Euroopa Ühenduse ja Šveitsi
VAHELINE
audiovisuaalvaldkonda käsitlev leping, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides “Media Plus” ja “Media-Training”
EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,
ühelt poolt ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,
teiselt poolt,
edaspidi “lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE, ET vastavalt oma 20. detsembri 2000. aasta otsusele nr 2000/821/EÜ ning 19. jaanuari 2001. aasta otsusele nr 2001/163/EÜ, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega nr 846/2004/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega nr 845/2004/EÜ, kehtestas ühendus Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi ning Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (edaspidi “MEDIA programm”);
VÕTTES ARVESSE, ET MEDIA programm näeb teatud tingimustel ette, et lisaassigneeringute alusel ja kooskõlas asjaomaste osapoolte vahel sõlmitavates lepingutes sätestatud tingimustega võivad programmis osaleda ka riigid, mis on Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni lepinguosalised, kuid ei ole EFTA riigid, EMP lepinguga liitunud riigid ega Euroopa Liidu kandidaatriigid;
VÕTTES ARVESSE, ET eelpoolnimetatud sätted näevad ette, et enne programmide alustamist kolmandates riikides tuleb kontrollida nende siseriiklike õigusaktide vastavust asjakohasele ühenduse acquis'le;
VÕTTES ARVESSE, ET Šveits ja ühendus on 21. juunil 1999. aasta seitsme lepingu lõppakti juurde kuuluvas tulevasi täiendavaid läbirääkimisi käsitlevas ühisdeklaratsioonis väljendanud huvi arutada Šveitsi osalust neis programmides;
VÕTTES ARVESSE, ET Šveits võtab kohustuse täiendada oma õigusakte, et viia need vajalikul määral vastavusse ühenduse acquis'ga, ning et seega vastab Šveits käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks eelpoolnimetatud otsustega sätestatud osalemistingimustele;
VÕTTES ARVESSE, ET Šveitsi ja ühenduse vaheline koostöö MEDIA programmi eesmärkide saavutamisel Šveitsi ja ühendust siduva riikidevahelise koostöö raames kannab eesmärki suurendada selle programmiga seotud erinevate tegevuste mõju ning tõsta ühenduse ja Šveitsi vastava eriala töötajate kvalifikatsiooni;
VÕTTES ARVESSE, ET audiovisuaalsete programmide tootmine ja arendamine Euroopas laiema koostöö raames on lepinguosaliste ühistes huvides;
VÕTTES ARVESSE lepingupoolte lootusi saada mõlemapoolset kasu Šveitsi osalemisest MEDIA programmis,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Lepingu objekt
Käesoleva lepinguga ühenduse ja Šveitsi vahel sisse seatud koostöö eesmärk on Šveitsi osalemine kõikides MEDIA programmi tegevustes ning, kui ei ole sätestatud teisiti, järgides I lisas toodud programme käsitlevates õigusaktides nimetatud eesmärke, kriteeriume, menetlust ja tähtaegu.
Artikkel 2
Õiguslike raamistike vastavus
Selleks, et tagada vastavus eelpoolmainitud otsustega sätestatud osalemistingimustele käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, rakendab Šveits II lisas nimetatud meetmeid Šveitsi õigusliku raamistiku täiendamiseks, et tagada nõutav vastavus ühenduse acquis'ga.
Artikkel 3
Osalemistingimused
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti:
|
1. |
Šveitsi organisatsioonide ja eraisikute osalemistingimused tegevustes on samad, mis ühenduse liikmesriikide organisatsioonidel ja eraisikutel. |
|
2. |
Šveitsi asutuste, organisatsioonide ja eraisikute õigust osaleda reguleerivad I lisas nimetatud programme käsitlevate õigusaktide sätted. |
|
3. |
Selleks, et tagada programmide ühenduse dimensioon, peavad kõik projektid ja tegevused, mille puhul on nõutav Euroopa partnerlus, selleks, et vastata ühenduselt rahalise toetuse saamise tingimustele, kaasama vähemalt ühe ühenduse liikmesriigis asuva partneri. Muudel projektidel ja tegevustel peab olema selge Euroopa ja ühenduse dimensioon. |
Artikkel 4
Menetlus
1. Šveitsi institutsioonide, organisatsioonide ja eraisikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse ühenduse institutsioonide, organisatsioonide ja eraisikute suhtes.
2. Kooskõlas I lisas nimetatud õigusaktide asjakohaste sätetega võib Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi “komisjon”) teda projektide hindamisel abistavaid sõltumatuid eksperte nimetades arvestada Šveitsi ekspertidega.
3. Komisjoniga suhtlemisel on taotluste, lepingute, aruannete ja muude programmidega seotud haldusküsimuste lahendamisel kasutatavaks keeleks mõni ühenduse ametlik keel.
