NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 27/2005,

22. detsembri 2004,

millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (2) eriti selle artikleid 6 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusivaru taastamiseks, (3) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2005. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused siiski kindlaks IF lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi vööndite määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused ja nende jaotamine

1.   Ühenduse laevade kalapüügivõimalused ühenduse vetes või teatavates ühenduse vetest väljajäävates vetes ning nende kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel sätestatakse I lisas.

2.   Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvootide alusel ning artiklites 9, 16 ja 17 sätestatud tingimustel vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndi alla.

3.   Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moivapüügi võimalused kalastusvööndites V, XIV (Gröönimaa veed) 7,7 % ulatuses moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

4.   Komisjon võib suurendada põhjaputassuu püügi võimalusi kalastusvööndites I–XIV (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) ja heeringapüügi võimalusi vööndites I ja II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras, kui kolmandad riigid ei majanda kõnealuseid varusid vastutustundlikult.

Artikkel 6

Jaotamisega seotud erisätted

I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

Artikkel 7

Kvoodisüsteemi paindlikkus

Käesoleva määruse I lisaga määratakse 2005. aastaks kindlaks:

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimistingimused

1.   Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalavarusid, mille suhtes on kalapüügivõimalused kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui:

2.   Kõik lossitud kogused arvestatakse kvoodist maha, või kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha, välja arvatud lõike 1 punktidele c, d, e ja f vastav saak.

3.   Erandina lõikest 1, kui liikmesriigi heeringapüügi võimalused alapiirkonnas II (EÜ veed), alapiirkondades III ja IV ning alarajoonis VIId on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sorteerimata ja heeringat sisaldavaid saake.

4.   Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitele 4 ja 11 ning määruse (EÜ) nr 88/98 artiklitele 2 ja 3.

Artikkel 9

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni 4 miili kaugusel Norra lähtejoontest.

Artikkel 10

Sortimata saagi lossimisega seotud eritingimused alapiirkondades IIa (EÜ veed), III, IV ja VIId

Alapiirkondades IIa (EÜ veed), III, IV ja VIId püütud sortimata saagi lossimise suhtes kohaldatakse II lisas sätestatud meetmeid.

Artikkel 11

Muud tehnilised ja kontrollimeetmed

III lisas sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldatakse 2005. aastal lisaks tehnilistele meetmetele, mis on ette nähtud määrustega (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 1626/94 ja (EÜ) nr 973/2001.

III lisa punkti 10 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 12

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini 2005 kohaldatakse Kattegati, Põhjamere, La Manche’i idaosa, Skagerraki, Šotimaa läänerannikuvete ja Iiri mere tursavarude majandamise suhtes 19. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (27) V lisa punktides 1 kuni 5, 6a, 6c, 6d, 6e ja 7 kuni 22 sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

2.   Ajavahemikul 1. veebruarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tursavarude majandamise suhtes IVa lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.   Alates 1. veebruarist 2005 kohaldatakse IVb lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi Biskaia lahe ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete püügipiirkondade majandamise suhtes.

4.   Alates 1. veebruarist 2005 kohaldatakse IVc lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi La Manche’i lääneosa hariliku merikeele varude majandamise suhtes.

5.   V lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi kohaldatakse Skagerraki ja Põhjamere tobiavarude majandamise suhtes.

6.   Komisjon kehtestab piirkondade IIa, IIIa ja IV tobia püügi lõplikud püügikoormused 2005. aastaks V lisa punktis 6 sätestatud eeskirjade põhjal.

7.   Kõigil laevadel, mis kasutavad vastavalt lisade IVa, IVb ja IVc punktis 4 nimetatud püügivahendeid ja mis kalastavad vastavalt lisade IVa, IVb ja IVc punktis 2 nimetatud piirkondades, peab olema eriotstarbeline püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7.

