25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/1

(1)

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1907/90 munade teatavate turustusnormide kohta (2) artikli 6 lõikes 4 on sätestatud kriteeriumid erandi jaoks, mis võimaldab pakkimiskeskustel jätkata munade pesemist kuni 31. detsembrini 2006. Erand on määratud üheksale pakkimiskeskusele Rootsis ja ühele Madalmaades.

(2)

Määrus (EMÜ) nr 1907/90 on tunnistatud kehtetuks nõukogu 19. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta (3) alates 1. juulist 2007. Vastavalt tuleks munade pesemist käsitlevat üleminekuaega pikendada kõnealuse kuupäevani.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 1907/90 vastavalt muuta,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/2

(1)

1994. aasta veebruaris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 229/94 (2) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Tollimaksud võeti kasutusele minimaalsetel hindadel põhinevate muutuvate tollimaksudena kolme liiki etanoolamiinide, st monoetanoolamiini (MEA), dietanoolamiini (DEA) ja trietanoolamiini (TEA) impordi suhtes.

(2)

Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) taotlusel algatati 1999. aasta veebruaris dumpinguvastaste meetmete aegumise ja vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3. Määrusega (EÜ) nr 1603/2000 (3) lõpetas nõukogu meetmete läbivaatamise ja kehtestas lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikides pärit etanoolamiinide impordi suhtes. Meetmete vormi muudeti ja kõigile etanoolamiini tüüpidele kehtestati kindlaksmääratud koguseline tollimaks tonni kohta. Kolmest ettevõttest kaks, mille suhtes kehtestati individuaalne dumpinguvastane tollimaks, olid Dow Chemical Company ja Union Carbide Corporation.

(3)

Pärast seda, kui Dow Chemical Company etanoolamiini tootmine läks üle ettevõttele INEOS LLC, määrati Dow Chemical Company suhtes kohaldatav individuaalne dumpinguvastane tollimaks 69,40 eurot tonni kohta äriühingule INEOS LLC. (4) Kuid kuna Dow Chemical Company omandas 6. veebruaril 2001. aastal kõik osakud äriühingus Union Carbide Corporation, mille suhtes kehtis individuaalne dumpinguvastane tollimaks 59,25 eurot tonni kohta, on Dow Chemical Company endiselt tegev etanoolamiini tootmises. Union Carbide Corporation tegutseb endiselt, kuid on osa Dow Chemical Company grupist ja tal pole enam iseseisvat tootmistegevust.

(4)

Pärast teadaande avaldamist Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta 2004. aasta novembris, (5) sai komisjon 2005. aasta 25. aprillil taotluse vaadata need meetmed läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(5)

Taotluse esitas CEFIC tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 75 % ühenduse etanoolamiini toodangust.

(6)

Taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning algatas algatamisteate avaldamisega uurimise (6) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Komisjoni talitused andsid läbivaatamise algatamisest ametlikult teada ühenduse tootjatele, Ameerika Ühendriikide eksportivatele tootjatele, importijatele/kaubandusettevõtjatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutavatele tööstusharudele ning samuti Ameerika Ühendriikide ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Komisjoni talitused saatsid küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul soovisid.

(9)

Samuti andis komisjon asjaga otseselt seotud isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Vastused küsimustikele saadi kahelt Ameerika Ühendriikide eksportivalt tootjalt ja üheksalt sidusimportijalt ühenduses, ühelt sidusimportijalt Šveitsis, kolmelt ühenduse tootjalt (edaspidi “taotluse esitanud ühenduse tootjad”) ja ühelt ühenduse tööstustarbijalt. Üks ühenduse tootja ei vastanud küsimustikule täielikult, vaid esitas üksnes lakoonilist teavet ning kaks ühenduse tööstustarbijat tegid oma seisukohad teatavaks.

(11)

Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu teavet, mida peeti dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning ühenduse huvide kindlaksmääramiseks vajalikuks. Viidi läbi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

(12)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(13)

Vaatlusalune toode on sama toode mis varasemates uurimismenetlustes. Etanoolamiine saadakse etüleeni ja hapniku omavahel reageerimisel tekkiva etüleenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Kõnealuse sünteesi käigus leiavad aset kolm omavahel konkureerivat reaktsiooni, mille käigus tekivad kolme liiki etanoolamiinid: monoetanoolamiin (MEA), dietanoolamiin (DEA) ja trietanoolamiin (TEA), olenevalt sellest, mitu korda etüleenoksiid seotakse. Kombinatsioonide maksimaalne arv sõltub vesinikuaatomite arvust ammoniaagis, mis on kolm. Kõigi kolme lõpptoote osakaal kogutoodangus sõltub sünteesiseadme ehitusest, kuid seda on teatud määral võimalik mõjutada ka ammoniaagi/etüleenoksiidi vahekorra valikuga (molaarsuhe). Ühenduses kasutatakse tootmisel energiakandjana enamasti tööstusbensiini, Ameerika Ühendriikides aga maagaasi.

(14)

Asjaomast toodet kasutatakse vaheproduktina ja/või lisandina detergentides ja kehahooldustoodetes, kosmeetikatoodetes, väetistes, taimekaitsevahendites (glüfosaat), korrosioonitõrjevahendites, määrdeõlides, tekstiilmaterjalide töötluse abiainetes ja pesupehmendajates (katioonsed estertensiidid ehk esterkvatid), fotokemikaalides, paberi- ja metallitööstuses, peenestus- ja sidumisabiainena tsemendi tootmisel ja absorbeeriva ainena gaasipesus (hapete eemaldamiseks). 2004. aasta lõpust ja 2005. aasta algusest saadik kasutatakse toodet üha enam ka puidu töötlemisel. Tootjad või nende sidustootjad võivad toodet kasutada ka etüleenamiinide valmistamiseks.

(15)

Nagu varasemate uurimiste käigus, leiti ka nüüd, et Ameerika Ühendriikides toodetud ja ühendusse müüdud vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootjate valmistatud ja ühenduse turul müüdud tootel on samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused ning neil on ühesugune kasutusotstarve. Seega käsitatakse kõiki neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(16)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(17)

Neljast kaebuses nimetatud Ameerika Ühendriikide eksportivast tootjast kaks ei teinud uurimisperioodil koostööd.

(18)

Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat andsid 100 % ühenduse impordist uurimisperioodil, kogusega 41 000 tonni. Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusaluse toote import ühendusse moodustas uurimisperioodil 16,7 % ühenduse tarbimisest, mis on vähem kui eelmise uurimisperioodi 29 % (1998).

(19)

Kahe koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide eksportiva tootja puhul määrati iga vaatlusaluse toote liigi normaalväärtus kindlaks Ameerika Ühendriikide siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1, sest leiti, et see müük on toimunud piisavates kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(20)

Sarnaselt esialgsele ja eelmisele läbivaatamisele näitas käesolev uurimine jälle, et kaks koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootjat ekspordivad vaatlusalust toodet ühendusse seotud äriühingute kaudu. Seetõttu ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihinnad hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule ühenduse ostjale edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning importivate ettevõtete kasumit ühenduses uurimisperioodil.

(21)

Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse tooteliigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevust. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, edasilükatud mahahindlusi, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(22)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubanduslikul tasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu uurimisperioodil, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel uurimisperioodil. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril oli 4,8 % INEOS’i ja 20,3 % Dow Chemical’i puhul.

(23)

Uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust.

(24)

Meetmete tühistamine võimaldaks eksportijatel oma ekspordihindu alandada. Ekspordihindade alandamine muudaks Ameerika Ühendriikide toote ühenduse turul atraktiivsemaks. Kui ekspordihindu alandataks tollimaksumäärade võrra, oleksid uurimisperioodil täheldatud dumpingumarginaalid INEOS’i puhul 13,4 % ja Dow Chemical’i puhul 28,3 %.

(25)

Hinnangute kohaselt oli Ameerika Ühendriikide kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil ligikaudu 90 000 tonni. See arv saadi kahe koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teabe ja juhtivates turundusajakirjades avaldatud teabe alusel. Kui võrrelda Ameerika Ühendriikide kogu tootmisvõimsust, milleks on 650 000 tonni, hinnangulise kogunõudluse ja oma tarbeks kasutamisega koguses 560 000 tonni, saab tootmisvõimsuse rakendusastmeks 86 %, mis on suhteliselt madal, arvestades soodsaid turutingimusi uurimisperioodil. Suhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud tööprotsessiga seotud probleemidest teatud tootmisrajatistes. Vaba tootmisvõimsust (90 000 tonni) tuleks võrrelda Ameerika Ühendriikide ekspordimahuga ühendusse uurimisperioodil (41 088 tonni) ja kogutarbimisega ühenduses (246 670 tonni). Teisisõnu on olemas märkimisväärne potentsiaal Ameerika Ühendriikidest pärit ekspordi suurendamiseks ja ühenduse turul suure osa haaramiseks. Ühendusse suunatud ekspordi suurendamise kalduvust näitab ka tootmisvõimsuse laiendamine 2006. aastal 45 000 tonni võrra Mehhikos ja Brasiilias, mis on mõlemad Ameerika Ühendriikide tootjatele tähtsaks ekspordituruks.

