23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/1

(1)

Liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, on eriline huvi ja vastutus rakendada majanduspoliitikat, mis soodustab majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ning aitab vältida selle toimimist ohustavat poliitikat.

(2)

Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) võimaldab võtta euroalal vastu erimeetmeid, mis ületavad kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid sätteid, et tagada majandus- ja rahaliidu nõuetekohane toimimine.

(3)

Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada, ning selleks tuleks liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua liidu tasandil tõhusam raamistik liikmesriikide majanduspoliitika üle järelevalve teostamiseks.

(4)

Majanduse juhtimise parandatud raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, keskendudes eriti siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaastale, valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele ning tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

(5)

Stabiilsuse ja kasvu pakt ning kogu majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat ning olema sellega kooskõlas. Nende eri komponentide omavahelised seosed ei tohiks olla aluseks erandite tegemisele stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(6)

Dünaamilise siseturu saavutamist ja säilitamist tuleks pidada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja sujuva toimimise osaks.

(7)

Komisjonil peaks tõhustatud järelevalve menetluses olema suurem roll järgmistes küsimustes: liikmesriigipõhised hinnangud, järelevalve, kontrollkäigud kohapeal, soovitused ja hoiatused. Karistusi käsitlevate otsuste tegemisel peaks nõukogu roll olema piiratud ning tuleks kasutada ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist.

(8)

Komisjon peaks tegema järelevalvealaseid kontrollkäike, et tagada püsiva dialoogi pidamine liikmesriikidega käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

(9)

Komisjon peaks korrapäraselt läbi viima majanduse juhtimise süsteemi, eelkõige karistuste tõhususe ja piisavuse laiaulatusliku hindamise. Selliste hindamistega peaksid vajaduse korral kaasnema asjakohased ettepanekud.

(10)

Käesoleva määruse rakendamisel peaks komisjon arvesse võtma asjaomase liikmesriigi majanduslikku olukorda.

(11)

Majanduse juhtimise tugevdamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist.

(12)

Euroopa Parlamendiga võib luua majandusdialoogi, mis võimaldab komisjonil avalikustada oma analüüsid ning nõukogu eesistujal ja komisjonil ning vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistujal või eurorühma esimehel arutelusid korraldada. Selline avalik arutelu võiks anda võimaluse arutada riiklike otsuste kaasmõju ja asjaosalistele avalikult survet avaldada. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjakohased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kelle kohta on käesoleva määruse artiklite 4, 5 ja 6 kohaselt tehtud nõukogu otsus, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.

(13)

Selleks et tõhustada euroalal eelarvejärelevalve rakendamist, on vaja täiendavaid karistusi. Need karistused peavad suurendama liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad peaksid tagama õiglased, õigeaegsed, astmelised ja tõhusad mehhanismid, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa järgimine, eelkõige kinnipidamine nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) (4) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), (5) mille käigus kontrollitakse eelarvedistsipliini järgimist valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumi alusel.

(15)

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikul osal põhinevad ning käesoleva määruse kohaselt liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, määratavad karistused peaksid olema stiimuliks teha kohandusi vastavalt keskpika perioodi eelarve-eesmärgile ning seda eesmärki järgida.

(16)

Selleks et hoida ära kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõige teabe esitamine (esitatud teave on oluliseks sisendiks liidu majanduspoliitika kooskõlastamisel) valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta, tuleks vastutavale liikmesriigile määrata trahv.

(17)

Selleks et täiendada eeskirju, mis käsitlevad trahvide arvutamist statistika manipuleerimise vältimiseks ning menetlusnorme komisjoni poolt sellise tegevuse uurimiseks, peaks komisjonil olema õigus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte trahvisumma üksikasjalike kriteeriumite ja komisjoni teostatava uurimise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas peaks keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga kohandumise ja selle eesmärgi järgimise tagama sellega, et liikmesriigile, mille rahaühik on euro, pannakse intressikandva tagatise ajutise esitamise kohustus, kui liikmesriik ei ole oma eelarvet piisavalt konsolideerinud. Seda tuleks teha juhul, kui liikmesriik kaldub märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle eesmärgi poole liikumise kohandamiskavast ja ei korrigeeri seda kõrvalekallet, isegi kui liikmesriigi eelarvepuudujääk on väiksem kui kontrollväärtus 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP).

(19)

Tagatis koos sellele kogunenud intressidega tuleks vabastada asjaomasele liikmesriigile siis, kui nõukogu on veendunud, et olukorda, mille tõttu tagatise esitamise kohustust rakendati, enam ei eksisteeri.

(20)

Seoses stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osaga peaks liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, määratavad karistused seisnema kohustuses esitada intressivaba tagatis, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kinnitava nõukogu otsusega, kui intressikandva tagatise esitamise nõue on asjaomasele liikmesriigile stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas juba esitatud või kui liikmesriik on stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud eelarvepoliitikaalaseid kohustusi eriti rängalt eiranud, või kohustuses tasuda trahv valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist käsitleva nõukogu soovituse mittejärgimise korral.

(21)

Selleks et vältida selliste karistuste kohaldamist tagasiulatuvalt, mis on ette nähtud käesolevas määruses stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa raames, tuleks neid kohaldada üksnes otsuste suhtes, mis nõukogu on teinud määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Samamoodi tuleks selleks, et vältida selliste karistuste kohaldamist tagasiulatuvalt, mis on ette nähtud käesolevas määruses stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa raames, neid kohaldada üksnes asjaomaste soovituste ja otsuste suhtes, mille nõukogu on vastu võtnud pärast käesoleva määruse jõustumist, et kõrvaldada ülemäärane valitsemissektori eelarvepuudujääk.

(22)

Käesolevas määruses sätestatud intressikandvate tagatiste, intressivabade tagatiste ja trahvide suurus tuleks kehtestada viisil, mis tagaks karistusmäärade õiglase astmelisuse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus ja paranduslikus osas ning looks liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, piisava stiimuli täita liidu eelarvepoliitika raamistiku nõudeid. ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohane trahv, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklis 12, koosneb fikseeritud osast, mis on 0,2 % SKPst, ja muutuvast osast. Seega on karistusmäärade astmelisus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine tagatud sel juhul, kui käesolevas määruses sätestatud intressikandev tagatis, intressivaba tagatis ja trahv võrduvad 0,2 %-ga SKPst ehk ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohase trahvi fikseeritud osaga.

(23)

Nõukogul peaks olema võimalik vähendada liikmesriigi, mille rahaühik on euro, põhjendatud taotlusele järgnenud komisjoni soovituse alusel asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatud karistusi või need tühistada. Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas peaks ka komisjonil olema võimalik esitada soovitus karistust vähendada või see tühistada erakorraliste majandusolude tõttu.

(24)

Intressivaba tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vabastada ning selliste tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleks eraldada selliste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, loodud stabiilsusmehhanismidele finantsabi andmiseks, et tagada stabiilsus kogu euroalal.

(25)

Käesolevas määruses sätestatud karistuste määramiseks üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleks anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, millega nõukogu tegeleb vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks meetmetele, mille nõukogu on võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 126 ning määrustele (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97.

(26)

Kuna käesolev määrus sisaldab üldnorme määruste (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 tõhusaks rakendamiseks, tuleks see vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 6 osutatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt karistuste süsteemi loomine, et tõhustada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa täitmist euroalas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

lõikes 1 osutatud trahvisumma kehtestamise üksikasjalikke kriteeriume;

b)

lõikes 3 osutatud uurimise üksikasjalikke menetlusnorme, kaasnevaid meetmeid ja uurimisest aruandmist;

c)

üksikasjalikke menetlusnorme, mille eesmärk on tagada kaitseõigus, toimikuga tutvumise õigus, õigus esindajale ja konfidentsiaalsus, ning ajalisi sätteid ja lõikes 1 osutatud trahvisummade kogumist.

a)

käesoleva määruse tõhusust, sealhulgas võimalust lubada nõukogul ja komisjonil võtta meetmeid olukorras, mis võib ohustada rahaliidu nõuetekohast toimimist;

b)

edusamme liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja nende majandustulemuste püsiva lähenemise tagamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/8

(1)

Majanduse juhtimise parandatud raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige liidu majanduskasvu ja tööhõivestrateegia, keskendudes eriti siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaastale, ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele ning tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

(2)

Usaldusväärsed statistilised andmed on makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve alus. Et kindlustada usaldusväärsed ja sõltumatud statistilised andmed, peaksid liikmesriigid tagama siseriiklike statistikaasutuste ametialase sõltumatuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (4) sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhisega. Lisaks on makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve seisukohast oluline ka usaldusväärsete eelarveandmete kättesaadavus. Selle nõude täitmine tuleks tagada eeskirjadega, mis on ettenähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011 määrusega (EL) nr 1173/2011 (eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal), (5) eelkõige selle artikliga 8.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt peaks liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene kooskõlastamine toimuma vastavalt majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja majanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(4)

Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada, ning selleks tuleks liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua liidu tasandil tõhusam raamistik liikmesriikide majanduspoliitika üle järelevalve teostamiseks.

(5)

Dünaamilise siseturu saavutamist ja säilitamist tuleks pidada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja sujuva toimimise osaks.

(6)

Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et anda üksikasjalikum ja formaalsem raamistik eesmärgiga ennetada ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust ning aidata sellest mõjutatud liikmesriikidel töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad ning arengud majanduses ja rahanduses püsivalt järjest halvemuse poole liiguvad. Selline majanduspoliitika järelevalve laiendamine peaks toimuma paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.

(7)

Et aidata sellist ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.

(8)

On asjakohane täiendada ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigetes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvemenetlust konkreetsete eeskirjadega liidu piires makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamiseks ning ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks. See menetlus peaks tingimata olema integreeritud iga-aastasesse mitmepoolse järelevalve tsüklisse.

(9)

Majanduse juhtimise tugevdamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjakohased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse kohaselt teinud intressikandva tagatise või iga-aastase trahvi määramise otsuse, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.

(10)

Komisjonil peaks olema tõhusama järelevalve teostamisel suurem roll järgmistes küsimustes: liikmesriigipõhised hinnangud, järelevalve, kontrollkäigud kohapeal, soovitused ja hoiatused.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011 määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (6) täitmist tuleks tugevdada, kehtestades intressikandvad tagatised juhuks, kui ei ole täidetud soovitust võtta parandusmeetmeid. Sellised tagatised tuleks muuta iga-aastaseks trahviks, kui sama tasakaalustamatust käsitleva menetluse raames jäetakse korduvalt täitmata soovitus ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. Kõnealuseid täitemeetmeid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro.