Artikkel 5
Siseriiklikud struktuurid
1. Šveits loob siseriiklikul tasandil vastavad struktuurid ja mehhanismid ning võtab vajalikud meetmed, et juhtida MEDIA programmi siseriiklikul tasandil elluviimist ja organiseerimist vastavalt I lisas nimetatud õigusaktide asjakohastele sätetele. Šveits kohustub eelkõige looma MEDIA Desk'i koostöös komisjoniga.
2. Suurim võimalik rahaline toetus, mida programmide raames on võimalik MEDIA Desk'i tegevustele määrata, ei tohi ületada 50 % tegevuste kogueelarvest.
Artikkel 6
Finantssätted
MEDIA programmides osalemise kulude katmiseks tasub Šveits igal aastal Euroopa Ühenduste üldeelarvesse rahalise osamakse vastavalt III lisas nimetatud tingimustele.
Artikkel 7
Finantsjärelevalve
Eeskirjad Šveitsi poolsete MEDIA programmis osalejate finantsjärelevalve kohta on täpsustatud IV lisas.
Artikkel 8
Ühiskomitee
1. Käesolevaga asutatakse ühiskomitee.
2. Ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Šveitsi esindajad. Ühiskomitee tegutseb vastastikusel kokkuleppel.
3. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu haldamise ja nõuetekohase rakendamise eest.
4. Ühe või teise lepinguosalise taotlusel vahetavad lepinguosalised teavet ning peavad ühiskomitees nõu käesoleva lepinguga hõlmatud tegevuste ja nendega seotud finantsküsimuste üle.
5. Selleks, et arutada käesoleva lepingu tõhusat toimimist, koguneb ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel. Komitee võtab vastu oma töökorra ning võib moodustada töörühmi, mis aitavad teda tema ülesannete täitmisel.
6. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu täitmisel või tõlgendamisel tekkivad vaidlused esitada lahendamiseks ühiskomiteele. Ühiskomitee võib tekkinud vaidluse lahendada. Ühiskomiteele esitatakse kogu vajalik teave kujunenud olukorra täpseks hindamiseks ja sellele vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Ühiskomitee kaalub kõiki võimalusi, mis tagaksid käesoleva lepingu tõhusa toimimise.
7. Ühiskomitee vaatab regulaarselt läbi käesoleva lepingu lisad ning võib ühe või teise lepinguosalise taotlusel lisades muudatusi teha.
Artikkel 9
Järelevalve, hindamine ja aruanded
Ilma et see piiraks ühenduse kohustusi seoses programmi järelevalve ja hindamisega vastavalt programme käsitlevate ja I lisas nimetatud õigusaktide sätetele, kontrollitakse ühenduse ja Šveitsi vahelise partnerluse raames pidevalt Šveitsi osalemist MEDIA programmis. Et aidata ühendusel koostada aruandeid programmi rakendamisel saadud kogemuste kohta, esitab Šveits ühendusele ülevaate selles valdkonnas tema poolt siseriiklikul tasandil võetud meetmete kohta. Šveits võtab osa teistest ühenduse poolt ettenähtud konkreetsetest meetmetest.
Artikkel 10
Lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 11
Territoriaalne kohaldamisala
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.
Artikkel 12
Kehtivusaeg ja denonsseerimine
1. Käesolev leping on sõlmitud MEDIA programmi kehtivusajaks.
2. Kui ühendus käivitab muid mitmeaastaseid programme Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks või Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitamiseks, võib käesolevat lepingut uuendada või muuta vastavalt ühiselt kokku lepitud tingimustele.
3. Ühendus või Šveits võivad käesoleva lepingu denonsseerida, teavitades oma otsusest teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse 12 kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Denonsseerimise otsusest teatamise ajal pooleli olevad projektid ja meetmed viiakse lõpuni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad muud võimalikud lepingu denonsseerimise tagajärjed ühisel kokkuleppel.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad oma vastavate menetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 14
Keeled
1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
2. Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.
V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.
Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.
Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.
Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.
Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.
Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.
Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.
Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.
Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.
Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.
Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.
Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.
Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.
Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.
V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.
V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri
Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.
Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vardu
az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Za Európske spoločenstvo
za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
I LISA
Media programmi käsitlevate õigusaktide nimekiri
Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus nr 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001-2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsus nr 2001/163/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-Training) rakendamise kohta (2001-2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).