(26)

Kokkuvõtteks võib öelda, et Ameerika Ühendriikide tootjatel on olemas vaba tootmisvõimsust, mida võidakse kasutada suurema koguse etanoolamiini tootmiseks ja ühenduse turul müümiseks, kui meetmed tühistataks.

(27)

Etanoolamiini turgu iseloomustab DEA nõudluse suur kasv aastatel 2000–2001, mille vallandas DEA kasutamine glüfosaat-herbitsiidide tootmisel, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastupidavaks muutmisel kõnealuste herbitsiidide suhtes. TEA nõudlus on tingitud eelkõige selle kasutamisest tsemenditööstuses ja pesupehmendajate tootmisel. Alates 2004. aastast on MEA turg märkimisväärselt kasvanud tingituna Ameerika Ühendriikides 1. jaanuaril 2005. aastal jõustunud määrusest, millega keelatakse mitmesuguste metallipõhiste toodete kasutamine puidu töötlemisel, mistõttu tekkis lisanõudlus MEA järele hinnangulises koguses 80 000 tonni. Etanoolamiinide maailmaturu hind on kasvanud nõudluse tõttu kõrge.

(28)

Uurimine näitas, et Ameerika Ühendriikide keskmised omamaised hinnad on kõrgemad kui keskmised müügihinnad ühenduse turul. Tööstustarbijatel näivad olevat mõlemal turul sarnased tingimused, sest tihtipeale on tegemist rahvusvaheliste ettevõtetega, kes teostavad hankeid ülemaailmselt ja valivad tarnijad, kes suudavad neid vastavalt varustada. Kuid Ameerika Ühendriikide omamaised hinnad leiti olevat kõrgemad edasimüügi puhul kaubandusettevõtjatele ja levitajatele. Taoline müük toimub Ameerika Ühendriikide turul tavaliselt hetkehinna alusel, kuid ühenduse turul pigem fikseeritud hindadega lepingu alusel. Seetõttu kehtestatakse müügihinnad ühenduse turul pikemaks perioodiks ja hinnad on stabiilsemad.

(29)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja müük kaubandusettevõtjatele ja levitajatele moodustab üksnes 13 % Ameerika Ühendriikide turul müüdavatest mahtudest ja 32 % ühenduses toimuvast müügist, kuid Ameerika Ühendriikide omamaised hinnad olid kõnealusel kaubandustasandil keskmiselt 35 % kõrgemad kui ühenduses. See asjaolu toetab järeldust, et arvestades hetkehinna alusel toimuvat müüki kaubandusettevõtjatele ja levitajatele, kohanduvad Ameerika Ühendriikide hinnad hinnakõikumisega kiiremini. Ajal, mil hinnad tõusevad, kipuvad hinnad Ameerika Ühendriikide omamaisel turul olema kõrgemad kui hinnad ühenduses. Teisalt kujutab kõnealune kaubandustasand endast väiksemat osa müügist nii Ameerika Ühendriikide omamaisel kui ka ühenduse turul.

(30)

Klientide põhiosa moodustavate tööstustarbijate puhul ei mõjuta meetmete kõrvaldamine tõenäoliselt hinnataset, millega etanoolamiini ühenduse turul müüakse, sest nagu täheldati, kannavad meetmete koormust Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad. Kõnealuse stsenaariumi puhul võivad Ameerika Ühendriikide tootjate müügitulemused kasumlikumaks osutuda ja nad võivad suurendada oma eksporti ühenduse turule. Kuid tööstustarbijad võivad meetmete kõrvaldamist kasutada ka kauplemisvahendina, et saada madalamaid hindu nii Ameerika Ühendriikide eksportivatelt tootjatelt kui ka ühenduse tootmisharult.

(31)

Vaatlusaluse toote ekspordihinnad Kanadasse ja Lõuna-Ameerikasse, mis on teised peamised eksporditurud, ei järgi korrapärast mustrit. Müügihinnad on mõnikord madalamad ja mõnikord kõrgemad kui Ameerika Ühendriikide või ühenduse turul, olenevalt müügitingimustest. Väiksemate mahtude kohaletoimetamisega kaasnevad tavaliselt kõrgemad müügihinnad.

(32)

Kokkuvõttes jääb mõlema koostööd teinud eksportiva tootja jaoks Ameerika Ühendriikide turg kõige tähtsamaks müügituruks. Kuid arvestades seda, et uurimisperioodil eksporditi 17 % toodangust, on müügil ühendusse ja mujale maailma endiselt tähtis roll seoses tootmisvõimsuse üldise kasutamise ja kasumlikkusega.

(33)

Lühiajalises arvestuses võib kahe Ameerika Ühendriikide koostööd teinud eksportiva tootja puhul oodata, et impordimahud jäävad vähemalt stabiilseks. Isegi kehtivate meetmete juures ja Ameerika Ühendriikide turu atraktiivsusele vaatamata on kõnealused tootjad jätkanud oma ühenduse klientide teenindamist. Ekspordimahtude vähenemist võib oodata Ameerika Ühendriikide tootja INEOSi puhul pärast Innovene ülevõtmist, mille tootmisrajatised asuvad ühenduses ning pärast seda, kui ettevõte on omandatud tootmisrajatised sujuvalt toimima pannud ning laienenud ühendusse uute tootmisvõimsuste abil, mis peaksid käivituma 2008. aastal. Samal ajal võib oodata, et Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad on taastunud 2005. aasta teise poole orkaani kahjustustest ja on 2006. aasta teisel poolel või 2007. aasta alguses uuesti täie võimsusega käivitunud, tootes lisakoguseid, mida võidakse müüa ühenduse turul.

(34)

Koostööd mitte teinud Ameerika Ühendriikide tootjate puhul, kes moodustasid uurimisperioodil 27 % Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsusest, ei saa välistada, et nad alustavad meetmete tühistamise korral uuesti eksporti ühendusse.

(35)

Analüüs teostati ka nõudluse ja tootmisvõimsuse võimaliku arengu kohta ühenduses, Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas keskmises perspektiivis (kuni viis aastat). Samuti analüüsiti, kuidas oodatav nõudluse ja pakkumise vahekord mõjutaks hinnatasemeid ühenduses. Kõik arvud järgnevates põhjendustes põhinevad äriühingutelt BASF, Dow ja INEOS saadud teabel ja keemiatööstuse juhtivatel publikatsioonidel, mida annavad välja PCI ja Tecnon.

(36)

Võttes arvesse nii Ameerika Ühendriikide kui ka ühenduse tootjate ennustusi nõudluse ja tootmisvõimsuse kohta tulevikus, võib eeldada, et ühenduse turul on kasv madalam kui mujal maailmas. Keskmises perspektiivis ennustatav keskmine kasvumäär aastas on ühenduses ligikaudu 3 %, Aasias aga 7 % ja ülemaailmses ulatuses 4,2 %.

(37)

2004. aastal ületas nõudlus Euroopa turul ühenduse tootmisvõimsuse ligikaudu 40 000 tonni võrra. Ameerika Ühendriikides valitses vastupidine olukord: olemasolev tootmisvõimsus oli ligi 90 000 tonni võrra suurem kui toote tegelik kasutamine ja müük, mis siiski ei mõjutanud kõrget hinnataset negatiivselt, sest tarneid klientidele takistasid tööprotsessiga seotud tootmisprobleemid. Kui vaadelda ennustatud kasvumäärasid ja kavandatud tootmisvõimsuse laiendamist, võib alates 2008. aastast ühenduse turul oodata teataval määral nõudlust ületavat vaba tootmisvõimsust eelkõige seoses INEOSi ühendusse investeerimise plaanidega, mis suurendaksid ühenduse tootmisvõimsust ühe neljandiku kuni kolmandiku võrra. Kõnealune laiendatud tootmisvõimsus ei oleks aga rakendatav enne 2008. aasta algust. Ehkki tootmisvõimsuse kasvu võib samal ajal osaliselt tasandada ühenduse impordi vähenemine ja ühenduse tootjate suurenenud eksport, võib oodata, et ühenduse tootjate tootmise koguvõimsus ületab ühenduse turu nõudluse 2008. aasta jooksul.

