26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 254/2010,

10. märts 2010,

millega kiidetakse heaks kodulindude salmonelloosi tõrje programm teatavates kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003 ja muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa seoses salmonellakontrolli seisundiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (2) eelkõige selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded, (3) on ette nähtud, et kõnealuse määrusega hõlmatud kaupa võib liitu importida ja läbi ühenduse vedada üksnes kõnealuse määruse I lisas loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud liidu erinevates kodulindude populatsioonides salmonelloositõrjet käsitlevad eeskirjad. Liidu õigusaktides sätestatud selliste kolmandate riikide loetelusse lisamine või loeteludes säilitamine, kust liikmesriikidel on lubatud importida kõnealuse määruse reguleerimisalasse kuuluvaid loomi, on lubatud siis, kui asjaomane kolmas riik esitab komisjonile salmonelloositõrje programmi, mis pakub liikmesriikides riiklike salmonelloostõrje programmidega võrdväärseid tagatisi.

(3)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 584/2008 (4) tuleb aretus- ja produktiivkalkuneid, kalkunite haudemune, ühepäevaseid kalkunitibusid, tapakalkuneid ja uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud kalkuneid käsitlevaid määrusega (EÜ) nr 2160/2003 ette nähtud salmonelloositõrje programme liidu piires kohaldada alates 1. jaanuarist 2010.

(4)	Kanada, Iisrael ja Ameerika Ühendriigid on esitanud komisjonile kalkunite aretuskarjade, kalkunite haudemunade ja ühepäevaste kalkunitibude salmonelloosi tõrje programmi. Kõnealuste programmidega pakutakse määruses (EÜ) nr 2160/2003 nõutud tagatisi ning need tuleks seepärast heaks kiita.

(5)

Praegu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud teatavad kolmandad riigid ei ole komisjonile esitanud veel ühtegi kalkunikarjade salmonelloosi tõrje programmi või ei paku nende esitatud programmid määruses (EÜ) nr 2160/2003 nõutud tagatistega samaväärseid tagatisi. Seepärast ei tohiks aretus- ja produktiivkalkuneid, nende haudemune, ühepäevaseid kalkunitibusid, tapakalkuneid ja uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud kalkuneid enam lubada kõnealustest kolmandatest riikidest importida alates 1. jaanuarist 2010.

(6)

Iisrael on esitanud komisjonile munakanade karjade ja broilerikarjade kasvatamiseks ette nähtud liigi Gallus gallus ühepäevaste tibude salmonelloosi tõrje programmi, mis täiendab komisjoni otsusega 2007/843/EÜ (5) heaks kiidetud kontrolliprogrammi. Ka Brasiilia on esitanud aretuskanade karjade ja aretuskanade haudemunade ning liigi Gallus gallus ühepäevaste tibude salmonelloosi tõrje programmi. Kõnealuste programmidega pakutakse määruses (EÜ) nr 2160/2003 nõutud tagatisi ning need tuleks seepärast heaks kiita.

(7)	Seega tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas sätestatud kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu ning veterinaarsertifikaatide näidiseid sugu- ja produktiivlindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade impordiks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kiidetakse heaks määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 10 lõike 1 kohane salmonelloositõrje programm,

a)	mille Kanada, Iisrael ja Ameerika Ühendriigid on esitanud kalkunite aretuskarjade, kalkunite haudemunade ja ühepäevaste kalkunitibude kohta;

b)	mille Iisrael on esitanud munakanade karjades ja broilerikarjades kasvatamiseks ette nähtud liigi Gallus gallus ühepäevaste tibude kohta;

c)	mille Brasiilia on esitanud liigi Gallus gallus aretuskanade, haudemunade ja ühepäevaste tibude kohta.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

---

(1)  EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6.

(2)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(3)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(4)  ELT L 162, 21.6.2008, lk 3.

(5)  ELT L 332, 18.12.2007, lk 81.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 255/2010,

25. märts 2010,

milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), (1) eriti selle artikli 6 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjonil tuleb sätestada lennuliiklusvoogude juhtimisega seotud meetmed, mille eesmärk on optimeerida õhuruumi olemasoleva läbilaskevõime kasutamist ja parandada lennuliiklusvoogude juhtimise protsesse.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)) (2) artikli 8 lõike 1 kohaselt on Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonile (Eurocontrol) antud volitused töötada välja lennuvoogude juhtimise rakenduseeskirjad. Käesolev määrus põhineb volituste andmisest tuleneval 7. detsembri 2007. aasta aruandel.

(3)	Konkreetsete eeskirjade ja menetluste ühetaoline kohaldamine ühtse Euroopa taeva õhuruumis on määrav tegur olemasoleva lennujuhtimisvõimekuse optimaalse kasutuse saavutamisel lennuvoogude juhtimise funktsiooni tõhusa haldamise ja toimimise kaudu.

(4)

Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2. Üldises lennuliikluses osalevate sõjalennukite suhtes peaksid aga kehtima lennuvoogude juhtimise meetmed, kui kõnealused lennukid kasutavad või kavatsevad kasutada õhuruumi või lennuvälju, mille suhtes kohaldatakse lennuvoogude juhtimise meetmeid.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklile 13 tuleks lennuvoogude juhtimise meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel kaitsta liikmesriikide esmatähtsaid julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi huvisid.

(6)

Eurocontrol on loonud ühe lennuvoogude juhtimise keskse üksuse, kes vastutab lennuvoogude juhtimise meetmete kavandamise, kooskõlastamise ja elluviimise eest, võttes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) esitatud soovitusi. Liikmesriigid peaksid olema kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lennuvoogude juhtimise keskne üksus optimeeriks lennuvoogude juhtimise meetmete üldist mõju Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgule (edaspidi „EATMN”).

(7)	Lennuvoogude juhtimise meetmed peaksid põhinema ICAO kehtestatud põhimõtetel ja kõik lennuvoogude juhtimise süsteemi osalised peaksid järgima eeskirju, millega tagatakse, et lennujuhtimisvõimekust kasutatakse ohutult ja võimalikult ulatuslikult.

(8)

Lennuvoogude juhtimise meetmed peaksid arvesse võtma lennuteede ja õhuruumi kättesaadavust, eriti õhuruumi paindlikku kasutamist rakendades, nagu on ette nähtud komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2150/2005 (milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks) (3) kõikide asjaosaliste, sh õhuruumi korraldamise üksuse suhtes.

(9)	EATMNi olemasoleva võimsuse, sh lennuväljade läbilaskevõime optimeerimiseks tuleks kehtestada menetlused, mille eesmärk on suurendada lennujaamade teenindusaegade ja lennuplaanide vahelist kooskõla.

(10)	Liikmesriikidele ja lennuvoogude juhtimisega seotud protsesside osapooltele tuleks anda piisavalt aega nende tegevuse lennuvoogude juhtimise nõuetega kooskõlla viimiseks.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise nõuded, et optimeerida Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (edaspidi „EATMN”) olemasolevat võimsust ja parandada lennuvoogude juhtimise protsesse.

2.   Määrust kohaldatakse määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 1 lõikes 3 osutatud õhuruumis

a)	kõikide selliste lendude suhtes, mida kavatsetakse teha või mida tehakse üldise lennuliikluse raames ning osaliselt või tervikuna instrumentaallennu reeglite kohaselt;

b)	punktis a osutatud lendude kõikide etappide ja lennuliikluse korraldamise suhtes.

