25.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 23/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 39/2013,

21. jaanuar 2013,

millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1)) kohaselt peavad meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, olema võetud arvestades kättesaadavaid teadus-, tehnika- ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude püügitegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(4)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks Euroopa merluusi lõunapoolse varu, norra salehomaari varu, Biskaia lahe ja La Manche’i lääneosa merikeelevaru, Šotimaa lääneranniku vete heeringavaru, Kattegati, Šotimaast lääneranniku vete ning Iiri mere tursavaru lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks), (2) nõukogu 7. mai 2007. aasta määruses (EÜ) nr 509/2007 (millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (3) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1300/2008 (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava) (4) ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (5). Põhjapoolsete merluusivarude (määrus (EÜ) nr 811/2004) (6) ning Biskaia lahe merikeele (määrus (EÜ) nr 388/2006 (7)) puhul on saavutatud asjaomaste taastamis- ja majandamiskavade miinimumeesmärgid ning seepärast on asjakohane järgida esitatud teadusnõuannet, et olenevalt asjaolust kas saavutada või säilitada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

(5)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis i määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(6)	Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (8) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud meetmeid.

(7)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 volitused kõnealuse lubatud kogupüügi taseme määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi taset kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(8)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida püügikvoodi süsteemi, st kogu saak tuleks lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat muidu kasutatava kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu stimuleerivad püügikvoodi süsteemid kalureid püügi selektiivsust parandama. Et tagasiheidet saaks võimalik tõhusalt reguleerida, peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine (koos „CCTV-süsteem”). See peaks võimaldama kõik pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osad täpselt salvestada. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on CCTV-süsteemi kasutamine selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük). Sellise süsteemi kasutamine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

(9)

Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes saaks tõhusalt hinnata püügikvoodi süsteeme, et kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, on vaja, et kõigi selliste katsetuste käigus püütud kala, sealhulgas alla lossitavat alammõõtu kalad, arvestatakse maha kogu katsetes osalevale laevale eraldatud püügiosast ning püügitoimingud lõpetatakse, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustest mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik näidata, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(10)

On vaja kehtestada 2013. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (10).

(11)	Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide jaoks võib isegi piiratud püügitegevus kaasa tuua tõsise ohu nende säilimisele. Selliste liikide püügivõimalused tuleks nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(12)

Kuna põhjapoolsete merluusivarude neli TACi piirkonda vastavad samale bioloogilisele varule, on püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks asjakohane lubada kõnealuse püügiga seotud liikmesriikide puhul paindliku korra rakendamist TACi IIIa piirkonna, alarajoonide 22–32 ELi vete ning TACi IIa ja IV piirkonna ELi vete vahel.

(13)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (11) eelkõige nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(15)	Et tagada ühetaolised rakendamistingimused, mis käsitlevad konkreetsele liikmesriigile loa andmist tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(16)

Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (12).

(17)

Selleks, et vältida püügitegevuse katkemist ning tagada ELi kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2013, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2013. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ELi laevadele rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalast väljaspool olevate teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2013. aasta püügipiirangud;

b)	püügikoormuse piirangud ajavahemikul 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ELi laevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

b) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud aluslepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

c) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

d) „kvoot”– liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

f) „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (13);

g) „ELi laevastikuregister”– kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikega 3 komisjoni loodud register;

h) „kalapüügipäevik”– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

i) „analüütiline hinnang”– asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teadusnõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta.

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas määratletud geograafilised alad;

b) „Skagerrak”– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c) „Kattegat”– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d) „ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16”– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53° 30′ N 15° 00′ W,

53° 30′ N 11° 00′ W,

51° 30′ N 11° 00′ W,

51° 30′ N 13° 00′ W,

51° 00′ N 13° 00′ W,

51° 00′ N 15° 00′ W,

53° 30′ N 15° 00′ W;

e) „Cádizi laht”– ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole 7° 23′ 48″ W;

f) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 216/2009 (15) II lisas määratletud geograafilised alad.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle eraldamine

ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaksmääratav lubatud kogupüük

1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi selliselt, et

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemuseks on:

i)	analüütilise hinnangu olemasolu korral varude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel aastal 2015 ja edaspidi, võimalikult suure tõenäosusega;

ii)	kui analüütiline hinnang puudub või on mittetäielik, varude kasutamine kalavarude majandamise suhtes kohaldatava ettevaatusprintsiibi kohaselt.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2013 järgmise teabe:

a)	vastuvõetud lubatud kogupüük;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüük põhineb;

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 7

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele

1. Teatavate kalavarude puhul võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

3. Lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist lubatakse üksnes järgmistel tingimustel:

a)	laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV) (koos „CCTV-süsteem”), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:

(i)	75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

(ii)	30 % laevale enne katsetustes osalemist eraldatud individuaalsest püügiosast;

c)	kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva poolt püütud saak, sealhulgas määruse (EÜ) nr 850/98 lisas XII määratletud alla lossitavat alammõõtu kalad, arvestatakse maha kogu talle eraldatud püügiosast, mis tulenevad käesoleva artikli alusel eraldatud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)	kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse püügiosa täielikult ära kasutanud, peab kõnealune laev lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas, kui talle ei ole täiendavat püügiosa eraldatud;

nende kalavarude puhul, mille suhtes võib käesolevat artiklit kasutada, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda sellistes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

4. Olenemata lõike 3 punkti b alapunktist i, võib liikmesriik erandkorras anda tema lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)	tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi kohta tehtud hinnangu järgi väiksem kui 10 %;

b)	sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV süsteemi kontrollialase potentsiaali hindamiseks;

c)	nimetatud katsetustes osalevate kõikide laevade täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

5. Sel määral, kui kooskõlas lõike 3 punktiga a tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

6. Kui liikmesriik tuvastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida lõikes 3 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2013. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetuses osaleda.

7. Enne lõigetes 1–6 osutatud täiendava püügiosa andmist esitab liikmesriik komisjonile järgmise teabe:

a)	tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)	nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)	nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)	iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)	katsetustes osalevate laevade poolt 2012. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

8. Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt, kes kasutavad käesolevat artiklit, et nad esitaksid teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et jälgida lõike 3 punkti b alapunktis i sätestatud nõude rakendamist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik mis tahes sobivad meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine ning teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)	saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud

Alates 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid järgmiselt:

a)	IIA lisa kohaldatakse tursavarude majandamiseks Kattegatis, ICESi VIIa ja VIa rajoonis ning ICESi Vb rajooni ELi vetes;

b)	IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)	IIC lisa kohaldatakse ICESi VIIe rajoonis merikeelevarude majandamise suhtes.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 (16) artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2–3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11

Kalapüügi keeluaeg

1. Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2013 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel ja harilik ogahai.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

3. Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3–5 Porcupine’i madalalt läbisõidu ajal hoida pardal nimetatud lõikes osutatud liike.

Artikkel 12

Keelud

1. ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

b)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus käesoleva määruse I lisa B osas on ette nähtud teisiti;

c)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

d)	harilik rai (Dipturus batis) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

f)	logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes;

g)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides vetes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33–34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2371/2002. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artiklit 9 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuarist 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(3) ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

(4) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(5) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(6) Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

(7) Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

(8) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(9) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(10) ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(11) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(12) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(13) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(16) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

LISADE NIMEKIRI

I LISA.

ELi laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa.

A osa.	Üldsätted
B osa.	Kattegat, ICESi alapiirkonnad I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV, CECAFi ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

IIA LISA.

Laevade püügikoormus seoses Kattegati, ICESi VIa ja VIIa rajooni ning ICESi Vb rajooni ELi vete tursavarude majandamisega.

IIB LISA.

Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

IIC LISA.

Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis.

I LISA

ELi LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

A OSA

Üldsätted

Käesoleva lisa B osa tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Süvamere punakrabi
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaad-ogahai
Deania calcea	DCA	Pikk-koon hai
Dipturus batis	RJB	Harilik rai
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Atlandi karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Raja alba	RJA	Valgerai
Raja brachyura	RJH	Blondrai
Raja circularis	RJI	Liivrai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja fullonica	RJF	Šagräänrai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Väikesilmrai
Raja montagui	RJM	Tähnikrai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Scomber scombrus	MAC	Makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Harilik stauriid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.

Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Antarktika kihvkalad	TOA	Dissostichus mawsoni
Arktikakrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Blondrai	RJH	Raja brachyura
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik rai	RJB	Dipturus batis
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik stauriid	JAX	Trachurus spp.
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hiid-sarvikrai	RMB	Manta birostris
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Liivrai	RJI	Raja circularis
Limapead	ALF	Beryx spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Makrell	MAC	Scomber scombrus
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Musterrai	RJU	Raja undulata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogarai	RJC	Raja clavata
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Pikk-koon hai	DCA	Deania calcea
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railised	SRX	Rajiformes
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabi	GER	Chaceon spp.
Šagräänrai	RJF	Raja fullonica
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tšiili stauriid	CJM	Trachurus murphyi
Tursk	COD	Gadus morhua
Tähnikrai	RJM	Raja montagui
Tähtrai	RJR	Amblyraja radiata
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Raja alba
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesilmrai	RJE	Raja microocellata
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt

B OSA

KattegaT, ICESi alapiirkonnad I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV, CECAFi ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

III ja IV püügipiirkonna ELi veed

(ARU/34-C)

Taani

911

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

1 028

Lubatud kogupüük (TAC)

1 028

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

329

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

305

Madalmaad

3 434

Ühendkuningriik

241

Euroopa Liit

4 316

Lubatud kogupüük (TAC)

4 316

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(USK/3A/BCD)

Taani

Analüütiline TAC

Rootsi

Saksamaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

20 123

Ennetuslik TAC

Iirimaa

56 666

Ühendkuningriik

5 211

Euroopa Liit

82 000

Lubatud kogupüük (TAC)

82 000

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIaS (1), VIIb, VIIc püügipiirkond

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

1 364

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

136

Euroopa Liit

1 500

Lubatud kogupüük (TAC)

1 500

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VI püügipiirkond, Clyde (2)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse (3)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (4)

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIa (5)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 300

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

3 693

Euroopa Liit

4 993

Lubatud kogupüük (TAC)

4 993

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIe ja VIIf

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

465

Euroopa Liit

931

Lubatud kogupüük (TAC)

931

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIg (6), VIIh (6), VIIj (6) ja VIIk (6)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

191

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 062

Iirimaa

14 864

Madalmaad

1 062

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

17 200

Lubatud kogupüük (TAC)

17 200

Liik

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

4 198

Ennetuslik TAC

Portugal

4 580

Euroopa Liit

8 778

Lubatud kogupüük (TAC)

8 778

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

62 (7)

Analüütiline TAC

Saksamaa

1 (7)

Rootsi

37 (7)

Euroopa Liit

100 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

100 (7)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIb; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W ning XII ja XIV püügipiirkond

(COD/5W6-14)

Belgia

Ennetuslik TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIa; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00’ W

(COD/5BE6A)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (8)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIa

(COD/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

188

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

285

Lubatud kogupüük (TAC)

285

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(COD/7XAD34)

Belgia

456

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

7 459

Iirimaa

1 479

Madalmaad

Ühendkuningriik

804

Euroopa Liit

10 200

Lubatud kogupüük (TAC)

10 200

Liik

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Püügipiirkond

Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skagerraki, I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi veed; CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 püügipiirkonna ELi veed

(POR/3-1234)

Taani

0 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (9)

Saksamaa

0 (9)

Iirimaa

0 (9)

Hispaania

0 (9)

Ühendkuningriik

0 (9)

Euroopa Liit

0 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (9)

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

1 864

Euroopa Liit

1 937

Lubatud kogupüük (TAC)

1 937

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; VI; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

385

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 501

Iirimaa

439

Ühendkuningriik

1 062

Euroopa Liit

3 387

Lubatud kogupüük (TAC)

3 387

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VII

(LEZ/07.)

Belgia

470 (10)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

5 216 (10)

Prantsusmaa

6 329 (10)

Iirimaa

2 878 (10)

Ühendkuningriik

2 492 (10)

Euroopa Liit

17 385

Lubatud kogupüük (TAC)

17 385

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

950

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

766

Euroopa Liit

1 716

Lubatud kogupüük (TAC)

1 716

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 121

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

Euroopa Liit

1 214

Lubatud kogupüük (TAC)

1 214

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

177

Ennetuslik TAC

Saksamaa

202

Hispaania

189

Prantsusmaa

2 179

Iirimaa

492

Madalmaad

170

Ühendkuningriik

1 515

Euroopa Liit

4 924

Lubatud kogupüük (TAC)

4 924

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VII

(ANF/07.)

