7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/3

(1)

Komisjoni 9. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2622/71 rukki Türgist importimise korra kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Komisjon võttis määrusega (EÜ) nr 2008/97 vastu Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu lisaprotokollis sätestatud Türgist rukki importimist käsitleva erikorra rakenduseeskirjad.

(3)

Kõnealuse erikorraga nähakse teatavatel tingimustel ette Türgist imporditava rukki suhtes kohaldatava impordimaksu vähendamine. Selleks tuleb esitada tõend, et eksportija on tasunud maksmisele kuuluva ekspordi erimaksu.

(4)

Tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 2008/97 artiklile 5 kehtestatakse kord ekspordi erimaksu tasumise tõendamiseks.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/6

(1)

Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 950/2006 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009) (2) artikliga 12 on ette nähtud üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

AKV protokolli artiklite 3 ja 7, Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklite 3 ja 7 ning määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 12 lõike 3 ning artiklite 14 ja 15 kohaldamise tulemusena otsustas komisjon praegu olemas oleva teabe põhjal iga ekspordiriigi jaoks välja arvestada tarnekohustuse tarneperioodiks 2008/2009.

(3)

Seetõttu tuleb esialgselt kindlaks määrata tarnekohustused perioodiks 2008/2009 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 12 lõike 2 punktile a.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/8

(1)

Vastavalt määruse määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 7 lõikes 4 sätestatud korrale on teatavad liikmesriigid esitanud teistele liikmesriikidele ja komisjonile andmeid teatavate toodete kandmiseks kõnealuse määruse II lisasse.

(2)

Komisjon on palunud ajutisel eksperdirühmal esitada soovitusi loa andmiseks mahepõllumajanduses spinosaadi, kaaliumvesinikkarbonaadi ja vaskoktanaadi kasutamiseks ning etüleeni kasutamise laiendamiseks tsitruseliste rohelise värvuse eemaldamiseks ning kartuli ja sibula idanevuse pärssimiseks, pidades silmas mahepõllumajanduse põhimõtteid.

(3)

Eksperdirühm esitas 22. ja 23. jaanuaril 2008 komisjoni talitustele aruande, (2) milles soovitati lubada spinosaadi, kaaliumvesinikkarbonaati ja vaskoktanaati kasutada teatavatel tingimustel ning laiendada etüleeni kasutamist tsitruseliste rohelise värvuse eemaldamiseks ning kartuli ja sibula idanevuse pärssimiseks samuti teatavatel tingimustel. Pidades silmas kõnealuse eksperdirühma aruannet ja järgnevalt esitatud asjaolusid, leiab komisjon, et teatavaid tooteid tuleks lubada kasutada mahepõllumajanduses ja et etüleeni kasutusala tuleks laiendada.

(4)

Spinosaad on uus mikroobse päritoluga insektitsiid, mis on osutunud oluliseks teatavate peamiste kahjurite tõrjel ning aitab hoida tootmissüsteemi jätkusuutlikuna muude taimekahjurite ründe korral. Spinosaadi kasutamise korral tuleb siiski minimeerida selle mõju muudele organismidele peale sihtorganismide.

(5)

Seoses spinosaadi lisamisega on vaja täpsustada, et mahepõllumajanduses on üldiselt lubatud kasutada mikroorganisme kahjurite ja haiguste tõrjel, kuid mikroorganismide abil toodetavad tooted tuleb loetleda eraldi.

(6)

Kaaliumvesinikkarbonaat on osutunud oluliseks mitmesuguste seenhaiguste tõrjel paljude kultuuride puhul ning võib aidata vähendada vase ja väävli kasutamist teatavate taimekahjurite tõrjel.

(7)

Vaskoktanaat on uus vasepreparaat, mida võib kasutada samadel eesmärkidel kui muid vaseühendeid, mis on juba lisatud määruse (EMÜ) nr 2092/91 II lisa B ossa. Vaskoktanaadi kasutamise korral on hooaja jooksul kasutatava vase üldkogus väiksem.

(8)

Etüleen on juba lisatud määruse (EMÜ) nr 2092/91 II lisa B ossa kui mahepõllunduses tavapäraselt kasutatav aine. On osutunud asjakohaseks täiendada selle aine kasutustingimusi kahe uue oluliseks peetava kasutusviisi puhul: tsitrusviljade rohelise värvuse eemaldamine, mis on ka osa puuviljakärbse kahjustuste vältimise strateegiast, ning ladustatud kartuli ja sibula idanevuse pärssimine.