3.   Määrust kohaldatakse lennuvoogude juhtimise protsesside järgmiste osaliste või nende nimel tegutsevate esindajate suhtes:

a)	õhusõidukite käitajad;

b)	lennuliiklusteeninduse (edaspidi „ATS”) üksused, sealhulgas ATSi bürood ja lähenemislennujuhtimise teenistused;

c)	aeronavigatsiooniteabe teenistused;

d)	õhuruumi korraldamisega seotud üksused;

e)	lennuvälja juhtorganid;

f)	lennuvoogude juhtimise keskne üksus;

g)	lennuvoogude juhtimise kohalikud üksused;

h)	lennuoperatsioone koordineerivate lennuväljade teenindusaegade koordineerijad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 (4) artiklis 2.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lennuliiklusvoogude juhtimise meede”– meetmed, mida võetakse lennuliiklusvoo ja läbilaskevõime juhtimiseks;

2)   „käitaja”– õhusõidukite käitamisega tegelev või kõnealust teenust pakkuv isik, organisatsioon või ettevõte;

3)   „instrumentaallennu reeglid”– 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsiooni”) 2. lisas kindlaksmääratud instrumentaallennu reeglid;

4)   „lennuliiklusteeninduse (ATS) büroo”– ATSi üksus, mis on loodud eesmärgiga võtta vastu ATSiga seotud teateid ja lennuplaane, mis esitatakse enne lennujuhtimisüksuse esimese loa andmist;

5)   „lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus”– lennuliiklusvoo juhtimise üksus, mis tegutseb lennuliiklusvoo juhtimise ühe või mitme üksuse nimel lennuliiklusvoogude juhtimise keskse üksuse ja ATSi üksuse või selliste üksuste rühma vahel;

6)   „kriitiline juhtum”– ebatavaline olukord või kriis, millega kaasneb EATMNi võimsuse märgatav vähenemine, EATMNi võimsuse ja nõudluse vaheline tasakaalustamatus või märkimisväärselt puudulik teabevahetus EATMNi ühe või mitme osa vahel;

7)   „lennuliiklusvoogude juhtimise kohane väljalennuaeg”– väljaarvutatud stardiaeg, mille eraldab ATFMi keskne üksus koos ATSi kohaliku üksuse hallatava ajahälbega;

8)   „lennuteede ja -liikluse suunised”– tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille kohaselt õhusõidukid kasutavad marsruute;

9)   „mitmekordne lennuplaan”– rohkem kui üks lennuplaan, mis on seotud sama kavandatud lennuga kahe lennuvälja vahel;

10)   „lennujuhtimisüksuse õhuruumisektori konfiguratsioon”– ATSi üksuse sellise õhuruumisektori või sektorite rühma neljamõõtmeline kirjeldus, mida võidakse kasutada alaliselt või ajutiselt;

11)   „lennuvälja ruleerimisaeg”– eelnevalt kindlaks määratud liikumise alguse ja stardiaja vaheline aeg, mida väljendatakse minutites ja mis kehtib lennujaama normaalse töö jooksul;

12)   „õhusõiduki ajakohastatud asukoht”– õhusõiduki asukoht, mida ajakohastatakse seireandmete, lennuplaaniandmete ja asukohateadete alusel;

13)   „lennujuhtimisüksuse luba”– õhusõidukile antav luba liikumiseks lennujuhtimisüksuse määratud tingimustel;

14)   „lennuplaani peatamine”– protsess, mille algatab lennuliiklusvoogude juhtimise üksus selle tagamiseks, et käitaja muudaks lennuplaani enne lennu sooritamist;

15)   „lennuteenus”– lend või lendude sari, et vedada reisijaid, lasti või posti tasu või rendi eest;

16)   „tegevuslogi”– lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemi logi, mis muudetakse andmebaasiks, et võimaldada lennuliiklusvoogude juhtimise andmete kiiret otsingut.

Artikkel 3

Lennuliiklusvoo juhtimise raamistik

1.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud osalised kavandavad, kooskõlastavad ja viivad ellu lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed vastavalt lisas täpsustatud ICAO sätetele.

2.   Lennuliiklusvoogude juhtimisega seotud põhimõtted on järgmised:

a)

lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed i) väldivad liigset nõudlust lennuliikluse järele võrreldes sektorite ja lennuväljade deklareeritud lennujuhtimisvõimekusega; ii) kasutavad EATMNi võimsust võimalikult ulatuslikult, et optimeerida EATMNi tõhusust ja vähendada kahjulikku mõju käitajatele; iii) optimeerivad EATMNi võimsust, mida on võimalik saavutada võimsust suurendavate meetmete väljatöötamise ja kohaldamisega ATSi üksuste poolt; iv) toetavad kriitiliste juhtumite haldamist;

b)	kohalikke lennuliiklusvoogude juhtimise üksusi ja lennuliiklusvoogude juhtimise keskset üksust käsitatakse lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooni osana.

3.   Lennuliiklusvoogude juhtimise kohaste väljalennuaegade jaotamisel antakse eelisõigus lendudele järjekorras, mille alusel nad kavandatult saabuvad kohta, mille suhtes lennuliiklusvoogude juhtimise meedet kohaldatakse, kui eriolukord ei nõua erineva eelisõiguse eeskirja kohaldamist, milles on ametlikult kokku lepitud ja mis toob EATMNile kasu.

Esimest lõiku võib kohaldada selliste lendude suhtes, mille puhul ei ole võimalik nõustuda marsruudi muutmisega, et vältida ülekoormatud piirkondi või vähendada nende ülekoormatust, võttes arvesse ülekoormatud piirkonna asukohta ja ulatust.

Artikkel 4

Liikmesriikide üldised kohustused

1.   Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise funktsioon on artikli 1 lõikes 3 osutatud osalistele ööpäev läbi kättesaadav.

2.   Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed määratakse kindlaks ja neid rakendatakse kooskõlas liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsenõuetega, et tagada õhuruumi tõhus planeerimine, eraldamine ja kasutamine artikli 1 lõikes 3 osutatud osaliste poolt.

3.   Õhuruumi kasutamise optimeerimiseks kehtestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooniga seotud osaliste, ATSi üksuste ja õhuruumi korraldamisega seotud üksuste jaoks ühtlustatud menetlus.

4.   Koostatakse ühine viitedokument, mis sisaldab tegevuspõhimõtteid, menetlusi ning lennuteede ja -liikluse suuniste kirjeldust. Vajaduse korral peab marsruudi kasutatavuse avaldamine riigi lennundusteabe kogumikus olema täielikus kooskõlas kõnealuse ühise viitedokumendiga.

5.   Lennuliiklusvoogude juhtimise kohase väljalennuajaga seotud erandi taotlemiseks koostatakse ühised menetlused vastavalt lisas täpsustatud ICAO sätetele. Kõnealused menetlused kooskõlastatakse ATFMi keskse üksusega ja avaldatakse riigi lennundusteabe väljaannetes.

Artikkel 5

Liikmesriikide kohustused seoses ATFMi keskse üksusega

Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus

a)	optimeerib EATMNiga seotud üldise suutlikkuse mõju lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kavandamise, kooskõlastamise ja rakendamise abil;

b)	konsulteerib käitajatega lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kindlaksmääramise küsimuses;

c)	tagab lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete tõhusa rakendamise koos lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega;

d)	teeb koostöös lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega kindlaks varumarsruudid, et vältida ülekoormatud piirkondi või vähendada nende ülekoormatust, võttes arvesse EATMNiga seotud üldise suutlikkuse mõju;

e)	pakub marsruudi muutmist nende lendude puhul, millega optimeeritakse punktis d osutatud mõju;

f)	annab käitajatele ja ATSi üksustele õigeaegselt teavet lennuliiklusvoogude juhtimise kohta, sealhulgas järgmise kohta: i) kavandatud lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed; ii) lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete mõju üksikute lendude stardiajale ja lennuprofiilile;

g)	jälgib, kui sageli lennuplaanid puuduvad ja kui sageli esitatakse mitmekordsed lennuplaanid;

h)	peatab lennuplaani, kui ajahälvet arvesse võttes ei saa lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajast kinni pidada ja kui uus arvestuslik liikumise algusaeg ei ole teada;

i)	jälgib, kui sageli tehakse erandeid vastavalt artikli 4 lõikele 5.

Artikkel 6

ATSi üksuste üldised kohustused

1.   Kui on vaja kohaldada lennuliiklusvoogude juhtimise meedet, kooskõlastavad ATSi üksused küsimuse lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku üksuse kaudu lennuliiklusvoogude juhtimise keskse üksusega selle tagamiseks, et meetme valikul optimeeritakse EATMNiga seotud üldise suutlikkuse mõju.

2.   Vajaduse korral soodustavad ATSi bürood teabevahetust pilootide või käitajate ja lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku või keskse üksuse vahel.

3.   ATSi üksused tagavad, et lennujaamade suhtes kohaldatavad lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed kooskõlastatakse asjaomase lennuvälja juhtorganiga, et tagada tõhus lennuvälja planeerimine ja kasutamine artikli 1 lõikes 3 osutatud osaliste jaoks.

4.   ATSi üksused teavitavad lennuliiklusvoogude juhtimise keskset üksust lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku üksuse kaudu kõikidest juhtumitest, mis võivad mõjutada lennujuhtimisvõimekust või nõudlust lennuliikluse järele.