Belgia

2 693 (11) (12)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

300 (11) (12)

Hispaania

1 070 (11) (12)

Prantsusmaa

17 282 (11) (12)

Iirimaa

2 209 (11) (12)

Madalmaad

349 (11) (12)

Ühendkuningriik

5 241 (11) (12)

Euroopa Liit

29 144 (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

29 144 (11)

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 190

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6 619

Euroopa Liit

7 809

Lubatud kogupüük (TAC)

7 809

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 063

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

410

Euroopa Liit

2 475

Lubatud kogupüük (TAC)

2 475

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

232

Iirimaa

690

Ühendkuningriik

3 278

Euroopa Liit

4 211

Lubatud kogupüük (TAC)

4 211

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

157 (13)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

9 432 (13)

Iirimaa

3 144 (13)

Ühendkuningriik

1 415 (13)

Euroopa Liit

14 148 (13)

Lubatud kogupüük (TAC)

14 148

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIIa

(HAD/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

515

Ühendkuningriik

569

Euroopa Liit

1 189

Lubatud kogupüük (TAC)

1 189

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

167

Euroopa Liit

292

Lubatud kogupüük (TAC)

292

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIIa

(WHG/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

(WHG/7X7A-C)

Belgia

239

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

14 700

Iirimaa

6 812

Madalmaad

120

Ühendkuningriik

2 629

Euroopa Liit

24 500

Lubatud kogupüük (TAC)

24 500

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIII

(WHG/08.)

Hispaania

1 270

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 905

Euroopa Liit

3 175

Lubatud kogupüük (TAC)

3 175

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(WHG/9/3411)

Portugal

Kehtestatakse (14)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (15)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (15)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

1 531 (17)

Analüütiline TAC

Rootsi

130 (17)

Euroopa Liit

1 661

Lubatud kogupüük (TAC)

1 661 (16)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

1 119

Saksamaa

128

Prantsusmaa

248

Madalmaad

Ühendkuningriik

348

Euroopa Liit

1 935

Lubatud kogupüük (TAC)

1 935 (18)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

284 (19) (21)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

9 109 (21)

Prantsusmaa

14 067 (19) (21)

Iirimaa

1 704 (21)

Madalmaad

183 (19) (21)

Ühendkuningriik

5 553 (19) (21)

Euroopa Liit

30 900

Lubatud kogupüük (TAC)

30 900 (20)

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
Euroopa Liit	4 004

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

9 (22)

Analüütiline TAC

Hispaania

6 341

Prantsusmaa

14 241

Madalmaad

18 (22)

Euroopa Liit

20 609

Lubatud kogupüük (TAC)

20 609 (23)

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
Euroopa Liit	5 150

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

9 051

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

869

Portugal

4 224

Euroopa Liit

14 144

Lubatud kogupüük (TAC)

14 144

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

2 (24)

Ennetuslik TAC

Hispaania

739 (24)

Prantsusmaa

18 (24)

Leedu

7 (24)

Ühendkuningriik

7 (24)

Muud

2 (24)

Euroopa Liit

774 (24)

Lubatud kogupüük (TAC)

774 (24)

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

II ja IV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

Ennetuslik TAC

Saksamaa

Iirimaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Muud (25)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

III püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BLI/03-)

Taani

Ennetuslik TAC

Saksamaa

Rootsi

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IIIa; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna ELi veed

(LIN/3A/BCD)

Belgia

6 (26)

Analüütiline TAC

Taani

Saksamaa

6 (26)

Rootsi

Ühendkuningriik

6 (26)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

908

Analüütiline TAC

Taani

908

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

467

Ühendkuningriik

15 027

Euroopa Liit

17 350

Lubatud kogupüük (TAC)

17 350

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

135

Iirimaa

226

Ühendkuningriik

16 295

Euroopa Liit

16 690

Lubatud kogupüük (TAC)

16 690

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 384 (27)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

5 609 (27)

Iirimaa

8 506 (27)

Ühendkuningriik

7 566 (27)

Euroopa Liit

23 065 (27)

Lubatud kogupüük (TAC)

23 065 (27)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

234

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 665

Euroopa Liit

3 899

Lubatud kogupüük (TAC)

3 899

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VIIIc

(NEP/08C.)

Hispaania

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

Analüütiline TAC

Portugal

184

Euroopa Liit

246

Lubatud kogupüük (TAC)

246

Liik

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse (28) (29)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (29) (30)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (29) (30)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Iirimaa

261

Ühendkuningriik

388

Euroopa Liit

658

Lubatud kogupüük (TAC)

658

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIa

(PLE/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

1 063

Madalmaad

Ühendkuningriik

491

Euroopa Liit

1 627

Lubatud kogupüük (TAC)

1 627

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIb ja VIIc

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(PLE/7DE.)

Belgia

1 047 (31)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 491 (31)

Ühendkuningriik

1 862 (31)

Euroopa Liit

6 400

Lubatud kogupüük (TAC)

6 400

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIf ja VIIg

(PLE/7FG.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

197

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

369

Lubatud kogupüük (TAC)

369

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

(PLE/7HJK.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

141

Lubatud kogupüük (TAC)

141

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

263

Portugal

Euroopa Liit

395

Lubatud kogupüük (TAC)

395

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

190

Iirimaa

Ühendkuningriik

145

Euroopa Liit

397

Lubatud kogupüük (TAC)

397

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VII

(POL/07.)

Belgia

420

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

Prantsusmaa

9 667

Iirimaa

1 030

Ühendkuningriik

2 353

Euroopa Liit

13 495

Lubatud kogupüük (TAC)

13 495

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 230

Euroopa Liit

1 482

Lubatud kogupüük (TAC)

1 482

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VIIIc

(POL/08C.)

Hispaania

208

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

Euroopa Liit

231

Lubatud kogupüük (TAC)

231

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (32)

Ennetuslik TAC

Portugal

9 (32)

Euroopa Liit

282 (32)

Lubatud kogupüük (TAC)

282

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

VII, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(POK/7/3411)

Belgia

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

1 245

Iirimaa

1 491

Ühendkuningriik

434

Euroopa Liit

3 176

Lubatud kogupüük (TAC)

3 176

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

211 (33) (34) (35)

Ennetuslik TAC

Taani

8 (33) (34) (35)

Saksamaa

10 (33) (34) (35)

Prantsusmaa

33 (33) (34) (35)

Madalmaad

180 (33) (34) (35)

Ühendkuningriik

814 (33) (34) (35)

Euroopa Liit

1 256 (33) (35)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 256 (35)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(SRX/03A-C.)

Taani

41 (36) (37)

Ennetuslik TAC

Rootsi

11 (36) (37)

Euroopa Liit

52 (36) (37)

Lubatud kogupüük (TAC)

52 (37)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna ELi veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

806 (38) (39) (40)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eesti

5 (38) (39) (40)

Prantsusmaa

3 615 (38) (39) (40)

Saksamaa

11 (38) (39) (40)

Iirimaa

1 165 (38) (39) (40)

Leedu

19 (38) (39) (40)

Madalmaad

3 (38) (39) (40)

Portugal

20 (38) (39) (40)

Hispaania

974 (38) (39) (40)

Ühendkuningriik

2 306 (38) (39) (40)

Euroopa Liit

8 924 (38) (39) (40)

Lubatud kogupüük (TAC)

8 924 (39)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna ELi veed

(SRX/07D.)

Belgia

72 (41) (42) (43)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

602 (41) (42) (43)

Madalmaad

4 (41) (42) (43)

Ühendkuningriik

120 (41) (42) (43)

Euroopa Liit

798 (41) (42) (43)

Lubatud kogupüük (TAC)

798 (42)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed

(SRX/89-C.)

Belgia

8 (44) (45)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 441 (44) (45)

Portugal

1 168 (44) (45)

Hispaania

1 175 (44) (45)

Ühendkuningriik

8 (44) (45)

Euroopa Liit

3 800 (44) (45)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 800 (45)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(SOL/3A/BCD)

Taani

470

Analüütiline TAC

Saksamaa

27 (46)

Madalmaad

45 (46)

Rootsi

Euroopa Liit

560

Lubatud kogupüük (TAC)

560

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIa

(SOL/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

140

Lubatud kogupüük (TAC)

140

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIb ja VIIc

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIId

(SOL/07D.)

Belgia

1 588

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 177

Ühendkuningriik

1 135

Euroopa Liit

5 900

Lubatud kogupüük (TAC)

5 900

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIe

(SOL/07E.)

Belgia

32 (47)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

337 (47)

Ühendkuningriik

525 (47)

Euroopa Liit

894

Lubatud kogupüük (TAC)

894

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIf ja VIIg

(SOL/7FG.)

Belgia

688

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

309

Euroopa Liit

1 100

Lubatud kogupüük (TAC)

1 100

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

(SOL/7HJK.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

Iirimaa

181

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

402

Lubatud kogupüük (TAC)

402

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIIa ja VIIIb

(SOL/8AB.)

Belgia

Analüütiline TAC

Hispaania

Prantsusmaa

3 758

Madalmaad

282

Euroopa Liit

4 100

Lubatud kogupüük (TAC)

4 100

Liik

Merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

Ennetuslik TAC

Portugal

669

Euroopa Liit

1 072

Lubatud kogupüük (TAC)

1 072

Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Taani

1 674

Saksamaa

Prantsusmaa

361

Madalmaad

361

Ühendkuningriik

2 702

Euroopa Liit

5 150

Lubatud kogupüük (TAC)

5 150

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(DGS/03A-C.)

Taani

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(DGS/2AC4-C)

Belgia

0 (48)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0 (48)

Saksamaa

0 (48)

Prantsusmaa

0 (48)

Madalmaad

0 (48)

Rootsi

0 (48)

Ühendkuningriik

0 (48)

Euroopa Liit

0 (48)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (48)

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

0 (49)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

0 (49)

Hispaania

0 (49)

Prantsusmaa

0 (49)

Iirimaa

0 (49)

Madalmaad

0 (49)

Portugal

0 (49)

Ühendkuningriik

0 (49)

Euroopa Liit

0 (49)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (49)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

VIIIc

(JAX/08C.)

Hispaania

22 409 (50) (52)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

388 (50)

Portugal

2 214 (50) (52)

Euroopa Liit

25 011

Lubatud kogupüük (TAC)

25 011

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

(JAX/09.)

Hispaania

7 762 (53) (54)

Analüütiline TAC

Portugal

22 238 (53) (54)

Euroopa Liit

30 000

Lubatud kogupüük (TAC)

30 000

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

X; CECAFi ELi veed (55)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse (56) (57)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (58)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (58)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

CECAFi ELi veed (59)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse (60) (61)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (62)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (62)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

CECAFi ELi veed (63)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse (64)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (65)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (65)

(1) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00’ N ja lääne pool 07° 00’ W.

(2) Clyde’i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre’i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.

—	Mull of Kintyre (55°19′N, 05°48′W);

—	punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′W) ja;

—	Corsewall Point (55°01′N, 05°10′W).

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(5) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52° 30’ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00’ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(6) Seda püügipiirkonda on suurendatud alaga, mille piirid on järgmised:

—	põhjas laiuskraad 52° 30’ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00’ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(8) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta.

(9) Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealust liiki kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(10) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.

(11) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(12) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.

(13) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.

(14) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(15) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(16) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(17) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(18) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105 -tonnise TACi piires.

(19) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(20) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105 -tonnise TACi piires.

(21) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
Euroopa Liit	4 004

(22) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(23) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
Euroopa Liit	5 150

(24) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(25) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(26) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes.

(27) Eritingimus: sellest võib ICESi VII alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16 (NEP/*07U16) kasutada ainult järgmisi kvoote:

Hispaania	543
Prantsusmaa	340
Iirimaa	653
Ühendkuningriik	264
Euroopa Liit	1 800

(28) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(29) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(30) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(31) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.

(32) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna ELi vetes (POL/*08C.).

(33) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), blondrai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(34) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.

(35) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(36) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(37) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja tähnikrai (Raja undulata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(38) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(39) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ja valgerai (Raja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(40) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*07D.). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), liivrai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi.

(41) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/07D.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/07D.), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(42) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(43) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/*67AKD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/*67AKD) püügist teatatakse eraldi.

(44) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(45) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Raja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(46) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 ELi vetes.

(47) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.

(48) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(49) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(50) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 () artikli 19 lõike 2 punktist a olenemata võib kuni 5 % ulatuses kogu pardal hoitava saagi eluskaalust koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(51) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(52) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas (JAX/*09.).

(53) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 19 lõike 2 punktist a olenemata võib kuni 5 % ulatuses kogu pardal hoitava saagi eluskaalust koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(54) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc piirkonnas (JAX/*08C).

(55) Assoori saarte ümbruse veed.

(56) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 19 lõike 2 punktist a olenemata võib kuni 5 % ulatuses kogu pardal hoitava saagi eluskaalust koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(57) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(58) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(59) Madeira ümbruse veed.

(60) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 19 lõike 2 punktist a olenemata võib kuni 5 % ulatuses kogu pardal hoitava saagi eluskaalust koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(61) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(62) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(63) Kanaari saarte ümbruse veed.