(38)

Komisjoni käsutuses olevate tõendite kohaselt säilib olemasolev ülemäärane tootmisvõimsus Ameerika Ühendriikides vähemalt lühiajaliselt, sest ehkki omamaine nõudlus kasvab, ei kata see kogu vaba tootmisvõimsust, mis uuesti käiku lastakse. Pikemas perspektiivis, kuni 2010. aastani oodatakse vaba tootmisvõimsuse kadumist, mis omakorda vähendab Ameerika Ühendriikide tootjate ekspordisoovi. Samal ajal ennustatakse olulist toodangu nappust Aasias. Seda illustreerib asjaolu, et Dow Chemical on moodustanud koos Petronas’ega ühisettevõtte Optimal ja paigutanud Malaisiasse 75 000 tonni tootmisvõimsust, mis peaks teenindama Aasia etanoolamiini turgu.

(39)

Üldiselt on aastaks 2010 ülemaailmne tootmisvõimsus tõenäoliselt kasvanud 1 300 000 tonnilt 1 785 000 tonnile. See hõlmab ka uusi tootmisvõimsusi ühenduses (+ 205 000), Ameerika Ühendriikides (+80 000), Saudi Araabias (+ 100 000) ja Aasias (+ 100 000). Nõudlus maailmas kasvab ennustatud kasvumäära 4,2 % juures 2010. aastaks 1 550 000 kuni 1 700 000 tonnini. Kui võtta arvesse, et teatava osa ülemäärasest tootmisvõimsusest tasandavad hooldusest tingitud tootmisseisakud, mistõttu on vajalik teatud puhver, näitab 2010. aasta prognoos ülemäärast tootmisvõimsust ühenduses, tasakaalu Ameerika Ühendriikides ning nappust Aasias ja mujal maailmas. Kokkuvõttes ei näita tootmisvõimsuse laiendamine, et Ameerika Ühendriikide eksportivatel tootjatel tekiks soov ühenduse turule dumpinguhinnaga müüa, sest ülemaailmses ulatuses valitseb tõenäoliselt pakkumise ja nõudluse tasakaal. Tuleb siiski märkida, et käesolev hinnang käsitleb arenguid keskmises perspektiivis, st aastatel 2008–2010.

(40)

Tuleks meelde tuletada, et uurimisperioodil esines dumpingut mõlema koostööd teinud eksportiva tootja puhul, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil.

(41)

Võrreldes eelmise uurimisperioodiga on Ameerika Ühendriikide impordi turuosa langenud 29 %lt 16,7 %le. Tõenäoliselt on Ameerika Ühendriikides 90 000 tonni vaba tootmisvõimsust, kusjuures tootmisvõimsuse madal rakendusmäär uurimisperioodil oli ajutiste sündmuste tagajärg ning hinnanguliselt 27 % Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsusest ei saadud koostöö puudumise tõttu uurida. Täielikult ei ole võimalik välistada, et tootjad, kes koostööd ei teinud, tulevad meetmete tühistamise korral dumpinguhindadega ühenduse turule tagasi. Ehkki Ameerika Ühendriikide turul ennustatakse suuremat nõudlust kui ühenduse turul, ammendub Ameerika Ühendriikide ülemäärane tootmisvõimsus üksnes keskmises perspektiivis. Lisaks on praegu kõigil tootjatel olemasoleva tootmisvõimsuse kasumlikkuse säilitamiseks stiimul suurendada meetmete tühistamise korral oma müüki ühenduse turul.

(42)

Lõppkokkuvõttes võib järeldada, et meetmete tühistamise korral on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ning oht, et impordimahud kasvavad, mis võib vähemalt lühiajaliselt avaldada survet hindade alandamiseks ühenduses.

(43)

Kolm kaebuse esitanud ühenduse tootjat tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Uurimisperioodil valmistasid nad 80 % ühenduse toodangust. Lisaks on veel üks toetav ühenduse tootja, kes esitas teavet eelkõige oma tootmise kohta, kuid kes ei vastanud küsimustikule täies ulatuses. Seetõttu tuli kõnealust tootjat lugeda koostööd mitteteinuks.

(44)

Tuleb märkida, et pärast määrust (EÜ) nr 1603/2000, millega avaldati praegu kehtivad meetmed, ei tooda Union Carbide Ltd (Ühendkuningriik), mille Dow Chemical Company üle võttis, enam ühenduses etanoolamiini. Lisaks muutis BP Chemicals oma nime, milleks on nüüd Innovene, ja Condea uueks nimeks sai Sasol. INEOS Oxide Ltd., Ühendkuningriigis asuva äriühingu INEOS Americas LLC emaettevõte, omandas Innovene 16. detsembril 2005. Mõlemad äriühingud – INEOS Americas LLC ja Innovene – tegid menetluse vältel täielikult koostööd.

(45)

Sellest lähtudes on kolm ühenduse tootjat BASF AG, Innovene ja Sasol ning nad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(46)

Sarnaselt eelmisele uurimisele näitas ka käesolev uurimine, et osa ühenduse etanoolamiini toodangust on mõeldud sisekasutuseks ehk oma tarbeks. Kõnealuse osa suurus on hinnanguliselt ligi kolmandik kogu ühenduse toodangust nagu eelmiselgi uurimisperioodil. Üks ühenduse tootmisharu tootja tootis oma tarbeks. Kõnealune tootja käitab tehast, mis toodab üksnes oma tarbeks. Uurimise käigus leidis kinnitust asjaolu, et taotluse esitanud ühenduse tootjad ei osta kaubanduslikel eesmärkidel või oma tarbeks vaatlusalust toodet kas ühenduses või väljaspool asuvatelt sõltumatutelt isikutelt. Oma tarbeks ette nähtud etanoolamiini ei peeta seega konkureerivaks ühenduse turul (edaspidi “vabaturg”) müüdava etanoolamiiniga.

(47)

Ühenduse kogutarbimine määrati kindlaks nii, et toodangust lahutati kõigi ühenduse tootjate eksport ja lisati import kolmandatest riikidest ühenduse turule. Võrreldes 2002. aastaga kasvas tarbimine uurimisperioodil 29 % ehk 83 000 tonni võrra. Kasv oli eriti tähelepanuväärne ajavahemikus 2002–2003 (+17 % ehk +48 000 tonni), kuid see jätkus ka 2004. aastal ja uurimisperioodi vältel, ehkki aeglasemas tempos. Tarbimine kasvas suurenenud nõudluse tõttu etanoolamiinide järele, mille kasutusala on ulatuslik ja laieneb üha. 2002. aastast saadik on enim kasvanud nõudlus DEA järele glüfosaadi tootmiseks, TEA järele esterkvattide tootmiseks ja MEA järele puidu töötlemiseks.

(48)

Vabaturu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 32 % (ehk 60 000 tonni), ajavahemikus 2002–2003 oli kasv 20 % (ehk 37 000 tonni).

(49)

Oma tarbeks mõeldud toodangu turul kasvas tarbimine 23 % ehk 22 000 tonni, tingituna etanoolamiinide ulatuslikumast kasutamisest teiste kemikaalide tootmise protsessis.

(50)

Ajavahemikul 2002–2003 langes ühenduse impordimaht Ameerika Ühendriikidest 12 % võrra ja on sellest ajast saadik püsinud samal tasemel. Turuosa määrati kindlaks ühenduse vabaturu tarbimise alusel ning see langes vaatlusalusel perioodil 24,7 %lt 16,7 %le, mis tähendab langust 8 protsendipunkti võrra. Impordimahu ja turuosa vähenemine ajavahemikus 2002–2003 langes kokku keskmise impordihinna üldise 7 % langusega. Ajavahemikus 2002–2003 ei osalenud Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad ühenduse vabaturu tarbimise suurenemises. Ka pärast 2003. aastat ei kasvatanud Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad oma turuosa, ehkki impordihinnad tõusid jälle. Müüjate turul oleksid sellised head tingimused tavaliselt põhjustanud lisamüügi, kuid Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad ei pöördunud tagasi ühenduse turule nagu oodati, sest tööprotsessis esines probleeme ja Ameerika Ühendriikide omamaisel turul olid tingimused veelgi atraktiivsemad.

