„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral protokolli ja lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

PROTOKOLL,

mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

EUROOPA LIIT

ja

EUROOPA ÜHENDUS

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE 26. oktoobril 2004. aastal allakirjutatud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega (1) (edaspidi „assotsieerimisleping”),

TULETADES MEELDE, ET selle artikkel 16 sätestab võimaluse, et Liechtensteini Vürstiriik võib kõnealuse lepinguga protokolli kaudu ühineda,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi geograafilist asukohta,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisi tihedaid sidemeid, mille tunnistuseks on Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kontrollide kaotamine sisepiiridel,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi soovi säilitada ja luua sisepiiride kontrollita ala kõikide Schengeni riikide vahel ning sellest tulenevat soovi ühineda Schengeni acquis’ga,

ARVESTADES 18. mail 1999 sõlmitud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut, (2) millega need kaks riiki ühinesid Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega,

ARVESTADES, ET on soovitav, et Liechtensteini Vürstiriik ühineks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega samadel alustel kui Island, Norra ja Šveits,

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel tuleks sõlmida protokoll, millega sätestatakse Liechtensteinile samasugused õigused ja kohustused nagu need, milles leppisid kokku ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ning teiselt poolt Island, Norra ja Šveits,

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ja kõnealuse jaotise alusel vastuvõetud õigusakte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevast protokollist lähtuvalt, ja et otsused, mille eesmärk on edasi arendada Schengeni acquis’d kõnealuse jaotise kohaselt, mille Taani on ülevõtnud oma siseriiklikku õigusesse, loovad Taani ja teiste liikmesriikide vahele ainult rahvusvahelise õiguse kohustusi,

ARVESTADES, ET Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik osalevad teatavates Schengeni acquis’ sätetes vastavalt otsustele, mille aluseks on protokoll Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta, ja mis on liidetud Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Ühenduse asutamislepinguga (3),

ARVESTADES, ET on vajalik tagada, et riigid, kellega Euroopa Liit on Schengeni acquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks assotsieerunud, kohaldaksid kõnealust acquis’d ka omavahelistes suhetes,

ARVESTADES, ET Schengeni acquis’ tõrgeteta toimimine eeldab, et käesolevat protokolli kohaldatakse samal ajal selliste lepingutega, mis on sõlmitud Schengeni acquis’ rakendamise ja edasiarendamisega ühinenud või selles osalevate lepinguosaliste vahel ning mis reguleerivad nende omavahelisi suhteid,

VÕTTES ARVESSE protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme (4),

PIDADES SILMAS Schengeni acquis’ ja ühenduse õigustiku vahelisi seoseid, mis käsitlevad mõnes liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme ja Eurodaci süsteemi kasutuselevõttu,

ARVESTADES, ET kõnealune seos eeldab, et Schengeni acquis’d kohaldatakse samal ajal ühenduse õigustikuga, mis käsitleb liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme ning Eurodaci süsteemi kasutuselevõttu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „assotsieerimisleping”) artikli 16 kohaselt ühineb Liechtensteini Vürstiriik (edaspidi „Liechtenstein”) assotsieerimislepinguga käesolevas protokollis sätestatud tingimuste alusel.

Lepinguga ühinemine loob lepinguosaliste vahele käesoleva protokolliga sätestatud eeskirjadele ja menetlustele vastavad vastastikused õigused ja kohustused.

Aritkkel 2

1.   Liechtenstein rakendab ja kohaldab assotsieerimislepingu lisades A ja B loetletud Schengeni acquis' sätted, nagu neid kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes kõnealustes lisades ettenähtud tingimuste kohaselt.

2.   Lisaks sellele rakendab ja kohaldab Liechtenstein käesoleva protokolli lisas loetletud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusaktide sätteid, millega on asendatud või edasiarendatud Schengeni acquis’ sätteid.