(64) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(65) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES KATTEGATI, ICES VIa JA VIIa RAJOONI NING ICES Vb RAJOONI ELi VETE TURSAVARUDE MAJANDAMISEGA

1. Reguleerimisala

1.1.	Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahenditest või mis kasutab mõnda neist vahenditest ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2013. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 osutatud püügivahendite rühmade määratlusi ("kindlaksmääratud püügivahendid") ning sama lisa punkti 2 alapunktides a, c ja d osutatud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, keelab ta mis tahes oma laeval kalastamise kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4. Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.	Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2013. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.	Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5. Haldamine

5.1.	Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafiliste piirkondade rühma.

7. Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

(1) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

Kattegat

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

830 041

5 240

327 506

TR3

441 872

490

BT1

BT2

115 456

26 534

13 102

22 645

22 060

1 100

25 339

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

c)	ICESi rajoon VIIa

TR1

48 193

33 539

339 592

TR2

10 166

744

475 649

1 088 238

TR3

1 422

BT1

BT2

843 782

514 584

200 000

111 693

471

18 255

5 970

158

70 614

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

d)	ICESi rajoon Ia ja ICESi rajooni Vb ELi veed

TR1

9 320

1 057 828

428 820

1 033 273

TR2

34 926

14 371

2 972 845

TR3

273

16 027

BT1

117 544

BT2

3 801

4 626

35 442

13 836

302 917

5 697

213 454

1 953

145

1 402 142

184 354

4 250

630 040

IIB LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa PÜÜGIRAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm”– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond”– ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d) „2013. aasta püügiperiood”– ajavahemik 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014;

e) „eritingimused”– punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

LOAD

4. Püügiloaga laevad

4.1.

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2012 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

ELI LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

5.1.	2013. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.	Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul ELi laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)	asjaomase laeva poolt aastal 2010 või 2011 lossitud merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ning

b)	asjaomase laeva poolt aastal 2010 või 2011 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.	Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist 2013. aastal lossida üle 5 tonni merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.	Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.

Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Eritingimus	Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	ES	141
		FR	134
		PT	140
Punkti 6.1 alapunktid a ja b	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	Piiramatu

7. Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade 2010. ja 2011. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.	Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

8.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.	Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2013 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.	Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

8.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2013. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.	Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu 2013. aasta püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses 2014. aasta majandamisperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.	Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.	Punktis 9.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

9.5.	Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

HALDAMINE

10. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11. Püügiperioodid

11.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.

12.2.

Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2010 ja 2011 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

13. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

14. Püügikoormuse aruanne

15. Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

16. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2012. ja 2013. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Aasta	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60mm
LL	=	põhjaõngejadad

(3)

Aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 või 2013

(4)	Koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa asjaomase aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahend				Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	No 1	No 2	No 3	…	No 1	No 2	No 3	…	No 1	No 2	No 3	…	No 1	No 2	No 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)	(8)	(8)	(8)	(9)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

ELi kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

(4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60mm
LL	=	põhjaõngejadad

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)	Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”

(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICES VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2013. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)	sellised laevad püüavad 2013. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale ning

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2013 ja 31. jaanuariks 2014 aruande selliste laevade merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2013. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm”– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast

b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond”– ICESi VIIe rajoon;

d) „2013. aasta püügiperiood”– ajavahemik 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

LOAD

4. Püügiloaga laevad

4.1

Liikmesriik ei anna oma lipu all sõitvatele laevadele luba piirkonnas kalastada kindlaksmääratud püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002–2012 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et selles piirkonnas ei toimu samaväärse masinavõimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.

4.2	Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

III PEATÜKK

ELI LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

2013. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm	164
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm	164

6. Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

2013. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.	Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud alates 1. jaanuarist 2004 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.	Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2013 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.	Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.6.	Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2013. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7.

Liikmesriik ei või 2013. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevi, kui komisjon ei ole vastu võtnud otsust, et hindab kõnealused lisapäevad ümber, võttes aluseks kasutatavate püügivahendite rühmad ja merepäevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse kõnealuste lisapäevade arvu ümberhindamiseks, võib ta enne komisjoni otsuse tegemist ajutiselt ümber jagada 50 % neist päevadest.

8. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1.

Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige tagasiheite kogusele ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.	Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.	Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

8.5.	Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

HALDAMINE

9. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. Püügiperioodid

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

13. Püügikoormuse aruanne

14. Andmete kogumine

15. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2012. ja 2013. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Aasta	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT	=	piimtraalid ≥ 80mm
GN	=	nakkevõrk < 220 mm
TN	=	abar või takervõrk < 220 mm

(3)

Aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 või 2013

(4)	Koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa asjaomase aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahend				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	No 1	No 2	No 3	…	No 1	No 2	No 3	…	No 1	No 2	No 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

ELi kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT	=	piimtraalid ≥ 80mm
GN	=	nakkevõrk < 220 mm
TN	=	abar või takervõrk < 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(8)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”

(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

25.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 23/54

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 40/2013,

21. jaanuar 2013,

millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) tuleb vetele ja kalavarudele juurdepääsu ning säästvat kalandustegevust reguleerivate liidu meetmete võtmisel arvestada kättesaadavaid teadus-, tehnika- ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlike nõuandekomisjonide nõuandeid.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude püügitegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida püügikvoodisüsteemi, st et kogu saak tuleks lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat muidu kasutatava kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu õhutavad püügikvoodisüsteemid kalureid selektiivsemalt püüdma. Tagasiheite tõhusaks reguleerimiseks peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate (edaspidi koos „CCTV-süsteem”) kasutamine. See peaks võimaldama kõik pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osad täpselt salvestada. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on CCTV-süsteemi kasutamine selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük). Sellise süsteemi kasutamine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2).

(4)

Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata püügikvoodisüsteeme, et kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, on vaja, et kõigi selliste katsetuste käigus püütud kala, sealhulgas alla lossitavat alammõõtu kalad, arvestatakse maha kogu katsetes osalevale laevale eraldatud püügiosast ning püügitoimingud lõpetatakse, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustest mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik näidata, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(5)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasolevate teadusnõuannete põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(6)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks Põhjamere merikeelevaru, Põhjamere lestavaru, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude ning Šotimaa lääneranniku vete heeringavaru lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 11. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 676/2007, (millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava), (3) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1300/2008, (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava), (4) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008, (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava (5) („tursapüügi kava”)) ning nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava) (6).

(7)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis i määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(8)	Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (7) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud meetmeid.

(9)	Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide puhul võib isegi piiratud püügitegevus tõsiselt ohustada nende säilimist. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalusi täielikult piirata ja nende liikide püük üldiselt keelustada.

(10)	Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna ELi vetes tobiapüügi reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata.

(11)

On vaja kehtestada 2013. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (8).

(12)

Liit on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kalapüügiõiguste üle konsultatsioone Norra, (9) Fääri saarte, (10) ja Islandiga (11). Norraga peetavad konsultatsioonid ei ole veel lõppenud ning 2013. aasta püügikorra suhtes jõutakse kokkuleppele eeldatavasti alles 2013. aasta alguses. Selleks, et vältida liidu püügitegevuse katkemist ning võimaldada samal ajal 2013. aasta alguses kõnealuste kokkulepete sõlmimiseks vajalikku paindlikkust, on asjakohane kehtestada nende kokkulepete objektiks olevate varude suhtes ajutised püügivõimalused. 2013. aasta kalapüügikokkuleppe suhtes Fääri saarte ja Islandiga peetavaid konsultatsioone ei ole olnud võimalik lõpule viia. Kalandusalaseid suhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis sätestatud korra kohaselt (12) on ühiskomitee kehtestanud liidule 2013. aastaks konkreetsed püügivõimalused Gröönimaa vetes. Ühiskomitee otsuse kohaselt suurendatakse liidu kasutada olevat moivapüügikvooti ICESi V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes automaatselt, kui on saavutatud püügitase, mis on 70 % algsest kvoodist.

(13)

Liit on mitme kalandusorganisatsiooni lepinguosaline ning osaleb muudes organisatsioonides mittelepinguosalise koostööpartnerina. Lisaks sellele haldab liit 2003. aasta ühinemisakti alusel alates Poola ühinemiskuupäevast kalandusalaseid lepinguid, mille Poola Vabariik on varem sõlminud, näiteks Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni. Nimetatud kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada 2013. aastaks mitmeid meetmeid, sealhulgas ELi laevade kalapüügivõimalused. Kõnealused kalapüügivõimalused tuleks rakendada liidu õiguses.

(14)

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võivad lubada lepinguosaliste vahel kvoote üle kanda ja vahetada. Liidu ja muude lepinguosaliste vahelise kvootide ülekandmise ja vahetamise hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni muude lepinguosalistega ning kehtestada vajaduse korral kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Komisjon ja muu lepinguosaline peaksid edastama teineteisele oma nõusoleku sellist kvootide ülekandmist või vahetamist järgida ning teavitama kõnealusest kvootide ülekandmisest või vahetamisest piirkondlikku kalandusorganisatsiooni. Sellise kvootide ülekandmise või vahetamise teel saadud või ülekantud kalapüügivõimalusi tuleks käsitada kalapüügivõimalustena, mis on asjaomastele liikmesriikidele eraldatud või neile eraldatud püügiosast maha arvatud, sealhulgas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (13) asjakohaste sätete kohaldamise eesmärgil. Siiski ei tohiks selline kvootide ad hoc ülekandmine või vahetamine muuta kalapüügivõimaluste olemasolevat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

(15)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis oma 2012. aastal peetud 34. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2013. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooniala alapiirkondades 1–4. Sellega seoses võttis NAFO vastu menetluse valge ameerikalutsu lubatud kogupüügi suurendamiseks 2013. aastal NAFO alarajoonis 3NO, kui täidetakse teatavad kõnealuse kalavaru olukorraga seotud tingimused. NAFO lepinguosaline võib teavitada NAFO peasekretäri sellest, et NAFO alarajoonis 3NO on valge ameerikalutsu varu puhul täheldatud tavapärasest suuremat saaki püügiühiku kohta. Kui NAFO kinnitab lubatud kogupüügi suurendamise 2013. aasta jooksul, tuleks seda rakendada liidu õiguses.

(16)	Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2012. aastal peetud 83. aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi võttis IATTC vastu resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(17)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2012. aasta aastakoosolekul vastu Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase läbivaadatud kava, mille kohaselt suurendati liidu kvooti. Lisaks asendati kalapüügi keeluaeg kalapüügiajaga ning toodi seda kümne päeva võrra ettepoole. Peale selle võeti vastu Atlandi ookeani lõunaosa mõõkkala olemasoleva lubatud kogupüügi ja kvootide pikendamine ühe aasta võrra ning siniste marliinide ja valgete odaninade uus varude taastamise kava. Selle tulemusena jääb Atlandi ookeani lõunaosa mõõkkala liidu kvoot samaks mis 2012. aastal, samas suurendati järjepidevalt siniste marliinide liidu kvooti, et võtta arvesse väiksemahulist kalapüüki liidu äärepoolseimates piirkondades. Lisaks asendati kalapüügi keeluaeg kalapüügiajaga ning toodi seda kümne päeva võrra ettepoole. Valge odanina liidu kvoot jäi samaks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(18)	India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) ei muutnud 2012. aasta aastakoosolekul meetmeid seoses kalapüügivõimalustega, mis on praegu rakendatud liidu õiguses. Praegu kohaldatavaid IOTC vastuvõetud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(19)	Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) esimene aastakoosolek toimub 28. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2013. Kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni on asjakohane kohaldada määrusega (EL) nr 44/2012 kehtestatud praegusi ajutisi meetmeid.

(20)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) ei muutnud oma 2012. aasta aastakoosolekul patagoonia kihvkala, atlandi karekala, limapeade ja süvamere punakrabi lubatud kogupüüki, mis oli 2011. ja 2012. aastaks kooskõlastatud 2010. aasta aastakoosolekul. Praegu kohaldatavaid SEAFO vastuvõetud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(21)	ICESi uusimate teadusnõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(22)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) ei muutnud oma üheksandal aastakoosolekul 2012. aastal meetmeid seoses liidu õiguses praegu rakendatud kalapüügivõimalustega, välja arvatud peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkonna suurendamine. Kõnealuse peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkonna muutmiseks peab liit WCPFC lepinguosalisena otsustama ühe võimaluse kasuks kahest olemasolevast võimalusest võtta lisameetmeid suletud piirkonna suurendamiseks. Kuni sellise otsuse vastuvõtmiseni tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada praegu kohaldatavaid WCFPC vastuvõetud meetmeid.