(9)

Seetõttu tuleks määruse (EMÜ) nr 2092/91 II lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 14 alusel loodud komitee arvamusega,

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/11

(1)

Direktiiviga 2001/95/EÜ kehtestatakse tootjatele kohustus turustada ainult ohutuid tooteid.

(2)

Nimetatud direktiivi kohaselt loetakse toode ohutuks asjakohaste riiklike standarditega hõlmatud ohtude ja ohurühmade seisukohast, kui toode on kooskõlas Euroopa standardeid ülevõtvate vabatahtlike riiklike standarditega.

(3)

Direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt peaksid Euroopa standardeid kehtestama Euroopa standardiametid. Sellised standardid peaksid tagama toodete kooskõla direktiivi üldiste ohutusnõuetega.

(4)

Tulemasinad on ohtlikud tooted, sest need tekitavad leeki või kuumust ja sisaldavad süttivat vedelikku või gaasi, mis on sageli rõhu all. Tulemasinate väärkasutamisest tingitud kõige tõenäolisemad võimalikud ohud on tulekahjud, põletused ja lekked, mis võivad viia plahvatuseni soojusallika juures.

(5)

Tulemasinad ei ole ette nähtud kasutamiseks lastele. Siiski esineb sageli juhtumeid, kus eelkõige väikesed lapsed tulemasinaid vääralt kasutavad ning seetõttu tuleb seda asjaolu nende toodete hindamisel arvesse võtta. See on eriti oluline ühekordsete tulemasinate puhul, mida müüakse palju ja tihti mitmekaupa pakis ning mida tarbijad käsitlevad odava tootena, mille võib ära visata, ja ka tulemasinate puhul, mis on oma kuju või muude huvipakkuvate detailide tõttu eriti atraktiivsed väikelastele.

(6)

Kui lapsed tulemasinaid vääralt kasutavad, võib selle tagajärjel tekkida tulekahju, milles võivad kannatada ja isegi surma saada inimesed ning mis võib tekitada märkimisväärset majanduslikku kahju. Seega kätkevad tulemasinad endas tõsist ohtu, kui lapsed neid vääralt kasutavad.

(7)

1998. aastal andis komisjon Euroopa Standardikomiteele standardimisülesande nr M/266, mis käsitleb tarbijate ja laste ohutust seoses tulemasinatega, mille tulemusena väljastati Euroopa Standard EN 13869:2002: „Tulemasinad. Tulemasinate lastekindlus. Ohutusnõuded ja katsemeetodid.”

(8)

Võttes arvesse asjaolu, et tarbijate tervis ja ohutus on ohus, eelkõige seetõttu, et ka väikelapsed on suutelised tulemasinaid kasutama, kuid teevad seda tõenäoliselt vääralt, ning et seda ohtu saab tõhusalt kõrvaldada vaid ühenduse tasandil võetud asjakohaste meetmetega, võttis komisjon kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 13 11. mail 2006. aastal vastu otsuse 2006/502/EÜ, (2) millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine.

(9)

Võttes arvesse asjaolu, et direktiivi 2001/95/EÜ artikli 13 alusel vastu võetud otsused on vaid ajutised meetmed kehtivusega kuni üks aasta ning neid võib pikendada kuni ühe aasta võrra, võttis komisjon 12. aprillil 2007 vastu otsuse 2007/231/EÜ, (3) millega pikendati otsuse 2006/502/EÜ kehtivusaega ühe aasta võrra.

(10)

Kuigi Euroopa Liidu Teatajas ei ole direktiivi 2001/95/EÜ kohast viidet standardile EN 13869, eeldatakse komisjoni otsuses 2005/502/EÜ siiski, et tulemasinad, mis vastavad sellistele riiklikele standarditele, mis on üle võtnud standardi EN 13869, vastavad nõuetele.

(11)

Võttes arvesse asjakohaste tehniliste lahenduste kasutamise vajadust tulemasinate hindamisel laste ohutusele seatud nõuete seisukohast, on liikmesriigid ja komisjon koostöös Euroopa standardiametitega ja pärast konsulteerimist sidusrühmadega jõudnud järeldusele, et standard EN 13869 on vaja üle vaadata.

(12)

Praeguse standardi põhiprobleem seisneb selles, et otsus, kas tulemasin on lastele ohutu või mitte, tehakse laste paneeluuringu alusel. Kuigi laste paneeluuring on usaldusväärne meetod, oleks asjakohane otsida veel muid meetodeid tulemasinate lastekindluse kontrollimiseks, tingimusel, et need meetodid on vähemalt sama tõhusad ja usaldusväärsed. Lisaks sellele jätab laste jaoks eriti atraktiivsete tulemasinate (nn uudsed tulemasinad) praegune määratlus palju tõlgendamisruumi, mis võib põhjustada selliste tulemasinate keelu ebaühtlase kohaldamise. Lisaks on veel mitmeid teisi küsimusi, mida on vaja käsitleda, et standard täidaks täielikult oma ülesannet pakkuda asjakohaseid tehnilisi lahendusi.