(12)

Kui liikmesriik jätab täitmata nõukogu soovitused, tuleks talle määrata intressikandev tagatis või trahv, kuni nõukogu on kindlaks teinud, et liikmesriik on võtnud tema soovituste järgimiseks parandusmeetmeid.

(13)

Samuti tuleks liikmesriiki üldjuhul karistada iga-aastase trahviga, kui ta ei täida korduvalt nõuet koostada nõukogu soovituse täitmiseks parandusmeetmete kava, kuni nõukogu on kindlaks teinud, et liikmesriik on esitanud sellise parandusmeetmete kava, milles on nõukogu soovitust piisavalt arvesse võetud.

(14)

Selleks et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine, peaksid intressikandev tagatis ja trahv olema kõigile liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, ühesuurused: 0,1 % asjaomase liikmesriigi eelmise aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP).

(15)

Samuti peaks komisjonil olema võimalik esitada soovitus karistust vähendada või see tühistada erakorraliste majandusolude tõttu.

(16)

Menetlus karistuste kohaldamiseks nende liikmesriikide suhtes, kes ei võta ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks tõhusaid meetmeid, tuleks üles ehitada nii, et karistuste kohaldamine kõnealuste liikmesriikide suhtes oleks reegel, mitte erand.

(17)

Käesolevas määruses osutatud trahvid tuleks arvata ELi toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ja tuleks eraldada liikmesriikide, mille rahaühik on euro, loodud stabiilsusmehhanismidele finantsabi andmiseks, et tagada kogu euroala stabiilsus.

(18)

Käesolevas määruses sätestatud karistuste määramiseks üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleks anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, millega nõukogu tegeleb vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks meetmetele, mille nõukogu on võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 121 ning määrusele (EL) nr 1176/2011.

(19)

Kuna käesolev määrus sisaldab üldnorme määruse (EL) nr 1176/2011 tõhusa täitmise tagamiseks, tuleks see vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 6 osutatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise tõhus tagamine euroalal, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning siseriiklik majanduspoliitika mõjutab liitu ja euroala tervikuna, ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikega 3 on sama tasakaalustamatust käsitleva menetluse raames antud kaks järjestikust nõukogu soovitust ning nõukogu on seisukohal, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava, või

b)

kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõikega 4 on sama tasakaalustamatust käsitleva menetluse raames tehtud kaks järjestikust nõukogu otsust, milles tuvastatakse nõuete mittetäitmine. Sellisel juhul määratakse iga-aastane trahv nii, et määratud intressikandev tagatis muudetakse iga-aastaseks trahviks.

a)

käesoleva määruse tõhusus;

b)

edusammud liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja nende majandustulemuste püsiva lähenemise tagamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/12

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt peaks liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene kooskõlastamine hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta), (3) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (5). Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti 2005. aastal vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 (6) ja (EÜ) nr 1056/2005 (7). Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta (8).

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seega liidu püsiva majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga nõutakse, et liikmesriigid saavutaksid keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ja säilitaksid sellise olukorra ning esitaksid selleks stabiilsus- või lähenemisprogrammi. Sellele osale tuleks kasuks karmim järelevalve, et tagada liikmesriikide kooskõla ja vastavus eelarvete kooskõlastamise liidu raamistikuga.

(5)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ning nende läbivaatamise menetluse väljatöötamine peaks edaspidi toimuma nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses saadud kogemustele.

(6)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide eelarve-eesmärgid peaksid võtma sõnaselgelt arvesse meetmeid, mis on võetud kooskõlas majanduspoliitika üldsuuniste, liikmesriikide ja liidu tööhõivepoliitika suuniste ning üldisemalt riiklike reformikavadega.

(7)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammid tuleks esitada ja neid tuleks hinnata enne järgmise aasta riigieelarve kohta oluliste otsuste tegemist. Seepärast tuleks kehtestada sobiv tähtaeg stabiilsus- ja lähenemisprogrammide esitamiseks. Võttes arvesse Ühendkuningriigi eelarveaasta eripärasid, tuleks seoses Ühendkuningriigi lähenemisprogrammide esitamise kuupäevaga kehtestada erisätted.

(8)

Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada, ning selleks tuleks liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua liidu tasandil tõhusam raamistik liikmesriikide majanduspoliitika üle järelevalve teostamiseks.

(9)

Majanduse juhtimise parandatud raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, keskendudes eriti siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaastale (Euroopa poolaasta), ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele ning tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

(10)

Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ja toetama liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat. Nende eri komponentide omavahelised seosed ei tohiks olla aluseks erandite tegemisele stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(11)

Majanduse juhtimise tugevdamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihedamat ning õigeaegsemat kaasamist. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjakohased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kellele nõukogu on esitanud soovituse vastavalt artikli 6 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 2, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.

(12)

Komisjonil peaks olema tõhusama järelevalve teostamisel suurem roll järgmistes küsimustes: liikmesriigipõhised hinnangud, järelevalve, kontrollkäigud kohapeal, soovitused ja hoiatused.

(13)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning riiklikud reformikavad tuleks sidusalt ette valmistada ja nende esitamise aeg tuleks ühtlustada. Kõnealused programmid tuleks esitada nõukogule ja komisjonile. Programmid tuleks avalikustada.

(14)

Euroopa poolaasta raames algab poliitika järelevalve- ja kooskõlastustsükkel aasta alguses horisontaalse läbivaatamisega, mille käigus Euroopa Ülemkogu määratleb komisjoni ja nõukogu esitatud teabe alusel liidu ja euroala peamised probleemid ning sõnastab poliitika strateegilised suunised. Iga-aastase järelevalvetsükli alguses peaksid arutelud toimuma ka Euroopa Parlamendis aegsasti enne arutelu Euroopa Ülemkogus. Liikmesriigid peaksid oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning riiklike reformikavade ettevalmistamisel arvestama Euroopa Ülemkogu horisontaalsete suunistega.

(15)

Selleks et tõhustada liikmesriikide vastutust stabiilsuse ja kasvu pakti osas, peaksid liikmesriikide eelarveraamistikud olema täielikult ühitatud liidu mitmepoolse järelevalve eesmärkidega ning eeskätt Euroopa poolaastaga.

(16)

Liikmesriikide parlamendid tuleks vastavalt iga liikmesriigi õigus- ja poliitilisele korrale kaasata nõuetekohaselt Euroopa poolaastasse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ja riiklike reformikavade ettevalmistamisse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust ning vastutust otsuste tegemise ja nende täitmise eest. Euroopa poolaasta raames konsulteeritakse vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega, majanduspoliitika komiteega, tööhõivekomiteega ning sotsiaalkaitsekomiteega. Asjaomased sidusrühmad, eelkõige sotsiaalpartnerid, tuleks Euroopa poolaasta raames vajadust mööda kaasata vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja liikmesriigi õigus- ja poliitilisele korrale, et lahendada põhilisi poliitilisi küsimusi.

(17)

Eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi järgimine peaks andma liikmesriikidele kindlusvaru seoses kontrollväärtusega 3 % SKPst, et tagada riigi rahanduse usaldusväärsus või sellesuunaline kiire areng, võimaldades neil eelarve piires manööverdada, arvestades eelkõige vajadusi avaliku sektori investeeringute järele. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki tuleks korrapäraselt ajakohastada ühiselt kokku lepitud metoodika alusel, mis kajastab sobivalt otseste ja kaudsete kohustuste ohte riigi rahandusele, nagu on kehtestatud stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkides.

(18)

Keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskava põhimõtete kindlaksmääramisega on vaja kehtestada kohustus saavutada ja säilitada keskpika perioodi eelarve-eesmärk. Kõnealuste põhimõtetega tuleks muu hulgas tagada, et erakorralisi tulusid ehk konkreetse majanduskasvu puhul tavapäraselt eeldatavatest tuludest suuremaid tulusid kasutatakse võla vähendamiseks.

(19)

Kohustust saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja selline olukord säilitada tuleks kohaldada kõikide liikmesriikide suhtes.

(20)

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude piisavust tuleks hinnata üldise hindamise raames, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides kaalutlusõiguse raames võetud tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Sellega seoses ja seni, kuni keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole saavutatud, ei tohiks valitsemissektori kulude kasv üldjuhul ületada kontrollväärtusena kasutatavat potentsiaalset SKP keskpika perioodi kasvumäära ning seda ületav kasv tuleks tasakaalustada suuremate valitsemissektori tuludega kaalutlusõiguse raames ja tulude vähendamine kaalutlusõiguse raames tuleks korvata kulude vähendamisega. Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär tuleks arvutada vastavalt ühiselt kokku lepitud meetodile. Komisjon peaks avalikustama nimetatud prognooside arvutamismeetodi ja selle kasutamisel saadava kontrollväärtusena kasutatava potentsiaalse SKP keskpika perioodi kasvumäära. Sealjuures tuleks võtta arvesse investeerimiskulutuste võimalikku väga suurt varieeruvust, eelkõige väikeste liikmesriikide puhul.

(21)

Liikmesriikidelt, kelle võlatase ületab 60 % SKPst või keda ohustavad märkimisväärsed riskid seoses koguvõla jätkusuutlikkusega, tuleks nõuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskava kiiremat elluviimist.

(22)

Selleks, et hõlbustada majanduse elavnemist, võiks lubada ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast kui kõrvalekaldumise põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majandusssurutis euroalal või kogu liidus, eeldusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast ajutise kõrvalekaldumise lubamisel tuleks võtta arvesse ka oluliste struktuurireformide elluviimist, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru. Erilist tähelepanu tuleks selles kontekstis pöörata pensionisüsteemi reformidele, mille puhul peaks kõrvalekaldumine kajastama otsest lisakulu, mis tuleneb maksete ümbersuunamisest riiklikult hallatavast sambast kohustusliku kogumispensioni sambasse. Meetmed, millega suunatakse kohustusliku kogumispensioni samba varad tagasi riiklikult hallatavasse sambasse, peaksid olema laadilt ühekordsed ja ajutised ning seetõttu tuleks need arvata välja keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise edusammude hindamiseks kasutatavast struktuurilisest tasakaalust.