(23)	Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma iga-aastasel kohtumisel 2012. aastal püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(24)	Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2012. aasta aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(25)

Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad liidu kalapüügivõimalusi loovad või piiravad rahvusvahelised meetmed vastu käesoleva aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja sätestada, et vastavaid sätteid, millega rakendatakse neid meetmeid liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2012, on asjakohane, et käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldatakse alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(26)

Vastavalt liidu 16. detsembri 2011. aasta avaldusele, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ) (14), on vajalik määrata kindlaks riffahvena püügivõimalused Venezuelale ELi vetes.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele jaotatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009, eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(28)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012, välja arvatud püügikoormuspiiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2013, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast, nagu on osutatud põhjenduses 23. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(29)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu kohaldatava õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2013. aasta püügi piirnormid ning, kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2014. aasta püügi piirnormid;

b)	püügikoormuspiirangud ajavahemikul 1. veebruar 2013 – 31. jaanuar 2014;

c)	teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLR konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsember 2012 – 30. november 2013; ning

d)	teatavate kalavarude püügi võimalused IATTC konventsiooni alas artiklis 28 sätestatud ajavahemikes 2013. aastal ning, kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2014. aastal.

3. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ka teatavate kalavarude ja kalavarurühmade ajutised püügivõimalused vastavalt Norraga sõlmitavatele kahepoolsetele kalanduskokkulepetele, kuni 2013. aasta püügikorra suhtes konsultatsioonide lõpetamiseni.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)	ELi laevade suhtes ning

b)	ELi vetes tegutsevate kolmandate riikide laevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;

b) „kolmanda riigi laev”– kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

c) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

d) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

e) „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

g) „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (15).

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) „ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad”– määruse (EÜ) nr 218/2009 (16) III lisas määratletud geograafilised alad;

d) „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad”– määruse (EÜ) nr 216/2009 (17) II lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

e) „NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon) püügipiirkonnad”– määruse (EÜ) nr 217/2009 (18) III lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

f) „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”– Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (19) määratletud geograafiline ala;

g) „ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala”– rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (20) määratletud geograafiline ala;

h) „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala”– määruse (EÜ) nr 601/2004 (21) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

i) „IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala”– Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (22) määratletud geograafiline ala;

j) „IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala”– India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (23) määratletud geograafiline ala;

k) „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”– 10° põhjalaiusest lõuna poole jääv avamerepiirkond SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (24) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

l) „WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala”– Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (25) määratletud geograafiline ala;

m) „Beringi mere avameri”– Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust.

II JAOTIS

ELi LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1. ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2. ELi laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (26) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

Artikkel 6

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele

2. Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa, ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

3. Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV) (koos „CCTV-süsteem”), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale konkreetsele laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:

i)	75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii)	30 % laevale enne katsetustes osalemist eraldatud individuaalsest püügiosast;

c)	kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, võetakse arvesse laevale eraldatud individuaalses püügiosas, mis tuleneb käesoleva artikli alusel eraldatud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)	kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse püügiosa täielikult ära kasutanud, peab kõnealune laev lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas, kui talle ei ole eraldatud täiendavat püügiosa;

4. Olenemata lõike 3 punkti b alapunktist i, võib liikmesriik erandkorras anda tema lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)	tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi kohta tehtud hinnangu järgi väiksem kui 10 %;

b)	sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV-süsteemi kontrollivõime hindamiseks;

c)	kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

5. Niivõrd, kuivõrd kooskõlas lõike 3 punktiga a tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

7. Enne lõigetes 1–6 osutatud täiendava püügiosa andmist esitab liikmesriik komisjonile järgmise teabe:

a)	tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)	nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)	nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)	iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)	katsetustes osalevate laevade poolt 2012. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

8. Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt, kes kasutavad käesolevat artiklit, et nad esitaksid teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et jälgida lõike 3 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik mis tahes sobivad meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine ning teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 7

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)	saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 8

Püügikoormuspiirangud

Alates 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 kohaldatakse IIA lisas sätestatud püügikoormusmeetmeid teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamiseks järgmistes piirkondades:

a)	Skagerrak;

b)	ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat;

c)	ICESi IV alapiirkond;

d)	ICESi IIa rajooni ELi veed ning

e)	ICESi VIId rajoon.

Artikkel 9

Süvamerepüügi piirnormid ja koormuspiirangud

1. Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, (27) millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2. Liikmesriigid tagavad, et 2013. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügiluba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügiluba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

f)	käesoleva määruse artikli 15 kohaselt üle kantud ja vahetatud kvoodid.

2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11

Kalapüügikeelu aeg

1. Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2013 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: meriluts, sinine molva ja harilik molva.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

3. Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidul pardal nimetatud lõikes osutatud liike.

Artikkel 12

Keelud

1. ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

b)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus määruse (EL) nr 39/2013 (28) I lisa B osas on ette nähtud teisiti;

c)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

d)	harilik rai (Dipturus batis) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

f)	logardrailased (Rhinobatidae) I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes;

g)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides vetes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II PEATÜKK

Kalapüügi lubamine kolmandate riikide vetes

Artikkel 14

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele ELi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 15

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel kvootide ülekandmine või vahetamine lubatud, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosalisega ning kehtestada vajaduse korral kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku sellist kvootide ülekandmist või vahetamist järgida. Komisjon teatab siis piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kvootide ülekandmise või vahetamise teel asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaliselt saadud või talle üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvootidena alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või vajaduse korral asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste olemasolevat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1. Osa

ICCATI Konventsiooni ala

Artikkel 16

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1. Nende ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2. Nende rannalähedase väiksemahulise püügiga tegelevate ELi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3. Nende ELi laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4. Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamis- ja nuumamisvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 17

Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 18

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Keelatud on perekonda Alopias spp kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud seoses ICCATi konventsiooni alas toimuva püügiga.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

5. Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardalhoidmine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Osa

CCAMLRI Konventsiooni ala

Artikkel 19

Keelud ja püügipiirangud

1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2. Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi määrasid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 20

Uurimuslik kalapüük

1. Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2013. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a ning igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2013.

2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik püügivõime kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 21

Tavalise hiilgevähi püük 2013/2014. püügihooajal

1. Üksnes CCAMLR komisjoni liikmeteks olevad liikmesriigid võivad 2013/2014. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLR konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a, ja komisjoni igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2013:

a)	oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades selleks V lisa C osas esitatud vormi;

b)	püügivahendite kujust, kasutades selleks V lisa D osas esitatud vormi.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3. Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitavad teatise oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ning mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või teise CCAMLRi liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad nimetatud liikmesriigi lipu all.

4. Liikmesriigid võivad lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, juhul kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab:

a)	täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teabe;

b)	põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatest laevadest.

3. Osa

IOTC Piirkond

Artikkel 22

IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC piirkonnas troopikatuuni püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2. IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise puhul oleksid asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelev laev.

5. Liikmesriigid võivad IOTC-le esitatud arengukavade rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade, kuid üksnes neis kavades kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 23

Haid

1. Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. Osa

SPRFMO Konventsiooni ala

Artikkel 24

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuspiirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2013. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavust kõnealuses piirkonnas 78 610 tonnini, et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

Artikkel 25

Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük

1. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 25, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2. Liikmesriigid teatavad igal kuul komisjonile käesolevas artiklis osutatud kalapüügiga tegelevate oma lipu all sõitvate laevade nimed ja tunnused, sealhulgas kogumahutavuse.

3. Käesolevas artiklis osutatud kalapüügi järelevalveks saadavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt järgneva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks SPRFMO ajutisele sekretariaadile edastamiseks igakuised püügiaruanded, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 26

Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid, kellel tõendatult oli põhjalähedase kalapüügi püügikoormus või saak SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad oma laevade püügikoormust või saaki järgmiselt:

a)	hoiavad püügikoormuse või saagi kõnealuse ajavahemiku keskmisel tasemel ning

b)	püüavad üksnes neis SPRFMO konventsiooni alas osades, kus põhjalähedane kalapüük on toimunud eelneval kalapüügihooajal.

5. Osa

IATTC Konventsiooni ala

Artikkel 27

Seinnoodapüük

1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

29. juulist kuni 28. septembrini 2013 või 18. novembrist 2013 kuni 18. jaanuarini 2014 järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150° läänepikkust,

—	40° põhjalaiust,

—	40° lõunalaiust

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2013 järgmiste piiridega määratud alal:

—	96° läänepikkust,

—	110° läänepikkust,

—	4° põhjalaiust,

—	3° lõunalaiust.

2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2013. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3. IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)	kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

5. IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

6. Juhusliku püügi korral ei tohi lõikes 5 osutatud liike kahjustada. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta:

a)	registreerima vettelastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)	edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid edastavad selle teabe komisjonile 31. jaanuariks 2013.

6. Osa

SEAFO Konventsiooni ala

Artikkel 28

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

—	railased (Rajidae),

—	harilik ogahai (Squalus acanthias),

—	tumehai (Etmopterus bigelowi),

—	hai (Etmopterus brachyurus),

—	suur tumehai (Etmopterus princeps),

—	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

—	hai (Apristurus manis),

—	hai (Scymnodon squamulosus),

—	Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7. Osa

WCPFC Konventsiooni ala

Artikkel 29

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi koormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares), vööttuuni (Katsuwonus pelamis) ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügi koormus WCPFC konventsiooni alas piirdub üksnes selle koormusega, mis on ette nähtud liidu ja kõnealuse piirkonna rannikuriikide vahel sõlmitud kalandusalastes partnerluslepingutes.

Artikkel 30

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2013 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2013 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui selle pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev mitte mingil ajahetkel:

a)	ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)	ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2. Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooniala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)	kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 31

Mõõkkalapüügi luba omavate ELi laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate ELi laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

8. Osa

Beringi meri

Artikkel 32

Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED ELi VETES

Artikkel 33

Lubatud kogupüük

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda ELi vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 34

Kalapüügiload

1. ELi vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

2. Kalu liigist, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 35

Keelud

1. Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) ELi vetes;

b)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

c)	harilik rai (Dipturus batis) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

d)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) ELi vetes;

f)	logardrailased (Rhinobatidae) I, II, III, IV, V, VI, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes;

g)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) ELi vetes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artiklit 8 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2013.

Artiklite 19, 20 ja 21 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes täpsustatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3) ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(4) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(5) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(6) ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(7) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(8) ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(9) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(10) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(11) Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vaheline kalandust ja merekeskkonda käsitlev kokkulepe (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 2).

(12) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(13) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(14) ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(15) Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(19) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(20) Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(21) Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004, 22. märts 2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(22) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(23) Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(24) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(25) Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(26) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(27) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002, 16. detsember 2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351,28.12.2002, lk 6).

(28) Nõukogu määrus (EL) nr 39/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste ega kokkulepete reguleerimisalasse (ELT L Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

LISADE NIMEKIRI

I LISA	:	ELi laevadele kohaldatav lubatud kogupüük (TAC) piirkondades, kus kehtib lubatud kogupüük, liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA	:	Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi ELi veed
IB LISA	:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII JA XIV alapiirkond ning NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed
IC LISA	:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA	:	Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad
IE LISA	:	Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala
IF LISA	:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IG LISA	:	Siniuim-tuun – kõik piirkonnad
IH LISA	:	WCPFC konventsiooni ala
IJ LISA	:	SPRFMO konventsiooni ala
IIA LISA	:	Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ICESi IV alapiirkonnas, ICESi IIa rajooni ELi vetes ning ICESi VIId rajoonis
IIB LISA	:	Kalalaevade püügivõimalused tobiapüügil ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas
III LISA	:	Kolmanda riigi vetes kala püüdvate ELi laevade püügilubade maksimaalne arv
IV LISA	:	ICCATi konventsiooni ala
V LISA	:	CCAMLRi konventsiooni ala
VI LISA	:	IOTC piirkond
VII LISA	:	WCPFC konventsiooni ala
VIII LISA	:	ELi vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

ELI LAEVADELE KOHALDATAV LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS KEHTIB LUBATUD KOGUPÜÜK, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IH ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused. Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Süvamere punakrabid
Chaenocephalus aceratus	SSI	Krokodilljääkala
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaad-ogahai
Deania calcea	DCA	Pikkkoon-hai
Dipturus batis	RJB	Harilik rai
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Gobionotothen gibberifrons	NOG	Roheline rüntnototeenia
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Atlandi karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Tähtkalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Notothenia rossii	NOR	Marmornototeenia
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Pseudochaenichthys georgianus	SIG	Tume ebajääkala
Raja alba	RJA	Valgerai
Raja brachyura	RJH	Blondrai
Raja circularis	RJI	Liivrai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja fullonica	RJF	Šagräänrai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Väikesilmrai
Raja montagui	RJM	Tähnikrai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Scomber scombrus	MAC	Makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.

Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Antarktika kihvkala	TOA	Dissostichus mawsoni
Arktikakrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Blondrai	RJH	Raja brachyura
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik rai	RJB	Dipturus batis
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hiid-sarvikrai	RMB	Manta birostris
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Krokodilljääkala	SSI	Chaenocephalus aceratus
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Liivrai	RJI	Raja circularis
Limapead	ALF	Beryx spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Makrell	MAC	Scomber scombrus
Marmornototeenia	NOR	Notothenia rossii
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Merluus	HKE	Merluccius merluccius
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Musterrai	RJU	Raja undulata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogarai	RJC	Raja clavata
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Pikkkoon-hai	DCA	Deania calcea
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railised	SRX	Rajiformes
Roheline rüntnototeenia	NOG	Gobionotothen gibberifrons
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabid	GER	Chaceon spp.
Šagräänrai	RJF	Raja fullonica
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tšiili stauriid	CJM	Trachurus murphyi
Tume ebajääkala	SIG	Pseudochaenichthys georgianus
Tursk	COD	Gadus morhua
Tähnikrai	RJM	Raja montagui
Tähtkalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Tähtrai	RJR	Amblyraja radiata
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Raja alba
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesilmrai	RJE	Raja microocellata
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt

IA LISA

Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi ELi veed

Liik

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(SAN/04-N.)

Taani

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tobiad ja seotud kaaspüük

Ammodytes spp.

Püügi-piirkond

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (1)

Taani

0 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0 (2)

Saksamaa

0 (2)

Rootsi

0 (2)

Euroopa Liit

TAC

Eritingimus:

Espool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIB lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

tobiavarude majandamispiirkonna ELi veed (1)

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

Ühendkuningriik

Saksamaa

Rootsi

Euroopa Liit

Kokku

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügi-piirkond

I, II ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6 (3)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6 (3)

Ühendkuningriik

6 (3)

Muud

3 (3)

Euroopa Liit

21 (3)

TAC

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna ELi veed

(USK/04-C.)

Taani

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Rootsi

Ühendkuningriik

Muud

6 (4)

Euroopa Liit

235

TAC

235

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügi-piirkond

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

5 (6)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

17 (6)

Prantsusmaa

207 (6)

Iirimaa

20 (6)

Ühendkuningriik

99 (6)

Muud

5 (5) (6)

Euroopa Liit

353 (6)

TAC

3 860

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

0 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0 (7)

Saksamaa

0 (7)

Prantsusmaa

0 (7)

Madalmaad

0 (7)

Ühendkuningriik

0 (7)

Euroopa Liit

0 (7)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Heeringas (8)

Clupea harengus

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond

(HER/03A.)

Taani

15 276 (9) (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

244 (9) (10)

Rootsi

15 980 (9) (10)

Euroopa Liit

31 500 (9) (10)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Heeringas (11)

Clupea harengus

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53°30’ N

(HER/4AB.)

Taani

45 058 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

29 296 (12)

Prantsusmaa

14 900 (12)

Madalmaad

37 476 (12)

Rootsi

2 884 (12)

Ühendkuningriik

40 485 (12)

Euroopa Liit

170 099 (12)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool

62°N (HER/*04N-) ()

Euroopa Liit

() Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

Liik

Heeringas (14)

Clupea harengus

Püügi-piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

0 (14) (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

0 (15)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Heeringas (16)

Clupea harengus

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond

(HER/03A-BC)

Taani

3 984 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

36 (17)

Rootsi

641 (17)

Euroopa Liit

4 661 (17)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Heeringas (18)

Clupea harengus

Püügi-piirkond

IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna ELi veed

(HER/2A47DX)

Belgia

62 (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

11 994 (19)

Saksamaa

62 (19)

Prantsusmaa

62 (19)

Madalmaad

62 (19)

Rootsi

59 (19)

Ühendkuningriik

228 (19)

Euroopa Liit

12 529 (19)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Heeringas (20)

Clupea harengus

Püügi-piirkond

IVc ja VIId püügipiirkond (21)

(HER/4CXB7D)

Belgia

6 142 (22) (23)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

617 (22) (23)

Saksamaa

401 (22) (23)

Prantsusmaa

7 610 (22) (23)

Madalmaad

13 483 (22) (23)

Ühendkuningriik

2 932 (22) (23)

Euroopa Liit

31 185 (23)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügi-piirkond

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (24)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

3 072

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

581

Iirimaa

4 151

Madalmaad

3 072

Ühendkuningriik

16 604

Euroopa Liit

27 480

TAC

27 480

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

6 (25) (26)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

2 118 (25) (26)

Saksamaa

53 (25) (26)

Madalmaad

13 (25) (26)

Rootsi

371 (25) (26)

Euroopa Liit

2 561 (26)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

547 (27) (28)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

3 147 (27) (28)

Saksamaa

1 995 (27) (28)

Prantsusmaa

676 (27) (28)

Madalmaad

1 778 (27) (28)

Rootsi

21 (27) (28)

Ühendkuningriik

7 218 (27) (28)

Euroopa Liit

15 382 (28)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(COD/*04N-)

Euroopa Liit

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

0 (29) (30)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

0 (30)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

VIId püügipiirkond

(COD/07D.)

Belgia

46 (31) (32)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

907 (31) (32)

Madalmaad

27 (31) (32)

Ühendkuningriik

100 (31) (32)

Euroopa Liit

1 080 (32)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Harilik soomuslest ja lest

Limanda limanda ja Platichthys flesus

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul;

(FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia

503

Ennetuslik TAC

Taani

1 888

Saksamaa

2 832

Prantsusmaa

196

Madalmaad

11 421

Rootsi

Ühendkuningriik

1 588

Euroopa Liit

18 434

TAC

18 434

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

308 (33)

Analüütiline TAC

Taani

678 (33)

Saksamaa

331 (33)

Prantsusmaa

63 (33)

Madalmaad

233 (33)

Rootsi

8 (33)

Ühendkuningriik

7 082 (33)

Euroopa Liit

8 703 (33)

TAC

8 703

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

0 (34)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0 (34)

Saksamaa

0 (34)

Madalmaad

0 (34)

Ühendkuningriik

0 (34)

Euroopa Liit

0 (34)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 ELi veed

(HAD/3A/BCD)

Belgia

8 (35)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 360 (35)

Saksamaa

86 (35)

Madalmaad

1 (35)

Rootsi

161 (35)

Euroopa Liit

1 616 (35)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügi-piirkond

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

291 (36)

Analüütiline TAC

Taani

1 999 (36)

Saksamaa

1 272 (36)

Prantsusmaa

2 217 (36)

Madalmaad

218 (36)

Rootsi

141 (36)

Ühendkuningriik

21 279 (36)

Euroopa Liit

27 417 (36)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(HAD/*04N-)

Euroopa Liit

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügi-piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

0 (37) (38)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

0 (38)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügi-piirkond

VIb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

109

Iirimaa

Ühendkuningriik

798

Euroopa Liit

990

TAC

990

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond

(WHG/03A.)

Taani

650 (39)

Ennetuslik TAC

Madalmaad

2 (39)

Rootsi

69 (39)

Euroopa Liit

721 (39)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügi-piirkond

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

365 (40)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 579 (40)

Saksamaa

411 (40)

Prantsusmaa

2 373 (40)

Madalmaad

913 (40)

Rootsi

2 (40)

Ühendkuningriik

6 297 (40)

Euroopa Liit

11 940 (40)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

Euroopa Liit

Liik

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Püügi-piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(WHG/04-N.) merlangi puhul;

(POL/04-N.) pollaki puhul

Rootsi

0 (41) (42)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

0 (42)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi-piirkond

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

0 (43)

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

0 (43)

Euroopa Liit

0 (43)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi-piirkond

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)

Taani

16 923 (45)

Analüütiline TAC

Saksamaa

6 580 (45)

Hispaania

14 347 (44) (45)

Prantsusmaa

11 777 (45)

Iirimaa

13 105 (45)

Madalmaad

20 635 (45)

Portugal

1 333 (44) (45)

Rootsi

4 186 (44) (45)

Ühendkuningriik

21 959 (45)

Euroopa Liit

110 845 (45)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi-piirkond

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 EL-i veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

9 095 (46)

Analüütiline TAC

Portugal

2 274 (46)

Euroopa Liit

11 369 (46)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi-piirkond

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56°30’ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

Analüütiline TAC

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul;

(WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia

346

Ennetuslik TAC

Taani

953

Saksamaa

122

Prantsusmaa

261

Madalmaad

793

Rootsi

Ühendkuningriik

3 905

Euroopa Liit

6 391

TAC

6 391

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügi-piirkond

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-)

Saksamaa

25 (48)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eesti

4 (48)

Hispaania

79 (48)

Prantsusmaa

1 793 (48)

Iirimaa

7 (48)

Leedu

2 (48)

Poola

1 (48)

Ühendkuningriik

457 (48)

Muud

7 (47) (48)

Euroopa Liit

2 375 (48)

TAC

2 540

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügi-piirkond

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Muud

4 (49)

Euroopa Liit

TAC

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna ELi veed

(LIN/04-C.)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

243

Saksamaa

150

Prantsusmaa

135

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

1 869

Euroopa Liit

2 428

TAC

2 428

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügi-piirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(LIN/05.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügi-piirkond

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)

Belgia

30 (50)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Taani

5 (50)

Saksamaa

109 (50)

Hispaania

2 211 (50)

Prantsusmaa

2 357 (50)

Iirimaa

591 (50)

Portugal

5 (50)

Ühendkuningriik

2 716 (50)

Euroopa Liit

8 024 (50)

TAC

14 164

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

0 (51)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0 (51)

Saksamaa

0 (51)

Prantsusmaa

0 (51)

Madalmaad

0 (51)

Ühendkuningriik

0 (51)

Euroopa Liit

0 (51)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 ELi veed

(NEP/3A/BCD)

Taani

3 822

Analüütiline TAC

Saksamaa

Rootsi

1 367

Euroopa Liit

5 200

TAC

5 200

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

0 (52)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (52)

Ühendkuningriik

0 (52)

Euroopa Liit

0 (52)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond

(PRA/03A.)

Taani

1 720 (53)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

926 (53)

Euroopa Liit

2 646 (53)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

2 273

Analüütiline TAC

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

673

Euroopa Liit

3 058

TAC

3 058

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügi-piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

0 (55)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

0 (54) (55)

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügi-piirkond

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

34 (56)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

4 332 (56)

Saksamaa

22 (56)

Madalmaad

833 (56)

Rootsi

232 (56)

Euroopa Liit

5 453 (56)

TAC

Ei ole kehtestatud (56)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügi-piirkond

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

1 602

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Rootsi

180

Euroopa Liit

1 800

TAC

1 800

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügi-piirkond

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

3 636 (57)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

11 817 (57)

Saksamaa

3 409 (57)

Prantsusmaa

682 (57)

Madalmaad

22 726 (57)

Ühendkuningriik

16 817 (57)

Euroopa Liit

59 087 (57)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

Euroopa Liit

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügi-piirkond

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed

(POK/2A34.)

Belgia

19 (58)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

2 284 (58)

Saksamaa

5 769 (58)

Prantsusmaa

13 577 (58)

Madalmaad

57 (58)

Rootsi

314 (58)

Ühendkuningriik

4 423 (58)

Euroopa Liit

26 443 (58)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügi-piirkond

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

200 (59)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 989 (59)

Iirimaa

375 (59)

Ühendkuningriik

2 917 (59)

Euroopa Liit

5 481 (59)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügi-piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

0 (60) (61)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

0 (61)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul;

(BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul

Belgia

340

Ennetuslik TAC

Taani

727

Saksamaa

186

Prantsusmaa

Madalmaad

2 579

Rootsi

Ühendkuningriik

717

Euroopa Liit

4 642

TAC

4 642

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; Vb ja VI püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

16 (62)

Analüütiline TAC

Saksamaa

28 (62)

Eesti

16 (62)

Hispaania

16 (62)

Prantsusmaa

259 (62)

Iirimaa

16 (62)

Leedu

16 (62)

Poola

16 (62)

Ühendkuningriik

1 016 (62)

Euroopa Liit

1 400 (62)

TAC

2 000

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügi-piirkond

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed

(MAC/2A34.)