3.   Liechtenstein kiidab heaks, rakendab ja kohaldab Schengeni acquis’ muutmisel või edasiarendamisel vastu võetud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusakte ja meetmeid, mille suhtes on koostoimes käesoleva protokolliga kohaldatud assotsieerimislepingus sätestatud menetlusi, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

Artikkel 3

Liechtensteini suhtes kohaldatakse assotsieerimislepingu artikli 3 lõigetes 1–4, artiklites 4–6, artiklites 8–10, artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 4 ja artiklis 13 sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 4

Assotsieerimislepingu artikliga 3 asutatud segakomitee eesistuja ametikoht kuulub ekspertide tasandil Euroopa Liidu esindajale. Ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil on segakomitee eesistujaks kuuekuulise tähtaja jooksul vaheldumisi vastavalt Euroopa Liidu esindaja ning Liechtensteini või Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 5

1.   Artiklis 2 viidatud küsimustega seotud uute õigusaktide ja meetmete vastuvõtmine jääb Euroopa Liidu pädeva institutsiooni alluvusse. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, jõustuvad kõnealused õigusaktid ja meetmed Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, nende vastavate asjaomaste liikmesriikide ja Liechtensteini suhtes samal ajal, välja arvatud kui nimetatud õigusaktides või meetmetes ei sätestata sõnaselgelt teisiti. Sellisel juhul võetakse segakomitees arvesse Liechtensteini nimetatud aega, et ta saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

2.

a) Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”) teavitab Liechtensteini kohe nende lõikes 1 viidatud õigusaktide ja meetmete vastuvõtmisest, mille suhtes kohaldatakse protokollis sätestatud menetlusi. Liechtenstein otsustab, kas nõustuda nende sisuga ning kas rakendada neid oma õiguskorra raames. Kõnealune otsus tehakse nõukogule ja Euroopa Ühenduste Komisjonile (edaspidi „komisjon”) teatavaks kolmekümne päeva jooksul alates nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest. b) Kui nimetatud õigusakti või meetme sisu saab olla Liechtensteini jaoks siduv üksnes pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teavitab Liechtenstein sellest nõukogu ja komisjoni samal ajal nimetatud teatavaks tegemisega. Liechtenstein teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Kui referendumi korraldamine ei ole vajalik, toimub teavitamine hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist. Kui referendum on vajalik, on Liechtensteinil teavitamiseks aega kaheksateist kuud alates nõukogu teatise avaldamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Liechtensteini suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast ja kuni kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Liechtenstein võimaluse korral nimetatud õigusakti või meedet ajutiselt.

Kui Liechtenstein ei saa asjaomast õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ning kui see põhjustab probleeme, mis takistavad Schengeni koostööd, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad Schengeni koostöö tõrgeteta toimimise tagamiseks võtta Liechtensteini suhtes proportsionaalseid asjakohaseid meetmeid.

3.   Liechtenstein nõustumine lõikes 2 viidatud õigusaktide ja meetmete sisuga loob õigused ja kohustused ühelt poolt Liechtensteini ning teiselt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja nende liikmesriikide, kelle suhtes need õigusaktid ja meetmed on siduvad, ning Šveitsi vahel.

4.   Juhul kui:

a)	Liechtenstein teatab otsusest mitte nõustuda lõikes 2 viidatud õigusakti või meetme sisuga, mille suhtes on kohaldatud käesoleva protokolli kohast menetlust, või

b)	Liechtenstein ei teavita lõike 2 punktis a või lõike 5 punktis a sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul;

c)

Liechtenstein ei teavita hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist, või referendumi puhul lõike 2 punktis b sätestatud kaheksateistkuulise tähtaja jooksul või ei näe ette samas lõikes sätestatud ajutist rakendamist alates asjaomase õigusakti või meetme jaoks sätestatud jõustumiskuupäevast.

Käesolev protokoll loetakse lõpetatuks, kui segakomitee ei otsusta pärast protokolli jätkamise viiside põhjalikku läbivaatamist üheksakümne päeva jooksul teisiti. Käesoleva protokolli kehtivuse lõpetamine jõustub kolme kuu pärast peale 90-päevase ajavahemiku möödumist.