(23)

Juhul kui liikmesriik kaldub keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale, peaks komisjon tegema asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, mille järel nõukogu tutvub olukorraga ühe kuu jooksul ja annab soovituse vajalike kohandusmeetmete võtmiseks. Soovituses tuleks esitada kõrvalekaldega tegelemiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Asjaomane liikmesriik peaks teatama nõukogule võetud meetmetest. Kui asjaomane liikmesriik ei suuda nõukogu seatud tähtajaks asjakohaseid meetmeid võtta, peaks nõukogu tegema otsuse, milles oleks märgitud, et liikmesriik ei suutnud tulemuslikke meetmeid võtta, ning teavitama sellest Euroopa Ülemkogu. On oluline, et liikmesriikide suutmatus võtta asjakohaseid meetmeid tehtaks kindlaks õigeaegselt, eelkõige suutmatuse püsimise korral. Komisjonil peaks olema võimalik anda nõukogule soovitus läbivaadatud soovituste vastuvõtmiseks. Komisjonil peaks olema võimalik vajaduse korral kutsuda Euroopa Keskpanka osalema järelevalve eesmärgil tehtavas kontrollkäigus euroala liikmesriikidesse ja liikmesriikidesse, kes osalevad 16. märtsi 2006. aasta lepingus Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (9) (ERM2). Komisjon peaks esitama nõukogule aruande kontrollkäigu tulemuste kohta ja ta peaks saama vajaduse korral otsustada oma tähelepanekud avalikustada.

(24)

Nõukogule tuleks anda õigus teha üksikotsuseid, milles tuvastatakse, et nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel antud soovitusi poliitikameetmete võtmiseks liikmesriigi märkimisväärse kõrvalekaldumise korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast ei ole järgitud. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mis toimub nõukogus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks soovitustele, mille nõukogu on andnud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4. Nende nõukogu liikmete hääleõiguse peatamine, kes esindavad liikmesriike, mille rahaühik ei ole euro, tuleneb nõukogu sellise otsuse puhul, milles tehakse kindlaks ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel sellisele liikmesriigile antud soovituste täitmata jätmine, mille rahaühik on euro, otseselt asjaolust, et selline otsus on nimetatud soovituse lahutamatu järelmeede ja ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 4 sätestatu alusel jäetakse selliste soovituste osas hääletusõigus vaid liikmesriikidele, mille rahaühik on euro.

(25)

Selleks et tagada liidu eelarvejärelevalve raamistiku järgimine liikmesriikides, mille rahaühik on euro, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel kehtestada sunnimehhanism juhuks, kui kaldutakse märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast.

(26)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 viidetes tuleks võtta arvesse ELi toimimise lepingu uut numeratsiooni.

(27)

Määrust (EÜ) nr 1466/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu, esitamist, kontrollimist ja jälgimist osana nõukogu ja komisjoni teostatavast mitmepoolsest järelevalvest, et varajases etapis vältida ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi tekkimist ning edendada järelevalvet majanduspoliitika üle ja majanduspoliitika kooskõlastamist, toetades seega liidu majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.”

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

a)   „osalevad liikmesriigid”– liikmesriigid, mille rahaühik on euro;

b)   „mitteosalevad liikmesriigid”– liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro.”

3)

Lisatakse järgmine jagu:

„1-A   JAGU

MAJANDUSPOLIITIKA KOOSKÕLASTAMISE EUROOPA POOLAASTA

Artikkel 2-a

1.   Liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ning majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise tagamiseks teostab nõukogu mitmepoolset järelevalvet majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta lahutamatu osana vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud eesmärkidele ja nõuetele.

2.   Euroopa poolaasta hõlmab:

3.   Õigeaegsete ja ühtsete poliitiliste nõuannete andmiseks makromajandusliku eelarvepoliitika ja makromajandusliku struktuuripoliitika alaste kavatsuste kohta väljastab nõukogu Euroopa poolaasta jooksul reeglina pärast nimetatud programmide hindamist komisjoni soovituste alusel liikmesriikidele suunised, kasutades selleks täielikult õiguslikke vahendeid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 148, käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 1176/2011.

Liikmesriigid võtavad oma majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika väljatöötamisel neile esitatud suuniseid nõuetekohaselt arvesse enne seda, kui nad langetavad tähtsaid otsuseid oma järgnevate aastate eelarvete kohta. Komisjon jälgib selles valdkonnas tehtavaid edusamme.

Liikmesriigi suutmatus järgida talle esitatud suuniseid võib tuua kaasa:

Meetmete rakendamise suhtes kohaldatakse komisjonipoolset tugevdatud järelevalvet ja see võib hõlmata käesoleva määruse artiklis -11 sätestatud kontrollkäike järelevalve eesmärgil.

4.   Euroopa Parlament kaasatakse nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames toimuvasse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust, vastutust otsuste tegemise ja nende täitmise eest, eelkõige käesoleva määruse artikli 2-ab alusel toimuva majandusdialoogi abil. Euroopa poolaasta raames konsulteeritakse vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega, majanduspoliitika komiteega, tööhõivekomiteega ning sotsiaalkaitsekomiteega. Asjaomased sidusrühmad, eelkõige sotsiaalpartnerid kaasatakse vajadust mööda Euroopa poolaasta raames vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja liikmesriigi õigus- ja poliitilisele korrale, et lahendada põhilisi poliitilisi küsimusi.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 121 esitavad nõukogu eesistuja ja komisjon ning vajaduse korral eurorühma esimees igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule aruande mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta. Kõnealused aruanded peaksid olema käesoleva määruse artiklis 2-ab viidatud majandusdialoogi osa.

4)

Lisatakse järgmine jagu:

„1-Aa   JAGU

MAJANDUSDIALOOG

Artikkel 2-ab

1.   Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe esinema parlamendikomisjoni ees, et arutada järgmist:

2.   Nõukogult oodatakse reeglina komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või oma seisukoha avalikku selgitamist.

3.   Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib anda liikmesriigile, kellele artikli 6 lõike 2 või artikli 10 lõike 2 kohane nõukogu soovitus on suunatud, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses.

4.   Nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamisest.”

5)

Artikkel 2a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2a

Igal liikmesriigil on oma eelarveseisundi osas eraldi keskpika perioodi eesmärk. Kõnealused liikmesriigispetsiifilised keskpika perioodi eelarve-eesmärgid võivad erineda tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi nõudest, andes samal ajal kindlusvaru valitsemissektori eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) suhtes. Keskpika perioodi eelarve-eesmärkidega tagatakse riigi rahanduse usaldusväärsus või sellesuunaline kiire areng ning jäetakse samal ajal eelarvesse manööverdamisruumi, võttes eelkõige arvesse riiklike investeeringute tegemise vajadust.

Sellest tulenevalt määratakse osalevate liikmesriikide ja ERM2-s osalevate liikmesriikide spetsiifilised keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kindlaks vahemikus, mis ulatub -1 % SKPst tasakaalu või ülejäägini, võttes arvesse tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundit ning arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgid vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärk võidakse täiendavalt läbi vaadata struktuurireformi rakendamise korral, mis mõjutab oluliselt riigi rahanduse usaldusväärsust.

Kohustus pidada kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist lisatakse liikmesriikide keskpika perioodi eelarveraamistikku kooskõlas nõukogu 8. november 2011 direktiivi 2011/85/EL (liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta) IV peatükiga (11).

6)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1.   Stabiilsusprogramm esitatakse iga aasta aprillis, soovitatavalt aprilli keskpaigaks, ent hiljemalt 30. aprilliks.

2.   Liikmesriigid avalikustavad oma stabiilsusprogrammi.”

8)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi poolt tema stabiilsusprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks vastu võetud kohandamiskava on asjakohane, hinnates sealhulgas ka kaasnevat võla suhte arengut, ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud või kavandatud meetmed on piisavad, et saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ühe majandustsükli jooksul.

Hinnates keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskava, kaaluvad nõukogu ja komisjon, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kelle võlg ületab 60 % SKPst või kelle võla teenindamise võime jätkusuutlikkus on selgelt ohus, uurivad nõukogu ja komisjon, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. Nõukogu ja komisjon võtavad arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Eelkõige võetakse arvesse tulude üle- ja alalaekumist.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude piisavust hinnatakse üldise hindamise raames, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, analüüsides sealhulgas kaalutlusõiguse raames võetud tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Selleks hindavad nõukogu ja komisjon, kas valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) vastab järgmistele tingimustele:

Kogukulutustest jäetakse välja intressikulud, liidu programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult liidu fondide tuludest, ja kaalutlusõigusevälised muudatused töötuskindlustushüvitiste kuludes.

Keskpika perioodi võrdlusnäitajat ületavat kulude kasvu ei käsitata sihtmärgi rikkumisena ulatuses, mil see korvatakse täielikult õigusaktiga ettenähtud tuludega.

Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär määratakse kindlaks tulevikuprognooside ja minevikuhinnangute alusel. Prognoose ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon avalikustab eelnimetatud prognooside arvutamismeetodi ja selle kasutamisel saadava kontrollväärtusena kasutatava SKP potentsiaalse keskpika perioodi kasvu.

Nõukogu ja komisjon võtavad nende liikmesriikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning nende liikmesriikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarveseisund peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele usaldusväärsusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku kogumispensioni sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, kui kõrvalekalle kajastab reformist valitsemissektori eelarvepositsioonile tuleneva otsese lisamõju suurust, tingimusel et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.

Samuti kontrollivad nõukogu ja komisjon, kas stabiilsusprogramm hõlbustab püsiva ja reaalse vastastikuse lähenemise saavutamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega.

Liikmesriikidel võib lubada kolmandas lõigus osutatud keskpika perioodi eelarveeesmärgi saavutamise kohandamiskavast ajutiselt kõrvale kalduda, kui kõrvalekaldumise põhjustab väljaspool asjaomase liikmesriigi kontrolli olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majanduslik surutis euroalal või kogu liidus, eeldusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

2.   Nõukogu ja komisjon kontrollivad stabiilsusprogrammi kõige rohkem kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist võtab nõukogu vajaduse korral vastu arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”

9)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgivad nõukogu ja komisjon stabiilsusprogrammide rakendamist osalevate liikmesriikide esitatud teabe ja komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks eelarveseisundi tegelikud või eeldatavad märkimisväärsed kõrvalekaldumised keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks sobivast kohandamiskavast.

2.   Kui tegemist on märkimisväärse kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vastuvõetud kohandamiskavast, esitab komisjon ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimiseks asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4.