8.   Liikmesriigid tagavad, et 2005. aastal ei ületa süvamere kalapüügiluba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 90 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mille kõnealuse liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamere kalapüügiluba ja mille jooksul püüti nõukogu määruse (EMÜ) nr 2347/2002 I ja II lisas loetletud süvamereliike.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 13

Luba

Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all ning Fääri saartel registreeritud laevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud kvootide alusel ning artiklitega 14, 15, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

Kalastamine on lubatud:

Artikkel 15

Saagi ja kaaspüügi lossimistingimused

Kalaliike, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, ei tohi pardal hoida ega lossida, kui saaki ei ole püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ja kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 16

Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1.   Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalapüügilitsentside ja eriotstarbeliste püügilubade üldeeskirjadest, toimub kalapüük kolmandate riikide vetes kolmandate riikide asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

Esimene lõik ei kehti siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, mis kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

2.   Litsentside maksimaalne arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks VI lisa I osas. Litsentsitaotlustesse märgitakse kalapüügi liigid ning litsentsi taotlevate laevade nimed ja tunnused ning liikmesriikide ametiasutused esitavad kõnealused taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle VI lisa I osas nimetatud kalastuspiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased litsentsid ja teatada sellest komisjonile. VI lisa I osas sätestatud litsentside üldarvu kalastuspiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

3.   Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid kalastusvööndis kehtivaid tingimusi.

Artikkel 17

Fääri saared

Ühenduse laevad, millel on litsents ühe kalaliigi spetsialiseeritud püügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi spetsialiseeritud püügiga tegeleda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte asutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 18

Kohustus omada litsentsi ja eriotstarbeline püügiluba

1.   Olenemata määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklist 28b, on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest.

2.   Litsents ja eriotstarbeline püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud laevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.   Kolmandate riikide laevad, millel on püügiluba 31. detsembril 2004, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2005 kuni ajani, mil püügiloaga laevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 19

Litsentsi ja eriotstarbelise püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja eriotstarbelise püügiloa taotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

Artikkel 20

Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks VI lisa II osas.

Artikkel 21

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Litsentsid ja eriotstarbelised püügiload võib tühistada uute litsentside ja eriotstarbeliste püügilubade väljaandmisel. Tühistamine jõustub komisjoni poolt väljaantavate uute litsentside ja eriotstarbeliste püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja eriotstarbelised püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.   Litsentsid ja eriotstarbelised püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne kehtivusaja lõppu juhul, kui kõnealuse kalavaru I lisas sätestatud kvoodid on ammendatud.

3.   Litsentsid ja eriotstarbelised püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 22

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.   Laevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses ettenähtud kohustusi, ei anta litsentsi ega eriotstarbelist püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.   Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende laevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 23

Litsentsiomaniku kohustused

1.   Kolmanda riigi laevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja (EMÜ) nr 1381/87.

2.   Lõikes 1 nimetatud laevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse VII lisa I osas ettenähtud teave.

3.   Kolmanda riigi laevad, välja arvatud ICESi rajoonis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VIII lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 24

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.   Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.   Kui laeval on merikogerlaste või tuuni püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, peab laeva kapten esitama Prantsuse asutustele iga reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Kõnealune deklaratsioon peab vastama VI lisa III osas sätestatud näidisele. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse asutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 23 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid.

3.   Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad laevad peavad pidama VII lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse asutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul.

4.   Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet asjaomaselt laevalt, millel on püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.

VI PEATÜKK

NAFO TSOONIS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 25

Laevade loetelu

1.   Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT, millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud eriotstarbelist püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on luba kalastada NAFO tsoonis. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist teavet:

4.   Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud) kohta edastatakse järgmine teave:

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 26

Võrgusilma suurus

1.   Käesoleva määruse IX lisas nimetatud põhjaliikide spetsialiseeritud püügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil võib võrgusilm olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille minimaalne silmasuurus on 40 mm.

Artikkel 27

Võrgutarindid

1.   Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis pole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.   Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.   Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma X lisas nimetatud kaitsetega.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu on kirjeldatud III lisa 4. liites.

Artikkel 28

Kaaspüük

1.   Laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide spetsialiseeritud püügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirarvud. Kalaliigi püük on spetsialiseeritud, kui kõnealune liik massiprotsentides moodustab suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.   ID lisas nimetatud liikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi spetsialiseeritud püügil, ei tohi olla üle 2 500 kg iga pardal oleva liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. NAFO tsooni osas, kus teatavate liikide spetsialiseeritud püük on keelatud või kus “muud” kvoodid on täiel määral ära kasutatud, ei tohi ID lisas loetletud liikide kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.