5.

a) Kui uue õigusakti või meetme sätetest tulenevalt ei ole liikmesriikidel enam õigust allutada vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevate taotluste täitmist või mõnest muust liikmesriigist tõendite hankimise tunnustamist või läbiotsimisordeneid vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (5) artiklis 51 esitatud tingimustele, võib Liechtenstein teavitada nõukogu ja komisjoni lõike 2 punktis a viidatud 30päevase ajavahemiku jooksul, et Liechtenstein nende sätetega ei nõustu või ei rakenda neid sätteid oma siseriikliku õiguskorra raames, juhul kui neid kohaldatakse läbiotsimis- ja arestimistaotluste või -korralduste suhtes, mida kasutatakse otseste maksudega seotud kuritegude uurimisel või süüdistuse esitamisel, mis ei ole Liechtensteinis sooritamise korral Liechtensteini seaduste kohaselt vabadusekaotusega karistatavad. Sellisel juhul ei kaota protokoll vastupidiselt lõike 4 sätetele kehtivust. b) Segakomitee koguneb hiljemalt kahe kuu jooksul pärast ühe oma liikme taotlust ning, arvestades rahvusvahelisel tasemel toimunud arenguid, arutleb punkti a kohase teavitamise järel tekkinud olukorra üle.

Kui segakomitee on jõudnud ühehäälselt kokkuleppele, mille kohaselt Liechtenstein nõustub ja rakendab uue akti või uue meetme olulised sätted täielikult, kohaldatakse lõike 2 punkti b ning lõiked 3 ja 4. Lõike 2 punkti b esimeses lauses viidatud teave esitatakse 30 päeva jooksul pärast segakomitees saavutatud kokkulepet.

Artikkel 6

Täites oma kohustusi vastavalt Schengeni infosüsteemile ja viisainfosüsteemile, võib Liechtenstein Schengeni infosüsteemile ja viisainfosüsteemile juurdepääsul kasutada Šveitsi tehnilist infrastruktuuri.

Artikkel 7

Käesoleva protokolli rakendamisega kaasnevatest halduskuludest tasub Liechtenstein Euroopa Ühenduse üldeelarvesse aastas 0,071 % 8 100 000-eurosest üldsummast vastavalt iga-aastasele kohandusele, pidades silmas Euroopa Liidus esinevat inflatsiooni.

Artikkel 8

1.   Käesolev protokoll ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ega muid Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vahel sõlmitud lepinguid.

2.   Käesolev protokoll ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis sõlmitakse ühelt poolt Liechtensteini ning teiselt poolt ühe või enama liikmesriigi vahel, juhul kui need on kooskõlas käesoleva protokolliga. Kui need lepingud ja käesolev protokoll ei ole kooskõlas, kohaldatakse viimatinimetatut.

3.   Käesolev protokoll ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis võidakse sõlmida Liechtensteini ning Euroopa Ühenduse vahel, nagu ka lepinguid Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Liechtensteini vahel või Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel sõlmitavaid lepinguid.

4.   Käesolev protokoll ei mõjuta Liechtensteini ja Šveitsi vahelisi lepinguid, juhul kui need on kooskõlas käesoleva protokolliga. Kui need lepingud ja käesolev protokoll ei ole kooskõlas, kohaldatakse viimatinimetatut.

Artikkel 9

1.   Käesolev protokoll jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil hoiulevõtjana tegutsev nõukogu peasekretär on teinud kindlaks, et täidetud on kõik ametlikud nõuded seoses nende lepinguosaliste poolt või nimel nõusoleku avaldamisega, kelle jaoks käesolev protokoll muutub siduvaks.

2.   Käesoleva protokolli artikleid 1 ja 4 ning artikli 5 lõike 2 punkti a esimest lauset ja assotsieerimislepingu artikli 3 lõigetes 1–4 ning artiklites 4–6 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse Liechtensteinile ajutiselt alates käesoleva protokolli allakirjutamise päevast.

3.   Pärast käesolevale protokollile allakirjutamist, kuid enne selle jõustumist vastu võetud õigusaktide või meetmete suhtes algab artikli 5 lõike 2 punkti a viimases lauses viidatud 30päevane ajavahemik käesoleva protokolli jõustumise päevast.