Nõukogu tutvub ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud hoiatuse vastuvõtmisest olukorraga ja võtab vastu soovituse vajalike poliitikameetmete võtmiseks, lähtudes komisjoni soovitusest, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 4. Soovituses seatakse kõrvalekaldega tegelemiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Tähtaega lühendatakse kolmele kuule, kui komisjon leiab oma hoiatuses, et olukord on eriti tõsine ja nõuab kiiret tegutsemist. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.

Asjaomane liikmesriik esitab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel nõukogu soovituses seatud tähtaja jooksul nõukogule aruande meetmete kohta, mis ta on võtnud vastuseks kõnealusele soovitusele.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta sobivaid meetmeid teises lõigus osutatud nõukogu soovituses seatud tähtaja jooksul, soovitab komisjon nõukogul viivitamata võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse, millega tuvastatakse, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Samal ajal võib komisjon soovitada nõukogul võtta vastu vajalikke poliitikameetmeid käsitleva läbivaadatud soovituse, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 4.

Kui nõukogu ei võta komisjoni soovituse põhjal vastu otsust, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, ja asjaomane liikmesriik ei võta endiselt asjakohaseid meetmeid, soovitab komisjon pärast ühe kuu möödumist oma varasemast soovitusest võtta nõukogul vastu otsuse, millega tuvastatakse, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on soovituse vastu võtnud, otsustanud lihthäälteenamusega soovitust tagasi lükata. Samal ajal võib komisjon soovitada nõukogul anda vajalikke poliitikameetmeid käsitleva läbivaadatud soovituse, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 4.

Neljandas ja viiendas lõigus osutatud nõuete täitmata jätmise üle otsustamisel hääletavad ainult need nõukogu liikmed, kes esindavad osalevaid liikmesriike, kusjuures nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Nõukogu esitab Euroopa Ülemkogule sellekohaselt vastuvõetud otsuste kohta ametliku aruande.

3.   Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast kõrvalekaldumist hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides kaalutlusõiguse raames võetud tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid, nagu on määratletud artikli 5 lõikes 1.

Selle hindamisel, kas kõrvalekaldumine on märkimisväärne, kasutatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

Kõrvalekaldumist kulude arengust ei käsitata märkimisväärsena, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ületanud, pidades silmas märkimisväärse tulude ülelaekumise võimalust, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul.

Samamoodi võib jätta kõrvalekalde arvesse võtmata, kui selle põhjustab väljaspool asjaomase liikmesriigi kontrolli olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majandussurutis euroalal või kogu liidus, eeldusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse usaldusväärsust keskpikas perspektiivis.”

10)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Lähenemisprogramm esitatakse iga aasta aprillis, soovitatavalt aprilli keskpaigaks, ent hiljemalt 30. aprilliks.

2.   Liikmesriigid avalikustavad oma lähenemisprogrammi.”

12)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi poolt tema lähenemisprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane, hinnates sealhulgas ka kaasnevat võla suhte arengut, ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud või kavandatud meetmed on piisavad selleks, et majandustsükli jooksul saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja püsiv vastastikune lähenemine.

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, võtavad nõukogu ja komisjon arvesse, kas majanduskasvu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduslanguse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Eelkõige võetakse arvesse tulude üle- ja alalaekumist. Nende liikmesriikide puhul, kelle võla suhe SKPsse ületab 60 % või keda ohustavad märkimisväärsed riskid seoses koguvõla jätkusuutlikkusega, uurivad nõukogu ja komisjon, kas tsükliliselt kohandatud eelarveseisundit, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. ERM2-s osalevate liikmesriikide puhul uurivad nõukogu ja komisjon, kas asjaomane liikmesriik püüab igal aastal vajalikul määral parandada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarveseisundit, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude piisavust hinnatakse üldise hindamise raames, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides kaalutlusõiguse raames võetud tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Selleks hindavad nõukogu ja komisjon, kas valitsemissektori kulude kasv, arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju, on kooskõlas järgmiste tingimustega:

Kogukulutustest jäetakse välja intressikulud, liidu programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult liidu fondide tuludest, ja kaalutlusõigusevälised muudatused töötuskindlustushüvitiste kuludes.

Keskpika perioodi võrdlusnäitajat ületavat kulude kasvu ei käsitata sihtmärgi rikkumisena ulatuses, mil see korvatakse täielikult õigusaktiga nõutavate tuludega.

Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär määratakse kindlaks tulevikuprognooside ja minevikuhinnangute alusel. Prognoose ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon avalikustab eelnimetatud prognooside arvutamismeetodi ja selle kasutamisel saadava kontrollväärtusena kasutatava SKP potentsiaalse keskpika perioodi kasvumäära.

Nõukogu ja komisjon võtavad nende liikmesriikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel, ning nende liikmesriikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarveseisund peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele usaldusväärsusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku kogumispensioni sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, kui kõrvalekalle kajastab reformist valitsemissektori eelarvepositsioonile tuleneva otsese lisamõju suurust, tingimusel et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.

Samuti kontrollivad nõukogu ja komisjon, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab püsiva ja reaalse lähenemise saavutamist, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega. Samuti kontrollib nõukogu ERM2-s osalevate liikmesriikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis.

Liikmesriikidel võib lubada kolmandas lõigus osutatud keskpika perioodi eelarveeesmärgi saavutamise kohandamiskavast ajutiselt kõrvale kalduda, kui kõrvalekaldumise põhjustab väljaspool asjaomase liikmesriigi kontrolli olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või selle põhjustab tõsine majanduslik surutis euroalal või kogu liidus, eeldusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

2.   Nõukogu ja komisjon kontrollivad lähenemisprogrammi kõige rohkem kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist võtab nõukogu vajaduse korral programmi kohta vastu arvamuse. Kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”

13)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgivad nõukogu ja komisjon lähenemisprogrammide rakendamist nende liikmesriikide esitatud teabe põhjal, kelle suhtes on tehtud erand, samuti komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks eelarveseisundi tegelikud või eeldatavad märkimisväärsed kõrvalekalded keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või sellele suunatud asjakohasest kohandamiskavast.

Lisaks jälgivad nõukogu ja komisjon lähenemisprogrammi eesmärke silmas pidades mitteosalevate liikmesriikide majanduspoliitikat, et tagada nende majanduspoliitika orienteeritus stabiilsusele ning vältida reaalse vahetuskursi moonutusi ja nominaalse vahetuskursi ülemäärast kõikumist.

2.   Kui tegemist on märkimisväärse kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud keskpika perioodi eelarveeesmärgi saavutamise kohandamiskavast, esitab komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4.

Nõukogu tutvub ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud hoiatuse vastuvõtmisest olukorraga ja annab soovituse vajalike poliitikameetmete võtmiseks, lähtudes komisjoni soovitusest, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 4. Soovituses seatakse kõrvalekaldega tegelemiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Tähtaega lühendatakse kolmele kuule, kui komisjon leiab oma hoiatuses, et olukord on eriti tõsine ja nõuab kiiret tegutsemist. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.

Asjaomane liikmesriik esitab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel nõukogu soovituses seatud tähtaja jooksul nõukogule aruande meetmete kohta, mis ta on võtnud vastuseks kõnealusele soovitusele.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta sobivaid meetmeid teise lõigu alusel nõukogu soovituses seatud tähtaja jooksul, soovitab komisjon viivitamatult teha nõukogul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse, millega tuvastatakse, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Samal ajal võib komisjon soovitada nõukogul anda vajalikke poliitikameetmeid käsitleva läbivaadatud soovituse, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 4.

Kui nõukogu ei tee komisjoni soovituse põhjal otsust, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, ja asjaomane liikmesriik ei võta endiselt sobivaid meetmeid, soovitab komisjon pärast ühe kuu möödumist oma varasemast soovitusest teha nõukogul otsuse, millega tuvastatakse, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on soovituse vastu võtnud, otsustanud lihthäälteenamusega soovitust tagasi lükata. Samal ajal võib komisjon soovitada nõukogul anda vajalikke poliitikameetmeid käsitleva läbivaadatud soovituse, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 4.

Neljandas ja viiendas lõigus osutatud nõuete täitmata jätmise üle otsustamisel ei võta nõukogu arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Nõukogu esitab Euroopa Ülemkogule tehtud otsuste kohta ametliku aruande.

3.   Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks sobivast kohandamiskavast kõrvalekaldumist hinnatakse üldise hindamise raames, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides kaalutlusõiguse raames võetud tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid, nagu on määratletud artikli 9 lõikes 1.

Selle hindamisel, kas kõrvalekaldumine on märkimisväärne, kasutatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

Kõrvalekaldumist kulude arengu osas ei käsitata märkimisväärsena, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ületanud, pidades silmas märkimisväärse tulude ülelaekumise võimalust, ning kui lähenemisprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul.

Samuti võib jätta kõrvalekalde arvesse võtmata, kui selle põhjustab väljaspool asjaomase liikmesriigi kontrolli olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majandussurutis euroalal või kogu liidus, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.”

14)

Lisatakse järgmine jagu:

„3 A   JAGU

STATISTILISE SÕLTUMATUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 10a

Tagamaks, et mitmepoolne järelevalve põhineb usaldusväärsel ja sõltumatul statistikal, tagavad liikmesriigid siseriiklike statistikaasutuste ametialase sõltumatuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (12) sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhisega. See eeldab vähemalt järgmist:

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel -11

1.   Komisjon tagab liikmesriikide asjakohaste ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Selleks teeb komisjon eelkõige kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse eesmärkide täitmisega seotud riskid või raskused.

2.   Komisjon võib teha tõhustatud kontrollkäike liikmesriikidesse, kellele on antud soovitusi vastavalt artikli 6 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 2. Asjaomased liikmesriigid esitavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

3.   Kui asjaomane liikmesriik on osalev liikmesriik või kes osaleb ERM2-s, võib komisjon vajaduse korral kutsuda järelevalve eesmärgil tehtavates kontrollkäikudes osalema Euroopa Keskpanga esindajaid.

4.   Komisjon esitab nõukogule aruande lõikes 2 osutatud kontrollkäigu tulemuste kohta ja võib otsustada oma tähelepanekud avalikustada.

5.   Lõikes 2 osutatud kontrollkäikude korraldamisel edastab komisjon oma esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile selgituste andmiseks.”

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

1.   Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 14. detsember 2014 ja seejärel iga viie aasta tagant.