5.   ATSi üksused esitavad lennuliiklusvoogude juhtimise kesksele üksusele õigeaegselt järgmised andmed ja nende hilisemad ajakohastamised, tagades kõnealuste andmete kvaliteedi:

a)	õhuruumi ja marsruutide struktuuri kasutatavus;

b)	ATSi üksuse sektori konfiguratsioonid ja aktiveerimised;

c)	lennuvälja ruleerimisajad;

d)	lennujuhtimissektori võimekus ja lennuvälja läbilaskevõime;

e)	marsruutide kasutatavus, sealhulgas kasutatavus õhuruumi paindliku kasutamise kaudu vastavalt määrusele (EÜ) nr 2150/2005;

f)	õhusõiduki ajakohastatud asukoht;

g)	kõrvalekalded lennuplaanidest;

h)	õhuruumi kasutatavus, sealhulgas kasutatavus õhuruumi paindliku kasutamise kaudu vastavalt määrusele (EÜ) nr 2150/2005;

i)	lennu tegelik stardiaeg.

Andmed tehakse kättesaadavaks artikli 1 lõikes 3 osutatud osalistele ning tasuta lennuliiklusvoogude juhtimise kesksele üksusele ja keskselt üksuselt edasi.

6.   Lähtelennujaama ATSi üksus tagab, et

a)	kui lennu suhtes kohaldatakse lennuliiklusvoogude juhtimise kohast väljalennuaega, on see lennujuhtimisüksuse loa osa;

b)	lendude puhul peetakse kinni lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest väljumisaegadest;

c)	lendudele, mille puhul ei peeta kinni arvestuslikust liikumise algusajast, võttes arvesse kehtestatud ajahälvet, ei anta stardiluba;

d)	lendudele, mille lennuplaan on tagasi lükatud või peatatud, ei anta lennuluba.

Artikkel 7

Käitajate üldised kohustused

1.   Iga kavandatava lennu kohta koostatakse üks lennuplaan. Esitatud lennuplaan kajastab asjakohast kavandatud lennuprofiili.

2.   Kõik asjakohased lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed ja nende muudatused lisatakse planeeritud lennutegevusse ja edastatakse piloodile.

3.   Kui õhusõiduk lahkub lennuväljalt, mille suhtes ei kohaldata lennuliiklusjuhtimise kohast väljalennuaega, on käitajad kohustatud kinni pidama arvestuslikest liikumise algusaegadest, võttes arvesse ajahälvet vastavalt lisas täpsustatud ICAO sätetele.

4.   Kui lennuplaan on artikli 5 punkti h kohaselt peatatud, vastutab asjaomane käitaja lennuplaani ajakohastamise või tühistamise eest.

Artikkel 8

Lennuvälja juhtorganite üldised kohustused

Lennuvälja juhtorganid teavitavad lennuliiklusvoogude juhtimise keskset üksust otse või lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku üksuse või ATSi üksuste või mõlema viimati nimetatu kaudu kõikidest juhtumitest, mis võivad mõjutada lennujuhtimisvõimekust või nõudlust lennuliikluse järele. Nad teatavad lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikule üksusele ja ATSi üksustele, kui teavitamine toimus otse.

Artikkel 9

Lennuplaanide ja lennuväljade teenindusaegade vaheline kooskõla

1.   Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui teenindusaegade koordineerijad või koordineeritud lennuvälja juhtorgan seda taotleb, esitab lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus või lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus neile heakskiidetud lennuplaani lennu kohta, mis toimub sellelt lennuväljalt, enne lennu sooritamist. Lennuvälja teenindusaegade koordineerijad või koordineeritud lennuvälja juhtorganid korraldavad juurdepääsu heakskiidetud lennuplaanidele, mille on esitanud lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus või lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus.

2.   Enne lendu esitavad käitajad lähte- ja sihtlennuväljadele vajaliku teabe, mis võimaldab võrrelda lennuplaanis sisalduvat lennutunnust ja vastava lennuvälja teenindusaja kohta teatatud lennutunnust.

3.   Käitajal, lennuvälja juhtorganil ja ATSi üksusel on õigus teatada lennuvälja teenindusaegade koordineerijale jaotatud teenindusaegadest märkimisväärselt erineval ajal lennuteenuste korduvast osutamisest või kui teenindusaegu kasutatakse märkimisväärselt teisiti, kui jaotamise ajal on märgitud, kui see häirib lennuvälja töökorraldust ja lennuliiklust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus teatab lennuvälja teenindusaegade koordineerijale jaotatud teenindusaegadest märkimisväärselt erineval ajal lennuteenuste korduval osutamisel või kui teenindusaegu kasutatakse märkimisväärselt teisiti, kui jaotamise ajal on märgitud, kui see häirib lennuliiklusvoo juhtimist.

Artikkel 10

Kriitiliste juhtumitega seotud kohustused

1.   Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus koostab ja avaldab lennuliiklusvoogude juhtimise menetlused kriitiliste juhtumitega tegelemiseks, et minimeerida EATMNi häireid.

2.   Kriitiliste juhtumitega tegelemiseks valmistumisel kooskõlastavad ATSi üksused ja lennuvälja juhtorganid kriitilistest juhtumitest mõjutatud käitajatega erakorraliste protseduuride asjakohasuse ja sisu, sealhulgas kõik eelisõiguse eeskirjade muudatused.

Erakorralised protseduurid hõlmavad järgmist:

a)	organisatsioonilised ja kooskõlastamismeetmed;

b)	lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed, mille abil hallatakse juurdepääsu mõjutatud aladele, et vältida liigset nõudlust lennuliikluse järele võrreldes kogu õhuruumi või selle osa või asjaomaste lennuväljade deklareeritud läbilaskevõimega;

c)	olukorrad, tingimused ja menetlused lendude eelisõiguse eeskirjade kohaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide esmatähtsaid julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi huvisid;

d)	taastamismeetmed.

Artikkel 11

Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui kuni 80 % lendudest peab lähtelennuväljadel aasta jooksul kinni lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajast, esitab kõnealuse lennuvälja ATSi üksus asjakohase teabe järgimata jätmise kohta ja meetmete kohta, mis on võetud lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest väljalennuaegadest kinnipidamiseks. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile selliseid meetmeid käsitleva aruande.

2.   Asjaomase lennuvälja ATSi üksus esitab asjakohase teabe kõigi juhtumite kohta, mil kõnealusel lennuväljal lennuplaani katkestamisest või peatamisest kinni ei peetud, ning kinnipidamise tagamiseks võetud meetmete kohta. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile selliseid meetmeid käsitleva aruande.

3.   Liikmesriigid tagavad, et

a)	lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus teavitab liikmesriiki, kes on teinud erandeid rohkem kui 0,6 protsendile lendudest, mis on väljunud kõnealusest liikmesriigist;

b)	kui liikmesriiki on vastavalt punktile a teavitatud, koostab ta komisjonile aruande, mis sisaldab tehtud erandite üksikasju.

4.   Kui tehakse kindlaks, et artikli 5 punkti g kohaldamisest tulenevalt ei ole lennuliiklusvoogude juhtimise meetmeid järgitud, tagavad liikmesriigid, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus teavitab sellest käitajat.

5.   Käitajad esitavad lennuliiklusvoogude juhtimise kesksele üksusele kõikide lennuliiklusvoogude juhtimise reeglite järgimata jätmise juhtumite kohta aruande, mis sisaldab üksikasju lennuplaani puudumisest või mitmekordsetest lennuplaanidest tuleneva olukorra kohta ning järgimata jätmise juhtumite korrigeerimiseks võetud meetmete kohta.

6.   Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus koostab aastaaruande, mis sisaldab üksikasju puuduvate lennuplaanide ja esitatud mitmekordsete lennuplaanide kohta ja et see aruanne esitatakse komisjonile.

7.   Liikmesriigid vaatavad igal aastal läbi lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise, tagamaks et artikli 1 lõikes 3 nimetatud osapooled parandavad nendest meetmetest kinnipidamise taset.

Artikkel 12

Suutlikkuse hindamine

1.   Artikli 11 rakendamisel tagavad liikmesriigid, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus esitab aastaaruanded, mis käsitlevad lennuliiklusvoogude juhtimise kvaliteeti ja sisaldavad andmeid

a)	lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete põhjuste kohta;

b)	lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete mõju kohta;

c)	lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise kohta;

d)	artikli 1 lõikes 3 osutatud osaliste panuse kohta võrgu üldise mõju optimeerimisse.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus loob artikli 6 lõikes 5 loetletud lennuliiklusvoogude juhtimise andmete, lennuplaanide, tegevuslogide ja muude asjakohaste andmete jaoks arhiivi ja peab seda.

