6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud preparaadile loa andmiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb metioniini hüdroksüanaloogi mangaankelaadi lubamist broilerkanade söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) otsustas oma 15. septembri 2009. aasta arvamuses (2) ja 15. aprilli 2008. aasta arvamuses, (3) et metioniini hüdroksüanaloog tsinkkelaat ei avalda broilerite söödalisandina kahjulikku mõju loomatervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale. 15. aprilli 2008. aasta arvamuse kohaselt võib seda preparaati pidada bioloogiliselt kättesaadava mangaani allikaks ja see vastab broilerkanadele ettenähtud toiteaineliste lisandite kriteeriumidele. Toiduohutusamet soovitas asjakohaseid meetmeid kasutajate ohutuseks. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/4

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine (2).

(2)

Komisjoni 26. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1200/2005, mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist, anti ajutine luba tahke kaaliumdiformiaadi kasutamiseks söödalisandina kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ (3). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see söödalisand hiljem olemasoleva tootena ühenduse söödalisandite registrisse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel ja koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud selle söödalisandi uuesti hindamise taotlus, milles taotletakse kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) leidis oma 15. septembri 2009. aasta arvamuses, (4) et kõnealune söödalisand ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ja et söödalisandi kasutamine parandab loomade tootlikkust. Toiduohutusameti arvamuses soovitatakse kasutajate ohutuseks asjakohaseid meetmeid. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Kõnealuse söödalisandi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Seetõttu tuleb määrusest (EÜ) nr 1200/2005 välja jätta seda preparaati käsitlevad sätted.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/7

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 4. aprillil 2006 komisjoni taotlusel vastu ajakohastatud teadusliku arvamuse ohratoksiin A sisalduse kohta toidus, (3) võttes arvesse uut teaduslikku teavet, ning määras lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (TWI) 120 ng kehamassi kilogrammi kohta.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1881/2006 on ette nähtud, et EFSA viimasest teaduslikust arvamusest lähtudes hinnatakse vajadust sätestada ohratoksiin A piirnormid toidus, näiteks kuivatatud puuviljas (välja arvatud rosinad), kakaos ja kakaotoodetes, vürtsides, lihatoodetes, toorkohvis, õlles ja lagritsas, ning vaadatakse läbi kehtivad piirnormid, eelkõige rosinates ja viinamarjamahlas sisalduva ohratoksiin A osas.

(4)

EFSA vastu võetud arvamuse kohaselt on kehtivad piirnormid asjakohased inimeste tervise kaitsmiseks ning need tuleb seetõttu säilitada. Seoses toiduga, mida määrus (EÜ) nr 1881/2006 veel ei hõlma, peeti inimeste tervise kaitsmiseks vajalikuks ja asjakohaseks kehtestada ohratoksiin A piirnormid sellises toidus, mis on ohratoksiin A peamiseks allikaks (kas kogu elanikkonnale, elanikkonna riskigruppidele või elanikkonna olulisele osale), ning sellises toidus, mis ei ole tingimata ohratoksiin A peamiseks allikaks, kuid milles ohratoksiin A sisaldus on väga suur. Seepärast on asjakohane kehtestada neil juhtudel piirnormid, et vältida väga saastunud toodete sattumist toiduahelasse.

(5)

Lähtudes olemasolevast teabest, ei ole inimeste tervise kaitsmiseks vaja kehtestada ohratoksiin A piirnormi kuivatatud puuviljadele (välja arvatud rosinad), kakaole ja kakaotoodetele, lihatoodetele (sealhulgas söödav rups ja veretooted) ning liköörveinile, sest need ei ole ohratoksiin A peamisteks allikateks ning ohratoksiini A on kõnealustest toodetest leitud harva. Ohratoksiin A sisaldust toorkohvis ja õlles kontrollitakse juba tootmisahela asjakohasemal tasandil (röstitud kohvis ja linnastes).