(51)

Tuleb märkida, et eespool nimetatud hinnad on pärit Eurostati impordistatistikast. Andmetes ei tehta vahet eri toodetel ja need sisaldavad mitmesuguseid müügitingimusi, mida ei saa võrrelda ühenduse turul tegutsevate teiste käitajate kohaldatavate tingimustega. Täpset hinnavõrdlust dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootjate hindade vahel samal kaubandustasemel on kirjeldatud põhjenduses 53. Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine impordihind tagasihoidlikult 2 % võrra. Kogu ühenduse import Ameerika Ühendriikidest toimus sidusimportijate kaudu ja impordihinnad on seetõttu kontsernisisesed ülekandehinnad. Eelmises uurimises leiti, et kõnealused hinnad on kunstlikult määratud, selleks et vähemalt osaliselt kompenseerida siis kehtinud dumpinguvastaseid meetmeid. Ühenduse sidusimportijad olid eelnenud uurimisperioodi vältel märkimisväärses kahjumis, ostuhinna (tegelik impordihind) ja ühenduse turul edasimüügi hinna vahelisest marginaalist ei piisanud impordi ja edasimüügi vahel esinenud kulude katmiseks. Seetõttu viis eelnenud uurimine dumpinguvastaste meetmete ülevaatamiseni ja kehtestati kindlaksmääratud koguselised tollimaksud tonni kohta.

(52)

Käesoleva uurimise jooksul leiti, et nii Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad kui ka nende sidusimportijad ühenduses on uurimisperioodi vältel kasumit teeninud ning sidusimportijate marginaalid vastasid turutingimustele. Müügihinnad võrrelduna normaalväärtuse ja/või tootmiskuludega võimaldasid kõikidele kõrgete müügihindadega turgudel tegevatele äriühingutele piisavat kasumit.

(53)

Kui võrrelda sõltumatutele klientidele kehtivat CIF-hinda ühenduse piiril koos dumpinguvastaste tollimaksudega ja ühenduse tootmisharu tehasehinda sama toote ja sama kaubandustaseme puhul, siis selgub, et ühenduse tootmisharu müügihindu löödi alla 7,3 % – 17,5 %.

(54)

Import muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil poole võrra. Teiste peamiste eksportivate riikide, peamiselt Venemaa ja Iraani turuosa on muutunud marginaalseks. Tarbiva tööstuse sõnul on langus tingitud asjaolust, et kahest nimetatud riigist oli raske saada täpseid soovitud koguseid määratud kättetoimetamiskuupäevaks.

(55)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tootmine 41 % võrra. Samal ajal laiendati tootmisvõimsust 18 % võrra, mis viis tootmisvõimsuse rakendamise paranemiseni 78,4 %lt 93,2 %ni.

(56)

Tootmisvõimsuse kasv ajavahemikus 2002–2003 on marginaalne ja peegeldab mõningat tõhususe suurenemist. Alates 2004. aastast võib täheldada intensiivsemat kitsaskohtade likvideerimist ja uute tootmisvõimsuste loomist.

(57)

Laoseisu võrreldakse iga aasta lõpus ajavahemikus 2002–2004 ja see varieerub teatud määral, olenevalt tellimustest. Uurimisperioodi lõpus on laoseis madalam, kuid see näitab olukorda 30. juunil 2005 ja pole seetõttu täiesti võrreldav aastalõpu laoseisuga. Madalam laoseis on tingitud asjaolust, et kuna tööstustarbijate nõudlus on suvekuudel mõnevõrra madalam, kavandavad ettevõtted sellele ajale tootmisrajatiste hoolduse ja vähendavad tootmist.

(58)

Ühenduse tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele kasvas vaatlusalusel perioodil 35 % võrra. Turuosa nii ühenduse kogutarbimises kui ka vabaturu tarbimises näitab, et pärast turuosa kaotust ajavahemikus 2002–2003 on turuosa stabiliseerunud ja jäänud uurimisperioodil püsima 48 % juurde kogutarbimisest ja 71,3 % juurde vabaturust. Sõltumatutele klientidele müügi keskmise hinnataseme trend oli samasugune ja pärast 5 % langust ajavahemikus 2002–2003 oli hinnatase vabaturul uurimisperioodil 17 % kõrgem kui 2002. aastal.

(59)

Võrreldes hinnatasemega eelmisel uurimisperioodil, milleks oli kalendriaasta 1998, olid müügihinnad 2004. aastal ja käesoleval uurimisperioodil keskmiselt vastavalt 22,7 % ja 37,5 % võrra kõrgemad kui 1998. aastal. Arveid ei väljastata omatarbeliseks kasutamiseks ettenähtud toodangu eest, mida kasutatakse integreeritud tootmisrajatistes.

(60)

Viimase kümne aasta jooksul on tarbimine pidevalt tõusnud – 152 000 tonnilt 1995. aastal 367 000 tonnini uurimisperioodil, mis teeb iga-aastaseks kasvuks 9,7 %. Vaatlusalusel perioodil, 2002. aastast kuni uurimisperioodini, kasvas tarbimine 10,7 % aastas, tootmisvõimsus aga 7 % aastas. Kõnealune areng on toetanud kõrgeid hinnatasemeid ühenduses, sundides samal ajal ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust paremini rakendama (78,4 %lt 93,2 %ni), millega kaasnes tootmise kasv 14,5 % võrra aastas. Absoluutarvudes kasvas tootmine 84 000 tonni ja nõudlus 83 000 tonni, tootmisvõimsus laienes aga vaid 48 500 tonni.

(61)

Suur ja kasvav nõudlus on aeglasema tootmisvõimsuse laienemise ja impordi üldise vähenemise kõrval hoidnud etanoolamiini hinnataset ühenduses kõrgel. Lisaks on tootmise kogukulud tonni kohta müügimarginaale vaatlusalusel perioodil vähe mõjutanud. Tootmiskulude tõus 5,9 % võrra 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli tingitud tööstusbensiini hinna tõusust. Tööstusbensiin on naftapõhine energiakandja, mida kasutatakse etüleenoksiidi tootmiseks, mis on ühenduses etanoolamiini põhiliseks tooraineks.

(62)

Töötajate arv ühenduse tootmisharus samasuguse toote kohta püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Tootmisprotsess on suures ulatuses automatiseeritud ega ole seega tööjõumahukas. Tänu pidevale parandamisele ja kitsaskohtade likvideerimisele kasvas tootlikkus vaatlusalusel perioodil 42 % võrra.

(63)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid palgad 11 % võrra, saavutades tipptaseme 2004. aastal, tingituna ühe kaebuse esitanud ühenduse tootja läbi viidud ümberstruktureerimisest ja koondamistest. Töötajate keskmise palga trend oli samasugune.

(64)

Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote ühenduse sõltumatutele isikutele müügi kasumlikkus vabaturul 2,8 %lt 2002. aastal 15,5 %ni uurimisperioodil pärast 2003. aastal toimunud 1,1 %list langust. Kasumlikkuse kasv alates 2003. aastast on tingitud Ameerika Ühendriikide stabiilsest ekspordist ja kasvavast nõudlusest, mistõttu oli müügimahtude ja müügihindade tõus 2004. aastal ja uurimisperioodil suurem kui tootmiskulude kasv.

(65)

Ühenduse hinnatasemed näitavad, kas äriühingud on valmis tootmisvõimsust lisama. Ajavahemikul 2002–2003 ei peetud investeeringutasuvust piisavalt kõrgeks selleks, et tootmisvõimsust juurde luua. Seetõttu piirdusid äriühingud kitsaskohtade likvideerimise ja tõhususe parandamisega. Pidevalt kasvav nõudlus ja üksnes piiratud ulatuses lisanduv tootmisvõimsus on hoidnud hinnatasemed kõrgel sellisel määral, et alates 2004. aastast on muutunud uuesti reaalseks varem edasi lükatud investeerimisprojektide elluviimine.

(66)

Kapitali kaasamisega seoses tuleb märkida, et etanoolamiini tootmine moodustab üksnes väikese osa ühenduse keemiatööstuse kemikaalide üldtoodangust ning ühenduse keemiatööstust esindavad peamiselt suurte rahavoogude ja omafinantseeringute ning hea krediidivõimega suured rahvusvahelised keemiaettevõtted. Seega polnud ühenduse tootmisharul üldiselt kapitali kaasamisega suuri probleeme.

(67)

Rahavoogude areng illustreerib seost hinnatasemete, kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse vahel. Pärast rahavoogude madalat taset ajavahemikus 2002–2003 jõudis ühenduse tootmisharus rahavoogude suhe käibesse uuesti kahekohaliste arvudeni alates 2004. aastast ning enamiku äriühingute jaoks on rahavoogude ja käibe suhe nüüd piisavalt kõrge, et rahastada uusi investeeringuid etanoolamiini tootmisse.