Nõukogu 26 aprilli 2004. aasta määrus nr (EÜ) 885/2004, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1334/2000, (EÜ) nr 2157/2001, (EÜ) nr 152/2002, (EÜ) nr 1499/2002, (EÜ) nr 1500/2003 ja (EÜ) nr 1798/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseid nr 1719/1999/EÜ, nr 1720/1999/EÜ, nr 253/2000/EÜ, nr 508/2000/EÜ, nr 1031/2000/EÜ, nr 163/2001/EÜ, nr 2235/2002/EÜ ja nr 291/2003/EÜ ja nõukogu otsuseid 1999/382/EÜ, 2000/821/EÜ, 2003/17/EÜ ja 2003/893/EÜ kaupade vaba liikumise, äriühinguõiguse, põllumajanduse, maksustamise, hariduse ja koolituse, kultuuri ja audiovisuaalpoliitika ning välissuhete valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 845/2004/EÜ, millega muudetakse otsust nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-Training) rakendamise kohta (2001-2005) (ELT L 157, 30.4.2004, lk 1).
Euroopa parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 846/2004/EÜ, millega muudetakse nõukogu otsust nr 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001-2005) (ELT L 157, 30.4.2004, lk 4).
II LISA
Artikkel 1
Vastuvõtmis- ja taasedastamisvabadus ringhäälingus
1. Šveits tagab oma territooriumil Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooniga ühinenud ühenduse liikmesriikide telesaadetele vastuvõtmis- ja taasedastamisvabaduse kooskõlas nimetatud konventsiooni sätetega.
2. Muudel kui lõikes 1 nimetud juhtudel tagab Šveits oma territooriumil vastuvõtu- ja taasedastamisvabaduse ühenduse liikmesriigi telesaadetele (vastavalt nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivile nr 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, edaspidi nimetatud “piiriülese televisiooni direktiiv”, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 97/36/EÜ) järgmiselt:
Šveitsile jääb õigus:
|
a) |
katkestada ühenduse liikmesriigi jurisdiktsioonile alluva ringhäälinguorgani saadete ülekandmine, kui see ilmselgelt ja tõsiselt rikub alaealiste ja inimväärikuse kaitse eeskirju, nagu need on sätestatud “piiriülese televisiooni” direktiivi artiklites 22 ja 22a; |
|
b) |
võtta meetmed teleringhäälinguorganisatsioonide suhtes, mille asukoht on mõnes ühenduse liikmesriigis, kuid tegevus on täielikult või peamiselt suunatud Šveitsi territooriumile, juhul kui asukoha valiku on tinginud soov vältida eeskirju, mida oleks organisatsiooni suhtes kohaldatud juhul kui see oleks asutatud Šveitsi territooriumil. Neid tingimusi tõlgendatakse vastavalt Euroopa Ühenduse Kohtu asjakohasele praktikale (otsused kohtuasjades 33/74: Van Binsbergen v. Bestuur van de Bedrijfsvereniging, EKL 1974, lk 1299 ja C-23/93: TV10 SA v. Commissariaat voor de Media, EKL 1994, lk I-4795). |
3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel võetakse meetmed pärast käesoleva lepinguga asutatud ühiskomitees toimunud arutelu.
Artikkel 2
Teleprogrammide levitamise ja tootmise edendamine
1. Šveits kohaldab analoogia põhjal nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga nr 97/36/EÜ) artikleid 4 ja 5, ning jälgib, et neid rakendaksid ka tema asutuste jurisdiktsioonile alluvad ringhäälinguorganisatsioonid.
2. Eelmise lõike rakendamisel kohaldatakse mõistet “Euroopa päritoluga teos” vastavalt nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud direktiiviga nr 97/36/EÜ) artiklile 6.
3. Šveits jälgib, et ühenduse liikmesriikidest pärit teosed ei satuks käesoleva lepingu raames ja selle kehtivuse jooksul piiravate meetmete alla.
4. Nende kohustuste täitmise menetlus määratletakse Šveitsi teleringhäälingu suhtes kohaldatavates eeskirjades ning see on õiguslikult siduv alates käesoleva lepingu jõustumisest. Nimetatud eeskirjad seavad ringhäälinguorganisatsioonidele kohustuse saavutada direktiiviga 89/552/EMÜ sätestatud osakaalud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2, ning lisaks kohustuse esitada Šveitsi reguleerivale asutusele iga-aastane ülevaade saavutatud osakaaludest ning vajadusel põhjendused, miks osakaalusid ei saavutatud. Kui osakaalud on vaid osaliselt saavutatud ja esitatud põhjendused ei ole piisavad, võtab pädev asutus asjakohased meetmed. Igal juhul peavad ringhäälinguorganisatsioonid pürgima direktiivis ette nähtud osakaalude täitmise poole.