(13)

Tuleks koostada laste ohutust tagavad konkreetsed nõuded tulemasinatele vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklile 4, et taotleda standardiametitelt standardi EN 13869 läbivaatamist kooskõlas direktiivis 98/34/EÜ (4) (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) sätestatud menetlusega ja avaldada läbivaadatud standard Euroopa Liidu Teatajas.

(14)

Kui viide läbivaadatud standardile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, eeldatakse, et kõik nimetatud standardi kohaselt toodetud tulemasinad vastavad direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta sätestatud üldistele ohutusnõuetele selles osas, mis puudutab kõnealuse standardiga hõlmatud nõudeid laste ohutuse tagamiseks.

(15)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,

„Tulemasin” – käsitsi süüdatav leeki tekitav sisseehitatud toitega seade, milles põlevainena kasutatakse kütust ja mida tavaliselt kasutatakse sigarettide, sigarite ja piipude tahtlikuks süütamiseks, ja mida võib ettenähtult kasutada näiteks paberi, tahi, küünla ja laterna süütamiseks, ette nähtud kas korduvtäitmiseks või mitte.

„Lastekindel tulemasin” – tulemasin, mis on kavandatud ja toodetud nii, et tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes ei saa alla 51 kuu vanused lapsed seda kasutada näiteks tulemasina käivitamiseks vajaliku jõupingutuse või tulemasina kuju või tema süütemehhanismil oleva kaitse või süütamiseks vajalike toimingute keerukuse või järjekorra tõttu.

„Lastele atraktiivne tulemasin” – tulemasin, mis mingil moel sarnaneb muudele objektidele, mida üldiselt peetakse alla 51 kuu vanustele lastele huvitavateks või mis on ette nähtud nimetatud vanuses lastele kasutamiseks.

a)

tulemasinad peavad olema lastekindlad et vähendada tõenäosust, et alla 51 kuu vanused lapsed suudavad neid käsitseda ja seda teevad;

b)

tulemasinad ei tohi olla huvipakkuvad alla 51 kuu vanustele lastele.

a)

on olemas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1999/44/EÜ (5) vastav tootja kirjalik kaheaastane garantii igale tulemasinale;

b)

on olemas tegelik võimalus tulemasinat kogu kasutusaja jooksul parandada (sh eriti süütemehhanismi parandamine) ja ohutult täita;

c)

osi, mis ei ole ühekordselt kasutatavad, kuid mis võivad pidevas kasutuses pärast garantiiaja lõppu kuluda või puruneda, on võimalik asendada või parandada selleks õigust omavates ja sellele spetsialiseerunud müügijärgse teeninduse keskustes Euroopa Liidu territooriumil.

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/14

(1)

Otsusega 2005/380/EÜ on loodud ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valitsusväline ekspertrühm, mis on organ, kes analüüsib ja arutab ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse küsimusi ja annab nende kohta komisjonile nõu. Otsust 2005/380/EÜ kohaldatakse kuni 27. aprillini 2008.

(2)

Rühma antud eksperdiabi on olnud kasulik, eelkõige seoses komisjoni käimasolevate algatustega äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise valdkonnas, nt Euroopa osaühingu põhikiri ning komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogrammiga (1) ettenähtud äriühinguõiguse lihtsustamine, aga ka kehtivate õigusaktide kohaldamise hindamisel äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise valdkonnas. Järjepidevuse huvides ja selleks, et aidata kaasa nimetatud algatuste edukale lõpuleviimisele, tuleks rühma volitusi pikendada 2009. aasta juunini.

(3)

Oluline on tagada, et rühma liikmed annaksid objektiivset eksperdiabi.

(4)

Ekspertrühma liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (2)

(5)

Seepärast tuleks otsust 2005/380/EÜ vastavalt muuta,

1)

artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmed kirjutavad igal aastal alla kohustusele tegutseda lähtuvalt avalikest huvidest ning avaldusele erapooletust kahjustada võivate huvide puudumise või olemasolu kohta.”;

2)

artiklisse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmete nimede kogumisel, töötlemisel ja avaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 45/2001. (3)

3)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Käesolevat otsust kohaldatakse 30. juunini 2009.”.