(68)

Vaatlusalusel perioodil sai ühenduse tootmisharu kasu turu kasvust, mida illustreerib ühenduse tootmisharu turuosa kasv kogutarbimises 45,9 %lt 48 %ni ja vabaturul 69,9 %lt 71,3 %ni.

(69)

Dumping jätkus uurimisperioodi vältel, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil.

(70)

Eespool esitatu põhjal on ühenduse tootmisharul tõepoolest olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjust, eelkõige müügihindade ja kasumlikkuse osas.

(71)

Ühenduse tootmisharu ekspordimahud kolmandatesse riikidesse kasvasid vaatlusalusel perioodil 11 % võrra, mis annab aastaseks kasvuks keskmiselt 4 %, mis on suuresti kooskõlas tarbimise kasvuga maailmas. Tulemus näitab ühtlasi, et ühenduse tootmisharu on maailmaturul konkurentsivõimeline.

(72)

Ühenduse turul tarbitava etanoolamiini maht kasvas vaatlusalusel perioodil 29 % võrra, samal ajal vähenes import Ameerika Ühendriikidest 11 % võrra. Ühenduse tootmisharus suudeti müügimahtu suurendada ja seeläbi selle turuosa stabiliseerida ning isegi veidi suurendada.

(73)

Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord paranes enamiku majanduslike näitajate osas: tootmine (+ 41 %), tootmisvõimsus (+ 18 %) ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht (+ 35 % ehk +45 000 tonni) ja väärtus (+ 58 %), tootlikkus, turuosa (+ 2 protsendipunkti), rahavood ja kasumlikkus, investeeringud ja investeeringutasuvus. Tootmiskulude kasv tonni kohta jäi müügihindade arengust madalamaks. Lisaks tuli ühenduse tootmisharule kasuks ühenduse turu suurenemine ja tootmisharus peeti sammu maailmas kasvava nõudlusega ehk eksporti suurendati 11 % võrra.

(74)

Kokkuvõttes on ühenduse tootmisharu olukord hea, kui arvestada näitajate positiivset arengut. Ei saa kinnitada, et materiaalse kahju tekitamine oleks jätkunud. Seetõttu uuriti, kas on olemas kahju kordumise tõenäosus, juhul kui meetmed tühistatakse.

(75)

Tuleb meenutada, et Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad jätkasid dumpingut uurimisperioodi vältel, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil. Meetmete tühistamine ja ekspordihindade samaulatuslik vähendamine võib viia koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaalini vahemikus 13,4 % kuni 28,3 %, samas kui koostööd mitte teinud tootjate (andsid esialgse uurimise andmetel 42 % impordist) käitumine on teadmata. Viimaste suhtes kohaldatakse aga kõige kõrgemaid dumpinguvastaseid tollimakse ja neil on kõige suurem stiimul ühenduse turule tagasi pöörduda, kui meetmed tühistatakse.

(76)

Samal ajal hinnatakse, et Ameerika Ühendriikide turul on käesoleval ajal 90 000 tonni vaba tootmisvõimsust, kui tööprotsessiga seotud probleemid ja orkaani tagajärjed on kõrvaldatud.

(77)

Seetõttu järeldati, et on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ja impordimahtude suurenemise oht, mis avaldab meetmete tühistamise korral vähemalt lühiajaliselt ühenduses survet hindade alandamiseks.

(78)

Tavaliselt avaldab dumpinguhinnaga impordi kasv survet müügihindade alandamiseks ja mõjutab negatiivselt vaatlusperioodil täheldatud ühenduse tootmisharu kasumlikkust ning rahaliste vahendite taastumist. Kõnealuses kontekstis tuleb märkida, et hindade allalöömine kasvab meetmete tühistamise korral märkimisväärselt.

(79)

Eeldatakse, et Ameerika Ühendriikide tootjad suunavad peamise tooraine etüleenoksiidi kasutamise teatud määral ümber monoetüüleenglükooli tootmiselt etanoolamiini tootmisele.

(80)

Toorainet etüleenoksiidi kasutatakse muude kemikaalide või derivaatide, peamiselt etüleenglükoolide ja eriti monoetüüleenglükooli tootmiseks. Etüleenoksiidi toodetakse ainult vähestes kohtades üle maailma, sest tegemist on väga plahvatusohtliku ja toksilise ainega, mille käitlemist reguleeritakse eriotstarbeliste keskkonna-, tervisekaitse, julgeoleku- ja kaitsealaste eeskirjadega. Seetõttu sõltub etüleenoksiidi kasutamine tootmises selle derivaatide turuhinnast.

(81)

Kunagi valitses hinnatasemete vahel teatav hierarhia: etüleeni hind oli kõrgem kui monoetüüleenglükooli hind ja etanoolamiini hind omakorda oli kõrgem nii etüleeni kui ka monoetüüleenglükooli hinnast. Kuid alates 2003. aasta lõpust tõusis monoetüüleenglükooli hind ühenduses märkimisväärselt ja oli kõrgem kui etüleeni hind ning teatavatel ajahetkedel isegi kõrgem kui etanoolamiini hind. Seetõttu on etüleenoksiidi üha rohkem suunatud monoetüleenglükooli tootmisesse ja turul on tekkinud teatav etüleenoksiidi nappus, mis omakorda aitab kaasa etanoolamiini hindade suhteliselt kõrgel hoidmisele.

(82)

Kuid Lähis-Ida riigid investeerivad praegu tööstusbensiinipõhise etüleenglükooli tootmisesse. Lähiajal on oodata uute monoetüleenglükooli tehaste käivitamist Kuveidis (Dow Chemical’i osalusel), Saudi Araabias ja Iraanis. Arvestades, et tööstusbensiin on naftapõhine aine, on nimetatud riikidel kulusid arvestades selge konkurentsieelis. Seetõttu on mõistlik oletada, et monoetüleenglükooli hind langeb lähiajal ja Ameerika Ühendriikide tootjatel on vähem võimalusi monoetüleenglükooli müügiks Aasias, kus Hiina tekstiili- ja polüestritööstus tarbib juba 30 % kogu maailma monoetüleenglükooli tarbimisest. Nii juhtuks eelkõige ühe koostööd mitte teinud eksportiva tootjaga, kes on praegu oluline monoetüleenglükooli Aasiasse eksportija. Seetõttu võib oodata, et Ameerika Ühendriikide tootjad hakkavad tootma rohkem etanoolamiini, mis avaldab survet hindade alandamiseks ning neil tekib vajadus leida lisakliente väljaspool Ameerika Ühendriikide turgu, misjärel nad pöörduvad ühenduse turule.

(83)

Arvestades käesolevat ühenduse tootmisharu stabiilset olukorda, sõltub hindade alandamise survest tingitud kahju kordumise tõenäosus hinnalanguse ulatusest ja teiste tegurite arengust, näiteks tootmiskuludest ja võimalustest kulude tõus klientidele üle kanda. Seetõttu uuriti, milline oli olukord pärast uurimisperioodi.

(84)

Koguti lisaandmeid, et teha kindlaks, kas vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil teostatud analüüsi põhjal tehtud järeldused kehtisid 2005. aasta teisel poolel ja 2006. aasta esimese viie kuu jooksul.

(85)

2005. aasta teisel poolel tõusid ühenduse turul kõigi etanoolamiini liikide hinnad jätkuvalt 11,4 %–14,7 %. Keskmine hinnatõus Ameerika Ühendriikide turul oli veelgi silmatorkavam – 22 %. Orkaanikahjustused Louisianas olid Ameerika Ühendriikide omamaisel turul esinenud ajutise nappuse peamiseks põhjuseks.

(86)

Kõnealune areng jätkus 2006. aasta esimese viie kuu jooksul, kuid palju aeglasemas tempos: ühenduse turul kerkis hind 2,8 %–4 % ning Ameerika Ühendriikide turul 9,9 %, näidates, et kohalikest tööprotsessiga seotud probleemidest ja kahjustustest hakatakse järk-järgult toibuma.