III LISA
Šveitsi rahaline osamaksE osalemiseks programmides MEDIA Plus ja MEDIA-Training
|
1. |
Šveitsi poolt Euroopa Liidu eelarvesse makstav rahaline osamakse osalemiseks programmides MEDIA Plus ja MEDIA-Training, mis jaotatakse proportsionaalselt vastavate programmieelarvete vahel, on järgmine (miljonit eurot):
|
|
2. |
Ühenduse üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust kohaldatakse eeskätt Šveitsi osamakse haldamisel. |
|
3. |
Šveitsi esindajate ja ekspertide lähetuskulud ja päevarahad komisjoni korraldatud ja programmide rakendamisega seotud kohtumistel osalemiseks hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse ühenduse ekspertide suhtes. |
|
4. |
Pärast käesoleva lepingu jõustumist ja iga järgmise aasta alguses edastab komisjon Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab Šveitsi osamaksele programmide eelarves vastavalt käesolevale lepingule. Osamakse väljendatakse eurodes ja see tasutakse komisjoni eurokontole. |
|
5. |
Šveits tasub osamakse 1. aprilliks, kui komisjon esitab rahastamisnõude enne 1. märtsi, või hiljemalt 30 päeva pärast rahastamisnõude esitamist, kui komisjon teeb seda hiljem. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Šveits maksma intresse laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intress on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurotehingute puhul kehtiv intress, millele lisandub 3,5 protsendipunkti. |
IV LISA
Finantsjärelevalve Šveitsi poolsete osalejate üle Media programmis
Artikkel 1
Otsene teabevahetus
Programmis osalejatega, kes on asutatud Šveitsis ja nende alltöövõtjatega suhtleb komisjon otse. Nimetatud isikud võivad komisjonile otse edastada asjakohase teabe ja dokumendid, mille edastamine on käesolevas lepingus osutatud õigusaktidega ette nähtud, samuti lepingud, mis on sõlmitud nende õigusaktide rakendamiseks.
Artikkel 2
Kontroll
1. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ning teistele käesolevas lepingus nimetatud määrustele, võib Šveitsis asuvate programmis osalejatega sõlmitud lepingutes sätestada, et komisjoni ametnikud või muud komisjoni volitatud esindajad võivad igal ajal programmis osalejate või nende alltöövõtjate ruumides läbi viia teadus-, finants-, tehnika- või muid kontrolle.
2. Komisjoni ametnikele või komisjoni volitatud esindajatele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See ligipääs sätestatakse selgelt käesolevas lepingus nimetatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingutes.
3. Euroopa Kontrollikojal on komisjoniga võrdsed õigused.
4. Kontrollid võivad toimuda ka peale programmi ja käesoleva lepingu lõppemist, vastavalt asjakohaste lepingute tingimustele.
5. Šveitsi riigikontrolli (Contrôle fédéral des finances) teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest kontrollidest. Teavitamine ei ole kontrolli läbiviimise õiguslikuks eeltingimuseks.
Artikkel 3
Kohapealne kontroll
1. Käesoleva lepingu raames on komisjonil (Euroopa Pettustevastane Amet, OLAF) õigus teostada Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) tingimustele.
2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi riigikontrolli või teiste pädevate, Šveitsi riigikontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal läbi viidavas kontrollis ja inspekteerimises.
3. Šveitsi vastavate asutuste soovil viiakse kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised läbi komisjoniga ühiselt.
4. Kui MEDIA programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.
5. Komisjon teavitab võimalikult kiiresti Šveitsi riigikontrolli kontrolli või inspekteerimise käigus tuvastatud rikkumistest või kahtlustest. Igal juhul on komisjon kohustatud nimetatud asutust teavitama kontrolli ja inspekteerimise tulemustest.
Artikkel 4
Teave ja nõupidamised
1. Käesolevas lisas esitatud nõuete edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.
2. Šveitsi pädevad asutused edastavad komisjonile viivitamata igasuguse teabe, mis viitab rikkumistele seoses käesolevas lepingus osutatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingute või konventsioonide sõlmimise või rakendamisega.
Artikkel 5
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja ühenduse institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse. Nimetatud teavet võib avaldada vaid isikutele, kes peavad seda teadma seoses oma ametiülesannetega ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis, ning nimetatud teavet võib kasutada vaid lepinguosaliste majandushuvide tõhusa kaitse eesmärgil.
Artikkel 6
Haldusmeetmed ja -karistused
Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.
Artikkel 7
Sissenõudmine ja täitmine
Komisjoni otsused, mis on tehtud MEDIA programmi suhtes käesoleva lepingu raames ning mis kehtestavad rahalise kohustuse muudele isikutele kui riigid, on täitmisele pööratavad Šveitsis. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud ja komisjonile teada antud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitmisele pööramise otsuse seaduspärasust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.
Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Ühenduste Kohtu otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.