3.   Kui kaaspüügi piirarvudega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab lõikes 2 nimetatud määrad, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügi piirarvudega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad juhul, kui ID lisas loetletud liikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

5.   Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 29

Kalade alammõõt

NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta XI lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita. Kui püütud alamõõduliste kalade kogus teatavates kalastusvetes ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse minimaalse suuruse nõudeid ja mis on XI lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 30

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.   Töödeldud kala, mis on püütud NAFO tsoonis, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tooteliike. Märkida tuleb ka saagi pärinemine NAFO tsoonist.

2.   Püügirajoonis 3L püütud krevettide ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine konkreetselt alalt.

3.   Iga liigi saak paigutatakse selgelt eraldi teiste liikide saakidest. NAFO tsoonis püütud saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist.

Saagi võib paigutada mitmesse trümmi ossa, kuid igas trümmiosas eraldatakse see plasti, vineeri, võrgu vms abil selgelt teiste liikide saakidest.

Artikkel 31

Toodangu päevaraamat ja lastiplaan

1.   Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad täitma määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12 ettenähtud nõudeid, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XII lisas loetletud andmed.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XIII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.   Ühenduse laeva kapten peab ID lisas loetletud liikide saagi kohta:

4.   Lõikes 3 osutatud toodangu päevaraamatut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva suhtes, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.   Kapten osutab vajalikku abi päevaraamatus esitatud koguste ja pardal säilitatavate töödeldud toodete kontrollimisel.

Artikkel 32

Võrgud

IX lisas loetletud ühe või enama kalaliigi spetsialiseeritud püügi ajal ei tohi laevadel olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 26 sätestatust väiksem. Kalalaevadel, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võib niisuguseid võrke siiski olla, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada, see tähendab:

Artikkel 33

Ümberlaadimine

Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma pädevatelt asutustelt.

Artikkel 34

Püügikoormuse kontrollimine

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagamada artiklis 25 nimetatud laevade püügikoormuse vastavus liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsoonis püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2005 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muuhulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning kavandatud püügipäevade arv NAFO tsoonis.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav kogu püügikoormus kõnealuses püügipiirkonnas.

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembril 2005 komisjonile aruande oma püügikavade rakendamise kohta, sealhulgas püügipiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu ning püügipäevade üldarvu.

4. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 35

Hariliku süvameregarneeli püük

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

5. JAGU

Süvalesta taastamiskava suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 36

Süvalesta suhtes kohaldatav keeld

Ühenduse kalalaevadel on keelatud püüda süvalesta NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO ning hoida pardal, ümber laadida või lossida süvalesta, mis on püütud nimetatud piirkonnas, kui laeva pardal ei ole lipuliikmesriigis välja antud eriotstarbelist püügiluba.

Artikkel 37

Laevade loetelu

1.   Liikmesriik tagab, et laevad, millele antakse artiklis 36 osutatud eriotstarbeline püügiluba, kantakse loetellu, mis sisaldab laevade nimesid ja määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud sisenumbreid. Liikmesriigid väljastavad eriotstarbelised püügiload alles siis, kui laev on kantud NAFO laevaregistrisse.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul lõikes 1 sätestatud loetelu ja kõik hilisemad muudatused.

3.   Muudatused lõikes 1 sätestatud loetelus edastatakse komisjonile vähemalt 5 päeva enne seda, kui kõnealusesse loetellu lisatud laev siseneb NAFO alapiirkonda 2 ning rajoonidesse 3KLMNO. Komisjon edastab loetelu muudatused viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada oma süvalestakvoot lõikes 1 osutatud loetellu kantud laevade vahel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvootide jaotusest 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 38

Aruanded

1.   Artikli 37 lõikes 2 nimetatud laevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise aruande:

2.   Liikmesriigid edastavad lõike 1 punktides a, c ja d sätestatud aruanded kohe pärast kättesaamist komisjonile.

3.   Kui leitakse, et lõike 2 kohaselt teatatud süvalestasaagid on ammendanud 70 % liikmesriikidele määratud kvoodist, edastavad kaptenid lõike 1 punktis b osutatud aruandeid kolme päeva tagant.

Artikkel 39

Määratud sadamad

1.   Süvalestakoguste lossimine on keelatud muudes kohtades kui NAFO lepinguosaliste määratud sadamates. Süvalesta lossimine on keelatud kolmandate riikide sadamates.