(87)

Võrreldes uurimisperioodiga tõusid 2005. aasta teisel poolel naftahinnad märkimisväärselt, keskmiselt 30 % ning mõjutasid omakorda veelgi tööstusbensiini hinna tõusu, mis oli alanud uurimisperioodi teisel poolel (2005. aasta esimesel poolaastal). Ameerika Ühendriikidest ühendusse toimuva impordi hinnad näivad kohanduvat aeglasemalt toorainete hinna tõusuga, osaliselt lepinguliste hindade aeglasema kohandumise ja turuosa kaitsmise tõttu ning osaliselt seepärast, et Ameerika Ühendriikide tootjate tootmisseadmed on gaasipõhised, mitte tööstusbensiinipõhised ning gaasihinnad ei tõuse nii kiiresti kui naftahinnad.

(88)

Naftahinnad kasvasid veel 2006. aasta esimese viie kuu jooksul keskmiselt 10 % võrra, mõjutades müügihindade tõusu aeglustunud trendi tõttu ühenduse tootmisharu kasumlikkust negatiivselt.

(89)

Uurimisperioodijärgsete sündmuste uurimistulemused näivad osutavat pöördepunktile ühenduse etanoolamiini turu arengus. Müügihinnad näivad olevat saavutanud oma lae ja teatud etanoolamiini liikide puhul võib isegi hinnalangust täheldada. Leidub märke, et tootmiskulude tõusu ei saa hõlpsasti kõrgemate müügihindade kaudu klientidele üle kanda. Kuid praegu on siiski ebaselge, mil määral kahjustavad suurenenud tootmiskulud ja langev kasumlikkus ühenduse tootmisharu olukorda keskmises perspektiivis.

(90)

Juhul kui meetmed kõrvaldatakse, on tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide dumpinguhinnaga import ühendusse suureneb lühiajaliselt märkimisväärselt, mis avaldab survet hindade alandamiseks.

(91)

Keskmises perspektiivis võib olukorda halvendada monoetüüleenglükooli vähenenud müügivõimalustest tingitud etanoolamiini tootmise tõus Ameerika Ühendriikides, mistõttu Ameerika Ühendriikide tootjatel on vaja leida uusi müügiturge ja nad suunavad ühenduse turule rohkem.

(92)

2006. aasta alguses aset leidnud müügihindade kasvu ilmne peatumine ja naftahindade tõusust tingitud tootmiskulude kasv näivad samuti ühenduse tootmisharu kasumlikkusele negatiivselt mõjuvat.

(93)

Kõik need tegurid osutavad kahju kordumise tõenäosusele. Kuid mõned nimetatud järeldustest põhinevad sündmustel, mis võivad tõenäoliselt juhtuda alles keskmises perspektiivis.

(94)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st ühenduse tootmisharu, importijate, kaubandusettevõtjate ning ka vaatlusaluse toote hulgimüüjate ja tööstustarbijate huvide hindamisel.

(95)

Tuleb meenutada, et eelmise uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine, võimaldab see analüüsida olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad.

(96)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu jätkumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega.

(97)

Tuletatakse meelde, et eelnevalt on kindlaks tehtud vaatlusaluse toote dumpingu esinemine uurimisperioodi vältel ning et on olemas Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusaluse toote dumpingu tõenäosus ning ühenduse tööstusele põhjustatava kahju kordumise oht.

(98)

Ühenduse tootmisharu on osutunud elujõuliseks ja konkurentsivõimeliseks tööstusharuks, seda kinnitavad enamiku majanduslike näitajate, eelkõige kasumlikkuse, rahavoogude ja investeeringutasuvuse positiivne areng. Varem kehtestatud dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa ühenduse turu praeguse hinnataseme saavutamisele, mis võimaldab ühenduse tootmisharul taastada kasumlikkus, mis võimaldab piisavat investeeringutasuvust, nii et investeeringud uude tootmisvõimsusse muutuvad majanduslikult teostatavaks. Eelkõige Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja INEOS, kes pärast Innovene ülevõtmist muutus de facto ühenduse tootjaks, andis teada märkimisväärsetest investeeringutest ühendusse. Meetmete säilimine aitaks muu hulgas kaasa kõnealuse investeerimisprojekti kasumlikkuse säilitamisele. Seega on ühenduse tootmisharu huvides säilitada Ameerika Ühendriikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(99)

Arvestades importijate ja kaubandusettevõtjate koostöö puudumist, järeldati, et meetmete puudumine või jätkuv kehtimine ei mõjuta oluliselt importijaid ega kaubandusettevõtjaid. Lisaks sellele ei näidanud uurimine sõltumatute importijate olemasolu; kogu Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusaluse toodangu import ühendusse näib toimivat Ameerika Ühendriikide eksportivate tootjatega seotud importijate kaudu.

(100)

Meetmete säilitamine ei muuda sidusimportijate praegust olukorda; uurimisperioodil leiti, et sidusimportijad teenivad kasumit turutingimustele vastavate marginaalide ulatuses. Meetmete tühistamine oleks muidugi sidusimportijate huvides juhul, kui see ei mõjutaks klientide müügihindu ja kui Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad ei nõuaks osa või kogu lisakasumimarginaali endale, kehtestades hinnad, millega sidusimportijad saavad etanoolamiini osta.

(101)

Arvestades asjaolu, et meetmete säilitamine kujutaks endast dumpinguvastaste meetmete teistkordset kehtestamist, pöörati erilist tähelepanu tööstustarbijatele.

(102)

Uurimises andsid endast teada ainult pesupehmendajaid tootvad esterkvati tarbijad. Üks tööstustarbija, kelle import moodustas ligikaudu 14 % Ameerika Ühendriikidest pärit koguimpordist uurimisperioodil, vastas küsimustikule, kaks teist tööstustarbijat tegid oma seisukohad teatavaks ning edastasid teavet lõpptoodete tootmiskulude struktuuri kohta. Pesupehmendajaid toodetakse TEA baasil ja neid turustavad n-ö “seebitöösturid”, näiteks Procter & Gamble, Unilever, Henkel, Benckiser ja Colgate. Nimetatud tööstustarbijad väidavad, et TEA hinna tõus ohustab nende ettevõtteid ja et ühenduse turul esineb varude nappus. Mõlemat tegurit leevendaks dumpinguvastaste meetmete tühistamine. Lisaks on tootmise jätkumine ühenduses väidetavalt ohustatud, kui esterkvatiga seotud tootmisharu kasumlikkus ei parane.

(103)

Leiti, et uurimisperioodil moodustas TEA ligikaudu 23 % esterkvati tootmise kogukuludest ja 2003. aastal 22 %, kuid üldiselt oli olukord sarnane 2002. aastale ehk vaatlusaluse perioodi esimesele aastale. Pärast uurimisperioodi ja arvestades täheldatud TEA hinnatõusu, on TEA osakaal lõpptoote tootmiskuludes eeldatavalt veelgi suurem. On selge, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine leevendaks vähemalt lühiajaliselt tooraine TEA kõrgest hinnast põhjustatud tagajärgi. Kulude vähendamine eeldusel, et meetmete kaotamisega kaasneb madalam ostuhind, vähendaks TEAga seotud kulusid ligikaudu 7 %. See vähendaks lõpptoote tootmise kogukulusid ligikaudu 1 % võrra ja kasumlikkus paraneks samasuguse marginaali võrra.

(104)

Leiti, et esterkvatiga seotud tootmisharu kasumlikkus on vaatlusalusel perioodil tõepoolest vähenenud ligikaudu 18 %lt 8 %le. Kuid esterkvati müügihinna langus 6 % võrra vaatlusalusel perioodil näib olevat olnud põhiliseks teguriks, mis põhjustas tootmiskulude osa tõusu müügihinnas peaaegu 10 % võrra. Tööstussektor näib kannatavat itta, eriti Venemaale liikumise tagajärgede all; seal on tootmiskulud üldiselt madalamad, kuid odavam on osta ka teist põhilist toorainet – sulatatud rasva rasvhapet. Kõnealust loomset päritolu toodet saab asendada taimse “palmstüreeniga”, mille varud on idas rikkalikumad. Lisaks nõuavad seebitöösturid tõhususe huvides kohapealsete tarnijate olemasolu, mis võib olla peamiseks tööstuse ühendusest väljaviimise põhjuseks.

(105)

Väidet TEA varude nappuse kohta ühenduse turul uuriti, kuid see leiti alusetu olevat, sest leidusid pakkumised teatud tootjatelt, kuid asjaomased tööstustarbijad lükkasid need tagasi.

(106)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tunnistatakse TEA hinna jätkuva tõusu negatiivset mõju endast teada andnud tööstustarbijate lõpptoodete tootmiskuludele, on kõnealune mõju üsna piiratud ja dumpinguvastaste meetmete tühistamine parandaks olukorda üksnes marginaalselt. Leiti, et muud tegurid nagu tooraine maksumus ja klientide poolt tootele esitatavad nõudmised, avaldavad palju märkimisväärsemat mõju. Seetõttu jõuti otsusele, et meetmete säilitamine ei mõjutaks tööstustarbijaid märkimisväärselt.