(6)

Mitmel korral on ohratoksiin A väga suurt sisaldust täheldatud vürtsides ja lagritsas. Seepärast on asjakohane kehtestada ohratoksiin A piirnormid vürtside ja lagritsa suhtes.

(7)

Hiljutiste tõendite kohaselt ei ole teatavates peamistes vürtse tootvates ja Euroopa Liitu eksportivates riikides võetud tõkestavaid meetmeid ja puudub ametlik kontroll ohratoksiin A sisalduse kontrollimiseks vürtsides. Selleks et kaitsta inimeste tervist, on asjakohane kehtestada viivitamata ohratoksiin A piirnorm vürtsidele. Selleks et tootjariigid saaksid võtta tõkestavaid meetmeid ilma, et need häiriksid oluliselt kauplemist, kehtestatakse enne hea tava kohaldamisel saavutatava piirnormi kehtestamist piiratud ajavahemikuks kiiresti rangem piirnorm. Enne rangema piirnormi kehtestamist on asjakohane hinnata, millist ohratoksiin A taset on võimalik saavutada maailma eri tootmispiirkondades head tava järgides.

(8)

On asjakohane jätkata ohratoksiin A sisalduse kontrollimist toidus, mille suhtes ei ole piirnorme kehtestatud, ning kui korduvalt tuvastatakse ohratoksiin A tavatult suur sisaldus, tuleks vajaduse korral kehtestada sellise toidu suhtes ohratoksiin A piirnormid.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Punkt 2.2.11 asendatakse järgmisega:

2)

Lisatakse järgmine joonealune märkus:

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/9

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/11

(1)

Komisjoni otsustega 2008/396/EÜ (2) ja 2009/87/EÜ (3) on kontrollitud ja heaks kiidetud kõigi 2007. eelarveaastal rahastatud makseasutuste, v.a Kreeka makseasutuse „OPEKEPE”, Itaalia makseasutuse „ARBEA”, Malta makseasutuse „MRAE”, Portugali makseasutuste „IFADAP” ja „IFAP” ning Soome makseasutuse „MAVI” raamatupidamisarvestused.

(2)

Pärast uute andmete esitamist ning lisakontrolli võib komisjon nüüd vastu võtta otsuse Kreeka makseasutuse „OPEKEPE”, Malta makseasutuse „MRAE”, Portugali makseasutuste „IFADAP” ja „IFAP” ning Soome makseasutuse „MAVI” raamatupidamisarvestuse õigsuse, täielikkuse ja täpsuse kohta.

(3)

Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (4) artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad määratakse kindlaks, lahutades asjaomasel eelarveaastal, st 2007. eelarveaastal tehtud vahemaksed samaks aastaks lõike 1 kohaselt kinnitatud kuludest. Need summad tuleb lahutada raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmisele järgneva teise kuu kuludega seotud vahemaksetest või liita kõnesolevatele vahemaksetele.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 5 kaetakse 50 % eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest asjaomase liikmesriigi poolt ja 50 % ühenduse eelarvest, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Kõnealuse määruse artikli 32 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tõttu algatatud tagasinõudmismenetluste seisu kohta. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamise kohta seoses tagasinõutavate summadega on sätestatud määruses (EÜ) nr 885/2006. Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud näidistabelid 1 ja 2, mille liikmesriigid peavad 2008. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja ja kaheksa aasta jooksul. See otsus ei mõjuta nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 8.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 6 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui see otsus tehakse nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub riigisisese kohtu kaudu, kaetakse eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 100 % ühenduse eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 3 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ühenduse eelarvest. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt kõnealuse määruse artikli 32 lõikele 8.