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/15

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 157 lõikega 1 on ühendusele ja liikmesriikidele tehtud ülesandeks tagada ühenduse tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused. Artikli 157 lõikes 2 on öeldud, et koostöös komisjoniga konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja kooskõlastavad vajaduse korral oma tegevust. Komisjon võib teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks.

(2)

Teatises „Tööstuspoliitika vahekokkuvõte: Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (1) andis komisjon teada oma kavatsusest käivitada toitu käsitlev algatus, mis on seotud ühenduse põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimega.

(3)

Seepärast on vaja moodustada kõrgetasemeline töörühm, kuhu kuuluksid eelkõige eksperdid ühenduse põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõime ja sellega seotud teemade – näiteks toiduohutuse, tervise ja keskkonna alal, ning määrata kindlaks selle töörühma ülesanded ja struktuur.

(4)

Töörühm peaks tegelema küsimustega, mis on praegu või tulevikus ühenduse põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõime seisukohast olulise tähtsusega. Arutelude tulemuste põhjal peaks töörühm formuleerima sektorikesksed poliitikasoovitused, mille eesmärk on tõsta põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet kooskõlas muude ühenduse tegevuspõhimõtetega, eelkõige toiduohutuse ja tervisega seotud eesmärkidega ning põllumajanduspoliitika ja jätkusuutliku arenguga.

(5)

Töörühma peaksid kuuluma komisjoni, liikmesriikide ning asjaomaste sidusrühmade esindajad, eelkõige põllumajandus- ja toiduainetööstuse tootmisahela alguses asuvate tootjate ja järgmise etapi kasutajate, tarbijate ning kodanikuühiskonna esindajad.

(6)

Töörühma liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, ilma et see piiraks komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (2) lisas esitatud komisjoni turvaeeskirjade kohaldamist.

(7)

Töörühma liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (3)

1)

käsitleda küsimusi, mis on praegu ja tulevikus ühenduse põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõime seisukohast olulise tähtsusega, ning nendega seotud teemasid;

2)

selgitada välja ühenduse põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsiseisundit ja jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid, sealhulgas probleemid ja suundumused, mis avaldavad konkurentsivõimele mõju tulevikus;

3)

formuleerida ühenduse tasandi poliitikakujundajatele suunatud sektorikesksed soovitused.

a)

8 liikmesriikide esindajat,

b)

13 põllumajandus- ja toiduainetööstuse esindajat,

c)

6 kodanikuühiskonna ja kutseliitude esindajat.

a)

kui liige astub tagasi;

b)

kui liige ei ole enam suuteline tõhusalt rühma aruteludes osalema;

c)

kui liige ei täida asutamislepingu artikli 287 nõudeid.

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/17

(1)

2003. aastal esines Madalmaades linnugripi puhanguid. Selle haiguse ilmnemine kujutas endast tõsist ohtu ühenduse eluslindudele.

(2)

Et vältida haiguse levikut ja aidata kaasa selle võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks ühendus kooskõlas otsusega 90/424/EMÜ rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud seoses haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega.

(3)

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta otsusega 2003/678/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta abikõlblikele kuludele linnugripi likvideerimisel Madalmaades 2003. aastal (2) andis ühendus Madalmaadele rahalist toetust kulutuste jaoks, mis tehti 2003. aastal seoses linnugripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega.

(4)

Nimetatud otsus nägi ette esimese osamakse tasumise suuruses 40 000 000 eurot.

(5)

Nimetatud otsuse alusel tuleb ühenduse rahalise toetuse lõppmakse teha Madalmaade poolt 14. märtsil 2004, 26. juulil 2005 ja 2. novembril 2006 esitatud taotluste alusel.

(6)

Eespool nimetatut silmas pidades tuleks nüüd kindlaks määrata ühenduse rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste jaoks, mis on tehtud seoses linnugripi likvideerimisega Madalmaades 2003. aastal.

(7)

Komisjoni poolt ühenduse veterinaareeskirjade ning ühenduse rahalise toetuse andmiseks vajalike tingimuste alusel tehtud kontrollimise tulemuste põhjal ei saa kõiki taotlustes esitatud kulutusi pidada abikõlblikeks.

(8)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõppjäreldused on edastatud Madalmaadele kirjadega, mis kandsid kuupäevi 12. juuli 2007, 26. oktoober 2007 ja 5. detsember 2007.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/18

(1)

Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud ühenduse rahalise toetuse andmise kord konkreetsete veterinaarmeetmete puhul, eelkõige nende meetmete puhul, mis hõlmavad loomatervise, loomade heaolu ja toiduohutuse alast teabepoliitikat, tehnilisi ja teaduslikke meetmeid ning veterinaarkontrolli.