(107)

Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu toibumisele. Ühenduse tootmisharule tuleks meetmete säilitamine kasuks, sest see säilitaks olemasolevad kasumlikud hinnatasemed ja võimaldaks seega teha lisainvesteeringuid. Meetmete tühistamine ohustaks ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi. Seetõttu on meetmete säilitamine ühenduse huvides.

(108)

Sõltumatuid importijaid ei näi olevat ja sõltumatud kaubandusettevõtjad ja hulgimüüjad ei andnud endast teada. Kogu Ameerika Ühendriikidest pärit import toimub seotud äriühingute kaudu, kes meetmete kehtimise ajal ja uurimisperioodi vältel teenisid turutingimustele vastavaid kasumimarginaale.

(109)

Lisaks pole kehtivad meetmed minevikus kasutajate majanduslikule olukorrale näiliselt mingit märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Käesoleva uurimise käigus kogutud teabe alusel ei näi ükski dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenenud hinnatõus, kui see üldse aset leidis, olevat ebaproportsionaalne, kui seda võrrelda kasuga, mis ühenduse tootmisharu sai dumpinguhindadega toimunud kaubanduse moonutamise kõrvaldamise tõttu.

(110)

Ühenduse huvide seisukohalt jõuti seetõttu järeldusele, et pole mõjuvaid põhjusi Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes praegu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid mitte säilitada.

(111)

Seega leitakse, et Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(112)

Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete jõussejätmist. Avalikustamise järel anti neile tähtaeg seisukohtade esitamiseks.

(113)

Uurimine näitas, et vaatlusaluses riigis esineb kasutamata tootmisvõimsust ning et dumping jätkus uurimisperioodi vältel. Ühenduse tootmisharu olukord paranes vaatlusalusel perioodil enamiku kahjutegurite osas, seda tänu soodsatele tingimustele maailmaturul. Ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra positiivset arengut arvestades ei saa kinnitada, et materiaalne kahju oleks jätkunud. Kuid kahju kordumise tõenäosuse uurimine näitas siiski, et mitmed tegurid, näiteks Ameerika Ühendriikide vaba tootmisvõimsus, monoetüüleenglükooli müügivõimaluste vähenemine ja etanoolamiiniga seotud olukord nii ülemaailmselt kui ka ühenduses osutavad keskmises perspektiivis kahju kordumise tõenäosusele.

(114)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1603/2000, viimati muudetud teadaandega äriühingu INEOS suhtes kohaldatava kindlaksmääratud tollimaksu kohta. (7) Lisaks leitakse, et meetmed tuleks säilitada üksnes kaheaastase lisaperioodi vältel.

(115)

Ühest küljest on olemas kahjuliku dumpingu kordumise oht, võttes arvesse järgmisi asjaolusid: i) Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad on jätkanud dumpinguhinnaga toodete importimist ühendusse ning ii) on oodata ühendusse saabuva impordi kasvu, kuna Ameerika Ühendriikides on 90 000 tonni olemasolevat ülemäärast tootmisvõimsust, mida saab hakata kasutama 2006. aasta lõpus ja mille järele kodumaisel turul nõudlus puudub. Peale selle on peamisel koostööst hoidunud Ameerika Ühendriikide tootjal, kelle suhtes kohaldatakse kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja kel seetõttu oleks ka suurim stiimul meetmete tühistamise korral ühenduse turule tagasi pöörduda, olemas vajalik turustusvõrk, kuna ta müüb teisi keemiatooteid ühenduse turul.

(116)

Teisest küljest on aastaks 2010 oodata Ameerika Ühendriikide ülemäärase tootmisvõimsuse järk-järgulist kadumist ning ühe koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide eksportiva tootja kavandatud tootmisvõimsuse laiendamine ühenduse turule peaks lõpule jõudma 2008. aasta lõpuks, st kahe aasta pärast. Need kaalutlused koos jätkuva ebakindlusega naftahindade arengu mõju kohta tootmiskuludele ja ühenduse tootmisharu kasumlikkusele õigustavad meetmete säilitamist veel kaheks aastaks.

(117)

Pärast nimetatud kaheaastast perioodi algatab komisjon vajadusel ex officio meetmete uue läbivaatamise, mille suhtes kohaldatakse algmääruse artiklit 11,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/17

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/19

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga on kehtestatud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi riiklikud ja piirkondlikud kvoodid. 2006/2007. turustusaastaks tuleks kõnealuseid kvoote kohandada hiljemalt 30. septembriks 2006.

(2)

Kohandamine tuleneb eelkõige määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 8 ja 9 kohaldamisest, millega on ette nähtud suhkru lisakvoodid ning isoglükoosi lisa- ja täiendavad kvoodid. Kohandamisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide esitatud teatisi vastavalt komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (2) artiklile 12, milles käsitletakse eelkõige teatise koostamise kuupäevaks juba eraldatud lisa- ja täiendavaid kvoote.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga kehtestatud kvootide kohandamine on tingitud ka nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (3) artikli 3 kohaldamisest, millega on ette nähtud ümberkorraldusabi ettevõtjatele, kes loobuvad oma kvootidest. Seepärast on vaja arvesse võtta loovutatud kvoote vastavalt komisjoni 29. septembri 2006. aasta teatisele (2006/C 234/04) 2006/2007. turustusaastaks ümberkorralduseks antava abi rahaliste vahendite hinnangulise kättesaadavuse kohta. (4)

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga kehtestatud kvootide kohandamine ei piira nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (5) peatüki 10f ja määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 7 kohase abi andmise tingimuste kohaldamist.

(5)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisa vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/21

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1483/2006 (2) on välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul.

(2)

Arvesse võttes ühenduse turu olukorda pehme nisu, maisi ja rukki puhul ning kõnealuste teraviljade nõudluse arengut erinevates piirkondades viimaste nädalate jooksul, tuleks teatavates liikmesriikides teha kättesaadavaks uued sekkumisvarude teraviljakogused. Seetõttu tuleks lubada asjaomaste liikmesriikide sekkumisametitel suurendada pakkumismenetluses olevat kogust pehme nisu puhul 350 000 tonni Saksamaal ja Ungaris, 172 272 tonni Rootsis, 174 021 tonni Taanis, 30 000 tonni Soomes; maisi puhul 100 000 tonni Ungaris ja Slovakkias ja rukki puhul 236 565 tonni Saksamaal.

(3)

Seetõttu tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1483/2006.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/25

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2006 on külmutatud kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad president Lukašenkole ja teatud teistele Valgevene ametnikele, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevene 19. märtsil 2006 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest, ning nendega seotud, kõnealuse määruse I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad rahalised vahendid ja majandusressursid ning kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on nende omandis, valduses või nende kontrolli all.

(2)

Nõukogu otsusega 2006/718/ÜVJP (2) uudeti ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP (3) IV lisa, kus esitatakse nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimekiri, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, mis on ette nähtud ühise seisukohaga. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus viivitamata jõustuma,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/27

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/29

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvate või kõnealustes liikmesriikides registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/31

(1)

16.–18. oktoobrini 2006 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1452/2006 kohaselt 7 litsentsitaotlust Uus-Meremaa või importimiseks (kvoodi nr 09.4589 alusel). Kõnealused taotlused hõlmavad üldkogust 14 294,6 tonni.

(2)

Kuna kõnealune kogus on võrdne kasutada oleva kogusega 14 294,6 tonni, võetakse vastu kõik taotlused.

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/32

(1)

Direktiivis 2004/23/EÜ on sätestatud kvaliteedi- ja ohutusstandardid inimkasutuseks ette nähtud inimkudede ja -rakkude ning nendest valmistatud ja inimkasutuseks ette nähtud toodete annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kohta, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(2)

Et vältida haiguste edasikandumist inimkasutuseks ette nähtud inimkudede ja -rakkude kaudu ning tagada kvaliteedi ja ohutuse võrdväärne tase, on direktiiviga 2004/23/EÜ kehtestatud tehnilised nõuded kõikidele inimkudede ja -rakkude kasutamisprotsessi etappidele, sealhulgas standardid ja spetsifikatsioonid, mis on seotud koepankade kvaliteedisüsteemiga.