(6)

Asjaomaste makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel peab komisjon võtma arvesse asjaomastelt liikmesriikidelt otsuste 2008/396/EÜ ja 2009/87/EÜ põhjal juba kinnipeetud summasid.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 2 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastuvõetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/14

(1)

Komisjoni otsusega 2006/210/EÜ (1) loodud kõrgetasemeline liikmesriikide õigusloomeekspertide rühm (edaspidi „rühm”) on liikmesriikide parema õigusliku reguleerimise valdkonna ekspertide nõustamisrühm.

(2)

Komisjoni president on märkinud, et parem õiguslik reguleerimine jääb komisjoni poliitilise tegevuskava (2) tähtsaks osaks.

(3)

Foorum parema õigusliku reguleerimise küsimuste arutamiseks ja parema õigusliku reguleerimise küsimuste alase koostöö edendamine liikmesriikide vahel mängivad olulist rolli nimetatud tegevuskava täitmises.

(4)

Seepärast tuleks rühma volitusi pikendada kolme aasta võrra.

(5)

Otsust 2006/210/EÜ tuleks vastavalt täiendada.

(6)

Selleks et rühmal oleks võimalik tööd jätkata, peaks käesolev otsus jõustuma 1. jaanuarist 2010,

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/15

(1)

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada anda kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevad auditeerimise töödokumendid või muud dokumendid üle kolmanda riigi pädevatele asutustele üksnes juhul, kui komisjon on tunnistanud kõnealused asutused adekvaatseks ning kui kõnesolevad asutused ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teevad vastastikust koostööd.

(2)

Kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevate auditeerimise töödokumentide või muude asjakohaste dokumentide üleandmine kolmanda riigi pädevatele asutustele on avaliku huvi seisukohalt oluline ja on seotud sõltumatu avaliku järelevalve teostamisega. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriikide pädevad asutused kõnealused dokumendid üle andma üksnes sel eesmärgil, et asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused saaksid täita oma ülesandeid seoses audiitorite ja audiitorettevõtete avaliku järelevalve, nende kvaliteedi välise tagamise ning nende uurimisega.

(3)

Kõnealuse direktiivi alusel teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (2). Seega, kui kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevate auditeerimise töödokumentide või muude dokumentide üleandmisega kolmandate riikide pädevatele asutustele kaasneb isikuandmete avalikustamine, tuleks avalikustamisel alati järgida direktiivi 95/46/EÜ sätteid. Liikmesriigid peaksid tagama, et kolmandate riikide pädevad asutused omakorda ei avalikustaks isikuandmeid ilma asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste eelneva nõusolekuta. Käesoleva otsuse suhtes on konsulteeritud Euroopa andmekaitseinspektoriga.

(4)

Kolmanda riigi pädevate asutuste adekvaatsuse hindamisel tuleks lähtuda direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 36 sätestatud koostöönõuetest või põhiolemuselt samaväärsetest tegevuslikest tulemustest. Eelkõige tuleks asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste adekvaatsuse hindamisel võtta arvesse nende pädevust, ametisaladuse lekitamise vastaseid kaitsemeetmeid, nende rakendatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju ning õigusnormidest tulenevat võimalust teha koostööd liikmesriikide pädevate asutustega.

(5)

Kuna audiitorite ja audiitorettevõtete suhtes, kes tegutsevad ühenduse äriühingutes, mille väärtpaberid on noteeritud Kanada, Jaapani või Šveitsi turul või mis kuuluvad kõnealustes riikides konsolideeritud aruannet esitava kontserni koosseisu, kohaldatakse kõnealuste riikide seadusi, tuleks otsustada, kas liikmesriikide pädevad asutused võivad anda kõnesolevate riikide pädevatele asutustele üle auditeerimise töödokumente või muid kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevaid dokumente üksnes sel eesmärgil, et kõnealused asutused saaksid täita oma ülesandeid seoses audiitorite ja audiitorettevõtete avaliku järelevalve, nende kvaliteedi välise tagamise ning nende uurimisega.