(2)

Otsuse 90/424/EMÜ artikli 37a lõike 1 punktis b on sätestatud, et ühenduse rahalist toetust võib anda veterinaarprotseduuride arvutistamiseks seoses ühtsete veterinaariaalaste elektrooniliste süsteemide veebimajutuse, haldamise ja hooldusega (sealhulgas vajadusel liidesed riiklike andmebaasidega). Ühenduse rahalist toetust tuleks seega anda ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES (kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem) veebimajutuseks, haldamiseks ja hoolduseks, et tagada selle süsteemi kättesaadavus, turvalisus ja ajakohasus. TRACES loodi komisjoni 30. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/24/EÜ ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi väljatöötamise kohta. (2)

(3)

Otsuse 90/424/EMÜ artikli 37 lõikes 1 on sätestatud, et ühenduselt võib saada rahalist abi loomade identifitseerimise ja haigustest teatamise süsteemide sisseseadmiseks õigusaktide alusel, mis käsitlevad veterinaarkontrolli ühendusesiseses elusloomakaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist. Seega tuleks anda ühenduse rahalist toetust, et ajakohastada vajalike tehniliste paranduste tegemisega loomahaigustest teatamise süsteemi (ADNS), mis loodi komisjoni 1. märtsi 2005. aasta otsusega 2005/176/EÜ, milles sätestatakse loomahaigustest teatamise kodeeritud vorm ja koodid vastavalt nõukogu direktiivile 82/894/EMÜ. (3)

(4)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia (2007–2013)”, mille motoks on „haiguste ennetamine on parem kui ravi” (4) (uut loomatervishoiustrateegiat käsitlev teatis), on sätestatud, et komisjon kohustub parandama tarbijate ja huvirühmade teavitamist.

(5)

Otsuse 90/424/EMÜ artiklis 16 on sätestatud, et ühendus annab rahalist toetust teabepoliitika kujundamiseks loomatervise, loomade heaolu ja loomse päritoluga toodete toiduohutuse valdkonnas. Seega tuleks anda ühenduse rahalist toetust nende meetmete rakendamiseks, mis on ette nähtud tarbijate ja huvirühmade teavitamise parandamiseks loomatervise ja loomade heaolu valdkonnas uut loomatervishoiustrateegiat käsitleva teatise raames.

(6)

Vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artiklile 19 võib ühendus võtta või aidata liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaaria valdkonda käsitlevate õigusaktide täiendamiseks ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.

(7)

Elektroonilise identifitseerimise järkjärguline kasutuselevõtmine mäletsejate puhul on üks väljund, mida loodetakse selle strateegia raames saavutada. Seega on enne kariloomade elektroonilist identifitseerimist käsitlevate uute õigusaktide kehtestamist vaja selles valdkonnas läbi viia kulude-tulude ja kulutasuvuse uuringud. Et tõhustada ühenduse referentlaborite tööd, on tingimata vaja läbi viia nende toimimise ja tõhususe hindamine. Nende uuringute ja hindamiste tulemused võetakse aluseks kõnealuse valdkonna õigusaktide läbivaatamisel, kuis see osutub vajalikuks. Seega tuleb ühenduse rahalist toetust anda uuringute ja hindamiste läbiviimiseks toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning zootehnika valdkondades. Kõnealuste meetmete rahastamiseks eraldatav maksimaalne summa tuleb kindlaks määrata. 2008. aastal tuleb esitada pakkumiskutsed eesmärgiga sõlmida erilepingud uuringute ja hindamiste läbiviimiseks toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning zootehnika valdkondades. Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) kohaselt tuleb rahastada veterinaarmeetmeid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli teostamisel kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(8)

Ühenduse rahaline toetus makstakse välja tingimusel, et kavandatud meetmed on tegelikult ellu viidud ja lepinguosalised on esitanud kogu vajaliku teabe.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

1 000 000 eurot süsteemi veebimajutuseks;

b)

500 000 eurot kasutajate abistamiseks ettenähtud logistilise toetuse pakkumiseks;

c)

300 000 eurot süsteemi juriidilise ja tehnilise arenguga kooskõlla viimiseks vajaliku hoolduse jaoks;

d)

200 000 eurot andmetöötluse arendamiseks;

e)

250 000 veiste identifitseerimise riiklike andmebaaside vaheliste sidemete arendamiseks.

a)

2 500 000 eurot loomatervist käsitleva valdkonna kohta;

b)

150 000 eurot loomade heaolu käsitleva valdkonna kohta.

a)

kariloomade elektroonilist identifitseerimist käsitlev kulutasuvuse uuring;

b)

loomatervise ja zootehnika valdkonnas tegutsevate ühenduse referentlaborite hindamine.