Aruandes hinnatakse muu hulgas:

2.   Vajaduse korral lisatakse kõnealusele aruandele ettepanek käesoleva määruse, kaasa arvatud otsustamismenetluse, muutmiseks.

3.   Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”

17)

Kogu määruses asendatakse viited asutamislepingu artiklile 99 viidetega ELi toimimise lepingu artiklile 121.

23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/25

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt peaks liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene kooskõlastamine toimuma vastavalt majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(2)

Majandus- ja rahaliidu toimimise esimesel kümnendil saadud kogemustest on vaja õppida ning eelkõige tuleb parandada liidu majanduse juhtimist, mis peaks toetuma liikmesriikide suuremale vastutusele.

(3)

Dünaamilise siseturu saavutamist ja säilitamist tuleks pidada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja sujuva toimimise osaks.

(4)

Majanduse juhtimise parandatud raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, keskendudes eriti siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaastale (Euroopa poolaasta), ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele ning tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

(5)

Majanduse juhtimise tugevdamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjakohased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kellele nõukogu on esitanud soovituse või otsuse vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2, artikli 8 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 4, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.

(6)

Komisjonil peaks tõhustatud järelevalve menetluses olema suurem roll järgmistes küsimustes: liikmesriigipõhised hinnangud, järelevalve, kontrollkäigud kohapeal, soovitused ja hoiatused.

(7)

Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et anda üksikasjalikum ja formaalsem raamistik eesmärgiga ennetada ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust ning aidata sellest mõjutatud liikmesriikidel töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad. Selline majanduspoliitika järelevalve laiendamine peaks toimuma paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.

(8)

Et aidata sellist makromajanduslikku tasakaalustamatust korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.

(9)

On asjakohane täiendada ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigetes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvemenetlust konkreetsete eeskirjadega liidu piires makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamiseks ning ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks. See menetlus peaks tingimata olema kooskõlas iga-aastase mitmepoolse järelevalve tsükliga.

(10)

Kõnealune menetlus peaks looma häiremehhanismi, et tekkiv makromajanduslik tasakaalustamatus tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema künnisväärtuseid sisaldava ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusolukorra hindamisega. Kõnealusel hindamisel peaks muu hulgas arvesse võtma nominaalset ja tegelikku lähenemist euroalal ja sellest väljaspool.

(11)

Selleks et tulemustabel toimiks tõhusalt häiremehhanismi osana, peaks see koosnema teatavatest majandus-, finants- ja struktuurinäitajatest, mis on olulised makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamiseks, ning neile vastavatest künnisväärtustest. Näitajad ja künnisväärtused tuleks määrata ning vajaduse korral tuleks neid kohandada, et kohanduda makromajandusliku tasakaalustamatuse muutuva olemusega, mis tuleneb muu hulgas makromajanduse stabiilsust ähvardavate ohtude muutumisest, ning et võtta arvesse asjakohase statistika paremat kättesaadavust. Näitajaid ei tohiks käsitada majanduspoliitiliste eesmärkide, vaid vahenditena, mille abil võtta arvesse liidus toimuva makromajandusliku tasakaalustamatuse muutuvat olemust.

(12)

Komisjon peaks liikmesriikidele tulemustabeli ning makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate koostamisel tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendi pädevatele komisjonidele ja nõukogule arvamuse avaldamiseks ettepanekud kavade kohta, mis on seotud näitajate ja künnisväärtuste määramise ning nende kohandamisega. Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu näitajate ja künnisväärtuste muutmisest ning selgitama selliste muutuste tegemise põhjusi.

(13)

Tulemustabeli koostamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse ka heterogeenseid majandusolusid, muu hulgas järelejõudmisest tulenevat mõju.

(14)

Ühe või mitme künnisväärtuse ületamine ei pruugi tingimata tähendada, et tekkimas on makromajanduslik tasakaalustamatus, kuna majanduspoliitikas tuleks arvesse võtta sisemisi seoseid makromajanduslike muutujate vahel. Tulemustabeli alusel ei tohiks teha automaatselt järeldusi: majanduse hindamisel tuleks tagada, et kõiki andmeid, olgu need pärit tulemustabelist või mitte, vaadeldaks süsteemselt ning analüüsitaks põhjalikult.

(15)

Komisjon peaks mitmepoolse järelevalve menetluse ja häiremehhanismi raames või juhul, kui majanduses toimuvad ootamatud tõsised sündmused, mida tuleb käesoleva määruse kohaldamiseks kiiresti analüüsida, välja selgitama liikmesriigid, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Olukorra põhjalik analüüs tuleks teha tasakaalustamatust eeldamata ning see peaks hõlmama analüüsitavas liikmesriigis esineva tasakaalustamatuse põhjuste põhjalikku analüüsi, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse kõnealuse liikmesriigi eripärast tulenevaid majandustingimusi ja -olukorda ning suurt hulka analüütilisi vahendeid, näitajaid ja kvalitatiivset teavet riigi eripärast. Liikmesriik peaks tegema komisjoniga põhjaliku analüüsi läbiviimisel koostööd eesmärgiga tagada, et komisjonile kättesaadav teave on võimalikult põhjalik ja täpne. Lisaks sellele peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse mis tahes muud teavet, mis on asjaomase liikmesriigi arvates asjakohane ning mille liikmesriik on esitanud nõukogule ja komisjonile.

(16)

Põhjalikku analüüsi tuleks arutada nõukogus ja eurorühmas, kuhu kuuluvad liikmesriigid, mille rahaühik on euro. Põhjalikus analüüsis tuleks vajaduse korral võtta arvesse nõukogu poolt analüüsitavatele liikmesriikidele esitatud soovitusi ja üleskutseid, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 121, 126 ja 148 ning vastavalt käesoleva määruse artiklitele 6, 7, 8 ja 10, ning analüüsitava liikmesriigi poliitilisi kavatsusi, mis kajastuvad riiklikus reformikavas, samuti rahvusvahelisi parimaid tavasid näitajate ja metoodika vallas. Kui komisjon otsustab teha põhjaliku analüüsi majanduses toimunud tõsiste ja ootamatute sündmuste korral, mis nõuavad kiiret analüüsi, peaks ta sellest teavitama asjaomaseid liikmesriike.

(17)

Makromajandusliku tasakaalustamatuse hindamisel tuleks arvesse võtta selle suurust ja seonduvate majandus- ja finantsilmingute võimaliku ülekandumise negatiivset mõju, mis suurendab liidu majanduse haavatavust ning ohustab majandus- ja rahaliidu sujuvat toimimist. Kõigis liikmesriikides, eriti euroalasse kuuluvates liikmesriikides, on vaja võtta meetmeid, et likvideerida makromajanduslik tasakaalustamatus ja konkurentsivõime osas esinevad kõrvalekalded. Poliitiliste ülesannete olemus, tähtsus ja kiireloomulisus võivad sõltuvalt liikmesriigist olla siiski väga erinevad. Arvestades haavatavust ja nõutava kohandamise ulatust, on poliitilisi meetmeid vaja võtta iseäranis kiiresti liikmesriikides, kus jooksevkonto puudujääk on püsivalt suur ja konkurentsivõime on märkimisväärselt langenud. Peale selle peaksid suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid seadma endale eesmärgiks töötada välja ja rakendada selliseid meetmeid, mis aitavad suurendada nende sisenõudlust ja majanduskasvu potentsiaali.

(18)

Samuti tuleks kaaluda asjaomase liikmesriigi suutlikkust majandust kohandada ja eelnevat kogemust varasemate käesoleva määruse alusel esitatud soovituste täitmisel ning muude ELi toimimise lepingu artikli 121 alusel mitmepoolse järelevalve raames esitatud soovituste täitmisel, eriti liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste järgimisel.

(19)

Ebasoodsa makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimise ja korrigeerimise menetlus, mis hõlmab nii ennetavaid kui ka parandavaid elemente, nõuab tõhusamaid järelevalvevahendeid, mis tugineksid mitmepoolse järelevalve menetluses kasutatavatele vahenditele. See võib hõlmata komisjoni, kes teeb Euroopa Keskpangaga koostööd liikmesriikide puhul, mille rahaühik on euro, ning liikmesriikide puhul, kes osalevad 16. märtsi 2006. aasta lepingus Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (4) (ERM II), põhjalikke kontrollkäike järelevalve eesmärgil liikmesriikidesse ja liikmesriikide täiendavat aruandluskohustust, kui tegu on tõsise tasakaalustamatuse, sh majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ohustava tasakaalustamatusega. Dialoogi tuleks vajaduse korral kaasata sotsiaalpartnerid ja teised siseriiklikud sidusrühmad.

(20)

Kui on tuvastatud makromajanduslik tasakaalustamatus, tuleks asjaomasele liikmesriigile esitada soovitused juhistega, mille koostamisse on vajaduse korral kaasatud asjakohased komisjonid, kuidas oleks majanduspoliitiliselt asjakohane reageerida. Asjaomase liikmesriigi majanduspoliitiline reageering peaks olema õigeaegne ning tarvitusele tuleks võtta kõik riigiasutuste käsutuses olevad poliitikavahendid. Vajadusel tuleks kaasata asjaomased siseriiklikud sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, vastavalt ELi toimimise lepingule ning siseriiklikule õigus- ja poliitilisele korrale. Poliitiline reageering peaks sobima asjaomase liikmesriigi majanduskeskkonna ja -oludega ning hõlmama peamisi poliitikavaldkondi, mille hulka võivad kuuluda ka eelarve- ja palgapoliitika, tööjõuturg, toodete ja teenuste turg ning finantssektori reguleerimine. Arvesse tuleks võtta ERM II-st tulenevaid kohustusi.

(21)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt liikmesriikidele või liidule antavad hoiatused ja soovitused käsitlevad makrorahanduslikke riske. Need peaksid vajadusel olema ühtlasi aluseks komisjoni asjakohastele järelmeetmetele makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve raames. Rangelt tuleks järgida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sõltumatust ja konfidentsiaalsuskohustust.

(22)

Kui tuvastatakse tõsine makromajanduslik tasakaalustamatus, sealhulgas tasakaalustamatus, mis ohustab majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, tuleks algatada ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, mis võib tähendada liikmesriigile soovituste andmist ning tõhustatud järelevalve- ja seirenõudeid, ning nende liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, täitemeetmete rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. november 2011 määrusele (EL) nr 1174/2011 (euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta), (5) kui liikmesriik ei rakenda jätkuvalt parandusmeetmeid.

(23)

Liikmesriik, kelle suhtes on algatatud ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, peaks koostama parandusmeetmete kava, milles määratakse üksikasjalikult kindlaks nõukogu soovituste järgimiseks kavandatud meetmed. Parandusmeetmete kava peaks sisaldama kavandatud meetmete rakendamise ajakava. Parandusmeetmete kava tuleks nõukogu soovitusega heaks kiita. Kõnealune soovitus tuleks edastada Euroopa Parlamendile.

(24)

Nõukogule tuleks anda õigus teha üksikotsuseid, milles tuvastatakse nõukogu poolt parandusmeetmete kavaga seoses antud soovituste mittetäitmine. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest nõukogus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks soovitustele, mille nõukogu on andnud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 alusel seoses parandusmeetmete kavaga.

(25)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid nõukogu ja komisjon täielikult austama liikmesriikide parlamentide ja sotsiaalpartnerite rolli ning võtma arvesse riikide süsteemide vahelisi erinevusi, näiteks palgakujundussüsteemide vahel.

(26)

Kui nõukogu leiab, et liikmesriiki ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus enam ei mõjuta, tuleks ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus lõpetada komisjoni soovituse põhjal pärast seda, kui nõukogu on oma asjakohased soovitused kehtetuks tunnistanud. Kõnealune kehtetuks tunnistamine peaks tuginema komisjoni põhjalikule analüüsile, milles näidatakse, et liikmesriik on järginud asjakohaseid nõukogu soovitusi ning et ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse algatamise aluseks olnud nõukogu soovituses kindlaks tehtud põhjuseid ja seotud riske enam ei eksisteeri, võttes muu hulgas arvesse makromajanduslikke suundumusi, väljavaateid ja ülekanduvat mõju. Ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse lõpetamine tuleks avalikustada.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise ja selle ennetamise ning korrigeerimise tõhusa raamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning liikmesriikide majanduspoliitika mõjutab liitu ja euroala tervikuna, ning seetõttu on seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

sisemine tasakaalustamatus, sealhulgas tasakaalustamatus, mis võib tekkida avaliku või erasektori suure võlgnevuse, finants- ja varade turu, sealhulgas kinnisvaraturu arengu, erasektori krediidivoo muutumise ja töötuse määra muutumise tõttu;

b)

väline tasakaalustamatus, sealhulgas tasakaalustamatus, mis võib tekkida liikmesriikide jooksevkonto ja investeeringute netopositsiooni, reaalse kehtiva vahetuskursi, ekspordi turuosade, hindade ja kulude muutumise ning hinnavälise konkurentsivõime tõttu, võttes arvesse tootlikkuse eri komponente.

a)

vajaduse korral analüüsitavale liikmesriigile esitatud nõukogu soovitused või üleskutsed, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 121, 126 ja 148 ning käesoleva määruse artiklite 6, 7, 8 ja 10 alusel;

b)

analüüsitava liikmesriigi poliitilised kavatsused, mis kajastuvad tema riiklikus reformikavas ning vajaduse korral tema stabiilsus- või lähenemisprogrammis;

c)

analüüsitavale liikmesriigile esitatud või analüüsitava liikmesriigi seisukohast olulised Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused või soovitused süsteemsete riskide kohta. Järgitakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konfidentsiaalsuskorda.

a)

nõukogu esitatud teave ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaste majanduspoliitika üldsuuniste kohta;

b)

iga-aastase järelevalve tsükli alguses komisjoni poolt liikmesriikidele esitatud üldsuunised;

c)

Euroopa Ülemkogu järeldused Euroopa poolaasta raames antud majanduspoliitika suuniste kohta;

d)

käesoleva määruse kohaselt teostatud mitmepoolse järelevalve tulemused;

e)

Euroopa Ülemkogu järeldused mitmepoolse järelevalve suuniste ja tulemuste kohta;

f)

mitmepoolse järelevalve teostamise läbivaatamine Euroopa poolaasta lõpus;

g)

käesoleva määruse artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 4 kohaselt antud soovitused.

a)

käesoleva määruse tõhusus,

b)

edusammud liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja nende majandustulemuste püsiva vastastikuse lähenemise tagamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/33

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt peaks liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene kooskõlastamine toimuma vastavalt majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (3) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (5). Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 (6) ja (EÜ) nr 1056/2005 (7). Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta (8).

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus, mis tagab hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seega liidu püsiva majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(4)

Majandus- ja rahaliidu toimimise esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada ning selleks tuleks liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua liidu tasandil tugevam raamistik liikmesriikide majanduspoliitika üle järelevalve teostamiseks.

(5)

Ühist majandusliku juhtimise raamistikku on vaja tõhustada, sealhulgas täiustada järelevalvet eelarve üle, arvestades liikmesriikide majanduselu suurt integreeritust liidus, eelkõige euroalas.

(6)

Majanduse juhtimise parandatud raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, keskendudes eriti siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaastale, ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele ning tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

(7)

Dünaamilise siseturu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja tõrgeteta toimimise ühe osana.

(8)

Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ja toetama liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat. Eri tegevusvaldkondade vaheliste seostega ei tohiks kaasneda erandite tegemist stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(9)

Majanduse juhtimise tõhustamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Tunnustades, et Euroopa Parlamendi vastaspooled kõnealuse dialoogi raamistikus on liidu asjaomased institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon pakkuda liikmesriigile, kellele nõukogu on adresseerinud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohase otsuse, artikli 126 lõike 7 kohase soovituse, artikli 126 lõike 9 kohase teatise või artikli 126 lõike 11 kohase otsuse, võimalust osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriikide osavõtt sellisest arvamuse vahetusest on vabatahtlik.

(10)

Komisjonil peaks olema suurem roll eri liikmesriikide eripära arvestavate hindamiste, kontrollide, kontrollkäikude, soovituste ja hoiatustega seotud rangemas järelevalves.

(11)

Nõukogu ja komisjon peaksid käesoleva määruse rakendamisel arvestama nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid tegureid ning asjaomaste liikmesriikide majanduslikku ja eelarveolukorda.

(12)

Eelarvedistsipliini eeskirjad tuleks muuta rangemaks, omistades eelkõige suuremat tähtsust võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele. Samuti tuleks tugevdada mehhanisme nende eeskirjade järgimise ja jõustamise tagamiseks.

(13)

Selleks et rakendada praegu kehtivat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust puudujäägi- ja võlakriteeriumi alusel, on vaja majandustsükliga arvestavat arvudes väljendatud võrdlusalust, millest lähtuvalt hinnata, kas valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb piisavalt ja kas kontrollväärtusele lähenetakse rahuldava tempoga.

Tuleks kehtestada üleminekuaeg, et võimaldada liikmesriikidel, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kohandada oma poliitikat vastavalt võla vähendamise kohta kehtestatud arvudes väljendatud võrdlusalusele. Seda tuleks samuti kohaldada neile liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse liidu või Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava.

(14)

Mittevastavus võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele ei tohiks olla piisav alus ülemäärase eelarvepuudujäägi tuvastamiseks, vaid arvesse tuleks võtta kõiki ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid. Eelkõige võib hinnang sellele, milline on tsükli ning võlakoormuse ja eelarveseisundi suhte mõju võla arengule, olla piisav, et välistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu tuvastamist võlakriteeriumite alusel.

(15)

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, on vaja võtta arvesse kõiki aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust.

(16)

Asjaomaste tegurite hulgas süsteemsete pensionireformide arvessevõtmisel tuleks keskse aspektina uurida seda, kas need parandavad üldise pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, suurendamata seejuures ohtu keskpika perioodi eelarveseisundile.

(17)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes tuleks asjakohaselt vaagida riigi eelarveraamistiku kvaliteeti, kuna selle osatähtsus eelarve konsolideerimise ja riigi jätkusuutliku rahanduse toetamisel on äärmiselt suur. Vaagimine peaks hõlmama miinimumkriteeriume, mis on sätestatud nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivis 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, (9) ning ühtlasi muid soovitatavaid eelarvedistsipliini nõudeid, milles on kokku lepitud.

(18)

Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste täitmise üle, on vaja kõnealustes soovitustes ja teatistes kindlaks määrata iga-aastased eelarve-eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse eelarveseisundi parandamiseks vajalikku tsüklilist kohandamist, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Selles kontekstis tuleks iga-aastast võrdlusalust 0,5 % SKPst tõlgendada kui aastast keskmist.

(19)

Meetmete tõhususe hindamisel on abiks see, kui aluseks võetakse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide täitmine ja kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamine.

(20)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eelkõige arvestada tõsiseid majandussurutisi euroalal või kogu liidus, eeldusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(21)

Asjakohane on tõhustada aluslepingu artikli 126 lõikes 11 kavandatud rahaliste sanktsioonide kohaldamist nii, et need ka tegelikult stimuleeriksid järgima artikli 126 lõike 9 aluses esitatud teatistes sätestatut.

(22)

Selle tagamiseks, et liikmesriigid, mille rahaühik on euro, täidaksid liidu eelarvejärelevalve raamistikku, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel reguleerida eeskirjadega sanktsioonid, millega tagatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade õiglane, õigeaegne ja tõhus täitmine.

(23)

Käesolevas määruses osutatud trahvisummad moodustavad ELi toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muu tulu ning need tuleks eraldada nende liikmesriikide loodud stabiilsusmehhanismidele finantsabi andmiseks, mille valuutaks on euro, et tagada stabiilsus kogu euroalal.

(24)

Määruses (EÜ) nr 1467/97 sisalduvates viidetes tuleks arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu uut artiklite numeratsiooni ning asjaolu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 3605/93 (10) asendati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (11).

(25)

Määrust (EÜ) nr 1467/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on muuta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus kiiremaks ja selgemaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist, ning selle menetluse käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on „osalevad liikmesriigid” need liikmesriigid, mille rahaühik on euro.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine jagu:

„1a JAGU

MAJANDUSALANE DIALOOG

Artikkel 2a

1.   Selleks et tõhustada arutelu liidu asjaomaste institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama nõukogu otsust, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, nõukogu soovitust, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7, teatist, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, ning otsuseid, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 11.

Nõukogult eeldatakse reeglina komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või vastasel juhul oma seisukoha avalikku selgitamist.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, keda sellised otsused, soovitused või teatised puudutavad, võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

2.   Nõukogu ja komisjon teavitavad regulaarselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest.”

4)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklis 4 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

„1.   Iga nõukogu otsusus avalikustada ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 alusel oma soovitus, kui on tehtud kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, jõustub viivitamata pärast käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumist.

2.   Kui nõukogu kaalub, kas vastuseks tema soovitustele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 3 lõike 4a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid.

Kui nõukogu teeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, teatab ta sellest Euroopa Ülemkogule.”

6)

Artiklis 5 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

„1.   ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse kahe kuu jooksul alates nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohasest otsusest, millega tehti kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundi minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu märgib ka kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed.

1a.   Olles saanud nõukogult ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel teatise, annab asjaomane liikmesriik nõukogule ja komisjonile aru meetmetest, mis ta on sellele vastuseks võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Liikmesriigid avalikustavad aruande.

2.   Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse eelkõige pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 viidatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu liidus võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis tingimusel, et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perioodis.”

7)

Artiklid 6 kuni 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema teatisele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 10a korraldatud komisjoni kontrollkäigu tulemus võetakse arvesse.

2.   Kui tingimused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel tehtud otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid.

Artikkel 7

Kui osalev liikmesriik ei järgi ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid akte, teeb nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel otsuse kehtestada sanktsioone üldjuhul 16 kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruandluskuupäevadest. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 või artikli 5 lõike 2 kohaldamisel muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust.

Artikkel 8

Nõukogu teeb ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu otsus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 alusel kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta tehakse võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.”

8)

Artikli 9 lõikes 3 asendatakse viide artiklile 6 viitega artikli 6 lõikele 2.

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

1.   Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Komisjon korraldab sel eesmärgil eelkõige kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi tegelikku majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid.

2.   Tõhustatud järelevalvet võidakse teha liikmesriigis, kellele on edastatud soovitusi ja teatisi pärast ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt tehtud otsust ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaselt tehtud otsuseid kohapeal toimuva kontrollimise eesmärgil. Asjaomased liikmesriigid annavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

3.   Komisjon võib vajadusel paluda Euroopa Keskpanga esindajatel osaleda kontrollkäikudel liikmesriiki, mille rahaühik on euro, või kes osalevad 16. märtsi 2006. aasta lepingus Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (12) (ERM II).

4.   Komisjon esitab nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud kontrollkäigu tulemuste kohta ning võib otsustada tulemused avaldada.

5.   Lõikes 2 nimetatud kontrollkäike korraldades edastab komisjon esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks.”

11)

Artiklid 11 ja 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kui nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel kehtestada osaleva liikmesriigi suhtes sanktsioone, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada sellist trahvi muude ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.

Artikkel 12

1.   Trahvisumma koosneb kindlaksmääratud osast, mis võrdub 0,2 protsendiga SKPst, ja muutuvast osast. Muutuva osa suurus on kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori eelarveseisundi kontrollväärtuse erinevuse absoluutväärtusest või, kui eelarvedistsipliini täitmata jätmise korral arvestatakse võlakriteeriumi, kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori sellise eelarveseisundi (% SKPst) erinevusest, mis samal aastal oleks tulnud saavutada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel väljaantud teatisele.

2.   Igal järgneval aastal pärast trahvi kehtestamist, kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tehtud otsuse tühistamiseni, hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohasele nõukogu edastatud teatisele. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teatist järginud, otsustab nõukogu iga-aastase hindamise käigus sanktsioone karmistada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11. Kui nõukogu otsustab kehtestada täiendava trahvi, arvutatakse see samamoodi nagu lõikes 1 osutatud muutuv trahviosa.

3.   Ühegi lõigetes 1 ja 2 nimetatud trahvi ülemmäär ei ole suurem kui 0,5 % SKPst.”

12)

Artikkel 13 jäetakse välja ja artiklis 15 asendatakse viide artiklile 13 viitega artiklile 12.

13)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Artiklis 12 osutatud trahvisummad arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ja eraldatakse Euroopa finantsstabiilsusvahendile. Kui osalevad liikmesriigid loovad mõne muu stabiilsusmehhanismi finantsabi andmiseks, et tagada stabiilsus kogu euroalal, eraldatakse trahvisummad sellele mehhanismile.”

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

1.   2014. aasta 14. detsembriks ning seejärel iga viie aasta järel avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Selles aruandes hinnatakse muu hulgas:

2.   Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

3.   Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”

15)

Kogu määruses (EÜ) nr 1467/97 asendatakse viited asutamislepingu artiklile 104 viidetega ELi toimimise lepingu artiklile 126.

16)

Lisa punkti 2 I veerus asendatakse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3.

23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/41

(1)

Majandus- ja rahaliidu esimese kümne aasta jooksul omandatud kogemused on vaja ära kasutada. Hiljutiste sündmuste tõttu majanduselus on eelarvepoliitika elluviimine muutunud keerulisemaks kogu liidus ning on saanud selgeks, et riikide vastutust tuleks suurendada ning liikmesriikide eelarveraamistiku aluseks olevate eelarve-eeskirjade ja -menetluste suhtes tuleks kohaldada ühtseid nõudeid. Eelkõige tuleks täpsustada, mida liikmesriikide ametiasutused peavad tegema, et järgida Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli (nr 12) sätteid, eriti selle artiklit 3.

(2)

Liikmesriikide valitsused ja valitsemissektori allsektorid haldavad avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemi, mis hõlmab muu hulgas selliseid elemente nagu raamatupidamine, sisekontroll, finantsaruandlus ja auditeerimine. Neid süsteeme tuleks eristada statistilistest andmetest, mis käsitlevad statistiliste meetoditega saadud andmeid riigi rahanduse kohta, ning prognoosidest ja eelarvemeetmetest, mis on seotud riigi rahandusega tulevikus.

(3)

Kvaliteetse ja liikmesriigiti võrreldava statistika koostamise eeltingimus on kõikehõlmav ja usaldusväärne avaliku sektori raamatupidamistava igas valitsemissektori allsektori osas. Sisekontrolliga tuleks tagada, et olemasolevaid eeskirju jõustatakse kõigis valitsemissektori allsektorites. Sõltumatu auditeerimisega, mida teostavad avaliku sektori asutused, nagu kontrollikojad, või eraõiguslikud auditeerimisasutused, tuleks edendada parimaid rahvusvahelisi tavasid.

(4)

Liidu eelarvealase järelevalveraamistiku nõuetekohaseks toimimiseks on oluline eelarveandmete kättesaadavus. Õigeaegsete ja usaldusväärsete eelarveandmete korrapärane kättesaadavus tagab nõuetekohase ja hästi ajastatud seire, mis omakorda võimaldab võtta viivitamata meetmeid, kui eelarvepositsioon ootamatult halveneb. Eelarveandmete kvaliteedi tagab eelkõige läbipaistvus, mis tähendab muu hulgas seda, et nimetatud andmed on üldsusele korrapäraselt kättesaadavad.

(5)

Seoses statistikaga on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (3) kehtestatud Euroopa statistika koostamise õigusraamistik liidu poliitika kujundamiseks, kohaldamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Nimetatud määruses sätestati ka Euroopa statistika väljatöötamise, tegemise ja levitamise põhimõtted, s.o ametialane sõltumatus, erapooletus, objektiivsus, usaldusväärsus, statistika konfidentsiaalsus ja kulutasuvus, ning esitati iga põhimõtte täpne määratlus. Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) laiendati komisjoni volitusi kontrollida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses kasutatavaid statistilisi andmeid.

(6)

Mõisted „riik”, „puudujääk” ja „investeerimine” on sätestatud protokollis (nr 12) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta, viidates Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemile (ESA), mis on asendatud ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemiga, mis on vastu võetud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (5) (ESA 95).

(7)

Liidu eelarvealase järelevalveraamistiku nõuetekohaseks toimimiseks on oluline ESA 95 andmete kättesaadavus ja kvaliteet. ESA 95 põhineb tekkepõhiselt esitataval teabel. Tekkepõhine fiskaalstatistika põhineb siiski varasematel kassapõhistel või samaväärsetel andmetel. Nendel võib olla oma osa eelarveseisundi õigeaegse jälgimise parandamisel, et vältida tõsiste eelarvevigade liiga hilist tuvastamist. Kui on kättesaadavad eelarve arengut kirjeldavate kassapõhiste andmete aegread, võib ilmneda suundumusi, mis nõuavad põhjalikumat jälgimist. Kassapõhised eelarveandmed (või samaväärsed avaliku sektori raamatupidamisarvestuse andmed, kui kassapõhised andmed ei ole kättesaadavad), mis tuleb avaldada, peaksid hõlmama vähemalt üldbilanssi ning kogutulu ja -kulu. Põhjendatud juhtudel, nt kui liikmesriigis on palju kohalikke valitsusasutusi, võib selleks, et andmed õigel ajal avalikustada, tugineda sobivatele hindamistehnikatele, mis põhinevad asutuste valimil koos hilisema läbivaatamisega täilike andmete põhjal.

(8)

Kui mitteobjektiivsed ja ebarealistlikud makromajandus- ja eelarveprognoosid võivad eelarve planeerimise tõhusust märkimisväärselt vähendada ning seega kahjustada eelarvedistsipliini järgimist, siis läbipaistvus ja prognoosimeetodite arutamine võivad eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognooside kvaliteeti oluliselt parandada.

(9)

Otsustava tähtsusega selle tagamisel, et eelarvepoliitika elluviimisel kasutatakse realistlikke prognoose, on läbipaistvus, mis peaks hõlmama üldsuse juurdepääsu mitte ainult eelarve planeerimiseks koostatud ametlikele makromajandus- ja eelarveprognoosidele, vaid samuti selliste prognooside aluseks olevatele meetoditele, eeldustele ja asjaomastele näitajatele.

(10)

Tundlikkusanalüüs ja sellele vastavad eelarveprognoosid, mis täiendavad kõige tõenäolisemat makromajanduslikku eelarvestsenaariumi, võimaldavad analüüsida, kuidas eri eelarvemuutujad erinevate majanduskasvu ja intressimäärade prognooside korral võivad areneda, ning vähendavad seega suuresti riski, et prognoosimisvead ohustavad eelarvedistsipliini.

(11)

Kõige tõenäolisema makromajandusliku eelarvestsenaariumi puhul on liikmesriikide jaoks kasulik võtta aluseks komisjoni prognoosid ja teave nende aluseks olevate mudelite kohta, mis suurendavad eelarve planeerimisel kasutatavate prognooside kehtivust. Samas ulatus, mil määral liikmesriikidelt võib oodata eelarve planeerimisel kasutatavate prognooside võrdlemist komisjoni prognoosidega, erineb sõltuvalt prognoosi koostamise ajast ja prognoosimeetodite ja eelduste võrreldavusest. Kasulikeks võrdlusalusteks võivad olla ka teiste sõltumatute asutuste prognoosid.