(6)

Kanada, Jaapani ja Šveitsi pädevate asutuste adekvaatsust direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 tähenduses on hinnatud. Otsused kõnealuste asutuste adekvaatsuse kohta tuleks teha kõnesoleva hindamise alusel.

(7)

Kanada avaliku sektori aruandluse nõukogu (Canadian Public Accountability Board) on pädev teostama avalikku järelevalvet audiitorite ja audiitorettevõtete üle, väliselt tagama nende kvaliteedi ja neid uurima. Ta rakendab piisavaid kaitsemeetmeid ning keelab oma praegustel ja endistel töötajatel avalikustada konfidentsiaalset teavet mis tahes kolmandale isikule või asutusele ja karistab sellise avalikustamise eest. Kõnealune asutus kasutaks üleantud auditeerimisalaseid töödokumente või muid kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevaid dokumente üksnes audiitorite ja audiitorettevõtete avalikuks järelevalveks, nende kvaliteedi väliseks tagamiseks ning nende uurimiseks. Vastavalt Kanada õigusnormidele võib ta anda Kanada audiitorite või audiitorettevõtete käes olevad auditeerimise töödokumendid või muud dokumendid üle mis tahes liikmesriigi pädevatele asutustele. Sellest lähtuvalt tuleks Kanada avaliku sektori aruandluse nõukogu tunnistada adekvaatseks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 kohaldamisel.

(8)

Jaapani finantsteenuste agentuur (Financial Services Agency of Japan) ning sertifitseeritud audiitorite ja auditeerimise järelevalve nõukogu (Certified Public Accountants and Auditing Oversight Board) kui eespool nimetatud agentuuri allasutus on pädevad teostama avalikku järelevalvet audiitorite ja audiitorettevõtete üle, väliselt tagama nende kvaliteedi ja neid uurima. Käesolev otsus peaks hõlmama finantsteenuste agentuuri pädevust üksnes niivõrd, kuivõrd see on seotud audiitorite ja audiitorettevõtete uurimisega. Jaapani finantsteenuste agentuur ja Jaapani sertifitseeritud audiitorite ja auditeerimise järelevalve nõukogu rakendavad piisavaid kaitsemeetmeid ning keelavad oma praegustel ja endistel töötajatel avalikustada konfidentsiaalset teavet mis tahes kolmandale isikule või asutusele ja karistavad sellise avalikustamise eest ning kasutaksid üleantud auditeerimise töödokumente või muid kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevaid dokumente üksnes audiitorite ja audiitorettevõtete avalikuks järelevalveks, nende kvaliteedi väliseks tagamiseks ning nende uurimiseks. Vastavalt Jaapani õigusnormidele võivad nad anda Jaapani audiitorite või audiitorettevõtete käes olevad auditeerimise töödokumendid või muud dokumendid üle mis tahes liikmesriigi pädevatele asutustele. Sellest lähtuvalt tuleks Jaapani finantsteenuste agentuur ja Jaapani sertifitseeritud audiitorite ja auditeerimise järelevalve nõukogu tunnistada adekvaatseteks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 kohaldamisel.

(9)

Šveitsi föderaalne auditeerimise järelevalveasutus (The Federal Audit Oversight Authority of Switzerland) on pädev teostama avalikku järelevalvet audiitorite ja audiitorettevõtete üle, väliselt tagama nende kvaliteedi ja neid uurima. Ta rakendab piisavaid kaitsemeetmeid ning keelab oma praegustel ja endistel töötajatel avalikustada konfidentsiaalset teavet mis tahes kolmandale isikule või asutusele ja karistab sellise avalikustamise eest. Kõnealune asutus kasutaks üleantud auditeerimisalaseid töödokumente või muid kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevaid dokumente üksnes audiitorite ja audiitorettevõtete avalikuks järelevalveks, nende kvaliteedi väliseks tagamiseks ning nende uurimiseks. Vastavalt Šveitsi õigusnormidele võib ta anda Šveitsi audiitorite või audiitorettevõtete käes olevad auditeerimise töödokumendid või muud dokumendid üle mis tahes liikmesriigi pädevatele asutustele. Sellest lähtuvalt tuleks Šveitsi föderaalne auditeerimise järelevalveasutus tunnistada adekvaatseteks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 kohaldamisel.