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/20

(1)

Väline kvaliteeditagamine on ülioluline kohustusliku auditi kõrge kvaliteedi tagamiseks. See lisab avaldatud finantsteabele usaldusväärsust ja võimaldab paremini kaitsta aktsionäre, investoreid, võlausaldajaid ja teisi huvitatud pooli. Kõik välise kvaliteeditagamise süsteemid peaksid seepärast olema objektiivsed ja elukutselistest audiitoritest sõltumatud.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ) (1) artiklites 29 ja 43 on sätestatud kvaliteeditagamise üldised kriteeriumid kõigi vannutatud audiitorite ja audiitorühingute jaoks. See sisaldab mõningaid ideid, mis on esitatud komisjoni 15. novembri 2000. aasta soovituses 2001/256/EÜ, mis käsitleb kohustusliku auditi kvaliteedi tagamise miinimumnõudeid ELis. (2)

(3)

Kuid avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditeerimist käsitlevad osad kõnealuses soovituses on vananenud viimasel ajal rahvusvahelisel tasandil toimunud arengu ja ilmnenud tendentside tõttu võtta selliste auditite puhul kasutusele välise kvaliteeditagamise süsteemid, mida juhitakse elukutselistest audiitoritest sõltumatult ja milles kvaliteeditagamise ülevaateid hindavad muud isikud kui praktiseerivad audiitorid.

(4)

Direktiivis 2006/43/EÜ esitatud kriteeriumide järgi võidakse praegu vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise süsteeme organiseerida eri liikmesriikides küllaltki erineval viisil. Tuleks vältida seda, et vannutatud audiitorite ja audiitorühingute auditi kvaliteet tunduks huvitatud pooltele olevat eri liikmesriikides erinev, eriti seoses direktiivi 2006/43/EÜ artikliga 34. Direktiivis 2006/43/EÜ on ka kutsutud liikmesriikide järelevalvesüsteeme leidma koordineeritud lähenemisviisi kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimisele.

(5)

Avaliku huvi üksuste auditite puhul on liikmesriikide koostöö üks prioriteete. Sellistes üksustes auditeid tegevate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö kvaliteeditagamise süsteemide kohta on vaja anda täpsemaid juhiseid. Seepärast on kohane esitada uus soovitus, mis oleks praeguse olukorraga paremini kooskõlas kui soovitus 2001/256/EÜ ja mis võtaks arvesse uusi rahvusvahelisi suundumusi ning liikmesriikide erivajadusi. Siiski ei ole vaja esitada üksikasjalikke juhiseid selliste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö kvaliteeditagamise süsteemide kohta, kes teevad auditit muudes kui avaliku huvi üksustes.

(6)

Kontrollimised peaksid aitama kaasa kontrollitud vannutatud audiitorite või audiitorühingute töö kvaliteedi tõstmisele; need peaksid olema korrapärased ja ennetavad. Nende eesmärk peaks olema tugevdada ja säilitada usaldust kohustusliku auditi ja sellega ka finantsturgude vastu. Seepärast ei tuleks käesolevas soovituses vaadelda võimalike õigusrikkumistega seotud eriuurimisi.

(7)

Auditite kvaliteedi tõstmiseks ühenduses peaksid sõltumatud järelevalveorganid täitma audiitorühingute kontrollimisel olulisemat osa. Tuleks anda juhiseid kontrollsüsteemi sõltumatuse kohta. Tuleks selgitada riigi järelevalveasutuste, kutseühingute ja muude asjaomaste organite ning ka ekspertide võimalikku osa kontrollimistes. On vaja ka selgitust kvaliteeditagamise süsteemide rahastamise kohta.

(8)

Direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 43 nõutakse, et avaliku huvi üksuste auditit tegevate vannutatud audiitorite või audiitorühingute töö kvaliteedi tagamise ülevaatust tuleb teha vähemalt kord kolme aasta jooksul. Riigi järelevalvesüsteemil võivad tekkida raskused vajaliku hulga kontrollijate värbamisel iga kontrollimise kohapealseks ülevaatuseks. Seepärast peaks teatavatel tingimustel olema võimalik, et ka eksperdid, kes ei ole kontrollijad, võiksid osaleda kohapealses ülevaatuses.

(9)

Kontrollijate ja kontrollitud vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel peaks enne lõpliku kontrolliaruande kinnitamist ja ka järgneval etapil toimuma tõhus teabevahetus, et asjaomane audiitor või audiitorühing järgiks kontrollimise lõpparuannet ja et see annaks talle piisavaid juhiseid aruandes nimetatud probleemide vältimiseks tulevikus.

(10)

Kvaliteeditagamise süsteemide kulude arvestamise parandamiseks ja nende süsteemide võrreldavuse tagamiseks ühenduses tuleks kontrollimiste tulemuste kohta esitatavas aastaaruandes esitada tähtsaimad andmed tehtud töö kohta, mis võimaldaks hinnata nii kasutatud vahendeid kui ka kvaliteeditagamissüsteemide tõhusust ja ökonoomsust.

(11)

Arvestades uusi suundi rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas asjakohaste organite ja ekspertide kaasamist kontrollimisse, kavatseb komisjon hinnata olukorda 2011. aastal,

1.

Käesolevas soovituses esitatakse juhised direktiivi 2006/43/EÜ artiklite 29 ja 43 alusel sõltumatute kvaliteeditagamise süsteemide rakendamiseks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute puhul, kes teevad auditit avaliku huvi üksustes.

2.

Kui liikmesriik otsustab direktiivi 2006/43/EÜ artikli 39 kohaselt teha erandi teatavatele avaliku huvi üksustele, siis peaks ta jätma kõnealused avaliku huvi üksused välja ka käesoleva soovituse alusel võetavate meetmete toimealast.

3.

Käesolevas soovituses kasutatakse direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid. Käesolevas soovituses kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

4.

Riigi järelevalveasutus peaks võtma lõpliku vastutuse selliste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise süsteemi eest, kes auditeerivad avaliku huvi üksusi. Liikmesriigid ei peaks määrama riigi järelevalveasutuseks ühtegi ühendust ega organit, kes on seotud elukutseliste raamatupidajate või audiitoritega.

5.

Avaliku huvi üksusi auditeerivaid vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid peaks kontrollima kas riigi järelevalveasutus üksi või koos muu sobiva organiga vastavalt punktile 6.

6.

Kontrollimistega seotud ülesandeid peaks olema võimalik edasi anda muule sobivale organile tingimusel, et on tagatud sellise organi aruandekohustuslikkus riigi järelevalveasutuse ees ja et viimasele jäävad vähemalt järgmised ülesanded:

7.

Riigi järelevalveasutusel peaks olema õigus osaleda kontrollimistes ja saada juurdepääs kontrollimise toimikutele, auditi töödokumentidele ja muudele asjakohastele dokumentidele.

8.

Kvaliteeditagamise süsteemi toimimise kogu rahalist korraldust, sealhulgas rahastamise taset ja finantskontrolli, ei tohiks kinnitada isikud ega organisatsioonid, kes esindavad raamatupidamise või auditi eriala või audiitorühingut või on nendega muul viisil seotud, samuti ei tohiks neil olla vetoõigust. Rahastamise tase peaks olema selline, et riigi järelevalveasutusel oleks piisavalt tööjõudu punktides 6 ja 7 sätestatud ülesannete täitmiseks.

9.

Kui kvaliteeditagamise süsteemi rahastavad vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda kontrollitakse, peaksid kõik nende makstavad liikmemaksud ja muud tasud olema kohustuslikud ning neid tuleks maksta täies ulatuses ja korrapäraste ajavahemike järel.

10.

Riigi järelevalveasutus peaks tagama, et võetaks sobivad meetmed, kasutataks vajalikke menetlusi ja korraldataks kontrollsüsteemi juhtimine nii, et oleks tagatud personali, sealhulgas kontrollijate sõltumatus ja objektiivsus.

11.

Isikut, kes on praktiseeriv vannutatud audiitor või kelle on palganud vannutatud audiitor või audiitorühing või kes on nendega muul viisil seotud, ei tohiks lubada tegutseda kontrollijana.

12.

Isikut ei tohiks lubada tegutseda kontrollijana vannutatud audiitori või audiitorühingu kontrollimisel, kuni ei ole möödunud vähemalt kaks aastat ajast, mil see isik oli kõnealuse audiitori või audiitorühingu partner, töötaja või nendega muul viisil seotud.

13.

Kontrollijad peaksid deklareerima, et nende ja kontrollitava vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei ole huvide konflikti. Kontrollijad, kes esitavad ebatäieliku või vale deklaratsiooni, tuleks jätta kontrollijate hulgast välja ja nende suhtes tuleks kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

14.

Kontrollijatele peaks kontrollimiste eest hüvitust maksma ainult riigi järelevalveamet või organ, kellele kontrollimise ülesanne on edasi antud. Kontrollijad ei tohiks saada hüvitust kontrollitavalt vannutatud audiitorilt, audiitorühingult või nende võrgustikult.

15.

Kui riigi järelevalveamet leiab, et nõuetekohaseks kontrollimiseks on vaja eriteadmisi, peaksid kontrollijaid abistama eksperdid. Sellised eksperdid peaksid tegutsema kontrollija otsese kontrolli all ja nad peaksid vastama punktides 10 ja 12–14 osutatud nõuetele.

16.

Kui liikmesriigis ei ole ajutiselt piisavalt kontrollijaid kohapealsete kontrollimiste tegemiseks, peaks riigi järelevalveasutusel olema õigus otsustada, et kohapealseid ülevaatusi teevad eksperdid tingimusel, et need eksperdid vastavad direktiivi 2006/43/EÜ artikli 29 lõike 1 esimese alalõigu punktis d esitatud nõuetele, et nad on riigi järelevalveasutuse ees täielikult aruandekohustuslikud ja et vähemalt üks kord kuue aasta kohta teevad kohapealseid ülevaatusi sama vannutatud audiitori või audiitorühingu juures kontrollijad.

17.

Kontrollimised peaksid hõlmama järgmist:

18.

Tuleks üle vaadata vähemalt järgmised vannutatud audiitori või audiitorühingu sisekontrolli meetmed ja menetlused:

19.

Tuleks analüüsida, kui suur on kohustusliku auditi ebarahuldava läbiviimise oht ja valida nõuete täitmise üle otsustamiseks vähemalt oluline osa audititoimikutest.

20.

Kontrollimise tulemused ja järeldused, millel põhinevad soovitused, sealhulgas läbipaistvusaruandega seotud tulemused ja järeldused, tuleks nõuetekohaselt teatada kontrollitud vannutatud audiitorile või audiitorühingule ning arutada need sellega läbi enne lõpliku kontrolliaruande vormistamist. Kontrollitud vannutatud audiitorile või audiitorühingule tuleks anda ajavahemik, mis ei ületa 12 kuud kontrolliaruande üleandmisest, et ta võtaks meetmed audiitorühingu sisemist kvaliteedikontrolli süsteemi käsitlevate soovituste rakendamiseks. Kui kontrollitud vannutatud audiitor või audiitorühing ei rakenda antud soovitusi vajalikul viisil oma edaspidises töös, peaks riigi järelevalveasutus avalikustama peamised puudused, mis leiti sisemise kvaliteedikontrolli süsteemis.

21.

Riigi järelevalvesüsteemil peaks olema õigus vastavalt asjaomases liikmesriigis ettenähtud menetluskorrale võtta distsiplinaarmeetmeid või määrata karistusi vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele.

22.

Riigi järelevalveasutus peaks avalikkust vähemalt õigel ajal ja sobival viisil teavitama igast lõplikust distsiplinaarmeetmest, mis on võetud vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes, või igast karistusest, mis neile on määratud, seoses kohustusliku auditi tegemisega. Ta peaks nimetama asjaomast vannutatud audiitorit või audiitorühingut nimepidi ja kirjeldama suuremaid puudusi, mille tõttu sellised meetmed või karistused võeti või määrati.

23.

Kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt direktiivi 2006/43/EÜ artikli 40 kohaselt avaldatud läbipaistvusaruanne sisaldab teavet, sealhulgas audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli tõhusust käsitlevat teavet, mida riigi järelevalveasutus peab oluliselt eksitavaks, peaks järelevalveasutus tagama, et läbipaistvusaruandes tehakse viivitamata vajalikud muudatused.

24.

Riigi järelevalveasutus peaks igal aastal esitama aruande kvaliteeditagamise süsteemi üldiste tulemuste kohta. Aruandes tuleks esitada teave antud soovituste ja nende täitmise kontrollimise ning võetud distsiplinaarmeetmete ja määratud karistuste kohta. Samuti tuleks selles esitada arvandmed ja muu oluline teave rahaliste vahendite ja kaasatud inimeste kohta ning kvaliteeditagamise süsteemi tõhususe ja ökonoomsuse kohta.

25.

Liikmesriikidel palutakse teatada komisjonile käesoleva soovituse alusel võetud meetmed 6. maiks 2009.

26.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/25

1.

artikli 7 lõige 4

2.

3.

7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/27

„a)

artiklis 1 osutatud ja jooksva nädala esmaspäevast kolmapäevani esitatud ekspordilitsentside taotlused, märkides, kas need kuuluvad artikli 4 rakendusalasse;”,

„a)

artiklis 1 osutatud ja jooksva nädala esmaspäevast reedeni esitatud ekspordilitsentside taotlused, märkides, kas need kuuluvad artikli 4 rakendusalasse;”.