(12)

Valitud makromajandusliku eelarvestsenaariumi ning komisjoni prognoosi vahelisi olulisi erinevusi tuleks kirjeldada ja põhjendada, eelkõige kui muutujate kasv või tase välisprognoosides erineb suuresti komisjoni prognoosides toodud väärtustest.

(13)

Kuna liikmesriikide eelarved ning liidu eelarve on vastastikuses sõltuvuses, peaks komisjon esitama mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud kulude tasemel põhinevad liidu kulude prognoosid, et toetada liikmesriike eelarveprognooside koostamisel.

(14)

Eelarve planeerimiseks kasutatavate prognooside koostamise lihtsustamiseks ning erinevuste selgitamiseks liikmesriikide ja komisjoni prognooside vahel peaks igal liikmesriigil olema kord aastas võimalus arutada komisjoniga makromajandus- ja eelarveprognooside koostamise aluseks olevaid eeldusi.

(15)

Ametlike makromajandus- ja eelarveprognooside kvaliteet paraneb märgatavalt, kui toimub objektiivsetel kriteeriumitel põhinev regulaarne, erapooletu ja ulatuslik hindamine. Põhjaliku hindamise käigus kontrollitakse majandusprognoose, võrreldakse neid muude asutuste prognoosidega ning hinnatakse eelmiste prognooside paikapidavust.

(16)

Kui võtta arvesse, et eeskirjadel põhinevate liikmesriikide eelarveraamistike tõhusus on tõendatud ning et need toimivad edukalt riikide vastutuse suurendamisel seoses liidu eelarve-eeskirjadega ja eelarvedistsipliini edendamisel, peaksid liidu tugevdatud eelarvealase järelevalveraamistiku nurgakiviks olema ranged arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad, mis on riigispetsiifilised ja mis on kooskõlas liidu tasandi eelarve-eesmärkidega. Ranged arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad peaksid hõlmama väga täpselt kindlaks määratud eesmärke ning tõhusa ja õigeaegse järelevalve mehhanisme. Need eeskirjad peaksid põhinema usaldusväärsel ja sõltumatul analüüsil, mille koostavad sõltumatud asutused või asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest. Lisaks on poliitika rakendamise kogemus näidanud, et arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade toimivuse tagamiseks peavad nõuete täitmatajätmisel olema tagajärjed, millega võib kaasneda üksnes halb maine.

(17)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 15) (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) tõttu ei ole nimetatud lepingutele lisatud protokollis (nr 12) (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) nimetatud kontrollväärtused Ühendkuningriigile otseselt siduvad. Seetõttu ei tuleks Ühendkuningriigi suhtes kohaldada kohustust võtta vastu arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad, mis soodustavad tegelikult ülemäärase eelarvepuudujäägi jaoks kehtestatud kontrollväärtustest kinnipidamist, ning sellega seotud kohustust, mille kohaselt peavad keskpika perioodi eelarveraamistikus sisalduvad mitmeaastased eesmärgid olema kooskõlas selliste eeskirjadega.

(18)

Liikmesriigid peaksid vältima protsüklilist eelarvepoliitikat ning soodsate majandustingimustega perioodidel tuleks eelarvet jõulisemalt konsolideerida. Seda eesmärki aitavad saavutada väga täpselt arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad, mis peaksid kajastuma liikmesriikide aastaeelarve seadustes.

(19)

Riiklik eelarve planeerimine saab olla kooskõlas nii stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku kui ka parandusliku osaga üksnes juhul, kui seda tehakse mitme aasta perspektiivis ning püütakse eelkõige saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgid. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgid on äärmiselt olulised selle tagamisel, et liikmesriikide eelarveraamistik oleks kooskõlas liidu õigusaktidega. Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) (6) ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (7) põhimõtete kohaselt ei tohiks stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku ega paranduslikku osa käsitleda teineteisest eraldi.

(20)

Kuigi aastaeelarveseaduse vastuvõtmine on eelarveprotsessi keskne osa, mille raames võetakse liikmesriikides vastu olulised eelarveotsused, ulatub enamiku fiskaalmeetmete mõju aastasest eelarvetsüklist tunduvalt kaugemale. Seega on ühe aasta perspektiiv tugeva eelarvepoliitika jaoks nõrk alus. Selleks et võtta arvesse asjaolu, et ELi eelarvealane järelevalveraamistik hõlmab mitut aastat, tuleks aastaeelarveseaduse kavandamisel tugineda eelarve mitmeaastasele planeerimisele, mille aluseks on keskpika perioodi eelarveraamistik.

(21)

See keskpika perioodi eelarveraamistik peaks muu hulgas hõlmama kõiki peamisi kulu- ja tuluartikleid käsitlevaid prognoose eelarveaasta ja sellest pikema perioodi kohta, põhinedes eeldusel, et poliitikat ei muudeta. Iga liikmesriik peaks olema suuteline nõuetekohaselt määratlema muutumatu poliitika ja see poliitika tuleks teha üldsusele koos arvessevõetud eelduste, metoodikate ja teiste asjaomaste näitajatega kättesaadavaks.

(22)

Käesolev direktiiv ei tohiks keelata liikmesriigi uuel valitsusel keskpika perioodi eelarveraamistikku muuta, et see vastaks uutele poliitika prioriteetidele. Sel juhul peaks uus valitsus tooma välja erinevused võrreldes eelmise keskpika perioodi eelarveraamistikuga.

(23)

Eelarvealast järelevalveraamistikku käsitlevaid sätteid, mis on kehtestatud ELi toimimise lepinguga ning eelkõige stabiilsuse ja kasvu paktiga, kohaldatakse kogu valitsemissektori suhtes, mis hõlmab määruse (EÜ) nr 2223/96 kohaselt selliseid allsektoreid nagu keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid.

(24)

Paljude liikmesriikide rahandus on olulisel määral detsentraliseerunud seoses eelarvepädevuse üleandmisega valitsemissektori allsektoritele. Tänu sellele on allsektorite tähtsus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmise tagamisel märkimisväärselt suurenenud ning erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et riikide eelarveraamistikus sätestatud kohustused ja menetlused hõlmaksid kindlasti kõiki valitsemissektori allsektoreid, seda eelkõige (kuid mitte ainult) nimetatud liikmesriikides.

(25)

Selleks et eelarveraamistikega oleks võimalik eelarvedistsipliini ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust tõhusalt parandada, peaksid need hõlmama kogu riigi rahandust. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata selliste valitsemissektori asutuste ja fondide toimingutele, mis ei ole osa korralisest eelarvest allsektori tasandil, ning mille mõju liikmesriikide eelarveseisundile avaldub kohe või keskpika perioodi jooksul. Andmed nende koondmõju kohta valitsemissektori eelarvetasakaalule ja võlale tuleks esitada iga-aastase eelarveprotsessi ja keskpika perioodi eelarvekavade raames.

(26)

Sarnaselt tuleks nõuetekohast tähelepanu osutada tingimuslike kohustuste olemasolule. Täpsemalt öeldes hõlmavad tingimuslikud kohustused võimalikke kohustusi, mis sõltuvad teatavate ebakindlate tulevikusündmuste toimumisest, või kujutavad endast kohustusi, mille puhul makse tegemine ei ole tõenäoline või ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata tõenäoliselt makstava summa suurust. Nende hulka kuuluvad näiteks asjakohane teave riigi tagatiste, halbade laenude ja riigi osalusega ettevõtete tegevusest tulenevate kohustuste kohta, sealhulgas vajaduse korral teave tingimuslike kohustuste kulutuste tõenäosuse ja tegemise tähtpäeva kohta. Turu tundlikkust tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.

(27)

Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist korrapäraselt kontrollima. Riikide eelarveraamistike eri aspekte käsitlevate käesoleva direktiivi sätetega seotud parimad tavad tuleks kindlaks teha ja neid jagada.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt järgida ühtlaselt ELi toimimise lepinguga nõutud eelarvedistsipliini, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

a)

kassapõhised eelarveandmed (või samaväärsed avaliku sektori raamatupidamisarvestuse andmed, kui kassapõhised andmed ei ole kättesaadavad) järgmise sagedusega:

b)

üksikasjaliku vastavustabeli, milles esitatakse teisendamise metoodika kassapõhiste andmete (või samaväärsete avaliku sektori raamatupidamisarvestuse andmete, kui kassapõhised andmed ei ole kättesaadavad) ja ESA 95 standardil põhinevate andmete vahel.

a)

puudujäägile ja võlale ELi toimimise lepinguga kehtestatud kontrollväärtuste järgimine;

b)

eelarve planeerimise mitmeaastase kava vastuvõtmine, sealhulgas liikmesriikide keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täitmine.

a)

eesmärgi kindlaksmääramine ja eeskirjade reguleerimisala;

b)

eeskirjade järgimise tõhus ja õigeaegne jälgimine, mis põhineb usaldusväärsel ja sõltumatul analüüsil, mille teevad sõltumatud asutused või asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest;

c)

tagajärjed nõuete täitmatajätmise korral.

a)

ulatuslikud ja läbipaistvad mitmeaastased eelarve-eesmärgid seoses valitsemissektori eelarvepuudujäägi, võla ja muude üldiste eelarvenäitajatega, nagu näiteks kulud, tagades samas, et eesmärgid on kooskõlas kõigi kehtivate IV peatükis sätestatud arvudes väljendatud eelarve-eeskirjadega;

b)

valitsemissektori suuremaid kulu- ja tuluartikleid käsitlevad prognoosid, milles esitatakse üksikasjalikumaid keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustuse tasandit puudutavaid andmeid, eelarveaasta ja sellest pikema perioodi kohta, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta;

c)

valitsemissektori rahandusele mõju avaldava keskpikaks perioodiks kavandatud poliitika kirjeldus peamiste tulu- ja kuluartiklite kaupa, kirjeldades, kuidas kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas saavutatakse võrreldes prognoosidega, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta;

d)

hinnang selle kohta, kuidas kavandatud poliitika, võttes arvesse selle otsest pikaajalist mõju valitsemissektori rahandusele, võib mõjutada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikust.

a)

valitsuse kõigi allsektorite statistikanõuded;

b)

arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade ülesehitus ja tõhusus liikmesriikides;

c)

riigi rahanduse läbipaistvuse üldine tase.