Belgia

384 (63)

Analüütiline TAC

Taani

13 185 (63)

Saksamaa

401 (63)

Prantsusmaa

1 209 (63)

Madalmaad

1 217 (63)

Rootsi

3 610 (63)

Ühendkuningriik

1 127 (63)

Euroopa Liit

21 133 (63)

TAC

Ei kohaldata

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIIa (MAC/*03A.)	IIIa ja IVbc (MAC/*3A4BC)	IVb (MAC/*04B.)	IVc (MAC/*04C.)	VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2013 ning detsembris 2013 (MAC/*2A6.)
Taani	0	4 130	0	0	7 112
Prantsusmaa	0	490	0	0	0
Madalmaad	0	490	0	0	0
Rootsi	0	0	390	10	1 372
Ühendkuningriik	0	490	0	0	0
Norra	0	0	0	0	0

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügi-piirkond

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

15 320 (64)

Analüütiline TAC

Hispaania

17 (64)

Eesti

128 (64)

Prantsusmaa

10 214 (64)

Iirimaa

51 067 (64)

Läti

95 (64)

Leedu

95 (64)

Madalmaad

22 341 (64)

Poola

1 079 (64)

Ühendkuningriik

140 436 (64)

Euroopa Liit

240 792 (64)

TAC

Ei kohaldata

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IVa püügipiirkonna ELi veed (MAC/*04A-EN) Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2013 ja 1. september – 31. detsember 2013	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-)
Saksamaa	6 164	0
Prantsusmaa	4 109	0
Iirimaa	20 547	0
Madalmaad	8 989	0
Ühendkuningriik	56 507	0
Euroopa Liit	96 316	0

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügi-piirkond

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 EL-i veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

22 709 (65) (66)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

151 (65) (66)

Portugal

4 694 (65) (66)

Euroopa Liit

27 554

TAC

Ei kohaldata

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania	1 907
Prantsusmaa	13
Portugal	395

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügi-piirkond

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N.)

Taani

0 (67) (68)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

0 (67) (68)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügi-piirkond

II ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SOL/24-C.)

Belgia

1 162 (69)

Analüütiline TAC

Taani

531 (69)

Saksamaa

930 (69)

Prantsusmaa

232 (69)

Madalmaad

10 492 (69)

Ühendkuningriik

598 (69)

Euroopa Liit

13 945 (69)

TAC

14 000

Liik

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond

(SPR/03A.)

Taani

24 390 (70) (71)

Ennetuslik TAC

Saksamaa

51 (70) (71)

Rootsi

9 229 (70) (71)

Euroopa Liit

33 670 (71)

TAC

Ei ole kehtestatud

Liik

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügi-piirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

1 726 (74) (73)

Ennetuslik TAC

Taani

136 572 (74) (73)

Saksamaa

1 726 (74) (73)

Prantsusmaa

1 726 (74) (73)

Madalmaad

1 726 (74) (73)

Rootsi

1 330 (72) (74) (73)

Ühendkuningriik

5 694 (74) (73)

Euroopa Liit

150 500 (73)

TAC

161 500

Liik

Stauriid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügi-piirkond

IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna ELi veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

37 (76) (77)

Ennetuslik TAC

Taani

16 198 (76) (77)

Saksamaa

1 430 (75) (76) (77)

Hispaania

301 (76) (77)

Prantsusmaa

1 344 (75) (76) (77)

Iirimaa

1 019 (76) (77)

Madalmaad

9 752 (75) (76) (77)

Portugal

34 (76) (77)

Rootsi

75 (76) (77)

Ühendkuningriik

3 855 (75) (76) (77)

Euroopa Liit

34 045 (76)

TAC

37 950

Liik

Stauriid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügi-piirkond

IIa ja IVa püügipiirkonna ELi veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)

Taani

15 502 (78) (80) (81)

Analüütiline TAC

Saksamaa

12 096 (78) (79) (80) (81)

Hispaania

16 498 (80) (81)

Prantsusmaa

6 226 (78) (79) (80) (81)

Iirimaa

40 284 (78) (80) (81)

Madalmaad

48 532 (78) (79) (80) (81)

Portugal

1 589 (80) (81)

Rootsi

675 (78) (80) (81)

Ühendkuningriik

14 587 (78) (79) (80) (81)

Euroopa Liit

155 989

TAC

157 989

Liik

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügi-piirkond

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(NOP/2A3A4.)

Taani

167 345 (82) (84)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

32 (82) (83) (84)

Madalmaad

123 (82) (83) (84)

Euroopa Liit

167 500 (82) (84)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Norra tursik

Trisopterus esmarki

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(NOP/04-N.)

Taani

0 (85)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0 (85)

Euroopa Liit

0 (85)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügi-piirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

0 (86) (87)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

0 (87)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid

Püügipiirkond

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi veed

(OTH/5B67-C)

Euroopa Liit

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Norra

0 (88) (89)

TAC

Ei kohaldata

TAC

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

0 (92)

Ennetuslik TAC

Taani

0 (92)

Saksamaa

0 (92)

Prantsusmaa

0 (92)

Madalmaad

0 (92)

Rootsi

0 (90) (92)

Ühendkuningriik

0 (92)

Euroopa Liit

0 (91) (92)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid

Püügipiirkond

IIa, IV ja VIa püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56°30’ N

(OTH/2A46AN)

Euroopa Liit

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Norra

0 (93) (94) (95)

TAC

Ei kohaldata

(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OT1/*2A3A4).

Eritingimus:

Espool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIB lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

tobiavarude majandamispiirkonna ELi veed (1)

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

Ühendkuningriik

Saksamaa

Rootsi

Euroopa Liit

Kokku

(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(7) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(8) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(9) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna ELi vetes (HER/*04-C.).

(10) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(11) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A) ja IVb (HER/04B) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(12) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool

62°N (HER/*04N-) ()

Euroopa Liit

(13) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(14) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(15) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(16) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(17) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(18) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(19) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(20) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(21) Välja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56’ N, 1°19,1’ E) laiuskraadini 51°33’ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(22) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(23) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(24) Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.

(25) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(26) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(27) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(28) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(COD/*04N-)

Euroopa Liit

(29) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(30) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(31) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(32) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(33) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(34) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(35) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(36) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(HAD/*04N-)

Euroopa Liit

(37) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(38) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(39) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(40) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

Euroopa Liit

(41) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(42) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(43) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(44) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda, CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(45) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(46) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(47) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(48) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(49) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(50) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(51) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(52) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(53) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(54) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(55) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt:

(56) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(57) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

Euroopa Liit

(58) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(59) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(60) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(61) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(62) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(63) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIIa (MAC/*03A.)	IIIa ja IVbc (MAC/*3A4BC)	IVb (MAC/*04B.)	IVc (MAC/*04C.)	VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2013 ning detsembris 2013 (MAC/*2A6.)
Taani	0	4 130	0	0	7 112
Prantsusmaa	0	490	0	0	0
Madalmaad	0	490	0	0	0
Rootsi	0	0	390	10	1 372
Ühendkuningriik	0	490	0	0	0
Norra	0	0	0	0	0

(64) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IVa püügipiirkonna ELi veed (MAC/*04A-EN) Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2013 ja 1. september – 31. detsember 2013	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-)
Saksamaa	6 164	0
Prantsusmaa	4 109	0
Iirimaa	20 547	0
Madalmaad	8 989	0
Ühendkuningriik	56 507	0
Euroopa Liit	96 316	0

(65) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(66) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania	1 907
Prantsusmaa	13
Portugal	395

(67) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.

(68) Ajutised kvoodid artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(69) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(70) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*03A.).

(71) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(72) Kaasa arvatud tobiad.

(73) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(74) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 protsendist kvoodist (OTH/*2AC4C).

(75) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna ELi veed; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2 A-14).

(76) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(77) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D).

(78) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2013 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(79) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.).

(80) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14).

(81) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(82) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema Norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 protsendist kvoodist (OTH/*2A3A4).

(83) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes.

(84) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(85) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(86) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(87) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(88) Püütakse ainult õngejadaga.

(89) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(90) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile "muude liikide" püügiks tavapärastes kogustes.

(91) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(92) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(93) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(94) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(95) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKONNAD NING NAFO PIIRKONNA 1 GRÖÖNIMAA VEED

Liik

Arktikakrabid

Chionoecetes spp.

Püügi-piirkond

NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed

(PCR/N1GRN.)

Iirimaa

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

219

Euroopa Liit

250

TAC

Ei kohaldata

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügi-piirkond

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2.)

Belgia

14 (1)

Analüütiline TAC.

Taani

13 806 (1)

Saksamaa

2 418 (1)

Hispaania

46 (1)

Prantsusmaa

596 (1)

Iirimaa

3 574 (1)

Madalmaad

4 941 (1)

Poola

699 (1)

Portugal

46 (1)

Soome

214 (1)

Rootsi

5 116 (1)

Ühendkuningriik

8 827 (1)

Euroopa Liit

40 297 (1)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud ELi lubatud kogupüügi piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda rohkem kui 0 tonni:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

Hispaania

Iirimaa

Prantsusmaa

Portugal

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 391 (2) (3) (4) (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

309 (2) (3) (4) (5)

Euroopa Liit

1 700 (2) (3) (4) (5)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

I ja IIb püügipiirkond

(COD/1/2B.)

Saksamaa

7 739 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

14 330 (8)

Prantsusmaa

3 758 (8)

Poola

3 057 (8)

Portugal

2 816 (8)

Ühendkuningriik

5 223 (8)

Muud liikmesriigid

250 (6) (8)

Euroopa Liit

37 172 (7)

TAC

986 000

Liik

Tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügi-piirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(COD/05B-F.) tursa puhul;

(HAD/05B-F.) kilttursa puhul

Saksamaa

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügi-piirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(HAL/514GRN)

Portugal

112 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

112

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügi-piirkond

NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed

(HAL/N1GRN.)

Euroopa Liit

112 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

Liik

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Euroopa Liit

100 (11) (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

Liik

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügi-piirkond

NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Euroopa Liit

100 (13) (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

Liik

Moiva

Mallotus villosus

Püügi-piirkond

IIb püügipiirkond

(CAP/02B.)

Euroopa Liit

Analüütiline TAC

TAC

Liik

Moiva

Mallotus villosus

Püügi-piirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

4 909

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

Rootsi

352

Saksamaa

214

Kõik liikmesriigid

254 (15) (16)

Euroopa Liit

5 775 (17)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

0 (18)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (18)

Ühendkuningriik

0 (18)

Euroopa Liit

0 (18)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

0 (19)

Liik

Harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja

Molva dypterygia

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(LIN/05B-F.) hariliku molva puhul,

(BLI/05B-F.) sinise molva puhul

Saksamaa

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

2 105 (20)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

2 105 (20)

Euroopa Liit

4 210 (20)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 700

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 700

Euroopa Liit

3 400

TAC

Ei kohaldata

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

0 (21)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (21)

Ühendkuningriik

0 (21)

Euroopa Liit

0 (21)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Euroopa Liit

Analüütiline TAC

TAC

Ei kohaldata

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

0 (22) (23)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0 (22) (23)

Euroopa Liit

0 (22) (23)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Euroopa Liit

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

2 075 (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

2 075 (24) (25)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/514GRN)

Saksamaa

3 695 (27)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

195 (27)

Euroopa Liit

3 890 (26) (27)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad (madalavee pelaagiline)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Hispaania

Prantsusmaa

Iirimaa

Läti

Madalmaad

Poola

Portugal

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Liik

Meriahvenad (süvamere pelaagiline)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

121 (28) (29)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

2 441 (28) (29)

Hispaania

433 (28) (29)

Prantsusmaa

230 (28) (29)

Iirimaa

1 (28) (29)

Läti

44 (28) (29)

Madalmaad

1 (28) (29)

Poola

222 (28) (29)

Portugal

518 (28) (29)

Ühendkuningriik

6 (28) (29)

Euroopa Liit

4 017 (28) (29)

TAC

26 000 (28) (29)

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

0 (30) (31)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

0 (30) (31)

Prantsusmaa

0 (30) (31)

Portugal

0 (30) (31)

Ühendkuningriik

0 (30) (31)

Euroopa Liit

0 (30) (31)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Euroopa Liit

Ei kohaldata (32) (33)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

19 500

Liik

Meriahvenad (pelaagiline)

Sebastes spp.

Püügi-piirkond

NAFO püügipiirkonna 1F Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

2 173 (34) (35) (36)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

11 (34) (35) (36)

Ühendkuningriik

16 (34) (35) (36)

Euroopa Liit

2 200 (34) (35) (36)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad (põhjalähedane)

Sebastes spp.

Püügi-piirkond

NAFO püügipiirkonna 1F Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 976 (37) (38)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

10 (37) (38)

Ühendkuningriik

14 (37) (38)

Euroopa Liit

2 000 (37) (38)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

Va püügipiirkonna Islandi veed

(RED/05A-IS)

Belgia

0 (39) (40) (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (39) (40) (3)

Prantsusmaa

0 (39) (40) (3)

Ühendkuningriik

0 (39) (40) (3)

Euroopa Liit

0 (39) (40) (3)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid

Püügi-piirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

0 (41)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (41)

Ühendkuningriik

0 (41)

Euroopa Liit

0 (41)

Liik

Muud liigid (42)

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

Liik

Lestalised

Pleuronectiformes

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

TAC

Ei kohaldata

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFC reguleerimispiirkond, ELi veed, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.