Esimeses lõigus osutatud andmeid säilitatakse kaks aastat nende esitamisest arvates ning need tehakse kättesaadavaks komisjonile, liikmesriikidele, ATSi üksustele ja käitajatele.

Kõnealused andmed tehakse kättesaadavaks lennuvälja koordineerijatele ja lennuväljade käitajatele, et neil oleks lihtsam deklareeritud läbilaskevõimet regulaarselt hinnata.

Artikkel 13

Ohutusnõuded

Liikmesriigid tagavad, et enne lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemide ja menetluste põhjalikku muutmist korraldatakse ohtude tuvastamist, riskide hindamist ja vähendamist hõlmav ohutushindamine, mis hõlmab lennuliikluse korraldamise süsteemi kogu tsükli riskijuhtimisega seotud tegevuse hindamist.

Artikkel 14

Lisanõuded

1.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõikes 3 osutatud lennuliiklusvoogude juhtimise tegevuses osalejate töötajad

a)	saavad täiesti teadlikuks käesoleva määruse sätetest;

b)	saavad asjakohase väljaõppe ja nad on pädevad oma tööülesannetes.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artikli 1 lõikes 3 osutatud lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooni eest vastutavad osalised

a)	koostavad ja säilitavad tegevusjuhendeid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, mis võimaldavad toimingute eest vastutavatel töötajatel kohaldada käesoleva määruse sätteid;

b)	tagavad, et kõnealused juhendid on ühtlustatud, kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine vastab asjakohasele kvaliteedi- ja dokumentatsioonikonfiguratsiooni alasele haldamisele;

c)	tagavad, et töömeetodid ja töökord vastavad käesolevale määrusele.

Artikkel 15

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagavad kõnealuste sätete rakendamise kõigi vajalike meetmetega. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2011 ning teatavad viivitamata ka kõikidest hilisematest asjaomastest muudatustest.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. septembrist 2011.

---

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3)  ELT L 342, 24.12.2005, lk 20.

(4)  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/17

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 256/2010,

25. märts 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Alubia de La Bañeza-León” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Alubia de La Bañeza-León” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 186, 8.8.2009, lk 28.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/19

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 257/2010,

25. märts 2010,

millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eelkõige selle artiklit 32,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt peab komisjon välja töötama hindamiskava, mille alusel Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) hindab uuesti nende toidu lisaainete ohutust, mille kasutamiseks ELis oli luba antud enne 20. jaanuari 2009.

(2)

2007. aastal esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande toidu lisaainete ümberhindamise edenemise kohta (2). Kõnealuses aruandes võetakse kokku hiljutised lisaainete uued hindamised, mille viisid läbi toidu teaduskomitee ja toiduohutusamet, ning kirjeldatakse meetmeid, mida Euroopa Komisjon teaduslike arvamuste põhjal võttis.

(3)

Esmajärjekorras on alustatud toiduvärvide uue hindamisega, kuna toidu teaduskomitee hinnangud nendele toidu lisaainetele on vanimad. Teatavate värvide (E 102 tartrasiini, E 104 kinoliinkollase, E 110 päikeseloojangukollase FCF, E 124 Ponceau 4R, E 129 võlupunase AC, E 122 karmoisiini ja E 160d lükopeeni) uus hindamine on juba lõpetatud. Peale selle on mõnesid toidu lisaaineid (nt E 234 nisiini ja E 214–219 parahüdroksübensoaate) viimastel aastatel uuesti hinnatud, kuna tekkis vajadus uute teaduslike andmete järele või said need andmed muul viisil kättesaadavaks. Seega ei ole neid lisaaineid vaja veelkord uuesti hinnata.

(4)	Arvestades asjaolu, et magusainete hinnangud on kõige hilisemad, peaks nende uuesti hindamine toimuma viimasena.

(5)

Praegu toidus lubatud lisaainete uuesti hindamise tähtsuse järjekord tuleks paika panna järgmiste kriteeriumide alusel: millal on toidu teaduskomitee või toiduohutusamet toidu lisaainet viimati hinnanud, uute teaduslike andmete kättesaadavus, toidu lisaaine kasutamise ulatus toidus ja inimeste kokkupuude sellega; arvesse tuleks võtta ka komisjoni 2001. aasta aruannet toidu kaudu toidu lisaainete omastamise kohta Euroopa Liidus (3). Põhjamaade Ministrite Nõukogu aruandes komisjonile „Toidu lisaained Euroopas aastal 2000” (4) on esitatud täiendavat teavet prioriteetide seadmiseks lisaainete hindamise puhul.

(6)

Praktilistel kaalutlustel ning ka tõhususe huvides tuleks uus hindamine võimaluse korral läbi viima toidu lisaainete rühmade kaupa, võttes aluseks funktsionaalrühmad, millesse nad kuuluvad. Toiduohutusametil peaks siiski olema võimalus alustada toidu lisaaine või lisaainete rühma uut hindamist prioriteetsemana kas komisjoni palvel või oma algatusel, kui ilmneb uusi teadusandmeid, mis osutavad kas võimalikule inimeste tervisele avalduvale ohule või mis võivad muul viisil mõjutada toidu lisaaine ohutuse hindamist.

(7)	Uue hindamise tähtajad tuleb kehtestada vastavalt eespool nimetatud tähtsuse järjekorrale. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning üksnes siis, kui sellise uue hindamise tõttu hilineb märkimisväärselt muude lisaainete hindamine, võib käesolevas määruses kehtestatud tähtaegu läbi vaadata.

(8)	Konkreetse toidu lisaaine või toidu lisaainete rühma puhul on tulevikus võimalik kehtestada täpsemad tähtajad, et tagada uue hindamise sujuvus või juhul, kui kerkivad esile uued probleemid.

(9)	Selleks et uus hindamisprotsess oleks tulemuslik, on tähtis, et toiduohutusamet saaks huvitatud isikutelt uue hindamise jaoks kogu asjakohase teabe ning huvitatud isikuid teavitataks aegsasti vajadusest esitada täiendavat teavet, mis on vajalik toidu lisaaine uue hindamise lõpuleviimiseks.

(10)	Ettevõtjad, kes on huvitatud hindamisaluse toidu lisaaine loa säilitamisest, peavad esitama kogu teabe, mis on toidu lisaaine uue hindamise seisukohast oluline.Võimaluse korral peaksid ettevõtjad esitama teabe koos.

(11)

Toiduohutusamet peaks avaldama ühe või mitu avalikku teabehanget kõikide uuesti hindamisele kuuluvate toidu lisaainete kohta. Huvitatud isikud peavad kõik toidu lisaaine uueks hindamiseks vajalikud tehnilised ja teaduslikud andmed, eelkõige toksikoloogilise teabe ja teabe, mis on vajalik inimeste kokkupuute hindamiseks asjaomase lisaainega, esitama toiduohutusametile ettenähtud tähtaja jooksul.

(12)

Toidu lisaaineid, mida toiduohutusamet uuesti hindab, on varem ohutuse seisukohast hinnanud toidu teaduskomitee ning paljud neist lisaainetest on olnud kasutusel pikka aega. Uue hindamise jaoks esitatav teave peab sisaldama olemasolevaid andmeid, mille alusel teostati toidu lisaaine eelmine hindamine, ning kõiki uusi andmeid kõnealuse aine kohta, mis on saanud kättesaadavaks pärast toidu teaduskomitee eelmist hindamist. Kõnealune teave peab olema võimalikult täielik, et toiduohutusamet saaks uue hindamise lõpule viia ning vormistada uue arvamuse; teabe esitamisel tuleb järgida toidu teaduskomitee koostatud juhendit teabe esitamise kohta toidu lisaainete hindamiseks (praegu kehtiv juhend on avaldatud 11. juulil 2001) (5).

(13)

Toiduohutusamet võib toidu lisaaine uue hindamise lõpule viimiseks paluda täiendava teabe esitamist. Sellisel juhul peab toiduohutusamet teabenõude esitama piisava ajavaruga kas avaliku teabehanke vormis või võttes ühendust toidu lisaaine kohta andmeid esitanud isikutega. Huvitatud isikud peavad küsitud teabe esitama toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul; toiduohutusamet peab tähtaja määramisel vajaduse korral arvestama huvitatud isikute seisukohtadega.

