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste või riiklike eeskirjadega või, kui selliseid eeskirju ei ole, kooskõlas üldiselt siseveelaevanduses tunnustatud eeskirjade ja tavadega.

4.   Sõltuvalt vedaja kohustustest lastib kaubasaatja kauba ning paigutab ja kinnitab selle kooskõlas siseveelaevanduse tavadega, välja arvatud juhul, kui veolepingus on sätestatud teisiti.

Artikkel 7

Ohtlik ja saastav kaup

1.   Ohtliku või saastava kauba vedamise korral teavitab kaubasaatja enne kauba üleandmist ning lisaks artikli 6 lõikes 2 nimetatud üksikasjadele vedajat selgelt ja kirjalikult kaubaga seotud saaste ohust ja riskidest ning võetavatest ettevaatusabinõudest.

2.   Kui ohtliku või saastava kauba vedamiseks on vaja luba, annab kaubasaatja vajalikud dokumendid üle hiljemalt kauba üleandmisel.

3.   Kui ohtliku või saastava kauba vedamise jätkamine, lossimine või üleandmine osutub haldusloa puudumise tõttu võimatuks, kannab kauba lastimissadamasse või lähemasse kohta, kus need saab lossida, üle anda või kõrvaldada, tagastamise kulud kaubasaatja.

4.   Otsese ohu korral elule, omandile või keskkonnale on vedajal õigus kaup maha laadida, muuta see kahjutuks või, eeldusel et selline meede ei ole ebaproportsionaalne kujutatava ohu suhtes, hävitada, isegi kui enne kauba ülevõtmist teda teavitati või muul viisil informeeriti kaubaga seotud ohu liigist või saaste riskidest.

5.   Kui vedajal on õigus võtta eespool lõigetes 3 või 4 osutatud meetmeid, võib ta nõuda kahjude hüvitamist.

Artikkel 8

Kaubasaatja vastutus

1.   Kaubasaatja vastutab kõikide kahjude ja kulude eest, mis vedajal või tegelikul vedajal tekivad järgmistel põhjustel, isegi kui tema ei ole nendes süüdi:

a)	artikli 6 lõikes 2 või artikli 7 lõikes 1 osutatud üksikasjad või andmed puuduvad, on ebatäpsed või puudulikud;

b)	ohtlik või saastav kaup ei ole markeeritud või sildistatud vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele või riiklikele eeskirjadele või, kui selliseid eeskirju ei ole, vastavalt siseveelaevanduses üldiselt tunnustatavatele eeskirjadele ja tavadele;

c)	vajalikud saatedokumendid puuduvad, on ebatäpsed või puudulikud.

Vedaja ei tohi enda vastutusest vabastamiseks toetuda kaubasaatja vastutusele, kui on tõestatud, et viga tekkis vedaja enda, tema teenistuses olevate isikute või esindajate süül. Sama kehtib tegeliku vedaja suhtes.

2.   Kaubasaatja vastutab nende isikute tegude ja tegematajätmiste eest, keda ta kasutab ülesannete ning artiklites 6 ja 7 osutatud kohustuste täitmiseks, kui sellised isikud tegutsevad oma töösuhte raames, nagu oleksid sellised teod või tegematajätmised tema enda omad.

Artikkel 9

Veolepingu ülesütlemine vedaja poolt

1.   Vedaja võib veolepingu üles öelda, kui kaubasaatja on jätnud täitmata artikli 6 lõikes 2 või artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.

2.   Kui vedaja kasutab lepingu ülesütlemise õigust, võib ta laadida kauba maha kaubasaatja kulul ja nõuda valikuliselt makset mis tahes järgmise summa ulatuses:

a)	kolmandik kokkulepitud veotasust või

b)	lisaks seisurahale kompensatsioon, mis vastab tekkinud kulude ja põhjustatud kahju summale, ning juhul, kui reis on juba alanud, proportsionaalne osa veotasust juba tehtud reisi eest.

Artikkel 10

Kauba tarne

1.   Olenemata kaubasaatja kohustusest vastavalt artikli 6 lõikele 1, vastutab kaubasaaja, kes pärast kauba saabumist tarnekohta nõuab nende üleandmist, vastavalt veolepingule veotasu ja muude kauba eest makstavate tasude eest, samuti oma osa eest mis tahes üldavariis. Veodokumendi puudumise korral või kui sellist dokumenti ei ole esitatud, vastutab kaubasaaja kaubasaatjaga kokku lepitud veotasu eest, kui see on kooskõlas turutavaga.

2.   Tarneks peetakse kauba üleandmist kaubasaaja käsutusse vastavalt veolepingule või konkreetsele kaubatehingule või lossimissadamas kohaldatavatele kohustuslikele eeskirjadele. Tarneks peetakse ka kauba sunnitud üleandmist ametiasutusele või kolmandale isikule.

III PEATÜKK

VEODOKUMENDID

Artikkel 11

Liik ja sisu

1.   Vedaja väljastab iga käesoleva konventsiooniga reguleeritava veo kohta veodokumendi; ta väljastab konossemendi üksnes juhul, kui kaubasaatja seda nõuab ja kui see on kokku lepitud enne kauba lastimist või enne selle vedamiseks ülevõtmist. Veodokumendi puudumine või asjaolu, et see on puudulik, ei mõjuta veolepingu kehtivust.

2.   Veodokumendi originaali peab allkirjastama vedaja, laeva omanik või vedaja volitatud isik. Vedaja võib nõuda, et originaali või koopia allkirjastaks ka kaubasaatja. Allkiri võib olla kirjutatud käsitsi, saadetud faksiga, perforeeritud, tempel, sümbolid või mis tahes muu mehaanilise või elektroonilise vahendiga tehtud, kui see ei ole keelatud selle riigi õigusaktidega, kus veodokument väljastati.

3.   Veodokument on vastupidiste tõendite puudumise korral prima facie tõend veolepingu sõlmimise ja sisu kohta ning selle kohta, et vedaja on kauba üle võtnud. Eelkõige on see alus eeldusele, et kaup on vedamiseks üle võetud veodokumendis kirjeldatud kujul.

4.   Kui veodokument on konossement, määrab see üksi kindlaks vedaja ja kaubasaaja vahelised suhted. Veolepingu tingimused määravad jätkuvalt kindlaks vedaja ja kaubasaatja vahelised suhted.

5.   Veodokument sisaldab lisaks oma nimetusele järgimisi andmeid:

a)	vedaja ja kaubasaatja nimi, elukoht või registreeritud tegevuskoht;

b)	kaubasaaja;

c)	selle laeva nimi või number, mille pardale on kaup viidud, või veodokumendis sisalduvad üksikasjad, mis näitavad, et vedaja on kauba üle võtnud, kuid pole seda veel laevale laadinud;

d)	lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht ning lossimissadam või tarnekoht;

e)	kaubaliigi tavanimetus ning selle pakendamismeetod ning ohtliku või saastava kauba korral selle nimetus vastavalt kehtivatele nõuetele või, kui sellist nimetust ei ole, selle üldine nimetus;

f)	pardale viidud või vedamiseks üle võetud kauba mõõtmed, arv või kaal, samuti tunnusmärgid;

g)	vajaduse korral avaldus, et kaupa veetakse või võib vedada tekil või lahtistel laevadel;

h)	veotasu käsitlevad kokku lepitud sätted;

i)	saatelehe korral märge, kas tegu on originaali või koopiaga; konossemendi korral originaalide arv;

j)	väljaandmise koht ja kuupäev.

Veodokumendi õiguslikkust käesoleva konventsiooni artikli 1 lõike 6 tähenduses ei mõjuta käesolevas lõikes nimetatud ühe või mitme üksikasja puudumine.

Artikkel 12

Veodokumendis sisalduvad reservatsioonid

1.   Vedajal on õigus lisada veodokumenti reservatsioone järgmiste aspektide kohta:

a)

kauba mõõtmed, arv või kaal, kui tal on alust kahtlustada, et kaubasaatja esitatud andmed on ebatäpsed, või kui tal ei olnud mõistlikke vahendeid andmete kontrollimiseks, eriti kui kaup ei ole üle loetud, mõõdetud või kaalutud tema juuresolekul, või kuna mõõtmed või kaal on ilma sõnaselge kokkuleppeta määratud laeva süvise järgi;

b)	tunnusmärgid, mis ei ole selgelt ja vastupidavalt kinnitatud kaubale või, kui kaup on pakendatud, ümbrisele või pakendile;

c)	kauba ilmne seisukord.