(10)

Auditeerimise töödokumentide üleandmine peaks hõlmama käesoleva otsuse alusel adekvaatseks tunnistatud asutustele juurdepääsu võimaldamist kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevate auditeerimise töödokumentidele või muudele dokumentidele või nende üleandmist liikmesriikide pädevate asutuste eelneval nõusolekul ning kõnealustele adekvaatsetele asutustele juurdepääsu võimaldamist sellistele dokumentidele või nende üleandmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Sellest tulenevalt ei tohiks kohustuslikku auditit läbiviivatel audiitoritel ja audiitorettevõtetel olla õigust võimaldada kõnealustele asutustele juurdepääsu auditeerimise töödokumentidele või muudele kohustuslikku auditit läbiviivate audiitorite või audiitorettevõtete käes olevatele dokumentidele ega anda üle nimetatud dokumente muudel tingimustel (näiteks kohustuslikku auditit läbiviiva audiitori, audiitorettevõtte või klientettevõtja nõusolekul) kui nendel, mis on sätestatud käesolevas otsuses ja direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47.

(11)

Käesolev otsus ei tohiks piirata sellise koostöökorra kohaldamist, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ) (3) artikli 25 lõikes 4.

(12)

Kuna käesolev otsus tehakse üleminekuperioodil, mis on antud teatavatele kolmandate riikide audiitoritele ja audiitorettevõtetele komisjoni 29. juuli 2008. aasta otsusega 2008/627/EÜ, mis käsitleb teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste auditeerimistegevuse üleminekuaega, (4) ei tohiks käesolev otsus piirata samaväärsust käsitlevaid lõplikke otsuseid, mille komisjon võib vastu võtta direktiivi 2006/43/EÜ artikli 46 alusel.

(13)

Käesoleva otsuse eesmärk on toetada tõhusat koostööd liikmesriikide ning Kanada, Jaapani ja Šveitsi pädevate asutuste vahel, et võimaldada neil täita oma ülesandeid seoses avaliku järelevalve, välise kvaliteeditagamise ja uurimisega ning kaitsta samal ajal asjaomaste osapoolte õigusi. Liikmesriigid peavad komisjonile teatama kõnealuste asutuste koostöö korra, et komisjon saaks hinnata, kas koostöö vastab direktiivi 2006/43/EÜ artiklile 47.

(14)

Kanada, Jaapani ja Šveitsiga auditeerimise järelevalve alal tehtava koostöö lõppeesmärk on saavutada olukord, kus vastastikku usaldatakse üksteise järelevalvesüsteeme ja auditeerimise töödokumente antakse üle erandjuhul. Vastastikune usaldus põhineks ühenduse ja kõnealuste riikide audiitorjärelevalvesüsteemide samaväärsusel.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikli 48 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

The Canadian Public Accountability Board – Kanada avaliku sektori aruandluse nõukogu;

2)

The Financial Services Agency of Japan – Jaapani finantsteenuste agentuur;

3)

The Certified Public Accountants and Auditing Oversight Board of Japan – Jaapani sertifitseeritud audiitorite ja auditeerimise järelevalve nõukogu;

4)

The Federal Audit Oversight Authority of Switzerland – Šveitsi föderaalne auditeerimise järelevalveasutus.