Eritingimus:

eespool nimetatud ELi lubatud kogupüügi piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda rohkem kui 0 tonni:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

(2) Gröönimaa idaosa piirkonnas nimetusega Kleine Banke on igasugune püük keelatud. Nimetatud piirkond on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

64°40′ N 37°30′ W

64°40′ N 36°30′ W

64°15′ N 36°30′ W ja

64°15′ N 37°30′ W

(3) Võib püüda Gröönimaa ida- või lääneosas. Gröönimaa idaosas on püük lubatud siiski ainult:

—	traaleritega 1. juulist – 31. detsembrini 2013;

—	õngejadalaevadega 1. aprillist – 31. detsembrini 2013.

(4) Püük toimub vaatlejate 100 %lise kohalviibimisega ja laevaseiresüsteeme (VMS) kasutades. Maksimaalselt 80 % kvoodist võib püüda ühes allpool nimetatud piirkonnas. Lisaks tuleb igas piirkonnas sooritada minimaalne püügikoormus 10 loomust laeva kohta.

Pindala

Piir

1.	Gröönimaa idaosa (COD/N65E44)

põhja pool 65° N, ida pool 44° W

2.	Gröönimaa idaosa (COD/645E44)

64° N ja 65° N vahel, ida pool 44° W

3.	Gröönimaa idaosa (COD/624E44)

62° N ja 64° N vahel, ida pool 44° W

4.	Gröönimaa idaosa (COD/S62E44)

lõuna pool 62° N, ida pool 44° W

5.	Gröönimaa idaosa (COD/S62W44)

lõuna pool 62° N, ida pool 44° W

6.	Gröönimaa idaosa (COD/N62W44)

põhja pool 62° N, lääne pool 44° W

(5) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(6) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(7) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(8) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 19 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(9) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(10) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(11) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(12) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(13) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(14) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(15) Välja arvatud liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist.

(16) Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot, võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel.

(17) Tohib püüda 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2013. Kui 15. aprilliks 2013 on saavutatud püügitase, mis on 70 % algsest liidu kvoodist, suurendatakse liidu kvooti automaatselt täiendavalt 5 775 tonni võrra, mis tuleb ära kasutada samal ajavahemikul. Seda täiendavat liidu kvooti käsitatakse sama jaotuspõhimõtte kohaselt eraldatud püügivõimalustena.

(18) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(19) Liidu, Fääri saarte, Norra ja Islandi vaheliste konsultatsioonide kohaselt kokkulepitud TAC.

(20) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(21) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(22) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(23) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(24) Tohib püüda lõuna pool 68° N.

(25) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(26) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(27) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(28) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	64° 45′	28° 30′
2	62° 50′	25° 45′
3	61° 55′	26° 45′
4	61° 00′	26° 30′
5	59° 00′	30° 00′
6	59° 00′	34° 00′
7	61° 30′	34° 00′
8	62° 50′	36° 00′
9	64° 45′	28° 30′

(29) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2013.

(30) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(31) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(32) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2013. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi lepinguosalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(33) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(34) Tohib püüda üksnes traalnoodaga.

(35) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas, tingimusel et seal püügiks kasutatud kvoodist teatatakse eraldi (RED/*5-14P). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2013 ja ainult piirkonnas ("NEAFCi ala"), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	64° 45′	28° 30′
2	62° 50′	25° 45′
3	61° 55′	26° 45′
4	61° 00′	26° 30′
5	59° 00′	30° 00′
6	59° 00′	34° 00′
7	61° 30′	34° 00′
8	62° 50′	36° 00′
9	64° 45′	28° 30′

(36) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(37) Tohib püüda üksnes pelaagilise traalnoodaga.

(38) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas, tingimusel et seal püügiks kasutatud kvoodist teatatakse eraldi (RED/*5-14D). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2013 ja ainult piirkonnas ("NEAFCi ala"), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	64° 45′	28° 30′
2	62° 50′	25° 45′
3	61° 55′	26° 45′
4	61° 00′	26° 30′
5	59° 00′	30° 00′
6	59° 00′	34° 00′
7	61° 30′	34° 00′
8	62° 50′	36° 00′
9	64° 45′	28° 30′

(39) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(40) Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2013.

(41) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(42) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Euroopa Liit

0 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (1)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Euroopa Liit

0 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (3)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügi-piirkond

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

157

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

657

Läti

157

Leedu

157

Poola

536

Hispaania

2 019

Prantsusmaa

282

Portugal

2 769

Ühendkuningriik

1 315

Euroopa Liit

8 049

TAC

14 113

Liik

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügi-piirkond

NAFO 2J3KL

(WIT/N2J3KL)

Euroopa Liit

0 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (4)

Liik

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügi-piirkond

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Euroopa Liit

0 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (5)

Liik

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügi-piirkond

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Euroopa Liit

0 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (6)

Liik

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügi-piirkond

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Euroopa Liit

0 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (7)

Liik

Lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügi-piirkond

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

128 (8)

Leedu

128 (8)

Poola

227 (8)

Euroopa Liit

Ei kohaldata (8) (9)

TAC

34 000

Liik

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügi-piirkond

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Euroopa Liit

0 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

17 000

Liik

Moiva

Mallotus villosus

Püügi-piirkond

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Euroopa Liit

0 (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0 (11)

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügi-piirkond

NAFO 3L (12)

(PRA/N3L.)

Eesti

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

Leedu

Poola

Hispaania

Portugal

Euroopa Liit

480

TAC

8 600

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügi-piirkond

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata (14) (15)

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügi-piirkond

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

312

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

318

Läti

Leedu

Hispaania

4 262

Portugal

1 782

Euroopa Liit

6 738

TAC

11 493

Liik

Railased

Rajidae

Püügi-piirkond

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Hispaania

3 403

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

660

Eesti

283

Leedu

Euroopa Liit

4 408

TAC

7 000

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügi-piirkond

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

322

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

219

Läti

322

Leedu

322

Euroopa Liit

1 185

TAC

6 500

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügi-piirkond

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

513 (16)

Hispaania

233 (16)

Läti

1 571 (16)

Leedu

1 571 (16)

Portugal

2 354 (16)

Euroopa Liit

7 813 (16)

TAC

6 500 (16)

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügi-piirkond

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

5 229 (1)

Euroopa Liit

7 000 (1)

TAC

20 000 (1)

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügi-piirkond

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

0 (17)

Euroopa Liit

0 (17)

TAC

0 (17)

Liik

Valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügi-piirkond

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

333

Euroopa Liit

588

TAC

1 000

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 () artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(2) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1).

(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(5) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(6) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(7) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(8) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2013.

(9) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. 29 458 tonni antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

(10) Vaatamata sellele, et liidul on juurdepääs 85 tonni suurusele jagatud kvoodile, on otsustatud kõnealuseks koguseks määrata 0. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(11) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(12) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	47° 20′ 0	46° 40′ 0
2	47° 20′ 0	46° 30′ 0
3	46° 00′ 0	46° 30′ 0
4	46° 00′ 0	46° 40′ 0

(13) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiritletud alal:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	47° 20′ 0	46° 40′ 0
2	47° 20′ 0	46° 30′ 0
3	46° 00′ 0	46° 30′ 0
4	46° 00′ 0	46° 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist31. detsembrini 2013 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	47° 55′ 0	45° 00′ 0
2	47° 30′ 0	44° 15′ 0
3	46° 55′ 0	44° 15′ 0
4	46° 35′ 0	44° 30′ 0
5	46° 35′ 0	45° 40′ 0
6	47° 30′ 0	45° 40′ 0
7	47° 55′ 0	45° 00′ 0

(14) Ei kohaldata. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügipäevade maksimaalne arv
Taani	0	0
Eesti	0	0
Hispaania	0	0
Läti	0	0
Leedu	0	0
Poola	0	0
Portugal	0	0

(15) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(16) See kvoot tuleb täita kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud 6 000-tonnise TACi ulatuses. Enne 1. juulit 2013 võib püüda kuni 3 250 tonni. TACi või poolaastaks kehtestatud 3 250 tonni ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük püügimääradest olenemata.

(17) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.

Liik

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügi-piirkond

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

69,44 (4) (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

129,07 (6)

Hispaania

2 504,45 (2) (4) (6)

Prantsusmaa

2 471,23 (2) (3) (4) (6)

Itaalia

1 950,42 (4) (5) (6)

Malta

160,02 (4) (6)

Portugal

235,50 (6)

Muud liikmesriigid

27,93 (1) (6)

Euroopa Liit

7 548,06 (2) (3) (4) (5) (6)

TAC

13 400

Liik

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügi-piirkond

Atlandi ookean, põhja pool 5° N

(SWO/AN05N)

Hispaania

6 949

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

1 263

Muud liikmesriigid

135,5 (7)

Euroopa Liit

8 347,5

TAC

13 700

Liik

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügi-piirkond

Atlandi ookean, lõuna pool 5° N

(SWO/AS05N)

Hispaania

4 818,18

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

361,82

Euroopa Liit

5 180,00

TAC

15 000

Liik

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügi-piirkond

Atlandi ookean, põhja pool 5° N

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 371,17 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

17 096,8 (10)

Prantsusmaa

5 393,31 (10)

Ühendkuningriik

195,2 (10)

Portugal

1 882,65 (10)

Euroopa Liit

26 939,13 (8)

TAC

28 000

Liik

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügi-piirkond

Atlandi ookean, lõuna pool 5° N

(ALB/AS05N)

Hispaania

759,20

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

249,50

Portugal

531,30

Euroopa Liit

1 540,00

TAC

24 000

Liik

Suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügi-piirkond

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

13 931,65

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

10 806,21

Portugal

4 729,24

Euroopa Liit

29 467,10

TAC

85 000

Liik

Sinine marliin

Makaira nigricans

Püügi-piirkond

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

27,20

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

55,20

Prantsusmaa

397,60

Euroopa Liit

480,0

TAC

1 985

Liik

Valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügi-piirkond

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

30,5

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

19,5

Euroopa Liit

50,0

TAC

355

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	364,09
Prantsusmaa	164,27
Euroopa Liit	528,36

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa 1. punktis (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa	100
Euroopa Liit	100

(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa 2. punktis (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	50,09
Prantsusmaa	49,42
Itaalia	39,01
Küpros	3,20
Malta	4,71
Euroopa Liit	146,43

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa 3. punktis (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia	39,01
Euroopa Liit	39,01

(6) Erandina määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikest 2 lubatakse hariliku tuuni püüki seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres 26. maist24. juunini 2013 (k.a).

(7) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(8) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 () artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate ELi kalalaevade arv 1 253.

(9) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(10) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Ühendkuningriik	12
Portugal	310

IE LISA

ANTARCTIC

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2012 kuni 30. novembrini 2013, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liik

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

TAC

2 933

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

TAC

679

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

TAC

2 600 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapüügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A:48° W kuni 43°30’ W – 52°30’ S kuni 56° S

(TOP/*F483A)

Majandamispiirkond B: 43°30’ W kuni 40° W – 52°30’ S kuni 56° S

(TOP/*F483B)

780

Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33°30’ W – 52°30’ S kuni 56° S

(TOP/*F483C)

1 820

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

TAC

63 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügi-piirkond

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOP/F484S.)

TAC

52 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

TAC

2 730 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügi-piirkond

FAO 48

(KRI/F48.)

TAC

5 610 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.)	155 000
Rajoon 48.2 (KRI/*F482.)	279 000
Rajoon 48.3 (KRI/*F483.)	279 000
Rajoon 48.4 (KRI/*F484.)	93 000

Liik

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügi-piirkond

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

TAC

440 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° E

(KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° E

(KRI/*F-41E)

163 000

Liik

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügi-piirkond

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

TAC

2 645 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° E

(KRI/*F-42W)

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° E

(KRI/*F-42E)

192 000

Liik

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

TAC

80 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Krabid

Paralomis spp.

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

TAC

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(GRV/F5852.)

TAC

360 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Muud liigid

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

TAC

50 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Railised

Rajiformes

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

TAC

120 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Kergueleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügi-piirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

TAC

150 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

TAC

1 470 (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

TAC

2 200 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(SIG/F483.)

TAC

300 (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

TAC

300 (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügi-piirkond

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

TAC

300 (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

—	joon algab punktis, kus geograafiline pikkus 72° 15′ E lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini geograafilise laiusega 53° 25′ S;

—	seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini geograafilise pikkusega 74° E,

—	seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 52° 40′ S ja geograafilise pikkusega 76° E;

—	seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini geograafilise laiusega 52° S,

—	seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 51° S ja geograafilise pikkusega 74° 30′ E ning

—	seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 1. maist kuni 31. augustini 2013 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2012 kuni 30. novembrini 2013.

(3) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30’ lõunalaiust ja 57°20’ lõunalaiust ning 25°30’ läänepikkust ja 29°30’ läänepikkust.

(4) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20’ lõunalaiust ja 30°00’ lõunalaiust ning 24°30’ läänepikkust ja 29°00’ läänepikkust.

(5) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool idapikkust 79°20’ E. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(6) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(8) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(10) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(12) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(13) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(14) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(15) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA - SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik

Limapead

Beryx spp.