2.   Kui vedaja jätab märkimata kauba ilmse seisukorra ega lisa reservatsioone, loetakse seda märkeks veodokumendis, et kaup oli silmanähtavalt heas seisukorras.

3.   Kui kaup on kooskõlas veodokumendis sätestatud üksikasjadega paigutatud konteinerisse või laeva lastiruumidesse ning selle on pitseerinud muud isikud kui vedaja, tema teenistuses olevad isikud või esindajad ning kui konteiner ega pitser ei ole lossimissadamasse või tarnekohta jõudmisel kahjustunud või katki, siis eeldatakse, et kauba kahjustumine või kaotsiminek ei toimunud veo ajal.

Artikkel 13

Konossement

1.   Konossemendi originaalid on kaubasaaja nimel väljastatud sellenimelised dokumendid käskijale või esitajale.

2.   Sihtkohas antakse kaup üle üksnes algselt esitatud originaalkonossemendi vastu; seejärel ei saa teiste originaalide alusel nõuda lisatarneid.

3.   Kui vedaja kauba üle võtab, võrdub konossemendi üleandmine selle alusel kaupa saama volitatud isikule asjaomase kauba õiguste omandamise osas kauba üleandmisega.

4.   Kui konossement on üle antud kolmandale isikule, sealhulgas kaubasaajale, kes on tegutsenud heas usus, tuginedes selles esitatud kauba kirjeldusele, ei ole vastupidised tõendid artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud eelduse kohta vastuvõetavad.

IV PEATÜKK

KAUBA KÄSUTUSÕIGUS

Artikkel 14

Käsutusõiguse omanik

1.   Kaubasaatjal on kauba käsutusõigus; eelkõige võib ta nõuda vedajal kaubavedu peatada, muuta tarnekohta või tarnida kaup muule kaubasaajale kui see, kes on märgitud veodokumendis.

2.   Kaubasaatja käsutusõigus lõpeb, kui kaubasaaja pärast kauba saabumist ettenähtud tarnekohta on nõudnud kauba üleandmist ning

a)	kui vedu toimub saatelehe alusel pärast seda, kui originaal on üle antud kaubasaajale;

b)	kui vedu toimub konossemendi alusel pärast seda, kui kaubasaatja on loobunud kõikidest tema valduses olevatest originaalidest, andes need üle teisele isikule.

3.   Asjakohase märkega saatelehel võib kaubasaatja saatelehe väljastamisel loobuda kauba käsutusõigusest kaubasaaja kasuks.

Artikkel 15

Käsutusõiguse rakendamise tingimused

Kui kaubasaatja või artikli 14 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel kaubasaaja soovib kasutada käsutusõigust, peab ta:

a)	konossemendi kasutamise korral esitama kõik originaalid enne kauba saabumist ettenähtud tarnekohta;

b)	muu veodokumendi kui konossemendi kasutamise korral esitama asjakohase dokumendi, mis sisaldab uusi juhtnööre vedajale;

c)	hüvitama vedajale kõik kulud ja kahju, mis on tekkinud juhtnööride täitmise tõttu;

d)	maksma kogu kokkulepitud veotasu juhul, kui kaup lossitakse enne ettenähtud tarnekohta jõudmist, välja arvatud juhul, kui veolepingus on sätestatud teisiti.

V PEATÜKK

VEDAJA VASTUTUS

Artikkel 16

Vastutus kahju eest

1.   Vedaja vastutab kahju eest, mis tuleneb kauba kaotsiminekust või kahjustumisest kauba vedamiseks ülevõtmise ja üleandmise vahelisel ajal või kui see tuleneb tarne hilinemisest, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõestada, et kahju oli tingitud olukorrast, mida nõuetekohaselt hoolas vedaja poleks saanud ennetada ja mille tagajärgi tal poleks olnud võimalik vältida.

2.   Vedaja vastutust kahju eest, mis tuleneb kauba kaotsiminekust või kahjustumisest enne kauba laevale laadimist või pärast selle laevalt maha laadimist, reguleeritakse veolepingu suhtes kohaldatava riigi õigusega.

Artikkel 17

Töötajad ja esindajad

1.   Vedaja vastutab nende oma teenistuses olevate isikute ja esindajate tegude ja tegematajätmiste eest, kelle teenuseid ta veolepingu täitmise ajal kasutab, kui kõnealused isikud tegutsevad oma töösuhte raames, nagu oleksid sellised teod või tegematajätmised tema enda omad.

2.   Kui veo teostab vastavalt artiklile 4 tegelik vedaja, vastutab vedaja ka tegeliku vedaja ning tegeliku vedaja teenistuses olevate isikute ja esindajate tegude ja tegematajätmiste eest nende töösuhte raames.

3.   Kui nõue esitatakse vedaja või tegeliku vedaja teenistuses olevate isikute või esindajate vastu, on sellistel isikutel juhul, kui nad tõestavad, et tegutsesid töösuhte raames, õigus toetuda vastutusest vabastamistele ja vastutuse piirmääradele, mida käesoleva konventsiooni kohaselt on õigus kasutada vedajal või tegelikul vedajal.

4.   Ametiasutuse määratud kaptenit, keda ei saa vabalt valida, ei peeta töötajaks ega esindajaks lõike 1 tähenduses.

Artikkel 18

Vastutusest vabastamise erijuhud

1.   Vedaja ja tegelik vedaja vabastatakse vastutusest, kui kaotsiminek, kahjustus või viivitus on tingitud mõnest allpool loetletud asjaolust või riskist:

a)	kaubasaatja, kaubasaaja või kauba käsutusõigusega isiku teod ja tegematajätmised;

b)	kaupa käsitses, lastis, paigutas või lossis kaubasaatja, kaubasaaja või kaubasaatja või kaubasaaja nimel tegutsev kolmas isik;

c)	kauba vedamine tekil või lahtistel laevadel, kui see on kaubasaatjaga kokku lepitud või kui see on kooskõlas konkreetse kaubatehingu tavadega või kui seda nõuavad kehtivad eeskirjad;

d)	kauba liik, millest tingitult on sel oht täielikult või osaliselt kaotsi minna või kahjustuda, eriti purunemise, rooste, kõdunemise, kuivamise, lekkimise, loomuliku kao (mahus või kaalus) või kahjurite või näriliste tõttu;

e)	pakendi puudumine või halb seisund, mille tagajärjel kaup võib oma olemuse tõttu kaotsi minna või kahjustatud saada, kui see ei ole pakendatud või kui pakend on defektne;

f)	kaupa tuvastada võimaldavate märgiste ebapiisavus või ebatäpsus;

g)	päästeoperatsioonid või üritatud päästeoperatsioonid siseveeteedel;

h)	elusloomade vedu, välja arvatud juhul, kui vedaja ei ole võtnud meetmeid või järginud veolepingus kokku lepitud juhtnööre.

2.   Kui juhtumi tingimuste tõttu võib kahju omistada ühele või mitmele käesoleva artikli lõikes 1 loetletud asjaolule või riskile, siis eeldatakse, et selle põhjustas selline asjaolu või risk. See eeldus ei kehti, kui kahjustatud pool tõestab, et tekitatud kahju ei tulene või ei tulene üksnes mõnest käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asjaolust või riskist.

Artikkel 19

Hüvitise arvutamine

1.   Kui vedaja on vastutav kauba täieliku kaotsimineku eest, peab ta maksma hüvitist, mis vastab kaupade väärtusele veolepingus sätestatud tarnekohas ja -päeval. Tarnet muule isikule kui see, kellel on õigus kaup saada, peetakse kauba kaotsiminekuks.

2.   Kauba osalise kaotsimineku või kahjustumise korral vastutab vedaja üksnes kaotsi läinud kauba väärtuse ulatuses.

3.   Kauba väärtus fikseeritakse vastavalt kaubabörsi hinnale või, kui sellist hinda pole, vastavalt turuhinnale või, kui pole ei kaubabörsi ega turuhinda, sama liiki ning sama kvaliteediga kauba tavaväärtusele tarnekohas.