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/18

(1)

Kui sõnniku kogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, nagu käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid. Komisjon võttis 8. detsembril 2005 vastu otsuse 2005/880/EÜ, (2) millega lubas Madalmaadel kasutada põllumajandusettevõtetes, kus on üle 70 % rohumaad, 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

(2)

Sellega tehtud erandi alla kuulus Madalmaades ligikaudu 25 000 põllumajandusettevõtet ja 900 000 hektarit maad ning seda kohaldati 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2009. Erandi tegemise põhjused olid järgmised:

(3)

Seetõttu leidis komisjon, et Madalmaade taotletud kogus ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui arvestatakse teatavate rangete tingimustega. Need tingimused hõlmasid väetamiskava väljatöötamist igale põllumajandusettevõttele, väetamismeetodite dokumenteerimist väetamisarvestuse abil, regulaarseid mullaanalüüse, rohukatet talvel pärast maisikasvatust, rohumaa kündmist käsitlevaid erisätteid, sõnniku laotamist alles pärast rohumaa kündi ning väetamise kohandamist vastavalt liblikõieliste taimede panusele. Nende sätete eesmärk oli tagada põllukultuuride vajadustele vastav väetamine, mille puhul vähendatakse ja hoitakse ära lämmastiku kadusid vette.

(4)

Et otsusega 2005/880/EÜ aastateks 2006–2009 antud erandi kohaldamine ei viiks tootmise intensiivistumiseni, tehti pädevatele ametiasutustele kohustuseks tagada, et nii lämmastiku kui ka fosfori suhtes ei ületaks sõnnikutoodang 2002. aasta taset vastavalt Madalmaade kolmandale riiklikule tegevuskavale.

(5)

Madalmaad on õigeaegselt edastanud otsuse 2005/880/EÜ artiklis 8 ja artiklis 10 osutatud kaardid ja aruanded.

(6)

14. juulil 2009 esitasid Madalmaad komisjonile taotluse erandi kehtivusaja pikendamiseks. Taotluses osutati üksikasjalikule põhjendusele ja neljanda nitraate käsitleva tegevuskava (2010–2013) heakskiitmisele Madalmaade Esindajatekojas. Kõnealuses neljandas tegevuskavas viidatakse (märkimisväärsele) edule, mida on saavutatud kooskõlas aastate 2006–2009 erandis sätestatud tingimustega ning silmas pidades edaspidiseid ülesandeid. See tegevuskava on jätkuks kolmandale tegevuskavale ja sisaldab tugevdatud meetmeid, sealhulgas rangemaid norme lämmastiku kasutamisel liivaste muldade puhul, rangemaid fosfori kasutamise norme, mis põhinevad mulla fosforisisaldusel ja pikematel väetise kasutamise keeluaegadel (3). Kõnealuste õiguslike meetmete eesmärk on toitainete ülekülluse edasine vähendamine ja vee kvaliteedi parandamine, kasutades selleks vajaduse korral tugevdatud meetmeid pärast aastaid 2010–2013.

(7)

Vee kvaliteedinäitajad viitavad põhjavee nitraadisisalduse ning pinnavee toitainesisalduse (k.a fosfor) jätkuvale vähenemisele, kusjuures kolmanda tegevuskava peamised tulemused peaksid avalduma alles järgnevatel aastatel.

(8)

Seire ja kontrolli tulemused näitavad, et aastatel 2006–2009 hõlmas erand ligikaudu 24 000 rohumaapõhist põllumajandusettevõtet, mis vastab ligikaudu 830 000 hektarile haritavale maale.

(9)

Et taotletud erandi kohaldamine ei viiks tootmise intensiivistumiseni, peaksid pädevad ametiasutused jätkuvalt tagama, et sõnnikutoodang ei ületaks 2002. aasta taset ei lämmastiku ega fosfori suhtes.

(10)

Tulemused, mida Madalmaad on praeguseks saavutanud, on kooskõlas otsuses 2005/880/EÜ sätestatud tingimustega.

(11)

Direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks ja neljanda tegevuskava elluviimiseks vajalik õigusraamistik on vastu võetud ning seda kohaldatakse taotletud erandi suhtes võrdselt.