Artikkel 10

1.   Liechtenstein jõustab artiklis 2 viidatud sätted kuupäeval, mille on määranud nõukogu, kes tegutseb artiklis 2 osutatud sätteid kohaldavate liikmesriikide valitsuste esindajate ühehäälse otsuse alusel, pärast segakomiteega konsulteerimist, ja olles teinud kindlaks, et Liechtenstein on täitnud asjakohaste sätete rakendamise eeltingimused.

Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad vastavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis’ sätteid ja sellel põhinevaid või sellega muul viisil seotud õigusakte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Nõukogu liikmed, kes esindavad liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt ühinemislepingule ainult teatavaid artiklis 2 viidatud sätteid, osalevad otsuse vastuvõtmisel niivõrd, kuivõrd see käsitleb Schengeni acquis’ neid sätteid, mis on juba nende vastavate liikmesriikide suhtes kohaldatavad.

2.   Lõikes 1 viidatud sätete rakendamine loob õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ja Liechtensteini vahel ning teiselt poolt Liechtensteini ja olenevalt olukorrast Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel, niivõrd kuivõrd need sätted on nende suhtes siduvad.

3.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ainult siis, kui rakendatakse ka assotsieerimislepingu artiklis 13 viidatud lepinguid, mille Liechtenstein sõlmib.

4.   Lisaks sellele tuleks käesolevat protokolli kohaldada ainult siis, kui rakendatakse ka Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb mõnes liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme.

Artikkel 11

1.   Käesoleva protokolli võib denonsseerida Liechtenstein või Šveits või nõukogu oma liikmete ühehäälse otsusega. Hoiulevõtjat teavitatakse denonsseerimisest ja denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teavitamist.

2.   Kui käesoleva protokolli või assotsieerimislepingu denonsseerib Šveits või kui assotsieerimisleping Šveitsi suhtes lõpetatakse, jäävad assotsieerimisleping ja käesolev protokoll ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Liechtensteini vaheliste suhete suhtes jõusse. Sellisel juhul teeb nõukogu otsuse vajalike meetmete kohta pärast konsulteerimist Liechtensteiniga. Kõnealused meetmed on Liechtensteini suhtes siduvad ainult siis, kui Liechtenstein nendega nõustub.

3.   Käesolev protokoll loetakse lõpetatuks, kui Liechtenstein lõpetab mõne assotsieerimislepingu artiklis 13 viidatud Liechtensteini poolt sõlmitud lepingu või artikli 10 lõikes 4 viidatud protokolli.

Artikkel 12

Käesolev protokoll koostatakse kolmes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

---

(1)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(2)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(3)  Vastavalt EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20 ja EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39.

(5)  Konventsioon, millega rakendatakse Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

LÕPPAKT

EUROOPA LIIDU

ja

EUROOPA ÜHENDUSE

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI,

ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI

(edaspidi „lepinguosalised”)

täievolilised esindajad,

kohtudes kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis, et kirjutada alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele protokollile, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, on protokolli vastu võtnud.

Lepinguosaliste täievolilised esindajad on arvesse võtnud järgmised allpool loetletud käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

—	lepinguosaliste ühisdeklaratsioon Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kohta;

—	lepinguosaliste ühisdeklaratsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni (1) artikli 23 lõike 7 kohta;

—	Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini deklaratsioon välissuhete kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades;

—	Liechtensteini deklaratsioon artikli 5 lõike 2 punkti b kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon vastastikuste õigusabi andmist kriminaalasjades käsitleva Euroopa konventsiooni ja isikute väljaandmist käsitleva Euroopa konventsiooni kohaldamise kohta;

—	Euroopa Ühenduse deklaratsioon välispiiride fondi kohta aastateks 2007–2013;

—	Euroopa Komisjoni deklaratsioon ettepanekute üleandmise kohta;

—	ühiskoosolekute ühisdeklaratsioon.

---

(1)  EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.