4.   Kauba puhul, mis oma olemuse tõttu võib veo ajal kaduda, vastutab vedaja veo pikkusest hoolimata üksnes selle osa kao eest, mis ületab loomulikku kadu (mahus või kaalus), nagu veolepingu pooled on kindlaks määranud või, kui nad ei ole seda teinud, vastavalt sihtkohas kehtivatele eeskirjadele või kehtivale tavale.

5.   Käesoleva artikli sätted ei mõjuta vedaja õigusi seoses veotasuga, nagu need on sätestatud veolepingus või, kui erikokkulepped selles valdkonnas puuduvad, kohaldatavates riiklikes eeskirjades või tavades.

Artikkel 20

Vastutuse piirmäärad

1.   Sõltuvalt artiklist 21 ja käesoleva artikli lõikest 4 ning hoolimata tema vastu esitatud nõuetest ei ületa vedaja vastutus mingil juhul piirsummat, milleks on 666,67 arvestusühikut kaotsi läinud või kahjustada saanud pakendi või muu transpordiühiku kohta või 2 arvestusühikut kilogrammi kohta, nagu on kindlaks määratud veodokumendis, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui pakend või muu transpordiüksus on konteiner ning veodokumendis ei mainita konteinerisse lisatud pakendit või transpordiüksust, asendatakse 666,67 arvestusühiku summa 1 500 arvestusühiku summaga konteineri kohta ilma sisalduva kaubata ning lisaks 25 000 arvestusühiku summa konteineris sisalduva kauba eest.

2.   Kui kauba koos vedamiseks kasutatakse konteinerit, alust või sarnast veovahendit, peetakse pakendiks või transpordiüksuseks pakendit või muud transpordiüksust, mis on märgitud transpordidokumendis sellises veovahendis või sellisel veovahendil pakendatuks. Välja arvatud eespool kirjeldatud juhul, peetakse kaupu sellises veovahendis või sellisel veovahendil üheks transpordiüksuseks. Juhul kui veovahend ise on kaotsi läinud või kahjustunud, peetakse seda veovahendit, kui see ei kuulu vedajale ega ole muul viisil tema esitatud, üheks eraldi transpordiüksuseks.

3.   Tarne hilinemisest tuleneva kahju korral ei ületa vedaja vastutus veotasu summat. Lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lause kohane koguvastutus ei ületa siiski piirmäära, mis kehtestataks lõike 1 alusel kauba, mille suhtes vastutus tekib, täieliku kaotsimineku korral.

4.   Lõikes 1 märgitud vastutuse piirmäärad ei kehti järgmistel juhtudel:

a)	kui transporditava kauba või toodete liik ja suurem väärtus on sõnaselgelt veodokumendis sätestatud ning vedaja ei ole neid täpsustusi ümber lükanud või

b)	kui pooled on sõnaselgelt kokku leppinud vastutuse suuremates piirmäärades.

5.   Vedajalt, tegelikult vedajalt ja nende töötajatelt ja esindajatelt tagasi nõutava hüvitise koondsumma sama kahju eest ei ületa kokku käesolevas artiklis sätestatud vastutuse piirmäärasid.

Artikkel 21

Vastutuse piiramise õiguse kaotamine

1.   Vedajal või tegelikul vedajal ei ole õigust käesolevas konventsioonis või veolepingus sätestatud vastutusest vabastustele ja vastutuse piirmääradele, kui tõestatakse, et ta ise põhjustas kahju teo või tegematajätmisega kas kavatsusega sellist kahju põhjustada või hooletuse tõttu, teades, et selline kahju tõenäoliselt tekib.

2.   Samuti ei ole vedaja või tegeliku vedaja teenistuses olevatel isikutel ja esindajatel õigust käesolevas konventsioonis või veolepingus sätestatud vastutusest vabastamistele ja vastutuse piirmääradele, kui tõestatakse, et nemad ise põhjustasid kahju lõikes 1 kirjeldatud viisil.

Artikkel 22

Vastutusest vabastamise ja vastutuse piirmäärade kohaldamine

Käesolevas konventsioonis või veolepingus sätestatud vastutusest vabastamisi ja vastutuse piirmäärasid kohaldatakse veolepingus käsitletud kauba kaotsimineku või kahjustumise või tarne hilinemisega seotud nõude korral hoolimata sellest, kas selline nõue põhineb lepingul, kahju kannatamisel või muul õiguslikul alusel.

VI PEATÜKK

NÕUETE ESITAMISE AJAVAHEMIK

Artikkel 23

Kahjust teatamine

1.   Kui kaubasaaja kauba reservatsioonideta vastu võtab, on see prima facie tõend selle kohta, et vedaja on tarninud kauba samas seisukorras ja koguses, nagu see talle vedamiseks üle anti.

2.   Vedaja ja kaubasaaja võivad nõuda kauba seisukorra ja koguse kontrollimist tarnekohas kahe poole juuresolekul.

3.   Kui kauba kaotsiminek või kauba kahjustumine on ilmne, tuleb kaubasaaja märkused esitada kirjalikult koos täpsustusega kahjustuse üldise liigi kohta hiljemalt tarnehetkel, välja arvatud juhul, kui kaubasaaja ja vedaja on ühiselt kauba seisukorda kontrollinud.

4.   Kui kauba kaotsiminek ja kahjustused ei ole ilmsed, tuleb kaubasaaja märkustest teavitada kirjalikult, märkides kahjustuse üldise liigi, hiljemalt 7 järjestikuse päeva jooksul pärast tarnet; sellisel juhul peab kahjustatud pool tõestama, et kahju tekkis ajal, mil kauba eest vastutas vedaja.

5.   Tarne hilinemisest tuleneva kahju eest ei maksta hüvitist, välja arvatud juhul, kui kaubasaaja suudab tõestada, et teavitas vedajat hilinemisest 21 järjestikuse päeva jooksul pärast kauba tarnet ning et vedaja sai selle teate kätte.

Artikkel 24

Nõudeõiguse aegumine

1.   Kõik nõuded, mis tulenevad käesoleva konventsiooniga reguleeritavast lepingust, on ajaliselt piiratud ühe aastaga alates päevast, millal kaup kaubasaajale tarniti või oleks pidanud tarnitama. Aegumiseperioodi alguskuupäeva perioodi hulka ei arvestata.

2.   Isik, kelle vastu nõue esitatakse, võib igal ajal aegumisperioodi jooksul seda perioodi pikendada, esitades kahjustatud poolele kirjaliku avalduse. Aegumisperioodi võib pikendada veel ühe või mitme järgmise avaldusega.

3.   Aegumisperioodi peatamist ja katkestamist reguleeritakse veolepingu suhtes kohaldatava riigi õigusega. Nõude esitamine vastutuse piiramiseks kõikide kahju tekitanud sündmustest tulenevate nõuete korral katkestab aegumisperioodi.

4.   Regressinõude võib käesoleva konventsiooni kohaselt vastutavale isikule esitada ka pärast käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud aegumisperioodi, kui menetlust alustatakse 90 päeva jooksul alates päevast, millal nõude esitanud isik nõude lahendas või kohtukutse sai, või kui menetlust alustatakse pikema perioodi jooksul vastavalt selle riigi seadustele, kus menetlus algatatakse.

5.   Nõudeõigust, mis on aegunud, et saa rakendada vastunõude või tasaarvestamisena.

VII PEATÜKK

LEPINGULISE VABADUSE PIIRID

Artikkel 25

Lepinguliste tingimuste kehtetuks tunnistamine

1.   Kõik lepingulised tingimused, mille eesmärk on välistada või piirata või artikli 20 lõike 4 sätetest tulenevalt suurendada vedaja, tegeliku vedaja või nende teenistuses olevate isikute või esindajate vastutust käesoleva konventsiooni tähenduses, muuta tõendamiskoormist või piirata nõuete esitamise perioode või artiklites 23 ja 24 osutatud piiranguid, on kehtetud. Mis tahes tingimus, mille kohaselt on kaup kindlustatud vedaja kasuks, on samuti kehtetu.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata artikli 21 kohaldamist, on lubatud lepingulised tingimused, milles täpsustatakse, et vedaja või tegelik vedaja ei vastuta kahju eest, mis tuleneb:

a)

laeva omaniku, kapteni või muu laeval, tõukurlaeval või puksiiril töötava isiku teost või tegematajätmisest sõidu ajal või tõugatava või pukseeritava konvoi moodustamise või laiali võtmise ajal eeldusel, et vedaja järgis meeskonna jaoks artikli 3 lõikes 3 sätestatud kohustusi, välja arvatud juhul, kui tegu või tegematajätmine tuleneb kavatsusest kahju põhjustada või hooletust käitumisest, teades, et selline kahju tõenäoliselt tekib;

b)	tulekahjust või plahvatusest laeval, kui ei ole võimalik tõestada, et tulekahju või plahvatus tulenes vedaja või tegeliku vedaja või nende teenistuses olevate isikute või esindajate veast või laeva rikkest;

c)	riketest, mis on laeval või üüritud või prahitud laeval enne reisi, kui ta suudab tõestada, et selliseid rikkeid ei olnud nõuetekohasest hoolsusest hoolimata võimalik avastada enne reisi algust.

VIII PEATÜKK

LISASÄTTED

Artikkel 26

Üldavarii

Miski käesolevas konventsioonis ei takista veolepingu sätete või riiklike õigusaktide kohaldamist kahjusumma arvutamise ja makstavate osamaksete suhtes üldavarii korral.

Artikkel 27

Muud kohaldatavad sätted ning tuumakahjustus

1.   Käesolev konventsioon ei muuda rahvusvahelistes konventsioonides või siseriiklikes õigusaktides sätestatud vedaja õigusi ja kohustusi seoses sisevee- ja merelaevade omanike vastutuse piiramisega.

2.   Vedaja vabastatakse käesoleva konventsiooni alusel vastutusest tuumaõnnetuse põhjustatud kahju eest, kui tuumaenergia valdkonnas vastutust reguleerivate siseriiklike õigusaktide ja eeskirjade kohaselt on kahju eest vastutav tuumaseadme käitaja või muu volitatud isik.

Artikkel 28

Arvestusühik

Käesoleva konventsiooni artiklis 20 nimetatud arvestusühik on Rahvusvahelise Valuutafondi määratletud arvestusühik. Artiklis 20 nimetatud summad konverteeritakse riigi omavääringusse selle omavääringu väärtuse põhjal kohtuotsuse kuupäeval või poolte kokku lepitud kuupäeval. Osalisriigi omavääringu väärtus arvestusühikutes väljendatult arvutatakse vastavalt väärtuse määramise meetodile, mida Rahvusvaheline Valuutafond kõnealusel kuupäeval kasutab oma ülekannete ja muude tehingute suhtes.

Artikkel 29

Täiendavad riiklikud sätted

1.   Käesolevas konventsioonis sätestamata juhtudel kohaldatakse veolepingu suhtes poolte vahel kokku lepitud riigi õigust.

2.   Sellise kokkuleppe puudumise korral kohaldatakse selle riigi õigust, millega veoleping on kõige lähemalt seotud.

3.   Eeldatakse, et veoleping on kõige lähemalt seotud riigiga, kus asub vedaja peamine tegevuskoht lepingu sõlmimise ajal, kui lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht või lossimissadam või tarnekoht või kaubasaatja peamine tegevuskoht asub samuti selles riigis. Kui vedajal maismaal tegevuskoht puudub ja ta sõlmib veolepingu oma laeva pardal, siis eeldatakse, et leping on kõige lähemalt seotud riigiga, kus laev on registreeritud või mille lipu all see sõidab, kui lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht või lossimissadam või tarnekoht või kaubasaatja peamine tegevuskoht asub samuti selles riigis.

4.   Vedajale antud tegeliku garantii suhtes artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuetega seoses kohaldatakse selle riigi õigust, kus kaup asub

IX PEATÜKK

AVALDUSED REGULEERIMISALA KOHTA

Artikkel 30

Vedu mööda konkreetseid siseveeteid

1.   Iga riik võib konventsiooni allkirjastamise, ratifitseerimise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal esitada avalduse, et ei kohalda käesolevat konventsiooni lepingute suhtes, mis käsitlevad vedu mööda teatud siseveeteid, mis asuvad nende territooriumil ja mille suhtes rahvusvahelised meresõidueeskirjad ei kehti ja mis ei ühenda selliseid rahvusvahelisi veeteid. Siiski ei tohi selline avaldus hõlmata kõiki asjaomase riigi peamisi veeteid.

2.   Kui veolepingu eesmärk on kauba vedu ilma ümberlaadimiseta nii lõikes 1 nimetatud avalduses nimetamata kui ka nimetatud veeteedel, kohaldatakse sellise lepingu suhtes samamoodi käesolevat konventsiooni, välja arvatud juhul, kui viimast liiki veeteedel läbitav vahemaa on pikem.

3.   Kui esitatud on lõike 1 kohane avaldus, võib mis tahes teine osalisriik esitada avalduse, et ta ei kohalda samuti käesoleva konventsiooni sätteid avalduses nimetatud lepingute suhtes. Käesoleva lõike kohaselt esitatud avaldus jõustub konventsiooni jõustumisel lõike 1 kohase avalduse esitanud riigis, kuid mitte varem, kui konventsioon jõustub selles riigis, mis on esitanud käesoleva lõike kohase avalduse.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 nimetatud avaldused võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale ning märkides kuupäeva, millal avaldus kehtivuse kaotab. Selliste avalduste tagasivõtmine ei mõjuta juba sõlmitud lepinguid.

Artikkel 31

Riigisisene transport või tasuta transport

Iga riik võib käesoleva konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda esitada avalduse, et kohaldab käesolevat konventsiooni ka:

a)	veolepingute suhtes, mille kohaselt asuvad nii lastimissadam või ülevõtmiskoht kui ka lossimissadam või tarnekoht tema territooriumil;

b)	erandina artikli 1 lõikest 1 tasuta veo suhtes.

Artikkel 32

Vastutusega seotud piirkondlikud sätted

1.   Iga riik võib käesoleva konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda esitada avalduse, et kaubaveo suhtes, mis toimub selliste lastimissadamate või kauba ülevõtmiskoha ning lossimissadamate või tarnekohtade vahel, millest kas mõlemad asuvad tema territooriumil või üks asub tema territooriumil ja teine riigi territooriumil, mis on esitanud samasuguse avalduse, ei vastuta vedaja sellise kahju eest, mille on tekitanud laevaomaniku, kapteni või muu laeval, tõukurlaeval või puksiiril töötava isiku tegu või tegevusetus sõidu ajal või pukseeritava või tõugatava konvoi moodustamisel, eeldusel et vedaja on järginud kohustusi, mis on sätestatud meeskonnale artikli 3 lõikes 3, välja arvatud juhul, kui tegu või tegematajätmine tuleneb kavatsusest põhjustada kahju või hooletust käitumisest, teades, et selline käitumine tekitab tõenäoliselt kahju.

2.   Kõnealune säte lõikes 1 osutatud vastutuse kohta jõustub kahe osalisriigi vahel, kui käesolev konventsioon jõustub teises samasuguse avalduse esitanud riigis. Kui riik on esitanud avalduse pärast konventsiooni jõustumist asjaomases riigis, jõustub lõikes 1 osutatud vastutust käsitlev säte selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmekuulise perioodi möödumisele alates avalduse teatamisest hoiulevõtjale. Vastutust käsitlevat sätet kohaldatakse üksnes nende veolepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast sätte jõustumist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud avalduse võib igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Tagasivõtmise korral kaotavad lõikes 1 osutatud vastutust käsitlevad sätted kehtivuse teatamisele järgneva kuu esimesel päeval või teates märgitud hilisemal ajal. Tagasivõtmist ei kohaldata nende veolepingute suhtes, mis on sõlmitud enne vastutust käsitlevate sätete kehtivuse lõppemist.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine, ühinemine

1.   Käesolev konventsioon on avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks hoiulevõtja peakorteris ühe aasta jooksul. Allakirjutamise periood algab päeval, mil hoiulevõtja kinnitab, et kõik käesoleva konventsiooni autentsed tekstid on kättesaadavad.

2.   Riigid võivad saada käesoleva konventsiooni osalisriikideks:

a)	sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutades;

b)	sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsiooniga alla kirjutades, tingimusel see järgnevalt ratifitseerida või heaks kiita;

c)	sellega pärast allakirjutamise tähtpäeva ühinedes.

3.   Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 34

Jõustumine

1.   Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmekuuse perioodi möödumisele kuupäevast, mil viis riiki on käesolevale konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või andnud hoiulevõtjale hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad.

2.   Igas riigis, mis kirjutab käesolevale konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla või annab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiulevõtjale hoiule pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmekuuse perioodi möödumisele kuupäevast, mil ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutati või hoiulevõtjale ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiule anti.

Artikkel 35

Denonsseerimine

1.   Osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil käesolev konventsioon asjaomases riigis jõustus.

2.   Denonsseerimisteade antakse hoiule hoiulevõtjale.

3.   Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe aasta möödumisele kuupäevast, mil denonsseerimisteade esitati, või pärast denonsseerimisteates märgitud pikemat perioodi.

Artikkel 36

Läbivaatamine ja muutmine

Mitte vähema kui ühe kolmandiku käesoleva konventsiooni osalisriikide nõudel kutsub hoiulevõtja kokku osalisriikide konverentsi käesoleva konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks.

Artikkel 37

Vastutuse piiramise summade ja arvestusühikute muutmine

1.   Olenemata artikli 36 sätetest, edastab hoiulevõtja juhul, kui esitatakse ettepanek vaadata üle artikli 20 lõikes 1 määratletud summa või asendada artiklis 28 määratletud ühik muu ühikuga ning kui seda nõuab mitte vähem kui neljandik käesoleva konventsiooni osalisriikidest, ettepaneku kõikidele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni, Reini navigatsiooni keskkomisjoni ning Doonau komisjoni liikmetele ning kõikidele osalisriikidele ning kutsub kokku konverentsi, mille ainus eesmärk on muuta artikli 20 lõikes 1 määratletud summat või asendada artiklis 28 määratletud ühik muu ühikuga.

2.   Konverents toimub kõige varem kuus kuud pärast ettepaneku edastamise kuupäeva.

3.   Konverentsil on õigus osaleda kõikidel käesoleva konventsiooni osalisriikidel, hoolimata sellest, kas nad on lõikes 1 nimetatud organisatsioonide liikmed või mitte.

4.   Muudatused võetakse vastu konverentsil viibivate ja hääletusel osalevate konventsiooni osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega, eeldusel et hääletusel on kohal mitte vähem kui pool käesoleva konventsiooni osalisriikidest.

5.   Artikli 20 lõikes 1 määratletud summa muutmist käsitleva arutelu jooksul võtab konverents arvesse kahjustuseni viinud sündmustest saadud õppetunde ja eelkõige nendest tulenenud kahju summat, muutusi rahalistes väärtustes ning kavandatud muudatuse mõju kindlustuskulule.

6.

a) Summa muutmine kooskõlas käesoleva artikliga võib jõustuda kõige varem viie aasta möödumisel päevast, mil käesolev konventsioon allakirjutamiseks avati, ning kõige varem viie aasta möödumisel päevast, mil jõustus kooskõlas käesoleva artikliga tehtud eelmine muudatus. b) Summat ei tohi suurendada nii palju, et see ületab käesolevas konventsioonis sätestatud vastutuse piirmäära, mida on suurendatud kuus protsenti aasta kohta, arvutatuna vastavalt liitintressi põhimõttele alates päevast, mil käesolev konventsioon allakirjutamiseks avati. c) Summat ei tohi suurendada nii palju, et see ületab käesolevas konventsioonis sätestatud vastutuse piirmäära kolmekordselt.

7.   Hoiulevõtja teavitab kõiki osalisriike mis tahes muudatustest, mis on kooskõlas lõikega 4 vastu võetud. Muudatus loetakse heakskiidetuks kaheksateistkümne kuu möödumisel teavitamise päevast, välja arvatud juhul, kui selle perioodi jooksul mitte vähem kui neljandik riikidest, mis olid muudatust käsitleva otsuse tegemise ajal osalisriigid, on teatanud hoiulevõtjale, et nad ei kiida muudatust heaks; sellisel juhul lükatakse muudatus tagasi ja see ei jõustu.

8.   Muudatus, mis on loetud kooskõlas lõikega 7 heakskiidetuks, jõustub kaheksateist kuu möödumisel selle heakskiitmisest.

9.   Muudatus on siduv kõikidele osalisriikidele, välja arvatud juhul, kui nad denonsseerivad käesoleva konventsiooni kooskõlas artikliga 35 mitte hiljem kui kuus kuud enne muudatuse jõustumist. Denonsseerimine jõustub muudatuse jõustudes.

10.   Kui muudatus on vastu võetud, kuid kavandatud kaheksateistkuuline heakskiitmisperiood ei ole möödunud, on muudatus juhul, kui see jõustub, siduv riigile, mis saab osalisriigiks nimetatud perioodil. Riigile, mis saab osalisriigiks pärast nimetatud perioodi, on kooskõlas lõikega 7 heaks kiidetud muudatus siduv. Käesolevas lõikes loetletud juhtudel on muudatus riigile siduv kohe, kui see jõustub, või kohe, kui käesolev konventsioon asjaomases riigis jõustub, kui viimane toimub hiljem.

Artikkel 38

Hoiulevõtja

1.   Käesolev konventsioon antakse hoiule Ungari Vabariigi valitsusele.

2.   Hoiulevõtja:

a)	edastab kõikidele riikidele, kes osalesid diplomaatilisel konverentsil kaupade siseveetranspordi lepingut käsitleva Budapesti konventsiooni vastuvõtmiseks, kontrollimiseks käesoleva konventsiooni ametliku keeleversiooni, mis ei olnud konverentsi ajal kättesaadav;

b)	teavitab kõiki punktis a osutatud riike mis tahes muudatusettepanekutest kooskõlas punktiga a edastatud teksti kohta;

c)	määrab kuupäeva, millal kõik käesoleva konventsiooni ametlikud keeleversioonid on viidud üksteisega vastavusse ja neid peetakse autentseteks;

d)	teatab kõikidele punktis a osutatud riikidele kooskõlas punktiga c määratud kuupäeva;

e)	saadab kõikidele riikidele, kes olid kutsutud diplomaatilisele konverentsile kaupade siseveetranspordi lepingut käsitleva Budapesti konventsiooni vastuvõtmiseks, ning neile, kes on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud, käesoleva konventsiooni tõestatud koopiad;

f)

teavitab kõiki riike, kes on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud: i) mis tahes uuest allakirjutamisest, teatest või avaldusest, märkides allakirjutamise, teate või avalduse kuupäeva; ii) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast; iii) käesoleva konventsiooni mis tahes denonsseerimisest ning kuupäevast, millal selline denonsseerimine jõustub; iv) mis tahes muudatusest, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva konventsiooni artiklitega 36 ja 37, ning sellise muudatuse jõustumise kuupäevast; v) mis tahes teabevahetusest, mis on nõutud käesoleva konventsiooni alusel.

3.   Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist edastab hoiulevõtja ÜRO sekretariaadile käesoleva konventsiooni tõestatud koopia registreerimiseks ja avaldamiseks kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102.

---

(1)  Vastu võetud 25. septembrist3. oktoobrini 2000. aastal Budapestis toimunud diplomaatilisel konverentsil, mille korraldasid ühiselt Reini navigatsiooni keskkomisjon, Doonau komisjon ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon.

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/18

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1879,

15. oktoober 2015,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merlangipüük VIII püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/20

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1880,

15. oktoober 2015,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük VIIIa ja VIIIb püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/22

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1881,

15. oktoober 2015,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük VIIf ja VIIg püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1882,

15. oktoober 2015,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük VIII, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1883,

15. oktoober 2015,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse railiste püük VIII ja IX püügipiirkonna liidu vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/28

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1884,

20. oktoober 2015,

millega muudetakse Ameerika Ühendriikides ja Kanadas esinenud kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike ja Kanadat käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu kodulinde ja linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku, artikli 8 punkti 4 ja artikli 9 lõike 4 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 24 lõiget 2 ja artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad”) liitu importimise suhtes ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes, kaasa arvatud ladustamine transiidi ajal. Kõnealuses määruses on sätestatud, et kaupu võib liitu importida ja läbi liidu vedada ainult selle määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)	Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon ja piirkond kõrge patogeensusega linnugripist vabaks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas on Kanada loetletud kolmanda riigina, mille territooriumi teatavatest osadest on olenevalt kõrge patogeensusega linnugripi puhangute esinemisest lubatud käesoleva määrusega hõlmatud kaupu liitu importida või liidust läbi vedada. Kõnealust piirkondadeks jaotamist tunnustati määrusega (EÜ) nr 798/2008, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2015/198 (4) ja viimati rakendusmäärusega (EL) 2015/908 (5) pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Ontario provintsis.

(4)	Euroopa Liidu ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega (6) (edaspidi „kokkulepe”) on ette nähtud piirkondadeks jaotamise meetmete kiire vastastikune tunnustamine liidus või Kanadas aset leidva haiguspuhangu korral.

(5)

Kanada on teatanud puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamisest pärast hädatapmist Ontario provintsi põllumajanduslikes majapidamistes, kus kõrge patogeensusega linnugripi puhangud tehti kindlaks 2015. aasta aprillis. Seega on asjakohane määrata kindlaks kuupäev, millal kõnealuse provintsi haigusest mõjutatud piirkondi, mille suhtes kehtestati veterinaarpiirangud seoses kõnealuste haiguspuhangutega, võib uuesti käsitada kõrge patogeensusega linnugripist vabana ning millal võib nendest piirkondadest pärit teatavaid kaupu uuesti lubada liitu importida.

(6)	Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud kannet Kanada kohta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda kõnealuses kolmandas riigis.

(7)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas on Ameerika Ühendriigid loetletud kolmanda riigina, mille territooriumi teatavatest osadest on olenevalt kõrge patogeensusega linnugripi puhangute esinemisest lubatud käesoleva määrusega hõlmatud kaupu liitu importida või liidust läbi vedada. Kõnealust piirkondadeks jaotamist tunnistati määrusega (EÜ) nr 798/2008, mida on muudetud rakendusmäärustega (EL) 2015/243, (7) (EL) 2015/342, (8) (EL) 2015/526, (9) (EL) 2015/796, (10) (EL) 2015/1153, (11) (EL) 2015/1220 (12) ja viimati (EL) 2015/1363 (13) pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid selles riigis. Rakendusmääruse (EL) 2015/1363 kohaselt ei ole viimasel ajal Ameerika Ühendriikide teistes osariikides kõrge patogeensusega linnugripiviirusega nakatumisi esinenud.

(8)	Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega (14) (edaspidi „kokkulepe”) on ette nähtud piirkondadeks jaotamise meetmete kiire vastastikune tunnustamine liidus või Ameerika Ühendriikides aset leidva haiguspuhangu korral.

(9)

Pärast iga kõrge patogeensusega linnugripi puhangut on Ameerika Ühendriigid rakendanud kõrge patogeensusega linnugripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused on jätkuvalt peatanud veterinaarsertifikaatide väljastamise sellistele liitu eksportimiseks ettenähtud kaubasaadetistele, mis on pärit haigusest mõjutatud osariikide kogu territooriumilt või nende osadest, mille suhtes on kehtestatud piirangud ning mille puhul kehtivad liidu piirkondadeks jaotamise meetmed.

(10)

Alates juuni keskpaigast ei ole Ameerika Ühendriikides kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid kindlaks tehtud. Ameerika Ühendriigid esitasid oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta ajakohastatud teavet ja kirjeldasid meetmeid, mida on võetud kõrge patogeensusega linnugripi edasise leviku ärahoidmiseks, ning komisjon on nüüdseks seda teavet ja neid meetmeid hinnanud. Kõnealuse hindamise alusel ning vastavalt kokkuleppes sätestatud kohustustele ja Ameerika Ühendriikide antud garantiidele on asjakohane muuta teatavate kaupade liitu toomise piiranguid nii, et need hõlmaksid Iowa ja Põhja-Dakota osariigi üksnes neid osi, mille suhtes Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused on kehtestanud piirangud seoses eelmiste puhangutega.

(11)

Lisaks sellele on Ameerika Ühendriigid teatanud puhastamis- ja desinfitseerimismeetmete lõpetamisest pärast kodulindude hädatapmist Iowa, Montana, Nebraska, Põhja- ja Lõuna-Dakota osariigi põllumajanduslikes majapidamistes, kus kõrge patogeensusega linnugripi puhangud tehti kindlaks 2015. aasta aprillist juunini. Seega on asjakohane määrata kindlaks kuupäevad, millal kõnealuste osariikide haigusest mõjutatud piirkondi, mille suhtes kehtestati veterinaarpiirangud seoses kõnealuste haiguspuhangutega, võib uuesti käsitada kõrge patogeensusega linnugripist vabana ning millal võib nendest piirkondadest pärit teatavaid kaupu seega uuesti lubada liitu importida.

(12)

Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud kannet Ameerika Ühendriikide kohta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda kõnealuses kolmandas riigis. Selguse huvides on asjakohane kaasata kõnealuse lisa 1. osa tabelis esitatud territooriumi, tsooni või piirkonna kirjeldusse kõik kõnealuse tabeli 4. veerus esitatud asjaomased kaubad.

(13)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa vastavalt muuta.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008, 8. august 2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/198, 6. veebruar 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Kanadat käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 33, 10.2.2015, lk 9).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/908, 11. juuni 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas esitatud kannet Kanada kohta loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 148, 13.6.2015, lk 11).

(6)  Kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel, milles käsitletakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid ja mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 1999/201/EÜ (EÜT L 71, 18.3.1999, lk 3).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/243, 13. veebruar 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 41, 17.2.2015, lk 5).

(8)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/342, 2. märts 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega Idaho ja California osariigis määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnulihatooteid (ELT L 60, 4.3.2015, lk 31).

(9)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/526, 27. märts 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud uute kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 84, 28.3.2015, lk 30).

(10)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/796, 21. mai 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud uute kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 127, 22.5.2015, lk 9).

(11)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1153, 14. juuli 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud uute kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 187, 15.7.2015, lk 10).

(12)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1220, 24. juuli 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripi hiljutiste puhangutega Indiana ja Nebraska osariigis määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 197, 25.7.2015, lk 1).

(13)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1363, 6. august 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 210, 7.8.2015, lk 24).

(14)  Kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel, milles käsitletakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid ja mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 1998/258/EÜ (EÜT L 118, 21.4.1998, lk 1).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/48

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1885,

20. oktoober 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 2,4-D, atsibensolaar-S-metüüli, amitrooli, bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, esfenvaleraadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), glüfosaadi, iprovalikarbi, isoproturooni, lambda-tsühalotriini, metalaksüül-M'i, metsulfuroon-metüüli, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, püraflufeenetüüli, tiabendasooli, metüültifensulfurooni ja triasulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on sätestatud toimeained, mida käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heakskiidetuna.

(2)

Toimeainete 2,4-D, atsibensolaar-S-metüüli, amitrooli, bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, esfenvaleraadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), glüfosaadi, iprovalikarbi, isoproturooni, lambda-tsühalotriini, metalaksüül-M'i, metsulfuroon-metüüli, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, püraflufeenetüüli, tiabendasooli, metüültifensulfurooni ja triasulfurooni heakskiit aegub 31. detsembril 2015. Kõnealuste toimeainete nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse kuulumise pikendamist käsitlevad taotlused esitati komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 (4) artikli 4 kohaselt.

(3)	Kuna ainete hindamine on taotlejatest mittesõltuvatel põhjustel hilinenud, aegub kõnealuste toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne selle pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vajalik pikendada nende toimeainete heakskiitmise kehtivusaega.

(4)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimest lõiku olukordade kohta, kus komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiidu kehtivusaega ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või selle määruse jõustumise kuupäevale, milles sätestatakse, et toimeaine kehtivusaega ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni määrus (EL) nr 1141/2010, 7. detsember 2010, millega sätestatakse menetlus teise toimeainete rühma nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamiseks ja kehtestatakse kõnealuste ainete loetelu (ELT L 322, 8.12.2010, lk 10).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/52

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1886,

20. oktoober 2015,

millega keeldutakse lubamast esitada toidu kohta teatavaid tervisealaseid väiteid, milles osutatakse laste arengule ja tervisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)	Toiduohutusamet peab pärast taotluse kättesaamist viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse.

(4)	Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui ühendus Specialised Nutrition Europe (endine European Dietetic Food Industry Association) oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis osutas mitteseeduvate oligo- ja polüsahhariidide, sealhulgas galaktooligosahhariidide, oligofruktoosi, polüfruktoosi ja inuliini mõjule seoses kaltsiumi imendumise parandamisega (küsimus nr EFSA-Q-2008-140) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Sisaldab mitteseeduvaid oligo- ja/või polüsahhariide, mis parandavad kaltsiumi imendumist”.

(6)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 19. novembril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et põhjuslik seos mitteseeduvate oligo- ja polüsahhariidide, sealhulgas galaktooligosahhariidide, oligofruktoosi, polüfruktoosi ja inuliini tarbimise ja kasuliku füsioloogilise mõju vahel ei ole tõendatud. Eelkõige jõudis toiduohutusamet järeldusele, et toidukoostisosi „mitteseeduvad oligo- ja polüsahhariidid, sealhulgas galaktooligosahhariidid, oligofruktoos, polüfruktoos ja inuliin” ei ole piisavalt kirjeldatud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(7)

Pärast seda, kui Specialised Nutrition Europe oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis osutas Streptococcus thermophilus'e toodetava β-galaktosidaasi mõjule seoses seedekulgla vaevuste vähendamisega (küsimus nr EFSA-Q-2008-148) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Laktaas hõlbustab seedimist”.

(8)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 9. oktoobril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et põhjuslik seos (hiljem inaktiveeritava) Streptococcus thermophilus'e poolt imiku piimasegu fermenteerimise ajal toodetava β-galaktosidaasi tarbimise ja seedehäirete vähendamise vahel ei ole tõendatud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(9)

Pärast seda, kui Specialised Nutrition Europe oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis osutas kuivatatud ploomide soodsale mõjule normaalsele sooletalitlusele (küsimus nr EFSA-Q-2008-193) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Kuivatatud ploomid võivad parandada sooletalitlust”.

(10)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 19. novembril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et põhjuslik seos kuivatatud ploomide tarbimise ning normaalse sooletalitluse soodustamise vahel ilma kõhulahtisuse tekkimiseta ei ole imikute ja kuue kuu kuni kolme aasta vanuste väikelaste puhul tõendatud. Toiduohutusamet märkis eelkõige, et taotleja ei ole esitanud ühegi uuringu tulemusi, mis käsitleksid kuivatatud ploomide mõju imikute ja väikelaste sooletalitlusele. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(11)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 28 lõikega 6 võib selle määruse artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud tervisealaseid väiteid, mida ei ole nimetatud määruse artikli 17 lõike 3 kohase otsusega heaks kiidetud, jätkuvalt kasutada kuni kuue kuu jooksul pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist, tingimusel et taotlus on esitatud enne 19. jaanuari 2008. Kuna käesoleva määruse lisas loetletud tervisealased väited vastavad eespool nimetatud tingimustele, tuleks nende suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 28 lõikes 6 sätestatud üleminekuperioodi.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas loetletud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.

2.   Siiski võib lõikes 1 nimetatud tervisealaseid väiteid, mida kasutati enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva, jätkuvalt kasutada veel kuni kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  EFSA Journal 2014; 12(11): 3889.

(3)  EFSA Journal 2014; 12(10): 3841.

(4)  EFSA Journal 2014; 12(11): 3892.

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/55

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1887,

20. oktoober 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/57

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1888,

20. oktoober 2015,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. oktoobrini 2015 impordilitsentsitaotlused ja impordiõiguste taotlused, ning määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 616/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärinevate kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. oktoobrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Kogused, mille kohta on ajavahemikul 1.–7. oktoobrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2.

(4)

Kogused, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. oktoobrini 2015 impordilitsentsitaotlused ja impordiõiguste taotlused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele.

(5)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kogused, mille kohta on määruse (EÜ) nr 616/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, korrutatakse käesoleva määruse lisa A osas esitatud jaotuskoefitsientidega.

2.   Kogused, mille kohta ei esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 616/2007 kohaselt, lisatakse käesoleva määruse lisa A osas esitatud alaperioodile, mis ulatub 1. aprillist kuni 30. juunini 2016.

Artikkel 2

1.   Kogused, mille kohta on määruse (EÜ) nr 616/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, korrutatakse käesoleva määruse lisa B osas esitatud jaotuskoefitsientidega.

2.   Kogused, mille kohta ei esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 616/2007 kohaselt, lisatakse käesoleva määruse lisa B osas esitatud alaperioodile, mis ulatub 1. aprillist kuni 30. juunini 2016.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2007, 4. juuni 2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine (ELT L 142, 5.6.2007, lk 3).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

---

---

21.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/60

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1889,

8. oktoober 2015,

Europoli pensionifondi tegevuse lõpetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta õigusakti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (1) („Europoli personalieeskirjad”), eriti selle 6. liite artikli 37 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusakti, millega võetakse vastu Europoli pensionifondi käsitlevad eeskirjad, eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse Europoli haldusnõukogu poolt pärast Europoli pensionifondi („fond”) haldusnõukogu ärakuulamist esitatud ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (2) („Europoli otsus”), asendas alates selle otsuse kohaldamise kuupäevast, seega alates 1. jaanuarist 2010, nõukogu 26. juuli 1995. aasta akti, millega koostatakse Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev konventsioon Euroopa Politseiameti loomise kohta („Europoli konventsioon”) (3).

(2)	Europoli otsuse kohaselt tunnistatakse kõik Europoli konventsiooni rakendusmeetmed kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010, kui Europoli otsuses ei ole sätestatud teisiti.

(3)

Vastavalt Europoli otsuse artikli 57 lõikele 5 kohaldatakse jätkuvalt Europoli personalieeskirju ja muid asjakohaseid õigusakte töötajate suhtes, kes ei ole tööle võetud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (4) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste („personalieeskirjad”) kohaselt.

(4)	Vastavalt Europoli otsusele kohaldatakse pärast 1. jaanuari 2010 tööle võetud Europoli direktori, asedirektorite ja töötajate suhtes personalieeskirju.

(5)	Lisaks kehtivad Europoli otsuse kohaselt kõik Europoli konventsiooniga loodud Europoli sõlmitud ja 1. jaanuaril 2010 kehtivad töölepingud neis sätestatud tähtpäevani ja neid ei saa pärast Europoli otsuse kohaldamise kuupäeva Europoli personalieeskirjade alusel enam pikendada.

(6)

Europoli otsusega sätestatakse samuti, et 1. jaanuaril 2010 jõus olnud lepinguga seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida ajutiste töötajate või lepinguliste töötajate lepingud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele. Valdav osa töötajatest on seda võimalust kasutanud.

(7)

Sellest tulenevalt on Europoli personalieeskirjade alusel töötavate töötajate arv ja seega vastavalt Europoli personalieeskirjade 6. liite artikli 37 lõikele 1 Europoli pensionifondi tehtavad sissemaksed alates 2010. aasta jaanuarist püsivalt kahanenud. Need sissemaksed lõpetati üldse, kui viimane tööleping, mille suhtes kohaldati Europoli personalieeskirju, lõppes 31. detsembril 2014.

(8)

Praeguseks on fondist juba välja makstud suurem osa Europoli personalieeskirjadega fondiosalistele ette nähtud pensionihüvitistest või lahkumistoetustest. Allesjäänud pensionikohustused piirduvad üksnes väga piiratud ja pidevalt vähenevale arvule pensionäridele ja endistele personaliliikmetele igakuiste hüvitiste või lahkumistoetuse maksmisega.

(9)	Fondi kohustused lõpevad varem, kui selle loomisel ette nähti, ja need saab aktuaarse meetodi abil kindlaks määrata.

(10)	Fondis praegu kasutada olevad varad ületavad selle kohustuste täitmiseks vajalikku kapitali.

(11)

Europoli pensionifond loodi Europoli personalieeskirjade 6. liite artikli 37 lõike 1 kohaselt peamise eesmärgiga hallata Europoli ja fondiosaliste poolt pensionifondi tehtavaid sissemakseid ning maksta Europoli personalieeskirjadega fondiosalistele ette nähtud pensionihüvitisi või lahkumistoetusi. Fond on sõltumatu ajutise pensionifondina oma eesmärgi täitnud.

(12)	Seoses fondi tegevuse vähenemise ja selle praeguse rahalise seisuga tuleks fondi kehtivat halduskorraldust lihtsustada, kohandades Europoli personalieeskirjades sätestatud pensioniskeemist tulenevate hüvitiste rahastamise ja väljamaksmise viisi.

(13)	Sellest tulenevalt tuleks fondi tegevus lõpetada ja selle järelejäänud tegevus usaldada Europolile, kes tuleks teha vastutavaks Europoli personalieeskirjade kohasest pensioniskeemist tulenevate hüvitiste maksmise eest.

(14)	Fondi varad tuleks kanda üle Europolile temale üleviidud kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses. Fondist Europolile Europoli personalieeskirjade kohasest pensioniskeemist tulenevate hüvitiste maksmiseks üle kantavad vahendid peavad olema selleks sihtotstarbeliselt ette nähtud.

(15)	Nõukogu peab sätestama tasaarvelduse, mis hõlmab kõiki fondi jäänud varasid, mida tuleb kasutada eesmärgil, mis kõige rohkem vastab fondi eesmärgile.

(16)

Fondi üldine eesmärk oli anda Europoli töötajatele ja nende nõudeõigusega pereliikmetele pensionile jäädes regulaarne sissetulek, piirates samas personaliliikmete pensionikulusid liikmesriikide eelarvetes. Sellest tulenevalt vastab fondi eesmärgile kõige rohkem kõikide fondi jäänud varade ümberjaotamine algsetele osalejatele.

(17)

Pärast konsulteerimist Europoli pensionifondi haldusnõukoguga otsustas Europoli haldusnõukogu ühehäälselt teha nõukogule ettepaneku fondi tegevuse lõpetamise ja üldreservi ümberjaotamise kohta igale osalejale võrdeliselt nende osalustega vastavalt Europoli pensionifondi käsitlevate eeskirjade artiklile 13,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Europoli pensionifondi tegevuse lõpetamine ja tegevuse üleviimine

Vastavalt nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktile, millega võetakse vastu Europoli pensionifondi käsitlevad eeskirjad, lõpetatakse Europoli personalieeskirjade 6. liite artikli 37 kohaselt loodud Europoli sõltumatu pensionifondi tegevus.

Fondi järelejäänud tegevus viiakse automaatselt üle Europolile 1. jaanuaril 2016.

Artikkel 2

Õigusjärglus

Europol loetakse fondi õigusjärglaseks kõikide fondi sõlmitud lepingute, fondil lasuvate kohustuste, fondi omandatud vara ja fondi poolt kolmandate isikute suhtes täitmata nõuete suhtes.

Käesolev otsus ei mõjuta fondi sõlmitud lepingute õigusjõudu.

Artikkel 3

Üleviimise ettevalmistamine

Enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva realiseeritakse fondi poolt investeeritud varad ning hoiustatakse fondi nimel pangakontol.

Pärast konsulteerimist sõltumatu kvalifitseeritud aktuaariga koostab fondi haldusnõukogu aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta („lõpparuanne”). Lõpparuanne sisaldab üksikasjalikku Europolile üleviidud pensionikohustuste aktuaarset hinnangut, tuginedes Europoli personalieeskirjade sätetest tulenevatele parameetritele, allesjäänud pensionikohustuste laadile ning käesoleva otsuse lisas toodud aktuaarsetele eeldustele. Lõpparuandes esitatakse nimetatud kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite summa, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase elanikkonna suurusest tulenevat veamäära.

Lõpparuanne edastatakse Europoli haldusnõukogule ja seda auditeerib Euroopa Kontrollikoda kooskõlas Europoli otsuse artikli 43 ja artikli 58 lõike 2 punktiga a.

Artikkel 4

Fondi varade jaotamine

1.   See osa fondi varadest, mis vastab Europolile üleviidud pensionikohustuste täitmiseks vajalikule ja Europoli haldusnõukogu poolt lõpparuande alusel heakskiidetud summale, kantakse üle Europolile. Nimetatud varad peavad olema sihtotstarbeliselt ette nähtud pensionihüvitiste maksmiseks vastavalt artiklile 5.

2.   Pärast seda, kui kõik pensionikohustused on täidetud, muutub lõikes 1 määratletud varade osa jääk Europoli eelarve muuks tuluks.

3.   Fondi varade kogusumma ning lõikes 1 osutatud summa vahe jaotatakse järgmiselt:

a)

kaks kolmandikku vahest makstakse tagasi Europolile. Europol määrab kindlaks, millist osa kõnealusest summast loetakse i) Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete ülejääkide järelejäänud osaks, mis makstakse liikmesriikidele tagasi vastavalt põhimõtetele, millele tugines Europoli otsuse artikli 58 lõige 5; ii) Europolile vastavalt Europoli otsuse artiklile 42 Euroopa Liidu üldeelarvest makstud toetuste järelejäänud osaks.

b)

üks kolmandik vahest kantakse üle Europolile ning nähakse ette sihtotstarbeliseks jaotamiseks fondi endistele aktiivsetele osalejatele või, kui osalejad on surnud, nende seadusjärgsele pärijale proportsionaalselt nende sissemaksete kogusummaga, mille nad tegid fondi aja jooksul, mil nad töötasid Europoli personalieeskirjade alusel. Kui nad Europoliga töösuhteid ei oma, peavad käesoleva punkti alusel võimalikud maksesaajad kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva edastama Europolile oma kontaktandmed, isikusamasuse tõendi ja vajaduse korral tõendi pärimisõiguse kohta. Europol ei ole kohustatud aktiivselt otsima fondi endiseid aktiivseid osalejaid, kelle Europolile esitatud kontaktandmed on aegunud, ning ta ei ole samuti kohustatud aktiivselt otsima nüüdseks surnud endiste aktiivsete osalejate pärijaid. Varade jaotamisega seotud Europoli kulud makstakse lõikes 1 määratletud summast. Pärast seda, kui makse on tuvastatud maksesaajatele tehtud, muutub kõnealune varade osa jääk Europoli eelarve muuks tuluks.

Artikkel 5

Europoli personalieeskirjade alusel antud pensionihüvitiste maksmine

Europoli personalieeskirjade artiklis 78 osutatud sotsiaalkindlustussüsteemi alusel isikutele antavad hüvitised makstakse Europoli eelarvest ning Europol teeb väljamaksed artikli 4 lõikes 1 osutatud sihtotstarbelisest tulust.

Kõik eespool nimetatud hüvitiste maksmisega seotud lisakulud tasub Europol ja need makstakse samast sihtotstarbelisest tulust.

Välja arvatud Europoli edasikindlustusskeemidega kaetud kohustused, katab Europol võimaliku puudujäägi, juhul kui artikli 4 lõikes 1 osutatud sihtotstarbeline tulu ei ole piisav fondi kohustuste täitmiseks.

Artikkel 6

Europoli pensionifondi haldusnõukogu

Fondi haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse, kuni haldusnõukogu on viimase aastaaruande heaks kiitnud ning Euroopa Kontrollikoda on auditeerinud lõpparuande.

Pärast seda, kui fondi haldusnõukogu liikmete ametiaeg on lõppenud, piirneb nende vastutus ametiaja jooksul tööülesannete täitmisel toime pandud raske hooletuse ja tõsiste rikkumiste juhtumitega.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päevale järgneval päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016. Artiklit 3 kohaldatakse siiski alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

---

(1)  EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23.

(2)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(3)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

(4)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

---

---