(12)

Võttes arvesse meetmeid, mis Madalmaad on enda ülesandeks võtnud 2010.–2013. aasta tegevuskavas, leiab komisjon, et sõnnikukogus, mida Madalmaad taotlevad aastateks 2010–2013, ei takista direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui järgitakse samu rangeid tingimusi, mis on kehtestatud otsusega 2005/880/EÜ.

(13)

Otsuse 2005/880/EÜ kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2009.

(14)

Selleks et asjaomaste veisekasvatusettevõtete suhtes kohaldataks jätkuvalt erandit, on asjakohane pikendada otsuse 2005/880/EÜ kehtivust kuni 31. detsembrini 2013 samadel tingimustel, mis on sätestatud otsuse 2005/880/EÜ artiklites 4–10.

(15)

Komisjonile otsuse 2005/880/EÜ artikli 10 kohase aruande edastamise tähtaega tuleks siiski muuta ja viia kooskõlla otsuse 2005/880/EÜ artikli 8 kohase aruandekohustuse tähtajaga.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

1)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Tehakse Madalmaade 8. aprilli 2005. aasta kirjas taotletud erand, mille eesmärk on lubada kasutada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja alapunktis a ettenähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, ning pikendatakse kõnealust erandit 14. juuli 2009. aasta kirjas taotletud ajavahemikuks.”;

2)

artikli 10 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Aruanne edastatakse komisjonile igal aastal tegevusaastale järgneva aasta teises kvartalis.”;

3)

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse Madalmaade neljanda nitraate käsitleva tegevuskava raames kuni 31. detsembrini 2013.”

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/21

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Nimetatud määruse kohaselt peab iga liikmesriik vastavalt kõnealuse määruse III lisale igal aastal ellu viima TSE seireprogrammi. Need programmid peavad hõlmama vähemalt kindlaksmääratud vanuserühma kuuluvaid teatavaid veiste alampopulatsioone.

(2)

Kõnealuse määrusega on ka sätestatud, et liikmesriigid, kes suudavad teatavate kriteeriumide alusel tõendada epidemioloogilise olukorra paranemist riigis, võivad oma iga-aastased seireprogrammid läbi vaadata.

(3)

Komisjoni otsusega 2009/719/EÜ (2) on selle otsuse lisas loetletud liikmesriikidel lubatud oma iga-aastased seireprogrammid läbi vaadata. Kõnealuse otsusega on ka ette nähtud, et liikmesriikide programme tuleb kohaldada vähemalt kõikide üle 48 kuu vanuste teatavatesse alampopulatsioonidesse kuuluvate veiste suhtes.

(4)

Küpros esitas 2. oktoobril 2008 komisjonile taotluse oma iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamise kohta.

(5)

Toidu- ja Veterinaaramet tegi ajavahemikus 29. juunist 2009 kuni 3. juulini 2009 kontrollkäigu Küprosele, et kontrollida määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktis 7 sätestatud epidemioloogiliste kriteeriumide täitmist.

(6)

Kõnealuse kontrollkäigu tulemused kinnitasid, et Küpros rakendab määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) kaitsemeetmete eeskirju nõuetekohaselt. Lisaks sellele kontrolliti kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1b kolmandas lõigus sätestatud nõuete ja III lisa A peatüki I osa punktis 7 sätestatud kõikide epidemioloogiliste kriteeriumide täitmist ja leiti, et Küpros täidab neid.

(7)

Kogu kättesaadavast teabest lähtudes anti Küprose edastatud taotlusele selle iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamise kohta positiivne hinnang. Seega on asjakohane lubada Küprosel läbi vaadata oma iga-aastane seireprogramm ja sätestada kõnealuses liikmesriigis BSE suhtes kontrollitavate loomade uueks vanusepiiriks 48 kuud.

(8)

Otsuse 2009/719/EÜ lisa tuleks vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

6.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/23

(1)

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) on Maa seire algatus, mida juhib Euroopa Liit ja mida viiakse ellu partnerluses liikmesriikidega. Selle eesmärk on edendada uuendustegevuse, teadusuuringute ja tehnoloogilise arenguga seotud poliitika tööstusliku potentsiaali paremat kasutamist Maa seire valdkonnas ning osutada teabeteenuseid.

(2)

Selleks et saavutada GMESi eesmärk jätkusuutlikult, on vaja koordineerida GMESiga seotud mitme partneri tegevust ning välja töötada, luua ja tagada teenused ja seiresuutlikkus, mis vastavad kasutajate nõudmistele. Sel puhul võib komisjonil tekkida vajadus kasutada nõuandvasse kogusse kuuluvate asjatundjate teadmisi.

(3)

Oma teatises „Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): me hoolime oma planeedi turvalisusest” (1) teatas komisjon partnerite kogu asutamisest komisjoni aitamiseks GMESi üldisel koordineerimisel.

(4)

Seepärast on vaja moodustada eksperdirühm GMESi ja Maa seire alal ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur.

(5)

Eksperdirühm peaks aitama tagada kõigi partnerite GMESis osalemise koordineerimise, kasutades optimaalselt olemasolevaid võimalusi ja tehes kindlaks lüngad, mida tuleb käsitleda liidu tasandil. Rühm peaks aitama komisjoni Maa seire Euroopa programmi (GMES) ühtse rakendamise järelevalves. See peaks jälgima poliitika arengut ja võimaldama vahetada häid tavasid GMESi ja Maa seirega seoses.

(6)

Partnerite kogu peaks koosnema liikmesriikide esindajatest, kes on pädevad Maa seire, keskkonna ja julgeoleku sektoris. Esindajad peaks määrama see riiklik ametiasutus, kes asjaomases liikmesriigis vastutab Maa seire eest.

(7)

Kogu liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, ilma et see piiraks komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (2) lisas esitatud komisjoni turvaeeskirjade kohaldamist.

(8)

Kogu liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

(9)

Tuleks ette näha Euroopa Kosmoseagentuuri liikmete Norra ja Šveitsi osalemine eksperdirühma töös. Maa seirega seotud organisatsioonide esindajatel, eelkõige GMESi nõuandva kogu endistel liikmetel, peaks olema võimalik osaleda eksperdirühma kohtumistel vaatlejana.

(10)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks on otstarbekas määrata ajavahemik. Komisjon kaalub sobival ajal, kas seda ajavahemikku oleks soovitav pikendada,

1)

luua GMESiga seotud küsimustes koostöö liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahel, et aidata tagada liikmesriikide ja Euroopa Liidu meetmete koordineerimine GMESis osalemisel, kasutada optimaalselt olemasolevaid võimalusi ja teha kindlaks lüngad, mida tuleb käsitleda Euroopa tasandil;

2)

aidata komisjoni Maa seire Euroopa programmi (GMES) ühtse rakendamise järelevalves, mis hõlmab ka rahastamist teadusuuringute raamprogrammi raames, millega seoses abistab komisjoni nõukogu otsuse 2006/971/EÜ (4) artikli 8 kohaselt asutatud komitee, ja muudest ELi rahastamisallikatest, ning mille aluseks on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) GMESi kosmosevaldkonna programm, mille elluviimine toimub ESA Maa seire programmi juhatuse järelevalve all;

3)

aidata komisjoni Maa seire Euroopa programmi (GMES) rakendamise strateegilise raamistiku ettevalmistamises, sealhulgas: i) ELi programmitoimingute esialgne aastane ja mitmeaastane kavandamine; ii) esialgsed rakenduskavad; iii) GMESi meetmete kulude hindamine ja esialgne eelarvestrateegia ja iv) programmi kirjeldus ja osalemiseeskirjad;

4)

teha algust GMESi ja Maa seire kohta kogemuste ja heade tavade vahetamisega.