(14)

Määruses (EÜ) nr 1333/2008 on ette nähtud, et toidu lisaainele loa andmise puhul tuleb arvestada ka keskkonnategureid. Seepärast peaksid huvitatud isikud toidu lisaaine uue hindamise käigus esitama komisjonile ja toiduohutusametile kogu teabe selle lisaaine tootmise, kasutamise või jäätmetega seotud keskkonnaohtude kohta.

(15)	Kui ei esitata nõutud teavet, mis on vajalik konkreetse toidu lisaaine uue hindamise lõpetamiseks, võidakse kõnealune toidu lisaaine ELis toidus lubatud lisaainete nimekirjast välja jätta.

(16)	Toidu lisaainete uue hindamise menetlus peab vastama läbipaistvuse ja üldsuse teavitamise nõuetele, tagades samal ajal teatavate andmete konfidentsiaalsuse.

(17)	Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks teeb komisjon üldsusele kättesaadavaks nende toidus lubatud lisaainete nimekirja, mida hakatakse uuesti hindama, märkides ära kuupäeva, mil toidu teaduskomitee või toiduohutusamet neid viimati hindas.

(18)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikliga 32; uue hindamise korraldab Euroopa Toiduohutusamet („edaspidi toiduohutusamet”).

2.   Toidus lubatud lisaaineid, mille uue hindamise on toiduohutusamet käesoleva määruse vastuvõtmise ajaks juba lõpetanud, uuesti ei hinnata. Selliste toidu lisaainete nimekiri on esitatud I lisas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „toidus lubatud lisaaine”– toidu lisaaine, mille kasutamiseks on antud luba enne 20. jaanuari 2009 ja mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivis 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivis 94/36/EÜ toiduainetes kasutatavate värvainete kohta (7) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiivis 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (8);

b)   „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab määruse (EÜ) nr 1333/2008 nõuete täitmise tagamise eest tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes;

c)   „huvitatud ettevõtja”– ettevõtja, kelle huvides on ühe või mitme toidus lubatud lisaaine loa säilimine;

d)   „algne toimik”– toimik, mille alusel toidu lisaainet hinnati ja anti luba selle kasutamiseks toidus enne 20. jaanuari 2009.

Artikkel 3

Toidus lubatud lisaainete uue hindamise prioriteedid

1.   Toidus lubatud lisaaineid hinnatakse uuesti allpool esitatud järjekorras ning järgmiste tähtaegade piires:

a)	kõik direktiivis 94/36/EÜ loetletud lubatud toiduvärvid peavad olema uuesti hinnatud 31. detsembriks 2015;

b)	kõik direktiivis 95/2/EÜ loetletud toidus lubatud lisaained (välja arvatud värv- ja magusained) peavad olema uuesti hinnatud 31. detsembriks 2018;

c)	kõik direktiivis 94/35/EÜ loetletud lubatud magusained peavad olema uuesti hinnatud 31. detsembriks 2020.

2.   Teatavate toidu lisaainete suhtes, mis kuuluvad lõikes 1 nimetatud funktsionaalrühmadesse, kehtestatakse konkreetsed tähtajad käesoleva määruse II lisas. Selliseid toidu lisaaineid hinnatakse sama funktsionaalrühma toidulisandite hulgas esimesena.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võib toiduohutusamet alustada toidu lisaaine või toidu lisaainete rühma hindamist prioriteetsena kas komisjoni palvel või omal algatusel, kui ilmneb uusi teaduslikke andmeid, mis osutavad:

a)	võimalikule ohule inimeste tervisele või

b)	võivad mis tahes viisil mõjutada toidu lisaaine ohutuse hindamist.

Artikkel 4

Uus hindamine

Toidus lubatud lisaainet uuesti hinnates toiduohutusamet:

a)	vaatab läbi toidu teaduskomitee või toiduohutusameti algse arvamuse ja töödokumendid;

b)	vaatab läbi algse toimiku, kui see on kättesaadav;

c)	kontrollib huvitatud ettevõtja(te) ja/või muude huvitatud isikute esitatud andmeid;

d)	kontrollib kõiki komisjoni ja liikmesriikide edastatud andmeid;

e)	püüab kindlaks teha kõik asjakohased materjalid, mis on avaldatud pärast iga toidu lisaaine eelmist hindamist.

Artikkel 5

Teabehange

1.   Selleks et saada teavet huvitatud ettevõtjatelt ja/või muudelt huvitatud isikutelt korraldab toiduohutusamet avaliku teabehanke (avalikke teabehankeid) uuesti hinnatavate toidu lisaainete kohta. Andmete esitamise ajakava koostamisega näeb toiduohutusamet ette mõistliku ajavahemiku, mis võimaldab huvitatud ettevõtjatel ja/või muudel huvitatud isikutel pärast käesoleva määruse jõustumist seda kohust täita.

2.   Lõikes 1 osutatud teave võib muu hulgas olla järgmine:

a)	algse toimiku uuringuaruanded, mida on hinnanud toidu teaduskomitee, toiduohutusamet või FAO/WHO ühine toidu lisaainete ekspertkomisjon (JECFA);

b)	teave asjaomase toidu lisaaine ohutusandmete kohta, mida toidu teaduskomitee või JECFA ei ole varem hinnanud;

c)	teave praegu kasutuses olevate toidu lisaainete spetsifikatsioonide kohta, sh teave osakeste suuruse kohta ning asjakohased füüsikalis-keemilised tunnused ja omadused;

d)	teave tootmisprotsessi kohta;

e)	teave kättesaadavate analüüsimeetodite kohta, mida kasutatakse lisaaine määramiseks toidus;

f)	teave inimeste kokkupuute kohta toidus leiduvate lisaainetega (nt tarbimisharjumused ja kasutamine, tegelikud kasutuskogused ja suurimad kasutuskogused, tarbimise sagedus ja muud kokkupuudet mõjutavad tegurid);

g)	lisaaine käitumine ja säilimine toidus.

Artikkel 6

Andmete esitamine

1.   Huvitatud ettevõtja(d) või muud huvitatud isikud peavad artikli 5 lõikes 2 osutatud teabe, mis on seotud toidu lisaaine uue hindamisega, esitama toiduohutusameti teabehankes kindlaks määratud tähtajaks. Toiduohutusameti nõutud teabe esitamisel järgivad huvitatud ettevõtja ja muud huvitatud isikud võimaluse korral juhendit teabe esitamise kohta toidu lisaainete hindamiseks (9).

2.   Kui huvitatud ettevõtjaid on mitu, võivad nad võimaluse korral esitada teabe koos.

3.   Kui uue hindamise ajal on vaja lisateavet, mida peetakse teatava toidu lisaaine uue hindamise seisukohast asjakohaseks, esitab toiduohutusamet teabenõude huvitatud ettevõtjatele ning korraldab avaliku teabehanke, et kutsuda ka muid huvitatud isikuid teavet esitama. Toiduohutusamet määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja, võttes vajaduse korral arvesse huvitatud ettevõtja ja/või muude huvitatud isikute seisukohti vajamineva aja suhtes. Sellistel juhtudel peab toiduohutusamet täiendavat teavet küsima piisavalt vara, et see ei ohustaks artikli 3 lõikes 1 ja II lisas sätestatud uue hindamise üldistest tähtaegadest kinnipidamist.

4.   Teavet, mida ei ole esitatud toiduohutusameti määratud tähtaja jooksul, ei võeta uuel hindamisel arvesse. Erandjuhtudel võib toiduohutusamet komisjoni nõusolekul ka pärast tähtaega esitatud teavet arvesse võtta, kui see teave on toidu lisaaine uue hindamise jaoks oluline.

5.   Kui nõutud teavet ei esitata toiduohutusameti kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib toidu lisaaine määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 10 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt ELis lubatud toidu lisaainete nimekirjast välja jätta (10).

Artikkel 7

Muu teave

Huvitatud ettevõtja(d) või muud huvitatud isikud peavad toidu lisaaine uue hindamise käigus esitama toiduohutusametile ja komisjonile kogu kättesaadava teabe selle toidu lisaaine tootmise, kasutamise või jäätmetega seotud keskkonnaohtude kohta.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

1.   Teavet, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada ettevõtjate või muude huvitatud isikute konkurentsivõimet, võib käsitleda konfidentsiaalsena.

2.   Konfidentsiaalseks ei peeta ühelgi juhul järgmist teavet:

a)	huvitatud ettevõtja nimi ja aadress;

b)	aine keemiline nimetus ja üksikasjalik kirjeldus;

c)	teave aine kasutamise kohta teatavates toitudes või nende pinnal või teatavates toidukategooriates;

d)	ainete ohutuse hindamisega seotud oluline teave;

e)	analüüsimeetod(id) toidus.

3.   Lõike 1 kohaldamise eesmärgil peavad huvitatud ettevõtja(d) ja muud huvitatud isikud märkima, milliseid esitatud andmeid nad soovivad käsitleda konfidentsiaalsena. Sellisel juhul tuleb esitada kontrollitav põhjendus.

4.   Toiduohutusameti ettepaneku põhjal teeb komisjon pärast huvitatud ettevõtja ja/või muude huvitatud isikutega konsulteerimist otsuse, milline teave peab jääma konfidentsiaalseks, ning teatab sellest vastavalt toiduohutusametile ja liikmesriikidele.

5.   Komisjon, toiduohutusamet ja liikmesriigid võtavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (11) vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse alusel saadud teabe vajalik konfidentsiaalsus, välja arvatud teave, mis tuleb avalikustada inimeste ja loomade tervise või keskkonna kaitsmiseks, kui asjaolud seda nõuavad.

6.   Lõigete 1–5 kohaldamine ei takista teabe vahetamist komisjoni, toiduohutusameti ja liikmesriikide vahel.

Artikkel 9

Edusammude jälgimine

Toiduohutusamet teavitab igal aastal detsembris komisjoni ja liikmesriike uue hindamise kava edusammudest.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2)  KOM(2007) 418 lõplik.

(3)  KOM(2001) 542 lõplik.

(4)  Food Additives in Europe 2000, Status of safety assessments of food additives presently permitted in the EU, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, TemaNord 2002:560.

(5)  Guidance on submissions for food additive evaluations by the Scientific Committee on Food. Arvamus on esitatud 11. juulil 2001. aastal. SCF/CS/ADD/GEN/26 final.

(6)  EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3.

(7)  EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13.

(8)  EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1.

(9)  Avaldatud toidu teaduskomitee 11. juuli 2001. aasta arvamuses. SCF/CS/ADD/GEN/26 lõplik.

(10)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(11)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

---

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/28

---

KOMISJONI MÄÄRUS, (EL) nr 258/2010,

25. märts 2010,

millega kehtestatakse impordi eritingimused Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi suhtes pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastatuse ohu tõttu, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/352/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 lõikes 1 on sätestatud võimalus võtta vastu asjakohased kiireloomulised meetmed seoses kolmandast riigist imporditud toidu ja söödaga, et kaitsta inimeste või loomade tervist või keskkonda, kui riski ei saa rahuldavalt juhtida liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)	2007. aasta juulis leiti ELis teatavatest Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi partiidest suures koguses pentaklorofenooli ja dioksiine. Niisugune saastumine ohustab rahva tervist Euroopa Liidus, kui ei võeta meetmeid, et vältida pentaklorofenooli ja dioksiinide esinemist guarkummis.

(3)

Vastuseks pentaklorofenooli ja dioksiinide suurte koguste leidmisele korraldas Euroopa Komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet (FVO) 2007. aasta oktoobris kiireloomulise kontrollkäigu Indiasse. Eesmärk oli koguda teavet võimaliku saasteallika kohta ja hinnata India ametiasutuste võetud kontrollimeetmeid saastumise taasesinemise vältimiseks. Kontrollikomisjon leidis, et saastumise põhjuste kohta ei ole piisavalt tõendeid ning et India ametiasutuste läbi viidud uurimine ei olnud järelduste tegemiseks piisav. Arvestades naatriumpentaklorofenaadi kättesaadavust ja selle kasutust guarkummi tööstuses ning asjaolu, et tööstusharu on suures ulatuses isereguleeruv, ei olnud kehtivad kontrollimeetmed piisavad tagamaks, et saastumine enam ei kordu.

(4)

Seepärast on komisjoni 29. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/352/EÜ (millega kehtestatakse eritingimused Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi kohta, kuna see võib olla saastunud pentaklorofenooli ja dioksiinidega) (2) ette nähtud, et igale Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi ning selliste liittoiduainete ja söödasegude saadetisele, mis sisaldab vähemalt 10 % guarkummit, peab olema lisatud analüüsi originaalaruanne, mille on kinnitanud labori asukohariigi pädeva asutuse esindaja ning millega tõendatakse, et toode ei sisalda pentaklorofenooli rohkem kui 0,01 mg/kg. Selleks et kontrollida, kas pentaklorofenooli piirmäära 0,01 mg/kg ei ole ületatud, peavad liikmesriikide pädevad asutused võtma proove ja analüüsima 5 % kõnealuste toodete saadetistest. Ühenduse referentlabor söödas ja toidus sisalduvate dioksiinide ja PCBde jaoks on läbi viinud uuringu pentaklorofenooli ja dioksiinide omavahelise korrelatsiooni kohta Indiast pärit saastunud guarkummis. Uuringust võib järeldada, et guarkummi, mille pentaklorofenooli sisaldus on alla 0,01 mg/kg, ei sisalda ülemäärases koguses dioksiine.

(5)	2009. aasta oktoobris tegi FVO uue kontrollkäigu, et hinnata India ametiasutuste kehtestatud kontrollimeetmeid guarkummi saastumise vältimiseks pentaklorofenooli ja dioksiinidega ning 2007. aasta oktoobris toimunud kontrollkäigu soovituste järgimiseks.

(6)

Kõnealuse kontrollkäigu jooksul avastati mitu tõsist puudust. Indias ei ole pentaklorofenooli kasutamine tööstuses selgelt reguleeritud ning kontrollkäigu ajal ei esitatud tõendeid, et pentaklorofenooli tootmise või müügi peatamiseks oleks võetud mingeid meetmeid. Proove võtab eksportiv eraettevõtja ning puudub igasugune ametlik järelevalve. Ligikaudu 2,5 % analüüsitud proovide puhul teatati labori avastatud mittevastavustest kõnealusele ettevõtjale, kuid ei teatatud sellest pädevale ametiasutusele. Kuna pädeval asutusel puudus teave kõnealuste mittevastavuste kohta, ei võetud mittevastavate partiide suhtes mingeid meetmeid.

(7)

Tulemused näitavad, et guarkummi saastatust pentaklorofenooli ja/või dioksiinidega ei saa vaadelda kui üksikjuhtu ning ainult heakskiidetud eralabori tehtud üksikasjalikud analüüsid takistasid saastunud toote edasist eksporti Euroopa Liitu. Võttes arvesse, et kontrollisüsteemi ei ole parandatud, tuleb võimalike ohtude vähendamiseks võtta täiendavaid meetmeid.

(8)	Kuna ei saa välistada, et Indiast pärit guarkummit eksporditakse ELi läbi kolmandate riikide, on asjakohane näha ette, et pentaklorofenooli sisaldust kontrollitaks pisteliselt ka muudest riikidest kui India saadetud guarkummis.

(9)	Seepärast tuleks otsust 2008/352/EÜ vastavalt muuta. Võttes arvesse kõnealuste muudatussätete laadi, mida kohaldatakse otse ja mis on täiel määral siduvad, on asjakohane asendada kõnealune otsus määrusega.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	guarkummi suhtes, mis kuulub CN-koodi 1302 32 90 alla ning on pärit või saadetud Indiast ja on ette nähtud loomade või inimeste toiduks;

b)	toidu ja sööda suhtes, mis sisaldavad vähemalt 10 % Indiast pärit või sealt saadetud guarkummit.

Artikkel 2

Sertifitseerimine

1.   Artiklis 1 nimetatud toodete iga saadetistega, mis on ette nähtud impordiks, peavad olema kaasas järgmised dokumendid:

a)	lisas esitatud terviseohutuse sertifikaat, millega tõendatakse, et imporditud toode ei sisalda pentaklorofenooli rohkem kui 0,01 mg/kg ning

b)

analüüsiaruanne, mille on välja andnud labor, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 söödas ja toidus sisalduva pentaklorofenooli analüüsimiseks ning milles on esitatud proovivõtu- ja analüüsitulemused pentaklorofenooli sisalduse kohta, analüüsitulemuste mõõtemääramatus ning analüüsimeetodi avastamispiir ja kvantifitseerimispiir.

2.   Sertifikaadile, millega on kaasas analüüsiaruanne, kirjutab alla India kaubandus- ja tööstusministeeriumi volitatud esindaja ning sertifikaadi kehtivusaeg on kuni neli kuud alates selle väljastamise kuupäevast.

3.   Lõike 1 punktis b osutatud analüüsideks võtab India pädev asutus saadetisest proovi vastavalt komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiivile 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (3). Ekstraheerimine enne analüüsi teostatakse hapestatud lahustiga. Analüüs teostatakse vastavalt QuEChERS meetodi muudetud versioonile, mis on esitatud ühenduse pestitsiidijääkide referentlaborite veebilehel, (4) või vastavalt muule samavõrd usaldusväärsele meetodile.

Artikkel 3

Identifitseerimine

Artiklis 1 nimetatud toodete iga saadetis märgistatakse koodiga, mis on märgitud terviseohutuse sertifikaadil, proovivõtu ja analüüside tulemusi sisaldaval analüüsiaruandel ja saadetisega kaasas olevatel äridokumentidel. Sama koodiga tähistatakse saadetise iga kott või muu pakend.

Artikkel 4

Eelteatis

Sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad teatavad artikli 5 lõikes 4 osutatud kontrollile ette artiklis 1 nimetatud toodete iga saadetise eeldatava saabumise kuupäeva ja kellaaja

Artikkel 5

Ametlik kontroll

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teostavad artiklis 1 nimetatud toodete saadetiste dokumentide, päritolu ja füüsilise kontrolli, sealhulgas laborianalüüsid.

2.   Identsus- ja füüsilist kontrolli, sealhulgas proovivõtte ja analüüse pentaklorofenooli sisalduse kontrollimiseks tehakse vähemalt 5 % selliste saadetiste puhul.

3.   Saadetisi hoitakse ametliku kontrolli all maksimaalselt 15 tööpäeva, kuni saabuvad laborianalüüside vastused.

4.   Lõikes 1 osutatud kontrollimisi tehakse kontrollpunktides, mille liikmesriigid on selleks otstarbeks määranud.

5.   Liikmesriigid teevad kontrollpunktide nimekirja avalikkusele kättesaadavaks ja edastavad selle komisjonile.

6.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad pistelist füüsilist kontrolli, sealhulgas proovivõtte ja analüüse pentaklorofenooli sisalduse kontrollimiseks guarkummis, mis on saadetud muudest riikidest kui India.

Artikkel 6

Saadetise jagamine osadeks

Saadetisi ei jagata osadeks enne, kui ametlik kontrollimine on lõpetatud. Kui saadetis on jagatud osadeks, peab osadeks jagatud saadetise iga osaga, kuni selle vabasse ringlusse laskmiseni, olema kaasas artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud terviseohutuse sertifikaadi tõestatud koopia.

Artikkel 7

Kulud

Kõik artikli 5 lõikes 1 osutatud ametlikest kontrollidest tulenevad kulud, sealhulgas proovivõtu, analüüside, ladustamise ja nõuetele mittevastavuse tõttu võetud meetmete eest kannab toidu- ja söödakäitleja.

Artikkel 8

Vabasse ringlusse laskmine

Saadetiste vabasse ringlusse laskmiseks peab toidu- ja söödakäitleja või tema esindaja esitama tolliasutustele tõendi, et

a)	artikli 5 lõikes 1 osutatud ametlik kontroll on tehtud ja

b)	füüsilise kontrollimise tulemused (kui kõnealune kontrollimine on ette nähtud) on soodsad.

Artikkel 9

Nõuetele mittevastavad tooted

Ükski toode, milles on artikli 5 kohase kontrolli tulemusena ja mõõtemääramatust arvesse võttes leitud pentaklorofenooli rohkem kui 0,01 mg/kg, ei tohi sattuda toiduahelasse. Nõuetele mittevastavad tooted kõrvaldatakse ohutult, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (5) artiklile 19.

Artikkel 10

Aruanded

Liikmesriigid teatavad komisjonile toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu kõigist saadetistest, mis mõõtemääramatust arvesse võttes sisaldavad pentaklorofenooli rohkem kui 0,01 mg/kg.

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kolme kuu järel aruande artikli 5 lõikes 1 osutatud kontrollide kõigi analüüsitulemuste kohta. Kõnealune aruanne esitatakse igale kvartalile järgneval kuul.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2008/352/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 12

Üleminekusätted

Erandina artikli 2 lõikest 1 annavad liikmesriigid loa artiklis 1 nimetatud toodete saadetistele, kui saadetis on lähetatud päritoluriigist enne 1. aprilli 2010 ja sellega on kaasas otsuse 2008/352/EÜ kohane analüüsiaruanne.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast.

---

(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  ELT L 117, 1.5.2008, lk 42.

(3)  EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30.

(4)  http://www.crl-pesticides.eu/library/docs/srm/QuechersForGuarGum.pdf

(5)  ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 259/2010,

25. märts 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Colline Pontine” (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Colline Pontine” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 197, 21.8.2009, lk 14.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/34

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 260/2010,

25. märts 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga” (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 197, 21.8.2009, lk 10.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/36

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 261/2010,

25. märts 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) (2) artikli 67 lõikega 3 koosnevad Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet”) tulud ühenduse toetusest ning tasudest ja lõivudest, mida ettevõtted on maksnud. Määruses (EÜ) nr 297/95 on sätestatud nimetatud lõivude kategooriad ja tasemed.

(2)	Määruse (EÜ) nr 297/95 artiklis 12 on nõutud, et ravimiameti lõive tuleb igal aastal inflatsioonimäärast lähtuvalt ajakohastada.

(3)	Seega tuleks nimetatud lõivud 2009. aasta inflatsioonimäärast lähtudes ajakohastada. Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) avaldatud andmeil oli liidu inflatsioonimäär 2009. aastal 1 %.

(4)	Lihtsuse mõttes tuleks kohandatud lõivutasemed ümardada lähima 100 euroni.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 297/95 vastavalt muuta.

(6)	Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat määrust kohaldada kehtivate taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2010.

(7)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 297/95 artikliga 12 peab ajakohastus jõustuma 1. aprillist 2010. Seetõttu on vaja, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning et seda kohaldataks alates nimetatud kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 297/95 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt. a) Lõiget 1 muudetakse järgmiselt: i) punkti a muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „251 600 eurot” summaga „254 100 eurot”; — teises lõigus asendatakse summa „25 200 eurot” summaga „25 500 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”; ii) punkti b muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „97 600 eurot” summaga „98 600 eurot”; — teises lõigus asendatakse summa „162 600 eurot” summaga „164 200 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „9 700 eurot” summaga „9 800 eurot”; — neljandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”; iii) punkti c muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „75 500 eurot” summaga „76 300 eurot”; — teises lõigus asendatakse tekst „18 900 kuni 56 600 eurot” tekstiga „19 100 kuni 57 200 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”. b) Lõiget 2 muudetakse järgmiselt: i) punkti a esimest lõiku muudetakse järgmiselt: — summa „6 300 eurot” asendatakse summaga „6 400 eurot”; ii) punkti b muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „75 500 eurot” summaga „76 300 eurot”; — teises lõigus asendatakse tekst „18 900 kuni 56 600 eurot” tekstiga „19 100 kuni 57 200 eurot”. c) Lõikes 3 asendatakse summa „12 500 eurot” summaga „12 600 eurot”. d) Lõikes 4 asendatakse summa „18 900 eurot” summaga „19 100 eurot”. e) Lõikes 5 asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”. f) Lõiget 6 muudetakse järgmiselt: i) esimeses lõigus asendatakse summa „90 200 eurot” summaga „91 100 eurot”; ii) teises lõigus asendatakse tekst „22 500 kuni 67 600 eurot” tekstiga „22 700 kuni 68 300 eurot”.

2)	Artiklis 4 asendatakse summa „62 800 eurot” summaga „63 400 eurot”.

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt. a) Lõiget 1 muudetakse järgmiselt: i) punkti a muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „125 800 eurot” summaga „127 100 eurot”; — teises lõigus asendatakse summa „12 500 eurot” summaga „12 600 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”; — neljandat lõiku muudetakse järgmiselt: — summa „62 800 eurot” asendatakse summaga „63 400 eurot”; — summa „6 300 eurot” asendatakse summaga „6 400 eurot”; ii) punkti b muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „62 800 eurot” summaga „63 400 eurot”; — teises lõigus asendatakse summa „106 300 eurot” summaga „107 400 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „12 500 eurot” summaga „12 600 eurot”; — neljandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”; — viiendat lõiku muudetakse järgmiselt: — summa „31 400 eurot” asendatakse summaga „31 700 eurot”; — summa „6 300 eurot” asendatakse summaga „6 400 eurot”; iii) punkti c muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „31 400 eurot” summaga „31 700 eurot”; — teises lõigus asendatakse tekst „7 800 kuni 23 500 eurot” tekstiga „7 900 kuni 23 700 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”. b) Lõiget 2 muudetakse järgmiselt: i) punktis a asendatakse tekst „6 300 eurot” tekstiga „6 400 eurot”; ii) punkti b muudetakse järgmiselt: — esimeses lõigus asendatakse summa „37 700 eurot” summaga „38 100 eurot”; — teises lõigus asendatakse tekst „9 400 kuni 28 300 eurot” tekstiga „9 500 kuni 28 600 eurot”; — kolmandas lõigus asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”. c) Lõikes 3 asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”. d) Lõikes 4 asendatakse summa „18 900 eurot” summaga „19 100 eurot”. e) Lõikes 5 asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”. f) Lõiget 6 muudetakse järgmiselt: i) esimeses lõigus asendatakse summa „30 100 eurot” summaga „30 400 eurot”; ii) teises lõigus asendatakse tekst „7 500 kuni 22 500 eurot” tekstiga „7 600 kuni 22 700 eurot”.

4)	Artiklis 6 asendatakse summa „37 700 eurot” summaga „38 100 eurot”.

5)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: a) esimeses lõigus asendatakse summa „62 800 eurot” summaga „63 400 eurot”; b) teises lõigus asendatakse summa „18 900 eurot” summaga „19 100 eurot”.

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt. a) Lõiget 1 muudetakse järgmiselt: i) teises lõigus asendatakse summa „75 500 eurot” summaga „76 300 eurot”; ii) kolmandas lõigus asendatakse summa „37 700 eurot” summaga „38 100 eurot”; iii) neljandas lõigus asendatakse tekst „18 900 kuni 56 600 eurot” tekstiga „19 100 kuni 57 200 eurot”; iv) viiendas lõigus asendatakse tekst „9 400 kuni 28 300 eurot” tekstiga „9 500 kuni 28 600 eurot”. b) Lõiget 2 muudetakse järgmiselt: i) teises lõigus asendatakse summa „251 600 eurot” summaga „254 100 eurot”; ii) kolmandas lõigus asendatakse summa „125 800 eurot” summaga „127 100 eurot”; iii) viiendas lõigus asendatakse tekst „2 700 kuni 216 800 eurot” tekstiga „2 700 kuni 219 000 eurot”; iv) kuuendas lõigus asendatakse summa „108 500 eurot” summaga „109 600 eurot”. c) Lõikes 3 asendatakse summa „6 300 eurot” summaga „6 400 eurot”.

Artikkel 2

Käesolevat määrust ei kohaldata kehtivate taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2010.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2010.

---

(1)  EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1.

(2)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/40

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 262/2010,

24. märts 2010,

millega 122. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, 27. mai 2002 millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1 (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

10. märtsil 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe füüsilise isiku ja kaks juriidilist isikut või üksust nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. 11. märtsil 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada kõnealusesse loetellu kaks füüsilist isikut ja muuta loetellu kantud kuue füüsilise isiku ja ühe juriidilise isiku andmeid.

(3)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2)  Artikkel 7a lisati määrusega (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/44

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 263/2010,

25. märts 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. märtsil 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/46

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 264/2010,

25. märts 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 253/2010 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. märtsil 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 79, 25.3.2010, lk 11.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/48

---

NÕUKOGU OTSUS 2010/179/ÜVJP,

11. märts 2010,

SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Väike-ja kergrelvade ülemäärane ja kontrollimatu kogunemine ja levik on vähendanud julgeolekut Kagu-Euroopas, teravdades konfliktiolukorda selles piirkonnas ja raskendades konfliktijärgset rahu taastamist, seades seega tõsiselt ohtu rahu ja julgeoleku nimetatud piirkonnas.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 15.–16. detsembril 2005. aastal vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „väike- ja kergrelvi käsitlev ELi strateegia”), milles kehtestatakse suunised ELi tegevusteks väike- ja kergrelvade valdkonnas.

(3)

Väike- ja kergrelvi käsitlevas ELi strateegias sätestatakse muude eesmärkide hulgas tõhusa mitmepoolsuse edendamine, et luua kas rahvusvahelisi, piirkondlikke või ELi ja selle liikmesriikide siseseid mehhanisme, seismaks vastu väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumisele ja destabiliseerivale levikule. Väike- ja kergrelvi käsitlevas ELi strateegias määratletakse Lääne-Balkan ühe piirkonnana, mis on kõige enam mõjutatud relvade ebaseaduslikust kaubandusest ja ülemäärasest kogunemisest.

(4)

ÜRO arenguprogrammi (UNDP) ja endise Kagu-Euroopa stabiilsuspakti (alates 2008. aastast piirkondlik koostöönõukogu) egiidi all loodi Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvakontrolli keskus (edaspidi „SEESAC”). SEESAC asub Belgradis ja sellesse kuulub tehnilise abi üksus, mis toetab mitmeid piirkondliku ja riikliku tasandi operatiivtoiminguid.

(5)	SEESACi tegevuste eesmärkideks on muu hulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona leviku ja ülemäärase kogunemise ärahoidmine kogu Kagu-Euroopas. SEESAC pöörab erilist tähelepanu relvade üle piiri toimetamise konkreetseid tahke käsitlevate piirkondlike projektide väljatöötamisele.

(6)

EL toetas varem SEESACi nõukogu 21. oktoobri 2002. aasta otsuse 2002/842/ÜVJP kaudu, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist ja mida on laiendatud ja muudetud nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsusega 2003/807/ÜVJP ja nõukogu 22. novembri 2004. aasta otsusega 2004/791/ÜVJP. Kõnealuste otsuste rakendamisele on nõukogu andnud positiivse hinnangu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   EL püüab edendada rahu ja julgeolekut Lääne-Balkani piirkonnas, toetades tõhusal mitmepoolsusel põhinevat lähenemist ja asjaomaseid piirkondlikke algatusi, mille eesmärk on vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levikust ja ülemäärasest kogunemisest tulenevat ohtu rahule ja julgeolekule.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks toetab EL SEESACi projekti, mille eesmärk on vähendada väike- ja kergrelvadest tulenevat ohtu julgeolekule Lääne-Balkani piirkonnas. ELi toetatavatel tegevustel on järgmised konkreetsed eesmärgid:

—	relvade ja laskemoona ohtlike ja ebastabiilsete varude haldamise ja julgeoleku parandamine;

—	relvade ja laskemoona kättesaadavate varude vähendamine hävitamise teel;

—	väike- ja kergrelvade kontrolli tugevdamine rahvusvaheliste ja riiklike relvade märgistamise ja päritolu kindlakstegemise vahendite rakendamise kaudu Lääne-Balkani riikides ning relvade registreerimise protsessi parandamine. Projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti rakendab tehniliselt SEESAC. SEESAC täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja SEESACiga kokku vajalikud korraldused.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti rakendamiseks on 1 600 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNDPga (kes esindab SEESACi) rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et SEESAC tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest SEESACi koostatavate korrapäraste aruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal teeb nõukogu hindamise. Komisjon esitab aruande projekti rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuud pärast artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimist või kuus kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole rahastamislepingut sõlmitud.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

---

26.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/52

---

KOMISJONI OTSUS,

25. märts 2010,

millega muudetakse otsust 2008/911/EÜ, millega kehtestatakse traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 1867 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/180/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 16f,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on 6. novembril 2008. aastal sõnastanud taimsete ravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Mentha x piperita L. võib pidada taimseks aineks, valmistiseks või nende seguks direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses ning ta vastab selles direktiivis sätestatud nõuetele.

(2)	Seega on asjakohane kanda Mentha x piperita L. komisjoni otsusega 2008/911/EÜ (2) kehtestatud traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetellu.

(3)	Et vältida kattumist ja võimalikke vasturääkivusi otsuse 2008/911/EÜ lisade ja artiklite 1 ja 2 vahel, on asjakohane kustutada nendest artiklitest viited ühele ainele.

(4)	Seepärast tuleks otsust 2008/911/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/911/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 I lisaga kehtestatakse traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu. Artikkel 2 I lisas loetletud taimsete ainete näidustused, ettenähtud tugevus ja annustamine, manustamisviis ja muu teave, mis on vajalik taimse aine ohutuks kasutamiseks traditsioonilise ravimina, on sätestatud II lisas.”

2)	I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(2)  ELT L 328, 6.12.2008, lk 42.

---

---