2.   Liikmesriigid määravad sadamad, kus võib süvalesta lossida, ning määravad kindlaks sellega seotud inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas süvalesta igal lossimisel lossitavate koguste registreerimise ja teatamise tingimused.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast määratud sadamate loetelu ning sellele järgneva 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud inspekteerimis- ja järelevalvekorra. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.   Komisjon edastab lõikes 2 nimetatud määratud sadamate ning NAFO muude lepinguosaliste määratud sadamate loetelu viivitamata kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 40

Kontroll sadamas

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki laevu, mis sisenevad määratud sadamasse alapiirkonnast 2 või rajoonidest 3KLMNO püütud süvalesta lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks, kontrollitakse sadamas NAFO sadamate inspekteerimise kavas ettenähtud korras.

2.   Lõikes 1 nimetatud laevad ei tohi saaki lossida ja/või ümber laadida enne, kui inspektorid on kohal.

3.   Enne transportimist külmhoonesse või muusse sihtkohta kaalutakse kõik lossitud kogused liikide järgi.

4.   Liikmesriigid edastavad vastava inspekteerimisaruande NAFO sekretariaadile ning selle koopia komisjonile seitsme tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõppkuupäevast.

Artikkel 41

Lossimis- ja ümberlaadimiskeeld kolmanda riigi laevadele

Liikmesriigid tagavad, et süvamerelesta lossimised ja ümberlaadimised NAFO tsoonis kalastanud kolmanda riigi laevadelt on keelatud.

Artikkel 42

Järelevalve kalapüügi üle

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2005 komisjonile aruande artiklites 36 kuni 41 ettenähtud meetmete rakendamise kohta, kaasa arvatud püügipäevade üldarvu.

6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 43

Meriahvena püük

1.   NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

VII PEATÜKK

CCAMLR TSOONIS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 44

Keelud ja püügipiirangud

1.   XIV lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XV lisas sätestatud püügi ja kaaspüügi piirarvud kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 45

CCAMLRi tsooni püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1.   Lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõikele 2, edastavad liikmesriigid komisjonile alates 1. augustist 2005 kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

2.   Alates 1. augustist 2005 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, millel on püügiluba CCAMLRi tsoonis, võimaluse korral järgmise teabe:

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 46

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.   Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLR ile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkonnas 88.1, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riigi jurisdiktsiooni all olevaid alasid.

2.   Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks laev.

3.   Alapiirkonna 88.1 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi ja kaaspüügi piirarvud ning nende jaotus iga alapiirkonna väikeste uurimisüksuste (SSRU) vahel määratakse kindlaks XV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 47

Aruandlussüsteemid

Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade suhtes kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteemid:

Artikkel 48

Erinõuded

1.   Artiklis 46 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuses suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas (29) artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Peale nende meetmete on:

2.   Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkonnas 88.1, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

Artikkel 49

Loomuste mõiste

1.   Käesoleva jao tähenduses koosneb üks loomus ühes paigas asuvast ühest või mitmest õngejadast. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse kindlaks õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse püügikoguse ja -koormuse aruandluses.

2.   Loomus on uurimuslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 50

Teadusuuringute kavad

Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisüksustes (SSRU), mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kavad rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 51

Andmekogumiskavad

1.   Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisüksustes, mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga uurimusliku loomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva uurimusliku loomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 52

Märgistamisprogramm

Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamisprogrammi järgmiselt:

Artikkel 53

Teadusvaatlejad

Iga artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Teaduslik seire

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

2.   Lõikes 1 nimetatud otstarbel püütud mereorganisme võib müüa, säilitada, välja panna ja müügiks pakkuda tingimusel, et:

Artikkel 55

Andmeedastus

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohaselt saadavad liikmesriigid püütud koguste lossimisandmed komisjonile elektroonilisel kujul, kasutades selleks iga liigi kohta esitatud tabelis ettenähtud kalaliikide koode.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Enne 1. jaanuari 2005 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 44 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(3)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

(4)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(5)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

(6)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

(7)  EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

(8)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(9)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(10)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

(11)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(12)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 32).

(13)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(14)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

(15)  EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 812/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 12).

(16)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 602/2004 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 30).

(17)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

(18)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(19)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(20)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(21)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(22)  EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

(23)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 4.

(24)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(25)  EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(26)  EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(27)  ELT L 344, 31.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1928/2004 (ELT L 332, 6.11.2004, lk 5).

(28)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(29)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

(30)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.