(1)

Euroopa satelliitnavigatsioonipoliitika eesmärk on anda liidule kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi: EGNOS ja programmi Galileo raames loodud süsteem („süsteemid”). Need süsteemid on seotud vastavate programmidega Galileo ja EGNOS. Mõlemad infrastruktuurid koosnevad satelliitidest ja maapealsete jaamade võrgust.

(2)

Programmi Galileo eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ettenähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Programmi Galileo raames loodud süsteem toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, mida on rõhutanud Euroopa Parlament ja nõukogu.

(3)

Programmi EGNOS eesmärk on parandada nii olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide („GNSS” – Global Navigation Satellite Systems) avatud signaali kvaliteeti kui ka programmi Galileo raames loodud süsteemi pakutavate teenuste kvaliteeti, kui need teenused muutuvad kättesaadavaks. Programmi EGNOS pakutav teenus peaks hõlmama esmajärjekorras liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, sel otstarbel sealhulgas Assoore, Kanaari saari ja Madeirat.

(4)

Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee on programme Galileo ja EGNOS pidevalt ja täielikult toetanud.

(5)

Kuna programmide Galileo ja EGNOS arendamine on jõudmas lõppjärku ning kasutusetapis süsteemideni, on vajalik kehtestada konkreetne õigusakt, mis vastaks eelkõige juhtimise ja turvalisuse osas nende vajadustele ning usaldusväärse finantsjuhtimise nõudele, ja edendaks süsteemide kasutamist.

(6)

Süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutamine ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle edendavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused mitmesuguseid majanduslikke ja ühiskondlikke tegevusi, arendades sealhulgas üleeuroopalisi võrke transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

(7)

Programmid Galileo ja EGNOS on tööstuspoliitika elluviimise vahendid ning moodustavad osa strateegiast „Euroopa 2020”, nagu nähtub komisjoni 17. novembri 2010. aasta teatisest „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”. Samuti on neid nimetatud komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatises „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”. Programmid annavad liidu majandusele ja kodanikele palju eeliseid, mille koguväärtust on hinnatud umbes 130 miljardile eurole ajavahemikul 2014–2034.

(8)

Üha suurem arv majandussektoreid, eelkõige transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektor kasutavad järjest rohkem satelliitnavigatsioonisüsteeme. Samuti saavad ametiasutused neid süsteeme tulemuslikult kasutada eri valdkondades, nagu hädaabiteenus, politsei, kriisiohjamine või piirihaldus. Satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamise arendamine annab majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale tohutut kasu. Sotsiaal-majandusliku kasu saab jagada kolme põhikategooriasse: kosmoseturu kasvust tulenev otsene kasu, GNSSi-põhiste seadmete ja teenuste järelturu kasvust tulenev otsene kasu ja kaudne kasu, mis tuleneb uute rakenduste väljatöötamisest muudes valdkondades või tehnosiirdest muudesse sektoritesse, mis tekitavad uusi turuvõimalusi teistes sektorites, tootlikkuse suurenemist kogu tööstusharus ning kasu ühiskonnale saaste vähendamise ja kõrgema ohutuse ja julgeoleku kaudu.

(9)

Seetõttu on oluline, et liit toetaks nendel süsteemidel põhinevate rakenduste ja teenuste arendamist. See võimaldaks liidu kodanikel saada süsteemist kasu ja tagada üldsuse usaldus programmide Galileo ja EGNOS vastu. Asjakohane vahend GNSSi-põhiste rakenduste arendamise alase teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (2) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 (programm „Horisont 2020”). Siiski tuleks käesoleva määruse alusel programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarvest rahastada teadus- ja arendustegevuse väga spetsiifilist alusosa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhised kiipseadmed või vastuvõtjad, mis võimaldavad arendada rakendusi erinevates majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada programmide raames rajatud infrastruktuuri kasutuselevõtmist ja kasutamist.

(10)

Arvestades satelliitnavigatsiooni üha suuremat kasutamist paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tekitada tänapäeva ühiskonnas olulist kahju ja tuua paljudele majandustegevuses osalejatele kahjumit. Peale selle on satelliitnavigatsioonisüsteemid oma strateegilisuse tõttu tundlikud infrastruktuurid, mida võidakse kasutada pahatahtlikel eesmärkidel. Need asjaolud võivad ohustada liidu ja liikmesriikide ning nende kodanike julgeolekut. Seetõttu peaks programmide Galileo ja EGNOS raames loodud infrastruktuuride kavandamisel, arendamisel, kasutuselevõtmisel ja kasutamisel kooskõlas standardtavadega võtma arvesse julgeolekunõudeid.

(11)

Programm Galileo hõlmab määratlemisetappi, mis on lõpule viidud, arendus- ja valideerimisetappi, mis peaks viidama lõpule 2013. aastal, kasutuselevõtuetappi, mis algas 2008. aastal ja peaks lõpule jõudma 2020. aastal, ja kasutusetappi, mis peaks algama järk-järgult aastatel 2014–2015, et kogu süsteem 2020. aastal täielikult toimiks. Esimesed neli toimivat satelliiti on ehitatud ja käivitatud arendus- ja valideerimisetapis, kuid täieliku satelliitide rühma moodustamine tuleks viia lõpule kasutuselevõtuetapis ning täiendamisega tuleks tegeleda kasutusetapis. Süsteemiga seotud maapealset infrastruktuuri tuleks vastavalt arendada ja käitada.

(12)

Programm EGNOS on kasutusetapis alates selle „avatud teenuse” ja „ohutusteenuse” („Safety of Life”) toimivaks kuulutamisest vastavalt 2009. aasta oktoobris ja 2011. aasta märtsis. Süsteemi EGNOS teenuste geograafilist ulatust laiendataks tehniliste ja finantsiliste piirangute raames ning rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele. Siiski ei tohiks laienemist muudesse maailma piirkondadesse rahastada programmidele Galileo ja EGNOS nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) alusel eraldatavatest eelarveassigneeringutest ning see ei tohiks põhjustada viivitusi kohaldamisala laiendamisel kogu liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvale territooriumile.

(13)

Galileo ohutusteenuse algset kuju, mis nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 683/2008 (4), on muudetud, et tagada koostalitlusvõime muude GNSSi süsteemidega, vastata tulemuslikult ohutusteenuse kasutajate vajadustele ning vähendada vajaliku infrastruktuuri keerukust, riske ja kulusid.

(14)

Programmi EGNOS ohutusteenuse võimalikult ulatuslikuks kasutuselevõtuks tuleks seda pakkuda ilma otsese kasutajatasuta. Programmi Galileo avalikku reguleeritud teenust tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (5) artikli 2 tähenduses pakkuda tasuta järgmistele avaliku reguleeritud teenuse kasutajatele: liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõuetekohaselt volitatud liidu ametid. Tasuta pakkumist ei tohiks käsitleda otsuses nr 1104/2011/EL sätestatud pädeva avaliku reguleeritud teenuse ameti tegevuskulude sätete kohaldamist mõjutavana.

(15)

Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid programmidega Galileo ja EGNOS seotud süsteemid, võrgud ja teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega, kui ühilduvus ja koostalitusvõime on sätestatud rahvusvahelises lepingus, mis ei piira strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

(16)

Kuivõrd programme Galileo ja EGNOS rahastab täielikult liit, tuleks sätestada, et liit on kogu nende programmide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Selleks et oleks täielikult tagatud kõikidest omandiga seotud põhiõigustest kinnipidamine, tuleks jõuda vajalike kokkulepeteni praeguste omanikega, eriti nendes osades, mis on infrastruktuuride ja nende turvalisuse jaoks kõige olulisemad. Immateriaalse vara omandiõigusega seotud käesoleva määruse sätted ei hõlma immateriaalseid õigusi, mis ei ole asjaomase siseriikliku õiguse alusel üleantavad. Liidu omandiõigus ei mõjuta liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega juhul, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks. Eelkõige peaks liidul olema võimalik programmide Galileo ja EGNOS raames tehtud tööst tulenevaid intellektuaalomandiõigusi kolmandatele isikutele loovutada või litsentsida. Et hõlbustada satelliitnavigatsiooni vastuvõttu turgudel, tuleks tagada, et kolmandatel isikutel oleks optimaalsed võimalused kasutada eelkõige programmidest Galileo ja EGNOS tulenevaid ja liidule kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas sotsiaal-majanduslikul tasandil.

(17)

Väljaspool programme Galileo ja EGNOS loodud või arendatud vara käesolevas määruses sätestatud omandisätted ei puuduta. Kuid niisugune vara võib olla programmide toimimiseks oluline. Et ergutada uue tehnoloogia arendamist väljaspool programme Galileo ja EGNOS, peaks komisjon julgustama kolmandaid isikuid pöörama tähelepanu niisugustele olulistele immateriaalsetele varadele ja kui see oleks programmide jaoks kasulik, kokku leppima nende asjakohase kasutamise tingimustes.

(18)

Programmi Galileo kasutuselevõtuetappi ja kasutusetappi ning programmi EGNOS kasutusetappi peaks täielikult rahastama liit. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (6), peaksid liikmesriigid saama anda asjakohaste lepingute alusel programmidesse Galileo ja EGNOS täiendava rahalise või mitterahalise panuse, et rahastada täiendavaid programmielemente, mis on seotud asjaomaste liikmesriikide võimalike erieesmärkidega. Samuti peaksid saama programmidesse panustada kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

(19)

Selleks et tagada programmide Galileo ja EGNOS järjepidevus ja stabiilsus ning võtta arvesse nende Euroopa mõõdet ja olulist Euroopa lisandväärtust, on vaja piisavat ja järjepidevat rahastamist finantsplaneerimise perioodide lõikes. Samuti tuleb ära näidata ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 vajaminev summa programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ning programmide Galiloe ja EGNOS kasutusetapi lõpuleviimise rahastamiseks.

(20)

Määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 eraldatakse maksimaalselt 7 071,73 miljonit eurot (jooksevhindades) programmidega Galileo ja EGNOS seotud tegevuste rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020. Selguse huvides ja kulude kontrolli all hoidmise lihtsustamiseks tuleks see üldine summa jaotada eri kategooriateks. Paindlikkuse säilitamiseks ja programmide sujuva elluviimise tagamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik vahendeid ühest kategooriast teise üle kanda. Programmis kätketud tegevused peaksid hõlmama ka süsteemide ja nende toimimise kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Seega võiks teenuste kasutamist ja nende kaitse tagamist rahastada võimalikult suures ulatuses programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarvevahenditest, järgides kulude range haldamise põhimõtet ja määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud summat. Rahastada tuleks ainult andmete ja teenuste pakkumist ning mitte infrastruktuuri ostmist. Käesoleva määrusega kehtestatakse programmide Galileo ja EGNOS jätkamiseks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsember 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punkti 17 tähenduses

(21)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevused, mida rahastatakse ajavahemikuks 2014–2020 liidu eelarvest programmidele Galileo ja EGNOS määratud assigneeringutest. Kõnealustest assigneeringutest tuleks rahastada peamiselt tegevusi, mis on seotud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sh selle etapi haldamise ja järelevalvega, ning tegevusi, mis on seotud programmi Galileo raames loodud süsteemi kasutamisega, sh kõnealuse programmi kasutusetapile eelnevate või seda ettevalmistavate tegevustega, ning samuti tegevustega, mis on seotud süsteemi EGNOS kasutamisega. Assigneeringutest tuleks rahastada ka teatavaid muid tegevusi, mis on vajalikud programmide Galileo ja EGNOS juhtimiseks või nende eesmärkide saavutamiseks, eelkõige põhielementide alase teadus- ja arendustegevuse toetamine, näiteks programmi Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate, sealhulgas asjakohasel juhul ka positsioneerimise ja töökindluse järelevalve tarkvaramoodulid. Need elemendid ühendavad infrastruktuuri pakutavad teenused ja järelrakendused ning lihtsustavad rakenduste väljatöötamist erinevates majandussektorites. Nende väljatöötamine aitab kiirendada sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimist, sest sellega hõlbustatakse pakutavate teenuste turuleviimist. Komisjon peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kasutatava kulude juhtimise strateegia kohta.

(22)

Oluline on märkida, et süsteemide investeeringu- ja kasutuskulude hinnangus ajavahemikuks 2014–2020 ei ole arvesse võetud liidu võimalikke ettenägematuid rahalisi kohustusi, eeskätt selliseid kohustusi, mis on seotud teenuste osutamisest või liidu omandiõigusest süsteemidele tuleneva vastutusega, eelkõige süsteemide häirete puhul. Komisjon koostab nende kohustuste kohta omaette analüüsi.

(23)

Tuleb ka esile tuua, et käesoleva määrusega ette nähtud eelarvevahenditest ei kaeta töid, mida rahastatakse programmile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest, näiteks süsteemide rakenduste arendamisega seotud töid. Need tööd võimaldavad optimeerida programmide Galileo ja EGNOS raames pakutavate teenuste kasutamist, tagada liidu tehtud investeeringute sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja suurendada liidu ettevõtjate oskusteavet satelliitnavigatsioonitehnoloogia vallas. Komisjon peaks tagama programmi eri aspektide erinevate rahastamisallikate läbipaistvuse ja selguse.

(24)

Lisaks eeltoodule peaks olema liit sellise süsteemide loodud tulu saaja, mis on saadud eelkõige programmi Galileo raames loodud süsteemi osutatavalt äriteenuselt, et liidu eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide toetamiseks. Peale selle võiks kõikides erasektori üksustega sõlmitud lepingutes sätestada tulude jagamise mehhanismi.

(25)

Et vältida varem programmide Galileo ja EGNOS kulgu mõjutanud ülekulusid ja viivitusi, tuleb teha rohkem jõupingutusi ülekulusid ja/või viivitusi tekitada võivate riskide maandamiseks, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid (8), ja nõukogu oma 31. märtsi 2011. aasta järeldustes ning mida on mainitud komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”.

(26)

Programmide Galileo ja EGNOS nõuetekohane avalik haldamine nõuab esiteks ranget vastutuse ja ülesannete jaotust eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel ning teiseks programmide haldamise järkjärgulist kohandamist süsteemide kasutamisega seotud vajadustele.

(27)

Komisjon, kes esindab liitu – põhimõtteliselt programmide ainsat rahastajat ja süsteemide omanikku –, peaks vastutama programmide Galileo ja EGNOS toimimise eest ja teostama nende üle üldist järelevalvet. Ta peaks haldama käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi vahendeid, kontrollima kõikide programmi tegevuste elluviimist ja tagama selge vastutuse ja ülesannete jaotuse eelkõige komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel. Seega tuleks anda komisjonile lisaks nendele ülesannetele, mis on seotud tema üldiste kohustustega või mis on talle pandud käesoleva määrusega, ka teatavad eriülesanded. Et kasutada optimaalselt erinevate sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid delegeerimiskokkulepetega kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(28)

Arvestades süsteemide maapealse infrastruktuuri tähtsust programmide Galileo ja EGNOS rakendamise jaoks ja selle mõju nende turvalisusele, peaks selle infrastruktuuri asukoha määramine olema üks komisjonile antavatest eriülesannetest. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks jätkuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel. Infrastruktuuri asukoha kindlaksmääramisel tuleks arvestada geograafilisi ja tehnilisi piiranguid, mis on seotud selle maapealse infrastruktuuri optimaalse geograafilise paigutusega ja asjaomasteks ülesanneteks sobivate rajatiste ja seadmete võimaliku olemasoluga, ning samuti tagada kooskõla iga maapealse jaama julgeolekualaste vajadustega ja iga liikmesriigi siseriiklike julgeolekunõuetega.

(29)

Euroopa GNSSi Agentuur loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 (9), et see tagaks programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide saavutamise ja täidaks teatavaid ülesandeid, mis on seotud programmide nõuetekohase täitmisega. See on liidu asutus, mis määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohase asutusena peab täitma liidu asutuste suhtes kehtivaid kohustusi. Agentuurile tuleks usaldada teatavad ülesanded, mis on seotud programmi julgeolekuga ja agentuuri võimaliku määramisega avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavaks asutuseks. Ühtlasi peaks agentuur toetama süsteemide edendamist ja turustamist, luues selleks muu hulgas tihedad sidemed programmide Galileo ja EGNOS raames pakutavate teenuste kasutajate ja potentsiaalsete kasutajatega ning ta peaks koguma teavet nende nõudmiste ja satelliitnavigatsioonituru arengu kohta. Agentuur võiks peale selle täita ülesandeid, mida komisjon usaldab talle ühe või mitme delegeerimiskokkuleppe raames, mis hõlmavad mitmesuguseid muid programmidega seotud eriülesandeid, eelkõige ülesandeid, mis on seotud süsteemide kasutamisega, sealhulgas programmide operatiivjuhtimine, rakenduste ja teenuste müügi edendamine satelliitraadionavigatsiooni turul ning programmi põhielementide arendamise edendamine. Selleks et komisjon saaks liidu esindajana täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa GNSSi Agentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi.

Programmide Galileo ja EGNOS operatiivjuhtimisega ja kasutamisega seotud ülesannete alase vastutuse ülekandmine Euroopa GNSSi Agentuurile peaks toimuma järk-järgult ning sõltuma nii asjakohase vastutuse ülekandmise alase läbivaatamise edukast lõpuleviimisest kui ka Euroopa GNSSi Agentuuri valmisolekust nimetatud ülesannete võtmiseks, et tagada programmide järjepidevus. Programmi EGNOS alase vastutuse ülevõtmine peaks toimuma 1. jaanuaril 2014, programmi Galileo puhul peaks see toimuma 2016. aastal.

(30)

Programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ajaks peaks liit sõlmima ESA-ga delegeerimiskokkuleppe, milles määrataks kindlaks agentuuri ülesanded selles etapis. Komisjon kui liidu esindaja peaks tegema kõik endast sõltuva, et sõlmida delegeerimiskokkulepe kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Et komisjon saaks täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama ESA-le eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi. Kuivõrd tegemist on täielikult liidu rahastatud tegevustega, peaksid need tingimused tagama sama ulatusliku kontrolli, nagu oleks nõutav juhul, kui ESA oleks liidu asutus.

(31)

Programmide Galileo ja EGNOS kasutusetapiks peaks Euroopa GNSSi Agentuur sõlmima ESA-ga töökokkulepped, milles määrataks kindlaks viimase ülesanded süsteemide uue põlvkonna väljatöötamisel ning tehnilise abi andmisel seoses olemasolevate süsteemide põlvkonnaga. Eelnimetatud kokkulepped peaksid vastama määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Töökokkulepetes ei peaks käsitlema ESA rolli teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevustes ega programmide Galileo ja EGNOS raames rajatud infrastruktuuride arendamise ja nendega seotud teadusuuringute varastes etappides. Neid tegevusi tuleks rahastada programmidele eraldatud eelarvest eraldi, näiteks programmile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest.

(32)

Programmide Galileo ja EGNOS toimimise eest vastutamine hõlmab eelkõige vastutust programmide, süsteemide ja viimaste kasutamise julgeoleku eest. Muudel juhtudel kui nõukogu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (10) kohaldamise korral, mis on vaja läbi vaadata, võttes arvesse programmide Galileo ja EGNOS arengut, nende haldamist ja Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus, vastutab julgeoleku eest komisjon, seda vaatamata sellele, et teatavad julgeolekuga seotud ülesanded antakse Euroopa GNSSi Agentuurile. Eelkõige peab komisjon seadma sisse mehhanismid erinevate julgeolekuga tegelevate üksuste adekvaatseks kooskõlastamiseks.

(33)

Käesoleva määruse kohaldamisel esile kerkivate julgeolekuküsimuste puhul peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide asjaomaste julgeolekuekspertidega.

(34)

Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on selle puhul kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (11), eelkõige selle artikli 2 lõikega 2, tegemist pädeva asutusega, et aidata komisjonil täita teatavaid ülesandeid, mis on seotud kõnealuste süsteemide ja programmide Galileo ja EGNOS julgeolekut käsitlevate välissuhetega. Komisjon peaks tagama, et Euroopa välisteenistus on täielikult kaasatud tema tegevustesse, mis on seotud julgeolekuga seonduvate ülesannete täitmisega välissuhete valdkonnas. Selleks tuleks anda Euroopa välisteenistusele kogu vajalikku tehnilist abi.

(35)

Et tagada teabe turvaline ringlus käesoleva määruse reguleerimisala ulatuses, tuleks asjakohastes julgeolekueeskirjades sätestada ELi salastatud teabe kaitsetase, mis on komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (12) lisas kehtestatud julgeolekueeskirjades ning nõukogu otsuse 2013/488/EL (13) lisas kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne. Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et nende siseriiklikke julgeolekueeskirju kohaldatakse kõigi nende territooriumil elavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes tegelevad programme Galileo ja EGNOS käsitleva ELi salastatud teabega. ESA julgeolekueeskirju ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. juuni 2011. aasta otsust (14) tuleks pidada otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja otsuse 2013/488/EL lisades sätestatud julgeolekueeskirjadega samaväärseteks.

(36)

Käesolev määrus ei mõjuta kehtivaid või tulevikus kehtestatavaid eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu dokumentidele, mis võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 15 lõikele 3. Lisaks sellele ei tuleks käesolevat määrust käsitada kohustusena liikmesriikidele eirata oma põhiseaduslikke norme seoses juurdepääsuga dokumentidele.

(37)

Programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud liidu vahendite eraldamiseks ülempiiri raames, mida komisjon ei tohiks ületada, tuleks läbi viia tulemuslikud hankemenetlused, eelkõige sõlmida leping tingimustel, mis tagab vahendite optimaalne kasutamise, kvaliteetsed teenused, programmide tõrgeteta eluviimise, riskide tulemusliku maandamise ning ettenähtud ajakavast kinnipidamise. Asjaomane hankija peaks tegema kõik võimaliku, et neid nõudeid täita.

(38)

Kuna programme Galileo ja EGNOS rahastab liit, peaksid programmide raames tehtavad riigihanked vastama riigihangete suhtes kehtivatele liidu eeskirjadele ja nende eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus, hoida kulusid kontrolli all, leevendada riske, suurendada tõhusust ja vähendada sõltumist üksikutest tarnijatest. Kõikides liikmesriikides tuleks püüda tagada avatud ja õiglane konkurents kogu tööstustarnete ahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele erinevates tegevusvaldkondades, eelkõige uutele turuletulijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”). Vältida tuleks võimalikku turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest tarnijatest. Programmi riskide leevendamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks programmide ja nende kulude ning ajakavade üle tuleks vajaduse piires kasutada mitut tarnijat. Lisaks tuleks kaitsta ja edendada Euroopa tööstuse arengut kõikides satelliitnavigatsiooniga seotud valdkondades vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline. Lepingu rikkumise või täitmata jätmise riski tuleks võimalikult suurel määral maandada. Selleks peaksid töövõtjad tõendama oma suutlikkust täita lepingut seoses võetud kohustuste ja lepingu kestusega. Seetõttu peaks hankija asjakohasel juhul täpsustama tarnete sooritamise ja teenuste osutamise garanteerimisega seotud nõuded.

Lisaks sellele võib hankija tundliku loomuga kaupade ja teenuste ostu korral kohaldada sellise ostu suhtes erinõudeid, eelkõige teabeturbe tagamise osas. Liidu ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse programmide strateegilisust ja liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Programmidesse tehtud avaliku sektori investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel saadud kogemused ja oskused, tuleks maksimaalselt ära kasutada, kindlustades samas, et ei rikuta konkureeriva pakkumise eeskirju.

(39)

Hangitava toote, teenuse või töö kogumaksumuse, sealhulgas nendega seotud pikaajalise tegevuskulu paremaks hindamiseks tuleks majanduslikult soodsaimast pakkumisest lähtuva hanke korral võtta hankemenetluse käigus asjakohasel juhul arvesse hangitava toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea jooksul tekkivat kulu, kasutades kulutõhususel põhinevat lähenemisviisi, nagu kasutustsükli kulude arvestus. Selleks peaks hankija tagama, et toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea kulude arvutamiseks kasutatav meetod on hanketeates või pakkumisteatises selgelt kirjeldatud ning et see võimaldab kontrollida pakkujate esitatud teabe täpsust.

(40)

Satelliitnavigatsioon on keerukas ja pidevalt arenev tehnoloogia. See toob programmide Galileo ja EGNOS raames tehtavate riigihangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks võivad olla seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Nende eripärade tõttu tuleb riigihangete puhul ette näha spetsiaalsed meetmed, mida rakendatakse lisaks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetele. Nii peaks hankija saama taastada võrdsed tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse väljakuulutamist hanke objektiks olevate tegevuste kohta siseteavet. Samuti peaks tellija saama sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, lisada lepingu täitmise käigus sellele teatavatel tingimustel lisaklausleid või piirata allhangete määra. Kuna programmide Galileo ja EGNOS tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning sellisel juhul oleks hea sõlmida spetsiaalset laadi lepingud, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(41)

Tuleks märkida, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikega 3 peaksid liikmesriigid hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võivad kahjustada programme Galileo ja EGNOS või teenuseid. Samuti tuleks selgitada, et asjaomased liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi Galileo raames rajatud süsteemi jaoks vajaliku raadiospektri kättesaadavus ja kaitse, et võimaldada süsteemipõhiste rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (15).

(42)

Süsteemide ülemaailmse tähtsuse tõttu on hädavajalik, et liit sõlmiks programmide Galileo ja EGNOS raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, tagades seeläbi eelkõige programmide nõuetekohase täitmise, lahendades teatavaid julgeoleku- ja hinnapoliitika küsimusi, optimeerides liidu kodanikele osutatavaid teenuseid ning rahuldades kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vajadusi. Samuti võib osutuda vajalikuks kehtivate lepingute kohandamine vastavalt programmide Galileo ja EGNOS arengule. Kõnealuste lepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel võib komisjon küsida abi Euroopa välisteenistuselt, ESA-lt ja Euroopa GNSSi Agentuurilt, lähtudes neile käesoleva määrusega antud ülesannetest.

(43)

Tuleks kinnitada, et teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt. Muud programmi Galileo ja EGNOS avaliku haldamisega tegelevad üksused võivad samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel.

(44)

Liit põhineb põhiõiguste austamisel ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 on sõnaselgelt tunnustatud õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitset. Programmi Galileo ja EGNOS raames tuleks tagada isikuandmete ja eraelu kaitse.

(45)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(46)

On vaja tagada, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse korrapäraselt programmide Galileo ja EGNOS elluviimisest, eelkõige seoses riskihaldamise, kulude, ajakava ja tulemuslikkusega. Lisaks sellele tulevad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad kokku Galileo institutsioonidevahelises toimkonnas vastavalt ühisavaldusele Galileo institutsioonidevahelise toimkonna kohta, mis avaldatakse koos käesoleva määrusega.

(47)

Komisjon peaks teostama hindamisi programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide täitmiseks võetud meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, võttes aluseks kokkulepitud näitajad.

(48)

Selleks et tagada süsteemide julgeolek ja toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte süsteemide turvalisuse ja toimimise tagamiseks vajalike kõrgetasemeliste eesmärkide kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(49)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(50)

Programmide Galileo ja EGNOS nõuetekohane avalik haldamine eeldab programmide ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA esindajad peaksid saama osaleda vaatlejatena komisjoni abistamiseks loodud Euroopa GNSSi programmide komitee („komitee”) töös. Samadel põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema õigus osaleda komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Euroopa GNSSi Agentuuri, ESA, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust komitees hääletada.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt rajada satelliitnavigatsioonisüsteemid ja neid kasutada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ning seetõttu saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 876/2002 (17) loodud ühisettevõte Galileo lõpetas tegevuse 31. detsembril 2006. Sellest tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 876/2002.

(53)

Võttes arvesse programmide Galileo ja EGNOS hindamise vajadust ja määruses (EÜ) nr 683/2008 tehtavate muudatuste olulisust, tuleks määrus (EÜ) nr 683/2008 selguse ja õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada,

(1)

Enne 2014. aastat rakendatud mitmeaastane maksualane tegevusprogramm on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada liidu maksuhaldurite koostööd. Osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud programmi lisandväärtust, sealhulgas liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finantshuvide kaitsel. Järgmisel kümnendil eelseisvaid väljaselgitatud probleeme ei saa lahendada, kui liikmesriik ei vaata oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ega tee teiste liikmesriikide maksuhalduritega tihedat koostööd. Komisjoni poolt koostöös osalevate riikidega rakendatava programmiga „Fiscalis” luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada, et kõnealune programm jätkuks uue programmi loomisega samas valdkonnas.

(2)

Käesoleva määruse alusel loodud programm „Fiscalis 2020” ja selle edukas rakendamine on praeguses majandusolukorras eriti tähtis ning see peaks toetama maksuküsimustes tehtavat koostööd.

(3)

Programmi „Fiscalis 2020” meetmed, milleks on Euroopa infosüsteemid, nagu määratletud käesolevas määruses, maksuhaldurite ametnike ühismeetmed ja ühised koolitusalgatused, aitavad eeldatavasti ellu viia tööhõive ja majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”, tugevdades siseturu toimimist, luues raamistiku maksuhaldurite haldussuutlikkust suurendavate tegevuste toetamiseks ning edendades tehnilist progressi ja innovatsiooni. Programmi raames luuakse raamistik meetmetele, mille eesmärk on tõhustada maksuhaldurite tegevust, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja aidata kaitsta liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuve ning seega aitab programm „Fiscalis 2020” aktiivselt tugevdada maksusüsteemide toimimist siseturul, toetades samal ajal siseturul esinevate takistuste ja konkurentsimoonutuste järkjärgulist kõrvaldamist.

(4)

Programmi „Fiscalis 2020” rakendusala tuleks viia kooskõlla praeguste vajadustega, et keskenduda kõigile liidu tasandil ühtlustatud maksudele ja muudele maksudele sedavõrd, kui need on seotud siseturuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga.

(5)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm „Fiscalis 2020” olema teatavatel tingimustel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, kui nende osalemine toetab üksnes neid programmi „Fiscalis 2020” meetmeid, mille eesmärk on võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega ning käsitleda agressiivset maksuplaneerimist. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, peaks programm „Fiscalis 2020” ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte osalema programmi meetmetes. Väliseksperte, näiteks valitsusasutuste esindajaid, ettevõtjaid ja nende organisatsioone või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid tuleks kutsuda üksnes siis, kui nende panust peetakse programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide saavutamisel oluliseks.

(6)

Programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide ja prioriteetide seadmisel on arvesse võetud kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad maksunduse valdkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil „Fiscalis 2020” peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu õiguse ühetaoline rakendamine maksunduse valdkonnas, teabevahetuse turvamine, halduskoostöö toetamine ja maksuhaldurite haldussuutlikkuse suurendamine. Kindlakstehtud uute ülesannete keerulise dünaamika tõttu tuleks lisatähelepanu pöörata maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele. Samuti tuleks rõhku panna sellele, et vähendada maksuhaldurite halduskoormust ja maksumaksjate nõuete täitmisega seotud kulusid ning vältida topeltmaksustamist.

(7)

Operatiivtasandil peaks programm „Fiscalis 2020” rakendama, käitama ja toetama Euroopa infosüsteeme ja halduskoostööd, parandama maksuametnike oskusi ja pädevust, parandama liidu maksuõiguse mõistmist ja rakendamist, toetama haldusmenetluste tõhustamist ning heade haldustavade jagamist ja levitamist. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks tähelepanu pöörata maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele.

(8)

Enne programmi „Fiscalis 2020” kohaldatud programmivahendeid tuleks täiendada, et need vastaksid adekvaatselt maksuametnike ees järgmisel kümnendil seisvatele ülesannetele ning oleksid jätkuvalt kooskõlas liidu õiguse arenguga. Programm „Fiscalis 2020” peaks hõlmama järgmist: kahe- või mitmepoolsed kontrollid ja muud halduskoostöö vormid, nagu on ette nähtud halduskoostööd käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktidega; eksperdirühmad; avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed, millega maksunduse valdkonnas pakutakse konkreetset ja spetsialiseeritud nõustamist neile liikmesriikidele, kus valitsev konkreetne ja erakorraline olukord õigustab selliste sihipäraste meetmete võtmist; ning vajaduse korral uuringud ja tavaline teavitustegevus, et toetada liidu õiguse rakendamist maksunduse valdkonnas.

(9)

Euroopa infosüsteemid mängivad väga tähtsat rolli maksuhaldurite omavahelisel ühendamisel ja seeläbi maksusüsteemide tugevdamisel ning seetõttu tuleks neid ka edaspidi programmi „Fiscalis 2020” raames rahastada ja täiustada. Lisaks tuleks ette näha võimalus lisada programmi „Fiscalis 2020” ka liidu õigusaktide alusel loodud uued maksunduse infosüsteemid. Euroopa infosüsteemid peaksid vajaduse korral põhinema ühistel arengumudelitel ja IT-süsteemil.

(10)

Halduskoostöö ulatuslikuma parandamise ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse toetamise kontekstis võib liidu jaoks osutuda kasulikuks sõlmida lepinguid kolmandate riikidega, et võimaldada neil riikidel kasutada Euroopa infosüsteemide liidu komponente selleks, et aidata neil riikidel liikmesriikidega kahepoolsete maksualaste lepingute raames turvaliselt teavet vahetada.

(11)

Samuti tuleks programmi „Fiscalis 2020” raames korraldada ühiseid koolitusi. Programm „Fiscalis 2020” peaks jätkuvalt toetama osalevaid riike maksunduses vajalike ametialaste oskuste ja teadmiste parandamisel ühiselt välja töötatud tõhusama koolitussisu kaudu, mis on suunatud maksuametnikele ja ettevõtjatele. Selleks tuleks programmi „Fiscalis 2020” praegune ühine koolituspoliitika, mis põhineb peamiselt e-õppe tsentraliseeritud arendamisel, arendada mitmetahuliseks liidu koolitusalaseks toetusprogrammiks.

(12)

Programm „Fiscalis 2020” peaks hõlmama seitsmeaastast ajavahemikku, et selle kestus oleks kooskõlas nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(13)

Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi „Fiscalis 2020” kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2 detsembri 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punkti 17 tähenduses.

(14)

Vastavalt 2010. aasta eelarve läbivaatamist käsitleva teatise kohasele komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga „Fiscalis 2020” ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise.

(15)

Käesoleva määruse rahastamiseks vajalikke meetmeid tuleks võtta kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (5).

(16)

Osalevad riigid peaksid kandma programmi „Fiscalis 2020” riigisiseste elementidega seotud kulud, mis muu hulgas hõlmavad Euroopa infosüsteemide muid kui liidu komponente ning mis tahes koolitusi, mis ei kuulu ühiste koolitusalgatuste hulka.

(17)

Arvestades seda, kui tähtis on, et kõik osalevad riigid saaksid ühismeetmetes täiel määral osaleda, võib kaasrahastamise määr olla juhul, kui see on vajalik programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide täielikuks saavutamiseks, 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on sõidu- ja majutuskulude, ürituste korraldamise kulude ja päevarahadega.

(18)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, muu hulgas eeskirjade eiramise ärahoidmise, avastamise ja uurimise, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral karistuste määramisega.

(19)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua mitmeaastane programm maksusüsteemide toimimise parandamiseks siseturul, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest nad ei saa teha nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikku tõhusat koostööd ja tegevust tulemuslikult kooskõlastada, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel abistama programmi „Fiscalis 2020” komitee.

(22)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga „Fiscalis 2020” saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Komisjon peaks koos osalevate riikidega kehtestama kohandatavad näitajad ja eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusalused programmi „Fiscalis 2020” meetmete tulemuste järelevalve jaoks. Teostada tuleks vahehindamine programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi „Fiscalis 2020” pikaajalist mõju ja selle jätkuvust. Tagatud peaks olema täielik läbipaistvus seoses järelevalvet käsitleva korrapärase aruandlusega ning hindamisaruannete esitamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (7) reguleeritakse käesoleva määruse alusel toimuvat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida komisjon teostab käesoleva määruse alusel ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peaksid teavet vahetama ja edastama kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peaks teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(24)

Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1482/2007/EÜ (9). See otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

(1)

Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Strateegia „Euroopa 2020” aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada liitu ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energeetika, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta liit dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Samuti rõhutatakse strateegias, kui oluline on edendada Euroopa majanduskasvu, tagades samal ajal kõrge tööhõive määra, vähese CO2-heitega ressursi- ja energiatõhusa majanduse ning sotsiaalse ühtekuuluvuse. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) peaks olema otsustav osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel. Nende osa kajastub asjaolus, et VKEsid mainitakse strateegia „Euroopa 2020” seitsmest juhtalgatusest kuues.

(2)

Tagamaks, et ettevõtetel, eelkõige VKEdel on keskne roll liidu majanduskasvus, mis on peamine prioriteet, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, mille nõukogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri istungil. Tegemist on strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada seejuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eelkõige parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades siseturu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.

(3)

2008. aasta juunis võttis komisjon vastu teatise „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, mille üle väljendas nõukogu oma 2008. aasta detsembri istungil heameelt. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) näeb ette tervikliku poliitilise raamistiku VKEdele, edendab ettevõtlust ning kinnistab õiguses ja poliitikas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, et suurendada VKEde konkurentsivõimet. SBAga kehtestatakse kümme põhimõtet ning visandatakse poliitilised ja õigusmeetmed, mille abil edendada VKEde kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise võimalusi. SBA rakendamine aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Juhtalgatustes on juba sätestatud mitu VKEsid käsitlevat meedet.

(4)

Seejärel on vaadatud SBA läbi ning 2011. aasta veebruaris avaldatud läbivaatamise tulemuste põhjal võttis nõukogu 2011. aasta 30. ja 31. mail vastu järeldused. Kõnealusel läbivaatamisel antakse ülevaade SBA rakendamisest ja hinnatakse praeguses majanduskeskkonnas tegutsevate VKEde vajadusi, arvestades, et neil on järjest raskem pääseda ligi rahastamisele ja siseneda turgudele. Läbivaatamisel antakse ülevaade SBA rakendamise esimese kahe aasta jooksul tehtud edusammudest, sätestatakse uued meetmed, et reageerida majanduskriisi tõttu tekkinud probleemidele, millest sidusrühmad on teada andnud, ning pakutakse välja viise SBA kasutuselevõtmise ja rakendamise parandamiseks, milles sidusrühmad täidavad konkreetset osa ja eestvedajaks on ettevõtlusorganisatsioonid. Ettevõtete konkurentsivõime ning VKEde programmi erieesmärgid peaksid kajastama kõnealusel läbivaatamisel välja toodud prioriteete. Tähtis on tagada, et nimetatud programmi rakendatakse kooskõlas SBA rakendamisega.

Eelkõige peaksid erieesmärkide meetmed andma panuse eespool nimetatud kümne põhimõtte ning SBA läbivaatamise käigus kindlaks määratud uute meetmete järgimisse.

(5)

Nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020. Mitmeaastases finantsraamistikus kirjeldatakse, kuidas saavutada poliitilised eesmärgid, nimelt suurendada majanduskasvu ja töökohtade arvu Euroopas, saavutada vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlikum majandus ning anda liidule rahvusvaheliselt silmapaistvam koht.

(6)

Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, toetada olemasolevaid VKEsid, soodustada ettevõtluskultuuri ning edendada VKEde kasvu, teadmistepõhise ühiskonna arendamist ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevat arengut, tuleks luua ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm („COSME programm”).

(7)

COSME programmis tuleks seada esmatähtsale kohale lihtsustamise kava vastavalt komisjoni 8. veebruari 2012. aasta teatisele „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava”. Liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime edendamise valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.

(8)

Komisjon on võtnud kohustuse kliimameetmeid süvalaiendada liidu rahastusprogrammidesse ja suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkidesse. On oluline tagada, et COSME programmi ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel edendataks kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning riskiennetust. Käesoleva määruse alla kuuluvad meetmed peaksid soodustama üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale.

(9)

Nõukogu otsusest nr 2001/822/EÜ (4) tuleneb, et ülemeremaade ja -territooriumide üksused ja organid on COSME programmis osalemiseks abikõlblikud.

(10)

Liidu konkurentsivõimepoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete, eelkõige VKEde jätkusuutlikuks kasvuks. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse saavutamine tähendab võimet saavutada ja hoida ettevõtte majanduslikku konkurentsivõimet ja kasvu kooskõlas säästva arengu eesmärkidega. Tulude jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas on suurem tootlikkus, sealhulgas ressursi- ja energiatootlikkus. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära selliseid võimalusi nagu siseturg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.

(11)

Komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatises pealkirjaga „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” jõutakse järeldusele, et nendes poliitikavaldkondades, millega edendatakse üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele (näiteks ressursi- ja energiatõhusust ning kliimamuutusi käsitlevad poliitikavaldkonnad), on võimalik luua 2020. aastaks rohkem kui viis miljonit töökohta ning seda eelkõige VKE sektoris. Seda silmas pidades võivad COSME programmi konkreetsed meetmed sisaldada jätkusuutlike toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside arendamise edendamist ning ressursi- ja energiatõhususe ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse soodustamist.

(12)

Viimastel aastatel on liidu poliitikakujundamises pööratud konkurentsivõimele suurt tähelepanu turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide pärast, mis kahjustavad liidu ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimet.

(13)

COSME programmis tuleks seega käsitleda turutõrkeid, mis mõjutavad liidu majanduse konkurentsivõimet üleilmsel tasandil ja kahjustavad ettevõtjate, eelkõige VKEde võimet konkureerida maailma muude piirkondade ettevõtjatega.

(14)

COSME programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (5). Käesoleva määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas VKEsid esindavate organisatsioonidega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, vabakutselistele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsetele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka teistele konkreetsetele sihtrühmadele, näiteks vanemaealised inimesed, sisserändajad ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad või haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvad ettevõtjad, näiteks puuetega inimesed, ning äritegevuse ülemineku, hargettevõtete, kõrvalettevõtete ja ettevõtjatele teise võimaluse andmise edendamisele.

(15)

Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. Kõnealused raskused avaldavad halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule ja püsimajäämise määrale, samuti uute ettevõtjate valmisolekule võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse/pärimise kontekstis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (6) loodud liidu rahastamisvahendid on tõendanud oma lisaväärtust ning on andnud positiivse panuse vähemalt 220 000 VKEle. Kavandatavad rahastamisvahendid annavad liidule suuremat lisaväärtust muu hulgas sellega, et tugevdavad siseturgu riskikapitali jaoks ning arendavad üleeuroopalist VKEde finantsturgu ja tegelevad turutõrgetega, millega liikmesriigid tegeleda ei saa. Liidu meetmed peaksid olema järjepidevad ja sidusad ning täiendama VKEdele ette nähtud liikmesriikide rahastamisvahendeid, toimima finantsvõimendusena ning vältima turumoonutuste tekitamist ning olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (7). Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist liidu vahenditest.

(16)

Komisjon peaks pöörama tähelepanu käesoleva määruse rahastamisvahendite kaudu antava rahastamise nähtavusele, tagamaks et liidu toetuse kättesaadavus oleks teada ning et antud toetust tunnistataks turul. Selleks peaksid finantsvahendajad olema kohustatud ka teavitama lõplikke vahendite saajaid selgesõnaliselt sellest, et rahastamine osutus võimalikuks käesoleva määruse rahastamisvahendite toetuse kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas looma kasutajasõbralikke e-süsteeme, et levitada VKEde ja vahendajate seas teavet saadavalolevate rahastamisvahendite kohta. Nimetatud süsteemid, mis võivad hõlmata ühte portaali, ei tohiks dubleerida olemasolevaid süsteeme.

(17)

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe (edaspidi „ettevõtlusvõrgustik”) on tõestanud oma lisaväärtust Euroopa VKEdele, olles äritegevuse toetuse ühtseks teeninduspunktiks ning aidates ettevõtetel parandada oma konkurentsivõimet ja uurida ärivõimalusi nii siseturul kui ka muudel turgudel. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Ettevõtlusvõrgustik on eelkõige aidanud VKEdel leida koostöö- või tehnosiirde partnereid siseturul ja kolmandates riikides ning saada nõu liidu rahastamisallikate, liidu õiguse ja intellektuaalomandi kohta ning ökoinnovatsiooni ja jätkusuutlikku tootmist ergutavate liidu programmide kohta. Ettevõtlusvõrgustik on saanud ka tagasisidet liidu õiguse ja standardite kohta. Selle ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel.

(18)

Vaja on jätkata jõupingutuste tegemist, et optimeerida veelgi teenuste kvaliteeti ja ettevõtlusvõrgustiku toimimist, eelkõige seoses VKEde teadlikkusega pakutavatest teenustest ja sellest tuleneva suutlikkusega neid teenuseid kasutada, integreerides rahvusvahelistumist ja innovatsioonialaseid teenuseid, tihendades ettevõtlusvõrgustiku koostööd piirkondlike ja kohalike VKEde sidusrühmadega, konsulteerides vastuvõtvate organisatsioonidega ja kaasates neid paremini, vähendades bürokraatiat, tõhustades IT-tuge ning parandades ettevõtlusvõrgustiku ja selle teenuste nähtavust kaetud geograafilistes piirkondades.

(19)

VKEde vähene rahvusvahelistumine nii Euroopas kui ka väljaspool mõjutab konkurentsivõimet. Mõningate hinnangute kohaselt ekspordib praegu või on viimase kolme aasta jooksul eksportinud vaid 25 % liidu VKEdest; üksnes 13 % neist ekspordib liidust väljapoole korrapäraselt ja vaid 2 % on investeerinud väljapoole oma asukohariiki. Lisaks nähtub Eurobaromeetri 2012. aasta uuringust, et VKEde kasvu potentsiaal on kasutamata rohelistel turgudel nii liidus kui ka sellest väljaspool, täpsemalt seoses rahvusvahelistumise ning riigihangetes osalemisega. Kooskõlas SBAga, milles kutsutakse liitu ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKEsid kasutama ära väljaspool liitu asuvate turgude kasvu, osutab liit rahalist abi mitmele algatusele, näiteks liidu ja Jaapani tööstuskoostöö keskusele ja Hiinas tegutsevale VKEdele mõeldud intellektuaalomandi õiguste kasutajatoele. Liidu lisaväärtus luuakse koostöö edendamise abil ja osutades Euroopa tasandil teenuseid, mis täiendavad, kuid ei dubleeri, liikmesriikide kaubanduse edendamise põhiteenuseid ning tugevdavad avaliku ja erasektori teenuseosutajate ühiseid jõupingutusi selles valdkonnas. Sellised teenused peaksid hõlmama teavet intellektuaalomandi õiguste, normide ning riigihankevõimaluste ja eeskirjade kohta. Täiel määral tuleks arvesse võtta nõukogu 6. detsembri 2011. aasta järelduste „Tööstuspoliitika rakendamise tugevdamine kogu ELis” II osa komisjoni teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” kohta. Sellega seoses peaks hoolikalt määratletud Euroopa klastrite strateegia täiendama riiklikke ja piirkondlikke jõupingutusi, et ergutada tipptasemel klastrite loomist ja nende rahvusvahelist koostööd, võttes arvesse asjaolu, et VKEde klastrite loomine võib olla peamine vahend, mille abil suurendada nende innovatsioonisuutlikkust ja võimaldada neil alustada tegevust ülemereturgudel.

(20)

Liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua soodne ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEde huvidele ja sektoritele, milles nad kõige aktiivsemalt tegutsevad. Liidu tasandi algatused on vajalikud ka teabe ja teadmiste vahetamiseks Euroopa ulatuses ning selles valdkonnas võivad eriti kulutõhusad olla digitaalsed teenused. Selliste meetmetega saab kaasa aidata VKEdele võrdsete tingimuste loomisele.

(21)

Siseturul esinevad lüngad, killustatus ja tarbetu bürokraatia takistavad kodanikke, tarbijaid ja ettevõtjaid, eriti VKEsid saamast siseturust täit kasu. Seetõttu on hädavajalik liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine püüdlus lahendada puudujääke rakendamises, õigusaktides ja teabes. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tegema ka koostööd VKEde asjatu haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamiseks ja ärahoidmiseks. COSME programm on ainus konkreetselt VKEdele keskendunud liidu programm ning selle meetmed peaksid andma panuse nende eesmärkide elluviimisse, aidates eelkõige parandada ettevõtete raamtingimusi. Selles jõupingutuses peaks olema oma osa COSME programmi raames rahastatud toimivuskontrollidel ja mõjuhinnangutel.

(22)

Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud suhteliselt vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % liidu kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 % (Eurobaromeetri 2009. aasta uuring ettevõtluse kohta). SBA kohaselt tuleks pöörata tähelepanu kõigile ettevõtjate ees seisvatele olukordadele, sealhulgas asutamine, kasv, üleminek ja pankrot (teine võimalus). Ettevõtluskoolituse edendamine ning ühtekuuluvust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja heade tavade vahetamine, tekitavad liidu jaoks suurt lisaväärtust.

(23)

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” käivitati, et anda uutele ettevõtjatele või neile, kes soovivad ettevõtjaks hakata, võimalus ettevõtluskogemuse omandamiseks mõnes muus liikmesriigis, kui nende enda oma, ning võimaldada neil seega oma ettevõtlusalast võimekust parandada. Seoses eesmärgiga parandada ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri edendamiseks raamtingimusi, peaks komisjon saama võtta meetmeid, et aidata uutel ettevõtjatel parandada oma suutlikkust arendada oma ettevõtlusalast oskusteavet, oskusi ja hoiakuid ning parandada oma tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise alaseid oskusi.

(24)

Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad uusi väljakutseid ja võimalusi erinevate sektorite jaoks, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles on suur VKEde osakaal. Näiteks disainipõhistel sektoritel on vaja kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub seni kasutamata suur nõudlus personaalsete, loominguliste ja kaasavate toodete järele. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki kõnealuste liidu sektorite VKEsid, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust, et luua uute toodete ja teenuste tekkimist kiirendavate algatuste kaudu täiendav kasv.

(25)

Liikmesriikides võetavate meetmete toetuseks võib kasvule ja ettevõtlusele märkimisväärset mõju avaldavates sektoripõhistes ja sektoritevahelistes valdkondades, eelkõige neis, kus VKEdel on suur osakaal, toetada COSME programmist algatusi, mis kiirendavad kõige konkurentsivõimelisematel ärimudelitel, täiustatud toodetel ja protsessidel, organisatsioonilistel struktuuridel või muudetud väärtusahelatel põhinevate konkurentsivõimeliste ja säästvate tööstusharude kujunemist. Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, mille üle avaldas nõukogu 2010. aasta oktoobris heameelt, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtted annavad otseselt 5 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP). Turismi olulisust tunnistatakse ka Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping), kus kirjeldatakse liidu pädevusi selles valdkonnas. Euroopa turismialgatusega võib täiendada liikmesriikide meetmeid, innustades soodsa keskkonna loomist ja edendades liikmesriikidevahelist koostööd, eelkõige heade tavade vahetamist. Meetmed võivad sisaldada turismi teadmistebaasi rikastamist andmete ja analüüsi abil ning rahvusvaheliste koostööprojektide väljatöötamist tihedas koostöös liikmesriikidega, vältides seejuures liidu ettevõtete suhtes kohustuslike nõuete kehtestamist.

(26)

COSME programmis esitatakse eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik kogu rahastamispakett, rahastamisvahendite minimaalne rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise läbipaistev kord.

(27)

COSME programmiga täiendatakse liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga rahastamisvahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Selleks et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada COSME programmi tihedat koostoimet Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (8) („Horisont 2020 programm”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (9) („struktuurifondid”) ja teiste liidu programmidega.

(28)

Läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid tuleks arvestada kõikides COSME programmi asjaomastes algatustes ja meetmetes. Samuti tuleks kõnealustes algatustes ja meetmetes arvesse võtta kõikide kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet.

(29)

VKEdele toetuste andmisele peaks eelnema läbipaistev protsess. Toetuse määramine ja väljamaksmine peaks olema läbipaistev, bürokraatiavaba ning kooskõlas ühiste eeskirjadega.

(30)

Käesoleva määrusega nähakse kogu COSME programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembrit 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimistkäsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (10) punkti 17 tähenduses.

(31)

Tagamaks, et rahastamine piirdub üksnes turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamisega, ja pidades silmas turumoonutuste vältimist, peaks COSME programmi raames toimuv rahastamine vastama liidu riigiabi eeskirjadele.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingus ja assotsieerimislepingute protokollides on sätestatud tingimused asjaomaste riikide osalemiseks liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlused seda ette näevad.

(33)

Oluline on tagada COSME programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja COSME programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

(34)

Kohanduste tegemiseks tuleks COSME programmi kontrollida ja hinnata. COSME programmi rakendamise kohta tuleks esitada igal aastal aruanne, milles on esitatud nii tehtud edusammud kui ka kavandatavad tegevused.

(35)

COSME programmi rakendamise üle tuleks teostada igal aastal järelevalvet, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil hinnatakse programmi tulemusi ja mõju. Need näitajad, seahulgas asjaomased alusnäitajad, peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on COSME programmi eesmärgid saavutatud.

(36)

Kõigi COSME programmi raames toetatavate meetmete eesmärkide saavutamist käsitlevas komisjoni vahearuandes tuleks esitada ka hinnang VKEde vähese osalemise määra kohta, kui seda on avastatud märkimisväärselt paljudes liikmesriikides. Vajaduse korral võiksid liikmesriigid vahearuande tulemusi oma vastavates poliitikates arvesse võtta.

(37)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud kogu kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- või rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

(38)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsed rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et COSME programmi rakendamise eesmärgil vastu võtta iga-aastased tööprogrammid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11). Mõned iga-aastastes tööprogrammides esitatud meetmed sisaldavad meetmete koordineerimist riigi tasandil. Sellega seoses tuleks kohaldada kõnealuse määruse artikli 5 lõiget 4.

(39)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte näitajate täiendamise kohta, rahastamisvahendite teatavate konkreetsete üksikasjade muutmise kohta, soovituslike summade muutmise kohta rohkem kui 5 % võrra rahastamispaketi väärtusest iga üksikjuhtumi korral. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(40)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus nr 1639/2006/EÜ kehtetuks tunnistada,

(1)

29. juuni 2011. aasta komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” tehakse ettepanek luua ühtne haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, kaasates sellesse rahvusvahelise koostöö kõrghariduse valdkonnas ja koondades ühte Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1720/2006/EÜ (4) kehtestatud elukestva õppe programmi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1719/2006/EÜ (5) kehtestatud programmi „Aktiivsed noored”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1298/2008/EÜ (6) kehtestatud tegevusprogrammi „Erasmus Mundus”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2006/EÜ (7) kehtestatud programmi ALFA III ning programmid Tempus ja Edulink, et tagada suurem tõhusus, tugevam strateegiline fookus ja koostoime, mida on võimalik ära kasutada ühtse programmi eri osade juures. Lisaks tehakse ettepanek lisada ühtsele programmile („programm”) ka spordivaldkonda käsitlev osa.

(2)

Selliste olemasolevate programmide nagu elukestva õppe programmi, programmide „Aktiivsed noored” ja „Erasmus Mundus” vahehindamisaruanded ning hariduse, koolituse ja noorte ning kõrghariduse valdkonnas võetavate liidu edasiste meetmete üle peetud avalik arutelu on paljastanud tugeva ja mõnel määral kasvava vajaduse jätkata nendes valdkondades üleeuroopalist koostööd ja õpirännet. Hindamisaruannetes rõhutati vajadust siduda tihedamalt liidu haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi; väljendati soovi, et liidu meetmed tuleks üles ehitada nii, et need vastaksid paremini elukestva õppe paradigmale; ning kutsuti üles kasutama selliste meetmete rakendamisel lihtsamat, kasutajasõbralikumat ja paindlikumat strateegiat ja lõpetama kõrghariduse rahvusvaheliste koostööprogrammide killustatus.

(3)

Programmis tuleks keskenduda vahendite kättesaadavusele ning haldus- ja rahastamiskorra läbipaistvusele, kasutades selleks muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja digiteerimist. Programmi edu tagamiseks on äärmiselt oluline lihtsustada ja hõlbustada korraldust ja juhtimist ning keskenduda jätkuvalt halduskulude vähendamisele.

(4)

Üldsusega konsulteerimine liidu strateegiliste valikute üle seoses liidu uue pädevuse rakendamisega spordivaldkonnas ning komisjoni hindamisaruanne spordivaldkonna ettevalmistavate meetmete kohta on andnud kasulikku teavet liidu sekkumise prioriteetsete valdkondade kohta ning on näidanud kujukalt lisandväärtust, mida liit saab luua toetavate meetmetega, mis on suunatud kogemuste ja teadmiste loomisele, jagamisele ning levitamisele sporti mõjutavate mitmesuguste Euroopa tasandi probleemide kohta, kui nendes meetmetes keskendutakse eeskätt rohujuure tasandile.

(5)

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (strateegia „Euroopa 2020”) määrab kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada sellist majanduskasvu, millega seoses püstitati 2020. aastaks viis kaugeleulatuvat eesmärki, eelkõige haridusvaldkonnas, kus eesmärk on vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise määra allapoole 10 % taset ja jõuda selleni, et 30–34-aastaste seas oleks kolmanda taseme või sellega võrdväärse hariduse omandanuid vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”.

(6)

Oma 12. mai 2009. aasta järeldustes kutsus nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa rajamist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks.

(7)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 8 ja 10 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga muuhulgas meeste ja naiste võrdsust ja meetmeid, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu. Programmi rakendamisel on vaja suurendada ka ebasoodsas olukorras olevate ja kaitsetute rühmade juurdepääsu ning tegelda aktiivselt puudega isikute erivajadustega õppimisel.

(8)

Programmil peaks olema lai rahvusvaheline haare eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas HK 2020 üldeesmärkidega või suurendada liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist, aidata kaasa partnerriikide kõrghariduse järjepidevale arengule ja nende riikide laiemale sotsiaalmajanduslikule arengule, stimuleerides muu hulgas partnerriikide kodanikke hõlmavate õpirände meetmete abil „ajude ringlust”. Selleks tuleks eraldada vahendeid arengukoostöö rahastamisvahendist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ning partnerluse rahastamisvahendist koostööks kolmandate riikidega. Sellekohaste reguleerivate eeskirjade alusel võib vahendeid eraldada ka Euroopa Arengufondist. Nende vahendite kasutamisel tuleks kohaldada käesoleva määruse sätteid ning samal ajal tuleks tagada kooskõla vastavate määrustega, millega need rahastamisvahendid ja see fond loodi.

(9)

Nõukogu toonitas oma 27. novembri 2009. aasta resolutsioonis noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uuendatud raamistiku (2010-2018) kohta vajadust käsitada kõiki noori kui ühiskonna ressurssi ja otsis viise parandada nende osalust neid puudutavate meetmete väljatöötamises kõigi tasandite otsustajate, noorte ja noorteorganisatsioonide vahelise pideva struktureeritud dialoogi kaudu.

(10)

Formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise koondamine ühe programmi alla peaks looma koostoime ja soodustama hariduse, koolituse ja noorsootöö eri valdkondade vahelist koostööd. Programmi rakendamise ajal tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse eri valdkondade konkreetseid vajadusi ning vajaduse korral ka kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste rolli.

(11)

Selleks et toetada õpirännet, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma katseprojekti korras üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus riigis, kellele programm on osalemiseks avatud („programmiriik”). Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu oleks avatud finantseerimisasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus programmiriigis. Õpirände sellise uuendusliku lisavahendiga ei tohiks asendada ühtegi olemasolevat toetus- või laenusüsteemi, millega toetatakse üliõpilaste õpirännet kohalikul, riigi või liidu tasandil, samuti ei tohiks sellega takistada uute süsteemide väljatöötamist. Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu üle tuleks teostada hoolikat järelevalvet ning seda tuleks hinnata, eelkõige seoses selle kasutuselevõtuga eri riikides. Artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleks hiljemalt 2017. aasta lõpuks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruanne, et saada üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu kasutamise jätkamise kohta poliitilised juhised.

(12)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise juriidilised ja administratiivsed takistused. See peaks võimaluse korral hõlmama ka niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Kooskõlas nõukogu direktiiviga 2004/114/EÜ (8) innustatakse liikmesriike kehtestama riiki lubamise kiirkord.

(13)

Komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatises „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” esitatakse raamistik, milles liit, liikmesriigid ja kõrgkoolid saavad teha koostööd, et suurendada lõpetajate arvu, tõhustada hariduse kvaliteeti ning maksimeerida kõrghariduse ja teadusuuringute panust sellesse, et liikmesriikide majandus ja ühiskond väljuksid ülemaailmsest majanduskriisist tugevamana.

(14)

Tegelemaks paremini noorte töötuse probleemiga liidus, tuleks erilist tähelepanu pöörata rahvusvahelisele koostööle kõrg- ja kutsekoolide ning ettevõtete vahel, et parandada üliõpilaste töölesobivust ja arendada ettevõtlusoskusi.

(15)

Euroopa 29 riigi haridusministrite poolt 19. juunil 1999 allkirjastatud Bologna deklaratsiooniga loodi valitsustevaheline protsess, et luua Euroopa kõrgharidusruum, mis vajab liidu tasandil pidevat toetust.

(16)

Kutsehariduse ja -koolituse otsustav roll mitme strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärgi saavutamisel on leidnud laialdast tunnustust ning seda kinnitatakse ka uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011-2020), pidades eelkõige silmas selle valdkonna potentsiaali võitluses Euroopa kõrge töötusega, eriti noorte töötuse ja pikaajalise töötusega, aga ka elukestva õppe kultuuri edendamisel, sotsiaalse tõrjutuse tõkestamisel ja kodanikuaktiivsuse soodustamisel. Selleks et kaotada lõhe hariduses ja koolituses omandatavate teadmiste ja tööeluks vajalike oskuste ja pädevuste vahel, on vaja kvaliteetset praktikat ja õpipoisiõpet, sealhulgas mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, samuti on vaja parandada noorte töölesobivust.

(17)

Vaja on suurendada ka Euroopa koolidevahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite õpirännet, et viia ellu Euroopa 21. sajandi koole käsitlevas koostöökavas sedastatud prioriteedid, st parandada liidu üldhariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas, suurendada koolisüsteemides ja -asutustes võrdsust ja kaasavust ning tugevdada ja toetada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleks tähtsustada strateegilisi sihte varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, tõsta väikelaste hariduse ja hoiu kvaliteeti ja suurendada selles osalemist, ning tähtsustada ka sihte, mille eesmärk on kinnistada kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust ja parandada sisserändaja taustaga ja sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi.

(18)

Nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsioonis sisalduva täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava eesmärk on võimaldada kõikidel täiskasvanutel täiendada ja tõhustada oma oskusi ja pädevusi kogu elu jooksul. Erilist tähelepanu tuleks pöörata paljude väheste oskustega eurooplaste õpivõimaluste suurendamisele, parandades eelkõige kirja- ja arvutusoskust ning toetades paindlikke õppevõimalusi ja meetmeid, mille abil anda inimestele teine võimalus.

(19)

Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, e-mestimise riiklike tugiteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikide riiklike infobüroode tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmine nende tegevuse eri tahkude kohta ning programmi tulemuste levitamine liidus ja partnerriikides.

(20)

Tugevdada tuleks programmi raames tehtavat koostööd haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga.

(21)

Selleks et aidata kaasa Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas ning täita suurenevat vajadust Euroopa lõimumisprotsessi ja selle arengut käsitlevate teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada selles valdkonnas õpetamise, teadustöö ja mõttevahetuse tipptaset, toetades Jean Monnet’ meetmete abil Euroopa lõimumisprotsessis osalevaid akadeemilisi asutusi või ühendusi ning ühendusi, kelle eesmärgid ühtivad Euroopa huvidega.

(22)

Programmi raames tehtav koostöö haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega on eriti tähtis selleks, et luua laiapõhjaline omanditunne elukestva õppe strateegiate ja poliitika eest ning võtta kõikidel tasanditel arvesse sidusrühmade ideid ja probleeme.

(23)

Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis” tuuakse ära komisjoni ideed liidu spordivaldkonna meetmete kohta tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest ning pakutakse komisjoni ja liikmesriikide jaoks Euroopa spordi identiteedi suurendamise eesmärgil välja ka mitu konkreetset meedet kolmes ulatuslikus valdkonnas, milleks on spordi koht ühiskonnas, spordi majanduslik mõõde ja spordi korraldus. Samuti on vaja võtta arvesse spordi (sh põlisrahvaste spordi) pakutavat lisandväärtust ning spordi tähtsust liidu kultuuri- ja ajaloopärandi jaoks.

(24)

Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ja vabatahtlikule tööle spordis, pidades silmas nende olulist rolli sotsiaalse kaasamise, võrdsete võimaluste ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamisel.

(25)

Kvalifikatsioonide ja pädevuste parem läbipaistvus ja tunnustamine ning liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite laiendatud vastuvõtmine peaks aitama kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustama elukestvast õppest ja kutsealastest eesmärkidest lähtuvat nii riikidevahelist kui ka sektoriülest liikuvust kogu Euroopas. Juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada töölesobivust.

(26)

Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (9) loodud kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse üleeuroopalise raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse 2006/143/EÜ (10) kohaselt loodud kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (EQAR) ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (ENQA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (11) kohaselt loodud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (12) kohaselt loodud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (13) kohaselt loodud kutsehariduse ja -koolituse valdkonna Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) ja Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamist.

(27)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamiste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(28)

Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisandväärtust, ning tagada vastastikune täiendavus liikmesriikide ELi toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt võetud meetmete ja muude meetmetega, iseäranis kultuuri ja meedia, tööhõive, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, ühtekuuluvus-, arengu- ning laienemispoliitika valdkondades, samuti regionaalpoliitika ja välissuhete valdkonna algatuste, vahendite ja strateegiatega.

(29)

Programm on kavandatud nii, et see mõjutaks positiivselt ja kestvalt haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna poliitikat ja tavasid. See süsteemne mõju tuleks saavutada programmis ette nähtud eri meetmete ja tegevustega, mille eesmärk on toetada muutusi institutsioonide tasandil ning mis toob asjakohasel juhul kaasa innovatsiooni süsteemi tasandil. Programmist rahalist toetust saada soovivate üksikprojektide mõju ei pea olema süsteemne. Süsteemse mõju saavutamisele peaks kaasa aitama kõikide projektide koondmõju.

(30)

Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike tulemuslikkuse näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning mis peegeldavad sekkumisloogikat.

(31)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid optimeerima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist, et parandada haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna meetmete kättesaadavust. See võiks hõlmata ka virtuaalset liikuvust, millega tuleks õpirännet täiendada seda asendamata.

(32)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (14) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”) punkti 17 tähenduses.

(33)

Selleks et tagada programmi raames asutuste tegevuskuludeks makstavate rahaliste toetuste järjepidevus, peaks komisjonil olema võimalik programmi esmases faasis käsitleda toetavate tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulutusi rahastamiskõlblikena ka siis, kui need tehti enne seda, kui toetusesaaja esitas rahastamise taotluse.

(34)

Vaja on kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks.

(35)

Liiduga ühinemise kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, võivad osaleda liidu programmides raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või muude sarnaste kokkulepete alusel.

(36)

Šveitsi Konföderatsioon võib osaleda liidu programmides vastavalt liidu ja selle riigi vahel sõlmitud kokkulepetele.

(37)

Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu otsusele 2001/822/EÜ (15). Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide eraldatusest tingitud piiranguid.

(38)

Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma 25. mai 2011. aasta ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” muu hulgas eesmärgiks hõlbustada kõrghariduses senisest rohkem naaberriikide osalemist liidu õpirände ja suutlikkuse suurendamise meetmetes ning tulevase haridusprogrammi avamist naaberriikidele.

(39)

Liidu finantshuvid peaksid olema kogu kulutsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral karistusi. Kuigi liidu välisabi vajab suuremat rahastamist, piirab liidu majanduslik ja eelarveolukord selliseks abiks kasutatavaid ressursse. Seega peaks komisjon kasutama olemasolevaid vahendeid kõige tõhusamal ja jätkusuutlikumal viisil, kasutades eelkõige võimendava mõjuga rahastamisvahendeid.

(40)

Programmi juurdepääsetavuse parandamiseks tuleks üksikisikute liikuvuse toetamiseks antavaid toetusi kohandada vastavalt sihtriigi elukallidusele ja elamiskuludele. Liikmesriike tuleks ergutada vabastama neid toetusi riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama erandit tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.

(41)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (16) võib vabatahtlikule tööle kulutatud aega pidada mitterahalise osaluse vormis kaasrahastamiseks.

(42)

Komisjon rõhutas oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohustust lihtsustada liidu rahastamist. Ühtse haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi loomine võimaldab oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida programmi haldamist ja suurendada koostoimet. Programmi rakendamist tuleks veelgi lihtsustada ühekordselt makstava summa, ühikuhinna või ühtse määraga rahastamise kaudu ning toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavate formaalsete ning bürokraatlike nõuete vähendamisega.

(43)

Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi rakendamist ja raha kasutamist.

(44)

Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja kasutajasõbralik rakendamine ning tagada samal ajal kõigi osalejate jaoks ka õiguskindlus ja programmi juurdepääsetavus.

(45)

Selleks et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte riiklike büroode juhitavate lisameetmetega seonduvate sätete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(46)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(47)

Programm peaks hõlmama kolme eri valdkonda ning käesoleva määruse kohaselt moodustatud komitee peaks tegelema nii horisontaalsete kui ka sektoripõhiste küsimustega. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et nad saadavad vastavalt päevakorras esitatud teemadele komitee koosolekutele asjakohased esindajad, ning komitee esimehe ülesanne on tagada, et koosoleku päevakorras oleks selgelt ära toodud igal koosolekul käsitletav valdkond või valdkonnad ja asjaomased teemad valdkondade kaupa. Asjakohasel juhul peaks olema võimalik kutsuda kooskõlas komitee kodukorraga komitee koosolekutel ajutiselt osalema vaatlejatena väliseksperte, sh sotsiaalpartnerite esindajaid.

(48)

Tagada tuleb ka programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldustoe rahastamisel. Alates 1. jaanuarist 2014 tuleks tehnilise ja haldustoega tagada vajaduse korral varasemate programmide alusel 2013. aasta lõpuks lõpetamata meetmete haldamine.

(49)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua programm, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(51)

Selleks et tagada programmi raames makstavate rahaliste toetuste järjepidevus, peaks käesolev määrus kohalduma alates 1. jaanuarist 2014. Kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma niipea kui võimalik pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,