Püügi-piirkond

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

200

Ennetuslik TAC

Liik

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügi-piirkond

SEAFO alarajoon B1 (1)

(GER/F47NAM)

TAC

200

Ennetuslik TAC

Liik

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügi-piirkond

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

Ennetuslik TAC

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

SEAFO

(TOP/SEAFO)

TAC

230

Ennetuslik TAC

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügi-piirkond

SEAFO alarajoon B1 (2)

(ORY/F47NAM)

TAC

Ennetuslik TAC

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügi-piirkond

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

Ennetuslik TAC

(1) Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepoolne piir on 0° idapikkust;

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namibia majandusvööndini.

(2) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepoolne piir on 0° idapikkust;

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namibia majandusvööndini.

IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PIIRKONNAD

Liik

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügi-piirkond

Kõik piirkonnad

(SBF/F41-81)

Euroopa Liit

10 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

10 949

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügi-piirkond

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Euroopa Liit

3 170,36

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik

Tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügi-piirkond

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

6 790,5 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

7 360,2 (1)

Leedu

4 725 (1)

Poola

8 124,3 (1)

Euroopa Liit

27 000 (1)

(1) Ajutine kvoot kuni SPRFMO komisjoni 28. jaanuarist1. veebruarini 2013 kavandatud esimese iga-aastase koosoleku tulemusteni.

IIA LISA

Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma skagerrak ja kattegat, ICESi IV alapiirkonnas, ICESi IIa rajooni ELi vetes ning ICESi VIId rajoonis

1. Reguleerimisala

1.1.	Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 määratletud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahenditest ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2013. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõu kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 määratletud püügivahendite rühmade määratlusi ("kindlaksmääratud püügivahendid") ning sama lisa punkti 2 alapunktis b määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi..

3. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4. Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2013. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.	Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5. Haldamine

5.1.	Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

Kui liikmesriik lubab laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Püügikoormuse aruanne

7. Andmete esitamine

IIA lisa 1. liide

MAKSIMAALNE LUBATUD PÜÜGIKOORMUS KILOVATT-PÄEVADES

Geograafiline piirkond: Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni ELi veed; ICESi rajoon VIId

Kindlaksmääratud püügi-vahend	BE	DK	DE	ES	FR	IE	NL	SE	UK
TR1	895	3 385 928	954 390	1 409	533 451	157	257 266	172 064	6 185 460
TR2	193 676	2 841 906	357 193	0	6 496 811	10 976	748 027	604 071	5 127 906
TR3	0	2 545 009	257	0	101 316	0	36 617	1 024	8 482
BT1	1 427 574	1 157 265	29 271	0	0	0	999 808	0	1 739 759
BT2	5 401 395	79 212	1 375 400	0	1 202 818	0	28 307 876	0	6 116 437
GN	163 531	2 307 977	224 484	0	342 579	0	438 664	74 925	546 303
GT	0	224 124	467	0	4 338 315	0	0	48 968	14 004
LL	0	56 312	0	245	125 141	0	0	110 468	134 880

IIB LISA

Kalalaevade püügivõimalused tobiapüügil ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas

1.	Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ELi laevade suhtes, kes püüavad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas kala põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm.

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alapiirkonna ELi vetes, kui ei ole määratud teisiti, või liidu ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusel, nagu on sätestatud liidu ja Norra vaheliste lõppotsuste protokollis.

Käesoleva lisa kohaldamisel on tobiavarude majandamispiirkonnad esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamise piirkonnad	ICESi statistilised ruudud
1	31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6
2	31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8
3	41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0
4	38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0
5	47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5
6	41-43 G0-G3; 44 G1
7	47-51 E7-E9

4.	Kutseline kalapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, on keelatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2013 ning 1. augustist kuni 31. detsembrini 2013.

IIB lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

III LISA

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate ELi laevade kalapüügilubade maksimaalne arv

Püügipiirkond	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
	Makrell	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Kehtestatakse (1)
	Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00′ N	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse

(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

ELi söödalaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania	60
Prantsusmaa	8
Euroopa Liit	68

ELi rannalähedase väiksemahulise püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania	119
Prantsusmaa	87
Itaalia	30
Küpros	7
Malta	28
Euroopa Liit	316

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Itaalia	12
Euroopa Liit	12

Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv (2)
	Küpros	Kreeka (3)	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (4)
Seinnoodalaevad	1	1	12	17	6	1
Õngejadalaevad	4 (5)	0	30	8	12	20
Söödalaevad	0	0	0	8	60	0
Käsiõngelaevad	0	0	0	29	2	0
Traalerid	0	0	0	57	0	0
Muud väiksemahulise püügi laevad (6)	0	16	0	87	32	0

Tabel B

Püügivõimsus (GT)
	Küpros	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta
Seinnoodalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Õngejadalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Söödalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Traalerid	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Muud väiksemahulise püügi laevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse

Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

	Lõkspüüniste arv
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	1 (7)

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus
	Kalakasvatusettevõtete arv	Tootmisvõimsus tonnides
Hispaania	17	11 852
Itaalia	15	13 000
Kreeka	2	2 100
Küpros	3	3 000
Malta	8	12 300

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	5 855
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Malta	8 768

(1) 1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) 4. jaotise selle tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(3) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(5) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(6) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

(7) Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid	Piirkond:	Keeluaeg
Haid (kõik liigid)	Konventsiooni ala	1. jaanuar – 31. detsember 2013
Notothenia rossii	FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus	1. jaanuar – 31. detsember 2013
Merikogerlased	FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1)	1. jaanuar – 31. detsember 2013
Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1)	FAO 48.3.	1. jaanuar – 31. detsember 2013
Dissostichus spp.	FAO 48.5. Antarktika	1. detsember 2011 – 30. november 2013
Dissostichus spp.	FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20’ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20’ E (1) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.6. Antarktika (1) FAO 58.7. Antarktika (1)	1. jaanuar – 31. detsember 2013
Lepidonotothen squamifrons	FAO 58.4.4. (1) (2)	1. jaanuar – 31. detsember 2013
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides	FAO 58.5.2. Antarktika	1. detsember 2011 – 30. november 2013
Dissostichus mawsoni	FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust	1. jaanuar – 31. detsember 2013

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi PIIRKONNA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2012/2013

Ala-piirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRU	Dissotichus spp püügi piirnorm (tonnides)	Kaaspüügi piirnorm (tonnides) (3)
Ala-piirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRU	Dissotichus spp püügi piirnorm (tonnides)	Railised	Macrourus spp.	Muud liigid
58.4.1.	Kogu rajoon	1. detsember 2012 – 30. november 2013	SSRU A, B, D ja F: 0 SSRU C: 84 SSRU E: 42 SSRU G: 42 (4) SSRU H: 42 (4)	Kokku 210	Kõik rajoonid: 50	Kõik rajoonid: 33	Kõik rajoonid: 20
58.4.2.	Kogu rajoon	1. detsember 2012 – 30. november 2013	SSRU A, B, C ja D: 0 SSRU E: 70	Kokku 70	Kõik rajoonid: 50	Kõik rajoonid: 20	Kõik rajoonid: 20
58.4.3a.	Kogu rajoon	1. mai – 31. august 2013		Kokku 32	Kõik rajoonid: 50	Kõik rajoonid: 26	Kõik rajoonid: 20
88.1.	Kogu alapiirkond	1. detsember 2012 – 31. august 2013	SSRU A, D, E, F ja M: 0 SSRU B, C ja G: 428 SSRU H, I ja K: 2 423 SSRU J ja L: 382	Kokku 3 282	164 SSRU A, D, E, F ja M: 0 SSRU B, C ja G: 50 SSRU H, I ja K: 121 SSRU J ja L: 50	430 SSRU A, D, E, F ja M: 0 SSRU B, C ja G: 40 SSRU H, I ja K: 320 SSRU J ja L: 70	160 SSRU A, D, E, F ja M: 0 SSRU B, C ja G: 60 SSRU H, I ja K: 60 SSRU J ja L: 40
88.2.	Lõuna pool 65° S	1. detsember 2012 – 31. august 2013	SSRU A, B ja I: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 124 SSRU H: 406	Kokku 530	50 SSRU A, B ja I: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 50 SSRU H: 50	84 SSRU A, B ja I: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 20 SSRU H: 64	120 SSRU A, B ja I: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 100 SSRU H: 20

B osa V lisa liide

VÄIKESTE UURIMISALADE (SSRU) LOETELU

Piir-kond	SSRU	Piirjoon
48.6	A	Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1°30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.
	B	Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.
	E	Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	F	Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	G	Punktist 50° S 1°30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1°30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.
58.4.1	A	Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.
	B	Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	E	Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	F	Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	G	Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	H	Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
58.4.2	A	Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	B	Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	C	Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	D	Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	E	Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
58.4.3a	A	Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.
58.4.3b	A	Punktist 56° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.
	B	Punktist 60° S 73°10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 59° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.
	D	Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.
	E	Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.
58.4.4	A	Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	B	Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	C	Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	D	Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.
58.6	A	Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	B	Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	C	Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	D	Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
58.7	A	Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
88.1	A	Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	E	Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	F	Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S.
	G	Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S.
	H	Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	I	Punktist 70° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.
	J	Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
	K	Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.
	L	Punktist 76° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.
	M	Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
88.2	A	Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	D	Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	E	Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	F	Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	G	Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	H	Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.
	I	Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
88.3	A	Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA

EUPHAUSIA SUPERBA PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Lepinguosaline:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Püügitehnika	Tavaline traalpüük
	Pidevpüügisüsteem
	Noodapärasse pumpamine
	Muud heakskiidetud meetodid: palun täpsustage

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetodid (5):

Saagist saadavad tooted ja nende ümberarvestustegurid (6):

Toote liik	Protsent saagist	Ümberarvestustegur (7)

		Dets	Jaan	Veebr	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sp	Okt	Nov
Alapiirkond/rajoon	48.1
	48.2
	48.3
	48.4
	48.5
	48.6
	58.4.1
	58.4.2
	88.1
	88.2
	88.3

X	Märkida ristiga kõige tõenäolisem püügiaeg. Kuna ennetuslikke püügi piirnorme ei ole kehtestatud, käsitatakse seda uurimusliku püügina.

Siin esitatavad üksikasjad on üksnes informatiivsed ega takista püügi läbiviimist täpsustamata piirkondades ja aegadel.

D OSA

PÜÜGIVAHENDITE KUJU JA PÜÜGITEHNIKAD

Võrgu ava (suudme) ümbermõõt (m)	Vertikaalne ava (m)	Horisontaalne ava (m)

Võrgu paneeli pikkus ja võrgusilma suurus

Paneel	Pikkus (m)	Võrgusilma suurus (millimeetrites)
esimene paneel
teine paneel
kolmas paneel
…
viimane paneel (noodapära)

Esitada iga kasutatud võrgu kuju joonis.

Kasutatakse mitut püügitehnikat (8): Jah Ei

	Püügitehnika	Eeldatavalt kui suur osa ajast kasutatakse (%)
1
2
3
4
5
…		Kokku 100 %

Kas on olemas mereimetajate võrku sattumist välistav seade (9): Jah Ei

Selgitage püügitehnikat, püügivahendite kuju ja omadusi ning püügistruktuuri:

(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3) Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:

—	railised: 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurim;

—	Macrourus spp: 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 20 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1;

—	muud liigid: 20 tonni SSRU kohta.

(4) Piirnorm, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2012–2013 vähendamise eksperimenti.

(5) Alates 2013/2014. püügihooajast kasutatakse suunisena C1 vormis esitatud tabelit, teatis peab sisaldama püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu hindamise täpse ja üksikasjaliku meetodi kirjeldust, sealhulgas teavet ja võimalusel andmeid, et hinnata laevade poolt teatatud eluskaaluga seotud ebakindlust või mõista nende hinnangute tegemiseks kasutatud aluseks olevate konstantide muutumist, ning juhul, kui kasutatakse ümberarvestuskoefitsienti, täpse ja üksikasjaliku meetodi kirjeldust, kuidas iga ümberarvestustegur saadi. Riigid ei pea sellist kirjeldust järgmistel hooaegadel taas esitama, va kui on muudetud eluskaalu hindamismeetodit.

(6) Anda teavet niipalju kui võimalik.

(7) Ümberarvestustegur = eluskaal / kaal pärast töötlemist.

(8) Kui jah, siis kui sageli püügitehnikat vahetatakse:

(9) Kui on, siis esitage seadme joonis:

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuune

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	22	33 604
Portugal	5	1 627
Euroopa Liit	49	96 595

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41	5 382
Portugal	15	6 925
Ühendkuningriik	4	1 400
Euroopa Liit	72	21 922

3.	Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.	Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	14
Euroopa Liit	14

VIII LISA

ELi VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra	Heeringas, põhja pool 62° 00′N	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Venezuela (1)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.023.est
Euroopa Liidu Teataja		L 23

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 25. jaanuar 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 39/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 40/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse	54