(3)

Vastavalt direktiivile 2004/23/EÜ tuleks liikmesriikides kehtestada koepankade ning koepankades tehtavate ettevalmistusprotsesside akrediteerimise, määramise, lubamise või litsentsimise süsteem, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Selle süsteemi jaoks on vaja kehtestada tehnilised nõuded.

(4)

Koepankade akrediteerimise, määramise, lubamise või litsentsimise nõuded peaksid hõlmama organisatsiooni ja selle juhtimist, personali, seadmeid ja materjale, tööruume, dokumentatsiooni, andmeid ja kvaliteedikontrolli. Akrediteeritud, määratud, loa saanud või litsentsitud koepangad peaksid täitma ka nende konkreetse tegevusega seotud lisanõudeid.

(5)

Oluliseks teguriks, mis võib suurendada kudede ja rakkude saastumise ohtu, on õhu kvaliteet kudede ja rakkude töötlemise ajal. Üldiselt nõutakse, et osakeste ja mikroorganismide kolooniate sisaldus õhus vastaks Euroopa hea tootmistava suuniste 1. lisas määratletud A-klassi standardile ja komisjoni direktiivile 2003/94/EÜ. (2) Teatavates olukordades ei ole siiski nõutud, et osakeste ja mikroorganismide kolooniate sisaldus õhus vastaks A-klassi standardile. Sel juhul tuleks näidata ja dokumenteerida, et valitud keskkond vastab asjaomase koe- ja rakuliigi, protsessi ja kasutusvaldkonna suhtes kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele.

(6)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmab inimkudede ja -rakkude kvaliteeti ja ohutust kodeerimisel, töötlemisel, säilitamisel, ladustamisel ja jaotamisel tervishoiuasutustele, kus neid kasutatakse inimkehas. See ei peaks siiski laienema kudede ja rakkude inimkasutusele (nt implantaatide paigaldamine, perfusioon, viljastamine või embrüote siirdamine). Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad jälgitavust ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamist, kohaldatakse ka inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise suhtes, mida reguleeritakse direktiiviga 2006/17/EÜ. (3)

(7)

Inimkasutuseks ette nähtud kudede ja rakkude kasutamisega kaasneb haiguste edasikandumise ning muude ebasoovitavate kõrvaltoimete oht. Selliste kõrvaltoimete ohu jälgimiseks ja vähendamiseks tuleks kehtestada jälgitavusnõuded ning ühenduse menetlus rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamiseks.

(8)

Rasketest kõrvaltoimetest nii doonoril kui ka retsipiendil ja tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust ja mis on tingitud inimkudede ja -rakkude hankimisest (sealhulgas doonorite hindamine ja valik), uurimisest, töötlemisest, säilitamisest, ladustamisest ja jaotamisest, tuleks viivitamata teatada pädevale asutusele.

(9)

Raskeid kõrvaltoimeid võib esineda elusdoonoritel rakkude ja kudede hankimise ajal või pärast seda, samuti kudede või rakkude inimkasutuse ajal või pärast seda. Neist tuleks teatada vastavasse koepanka, et see juhtumit uuriks ja teataks sellest pädevale asutusele. See ei peaks takistama hankimise või inimkasutuse eest vastutavat organisatsiooni soovi korral pädevat asutust ka otse teavitamast. Direktiiviga tuleks kindlaks määrata miinimumandmed, mida on vaja pädeva asutuse teavitamiseks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide võimalust säilitada või kehtestada oma territooriumil asutamislepingu nõuetele vastavad rangemad kaitsemeetmed.

(10)

Teavitamiskulude minimeerimiseks, kattumiste vältimiseks ja haldusliku tõhususe suurendamiseks tuleks teabe edastamisel ja töötlemisel kasutada kaasaegset tehnoloogiat ja e-valitsuse lahendusi. See tehnoloogia peaks põhinema teabevahetuse standardvormil ja selleks tuleks kasutada andmete haldamiseks sobivat süsteemi.

(11)

Jälgitavuse parandamiseks ning kudede ja rakkude põhiomadusi käsitleva teabevahetuse edendamiseks on vaja kindlaks määrata ühises Euroopa koodis sisalduvad põhiandmed.

(12)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(13)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/23/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

a)

inimkasutuseks ette nähtud inimkoed ja -rakud;

b)

inimkudedest ja -rakkudest valmistatud ja inimkasutuseks ette nähtud tooted, mis ei kuulu teiste direktiivide reguleerimisalasse.

a)

hankimisasutustes on kehtestatud menetlused, mille kohaselt säilitatakse andmed hangitud kudede ja rakkude kohta ning teavitatakse koepankasid viivitamata elusdoonoril esinevatest rasketest kõrvaltoimetest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust;

b)

inimkasutuse eest vastutavates asutustes on kehtestatud menetlused, mille kohaselt säilitatakse andmed kasutatud kudede ja rakkude kohta ning teavitatakse koepankasid viivitamata kliinilise kasutamise ajal või pärast seda täheldatud rasketest kõrvaltoimetest, millel võib olla seos kudede ja rakkude kvaliteedi ja ohutusega;

c)

koepangad, kes jaotavad kudesid ja rakke inimkasutuseks, annavad kudede ja rakkude inimkasutuse eest vastutavale asutusele teada, kuidas kõnealune asutus peab punktis b nimetatud rasketest kõrvaltoimetest teatama.

a)

on kehtestanud menetluse, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud raske kõrvaltoime kahtluse korral pädevale asutusele viivitamata edastada kogu vajaliku teabe;

b)

on kehtestanud menetluse, mis võimaldab pädevat asutust viivitamata teavitada kõrvaltoime põhjuste ja tagajärgede analüüsi tulemustest.

a)

direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17 osutatud vastutav isik edastab pädevale asutusele III lisa A-osas kirjeldatud teabe;

b)

koepangad teavitavad pädevaid asutusi teiste inimkasutuseks ette nähtud ja jaotatud ning kahtluse all olevate kudede ja rakkude suhtes võetud meetmetest;

c)

koepangad teavitavad pädevat asutust uurimise tulemustest, esitades vähemalt III lisa B-osas kirjeldatud teabe.

a)

hankimisasutused ja koepangad on kehtestanud menetluse koepankade viivitamatuks teavitamiseks hankimise ajal esinenud mis tahes tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada inimkudede ja -rakkude kvaliteeti ja/või ohutust, ja selliseid kõrvalekaldeid käsitlevate dokumentide säilitamiseks;

b)

kudede ja rakkude inimkasutuse eest vastutavad asutused on kehtestanud menetluse koepankade viivitamatuks teavitamiseks mis tahes tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust;

c)

koepangad annavad inimkasutuse eest vastutavale asutusele teada, kuidas kõnealune asutus peab neile teatama tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust.

a)

on kehtestanud menetluse, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud tõsise kõrvalekalde kahtluse korral pädevale asutusele viivitamata edastada kogu vajaliku teabe;

b)

on kehtestanud menetluse, mis võimaldab pädevat asutust viivitamatult teavitada kõrvalekalde põhjuste ja tagajärgede analüüsi tulemustest.

a)

direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17 osutatud vastutav isik edastab pädevale asutusele IV lisa A-osas kirjeldatud teabe;

b)

koepangad hindavad tõsiseid kõrvalekaldeid, et selgitada välja nende põhjusi, mida saaks ennetada;

c)

koepangad teavitavad pädevat asutust uurimise tulemustest, esitades vähemalt IV lisa B-osas kirjeldatud teabe.

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/51

(1)

Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on kooskõlas nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetluste ja suunistega pidanud ühenduse nimel Albaania Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi “leping”) üle.

(3)

Leping tuleks alla kirjutada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

25.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/59

(1)

Komisjoni 17. mai 1979. aasta otsust 79/491/EMÜ, millega kehtestatakse viinamarjakasvatusalade statistiliste põhivaatluste andmete masinloetavale kujule viimise standardkood ja -eeskirjad (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 357/79 nähakse ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on kogutud viinamarjakasvatusalade põhivaatluse käigus, tabelite kujul geograafiliste üksuste kaupa, mis määratakse kindlaks nimetatud määruse artikliga 8 kehtestatud menetluse kohaselt, s.t. komisjoni otsusega, mis tehakse alalise põllumajandusstatistika komitee arvamuse järel.

(3)

Liikmesriigid, kes töötlevad vaatluse tulemusi elektrooniliselt, peaksid esitama tulemused masinloetaval kujul. Vaatluse tulemuste edastamise kood määratakse samuti kindlaks määruse (EMÜ) nr 357/79 artikliga 8 kehtestatud menetluse kohaselt.

(4)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega,