ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 44

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

64. aastakäik
8. veebruar 2021


Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2021/C 44/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1


 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2021/C 44/02

Kohtuasi C-488/18: Euroopa Kohtu (neljas koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Finanzamt Kaufbeuren mit Außenstelle Füssen versus Golfclub Schloss Igling e.V. (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 132 lõike 1 punkt m – Otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teatavate teenuste maksuvabastus – Vahetu õigusmõju – Mõiste mittetulundusühingud)

2

2021/C 44/03

Kohtuasi C-620/18: Euroopa Kohtu (suur koda) 8. detsembri 2020. aasta otsus – Ungari versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu (Tühistamishagi – Direktiiv (EL) 2018/957 – Teenuste osutamise vabadus – Töötajate lähetamine – Töötingimused – Töötasu – Lähetuse kestus – Õigusliku aluse kindlaksmääramine – ELTL artiklid 53 ja 62 – Olemasoleva direktiivi muutmine – ELTL artikkel 9 – Võimu kuritarvitamine – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Vajalikkus – Proportsionaalsuse põhimõte – Teenuste osutamise vabaduse põhimõtte ulatus – Autovedu – ELTL artikkel 58 – Määrus (EÜ) nr 593/2008 – Kohaldamisala – Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõte)

3

2021/C 44/04

Kohtuasi C-626/18: Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. detsembri 2020. aasta otsus – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu (Tühistamishagi – Direktiiv (EL) 2018/957 – Teenuste osutamise vabadus – Töötajate lähetamine – Töötingimused – Töötasu – Lähetuse kestus – Õigusliku aluse kindlaksmääramine – ELTL artiklid 53 ja 62 – Olemasoleva direktiivi muutmine – ELTL artikkel 9 – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Vajalikkus – Proportsionaalsuse põhimõte – Määrus (EÜ) nr 593/2008 – Kohaldamisala – Autovedu – ELTL artikkel 58)

4

2021/C 44/05

Kohtuasi C-132/19 P: Euroopa Kohtu (teine koda) 9. detsembri 2020. aasta otsus – Groupe Canal + versus Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, Union des producteurs de cinéma (UPC), C More Entertainment AB, European Film Agency Directors – EFAD's, Bureau européen des unions de consommateurs (BEUC) (Apellatsioonkaebus – Konkurents – Keelatud kokkulepped – Televisiooniteenus – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Artikkel 9 ja artikli 16 lõige 1 – Otsus, millega muudetakse kohustused siduvaks – Absoluutne territoriaalne kaitse – Võimu kuritarvitamine – Esialgne hindamine – Euroopa Komisjoni kohustuse puudumine arvestada kaalutlustega ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta – Kokkulepped, mille eesmärk on liikmesriikide turud eraldada – Komisjoni kohustuse puudumine ükshaaval analüüsida iga asjaomase liikmesriigi turgu – Proportsionaalsus – Kolmandate isikute lepinguliste õiguste rikkumine)

5

2021/C 44/06

Kohtuasi C-160/19 P: Euroopa Kohtu (teine koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus – Comune di Milano versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Õhutranspordisektor – Maapealne teenindus Milano-Linate (Itaalia) ja Milano-Malpensa (Itaalia) lennujaamades – Nende lennujaamade haldaja kapitalisüstid oma 100protsendilise osalusega tütarettevõtjasse, kes nimetatud teenuseid osutab – Riigi osalus haldaja kapitalis – Otsus, millega tunnistatakse need riigiabi meetmed ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks – ELTL artikli 107 lõige 1 – Mõisted riigi ressursid, riigile omistatav meede ja majanduslik eelis – Eraettevõtja põhimõte – Erainvestori kriteerium – Tõendamiskoormis – Keerulised majanduslikud hinnangud – Kohtuliku kontrolli intensiivsus – Tõendite moonutamine)

6

2021/C 44/07

Kohtuasi C-347/19: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Keskkond – Energiatõhusus – Direktiiv 2012/27/EL – Artikli 9 lõige 3 – Kütte, jahutuse või sooja vee tarbimine – Hoonetesse individuaalsete tarbimisarvestite paigaldamine)

6

2021/C 44/08

Kohtuasi C-584/19: Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. detsembri 2020. aasta otsus (Landesgericht für Strafsachen Wieni eelotsusetaotlus – Austria) – kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: A. jt (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa uurimismäärus – Direktiiv 2014/41/EL – Artikli 1 lõige 1 – Artikli 2 punkti c alapunktid i ja ii – Mõisted õigusasutus ja taotlev asutus või ametiisik – Euroopa uurimismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur – Sõltumatus täitevvõimust)

7

2021/C 44/09

Kohtuasi C-616/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus (High Courti eelotsusetaotlus – Iirimaa) – M.S., M.W., G.S. versus Minister for Justice and Equality (Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Varjupaigapoliitika – Pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetlus – Direktiiv 2005/85/EÜ – Artikli 25 lõige 2 – Vastuvõetamatuse alused – Liikmesriigi ametiasutuste poolt varjupaigataotluse tagasilükkamine vastuvõetamatuse tõttu, kuna teises liikmesriigis on varem antud täiendav kaitse – Määrus (EÜ) nr 343/2003 – Määrus (EL) nr 604/2013)

7

2021/C 44/10

Kohtuasi C-620/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Land Nordrhein-Westfalen versus D.-H. T., kes tegutseb J & S Service UG pankrotihaldurina (Eelotsusetaotlus – Isikuandmed – Määrus (EL) 2016/679 – Artikkel 23 – Andmesubjekti õiguste piiramine – Oluline finantshuvi – Tsiviilõiguslike nõuete täitmisele pööramine – Riigisisesed normid, mis viitavad liidu õiguse sätetele – Juriidilist isikut puudutavad maksuandmed – Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

8

2021/C 44/11

Liidetud kohtuasjad C-792/18 P ja C-793/18 P: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 12. novembri 2020. aasta määrus – Jean-François Jalkh versus Euroopa Parlament (Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu Kohtu kodukorra artikkel 181 – Institutsiooniõigus – Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll – Artiklid 8 ja 9 – Ulatus – Parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise otsus – Tingimused)

8

2021/C 44/12

Kohtuasi C-394/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 12. oktoobri 2020. aasta määrus (Tribunal du travail francophone de Bruxelles’i eelotsusetaotlus – Belgia) – PN, QO, RP, SQ, TR versus Centre public d’action sociale d’Anderlecht (CPAS) (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 – Liidu kodakondsus – Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda ja elada – Direktiiv 2004/38/EÜ – Artikkel 3 – Subjektid – Ebaõige ülevõtmine – Liikmesriigi vastutus liidu õiguse rikkumise korral – Sotsiaalabi andmine hüvitamaks tekitatud kahju – Ilmselge vastuvõetamatus)

9

2021/C 44/13

Kohtuasi C-621/19: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. oktoobri 2020. aasta määrus (Najvyšší súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovakkia) – Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky versus Weindel Logistik Service SR spol. s r.o. (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 168 punkt e – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Kauba kasutamine üksnes maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks – Otsese seose olemasolu imporditud kauba ja järgneva tehingu vahel)

9

2021/C 44/14

Kohtuasi C-716/19: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 28. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de lo Mercantil no 2 de Madridi eelotsusetaotlus – Hispaania) – ZA, AZ, BX, CV, DU, ET versus Repsol Comercial de Productos Petrolíferos SA (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorda artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 – Konkurents – Liikmesriigi konkurentsiasutuse lõplik otsus, millega tuvastatakse konkurentsi piirav tegevus – Uuritud ja tuvastatud asjaolude tõendusväärtuse ulatus – Puuduvad piisavad täpsustused põhikohtuasja faktiliste ja õiguslike asjaolude ning põhjuste kohta, millega eelotsuse küsimustele vastuse saamise vajadust põhjendatakse – Ilmselge vastuvõetamatus)

10

2021/C 44/15

Kohtuasi C-807/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. novembri 2020. aasta määrus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – menetlus, mille algatamist taotlesid DSK Bank EAD, FrontEx International EAD (Eelotsusetaotlus – Kodukorra artikkel 99 – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artiklid 3 ja 6 – 8 – Direktiiv 2008/48/EÜ – Artikkel 22 – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Liikmesriigi kohtu poolt omal algatusel kontrollimine – Riigisisene maksekäsumenetlus)

11

2021/C 44/16

Kohtuasi C-835/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 26. novembri 2020. aasta määrus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa S.p.A. versus Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti, Ministero dell'Economia e delle Finanze, Autorità di regolazione dei trasporti (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Kontsessioonilepingute sõlmimine – Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 2 lõike 1 esimene lõik – Artikkel 30 – Hankijate õigus otsustada, millist menetlust kasutada kontsessionääri valimiseks ja õigus see menetlus korraldada – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ehitusprojektide rahastamise menetluse kasutamise kiirtee kontsessioonilepingute puhul)

11

2021/C 44/17

Kohtuasi C-84/20 P: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 28. oktoobri 2020. aasta määrus – Archimandritis Sarantis Sarantos, Protopresvyteros Ioannis Fotopoulos, Protopresvyteros Antonios Bousdekis, Protopresvyteros Vasileios Kokolakis, Estia Paterikon Meleton, Christos Papasotiriou, Charalampos Andralis versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu (Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu kodukord artikkel 181 – Liidu kodakondsus – Liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamine – Määrus (EL) 2019/1157 – Tühistamishagi – Õigus esitada hagi – Isikliku puutumuse puudumine – Euroopa Liidu Kohtu põhikiri artikkel 19 – Poole kohustus olla esindatud advokaadi poolt – Enda nimel tegutsenud hageja, ise advokaat, kes on isiklikult hagiavaldusele alla kirjutanud, kasutamata enda esindamiseks mõne muu advokaadi teenuseid – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

12

2021/C 44/18

Kohtuasi C-85/20: Euroopa Kohtu 12. novembri 2020. aasta määrus – Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 – Riigiabi – Ungari poolt riigiabi andmine puuetega töötajaid tööle võtnud ettevõtjatele – Euroopa Komisjoni väidetavad otsused, millega abi tunnistatakse siseturuga kooskõlas olevaks – Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – Vaidlustatud akti olemasolust teada saamine – Mõistlik tähtaeg selle tervikteksti taotlemiseks – Mõiste vaidlustatav akt ELTL artikli 263 tähenduses – Esimeses kohtuastmes esitatud nõude vastuvõetavatus – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

13

2021/C 44/19

Kohtuasi C-386/20 P: eSky Group IP sp. z o.o. 12. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 10. juuni 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-646/19: eSky Group IP versus EUIPO – Gröpel (e)

13

2021/C 44/20

Kohtuasi C-491/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 24. septembril 2020 – W.Ż. versus A. S., Sąd Najwyższy

14

2021/C 44/21

Kohtuasi C-492/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 25. septembril 2020 – W. Ż.versus K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

15

2021/C 44/22

Kohtuasi C-493/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 28. septembril 2020 – P. J. versus A. T., R. W., Sąd Najwyższy

16

2021/C 44/23

Kohtuasi C-494/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 2 oktoobril 2020 – K. M. versus T. P., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

17

2021/C 44/24

Kohtuasi C-495/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 2. oktoobril 2020 – T. M. versus T. D., M. D., P. K., J. L., M. L., O. N., G. Z., A. S., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

18

2021/C 44/25

Kohtuasi C-496/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 6. oktoobril 2020 – M. F. versus T. P.

20

2021/C 44/26

Kohtuasi C-506/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 9. oktoobril 2020 – T.B. versus T.D., M.D., P.K., J.L., M.L., O.N., G.Z., A.S., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

21

2021/C 44/27

Kohtuasi C-509/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 22. septembril 2020 – M. F. versus J. M.

22

2021/C 44/28

Kohtuasi C-511/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 13. oktoobril 2020 – B. S. versus T. D., M. D., P. K., J. L., M. Ł., O. N., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

23

2021/C 44/29

Kohtuasi C-563/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 28. oktoobril 2020 – ORLEN KolTrans sp. z o. o.versus Prezes Urzędu Transportu Kolejowego

24

2021/C 44/30

Kohtuasi C-587/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret (Taani) 9. novembril 2020 – Ligebehandlingsnævnet A esindajana versus HK/Danmark ja HK/Privat

25

2021/C 44/31

Kohtuasi C-604/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 16. novembril 2020 – ROI Land Investments Ltd. versus FD

25

2021/C 44/32

Kohtuasi C-605/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 17. novembril 2020 – Suzlon Wind Energy Portugal – Energia Eólica Unipessoal, Lda versus Autoridade Tributária e Aduaneira

26

2021/C 44/33

Kohtuasi C-615/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 18. novembril 2020 – kriminaalmenetlus YP ja teiste suhtes

27

2021/C 44/34

Kohtuasi C-634/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome) 25. novembril 2020 – A versus Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontavirasto

29

2021/C 44/35

Kohtuasi C-641/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal du travail de Liège (Belgia) 26. novembril 2020 – VT versus Centre public d’action sociale de Liège (CPAS)

30

2021/C 44/36

Kohtuasi C-646/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 1. detsembril 2020 – Senatsverwaltung für Inneres und Sport, Standesamtsaufsicht versus TB

30

2021/C 44/37

Kohtuasi C-656/20 P: Hermann Albers eK 4. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-597/18: Hermann Albers versus Euroopa Komisjon

31

2021/C 44/38

Kohtuasi C-661/20: 5. detsembril 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

32

2021/C 44/39

Kohtuasi C-663/20 P: Ühtse Kriisilahendusnõukogu 4. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas laiendatud koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-414/17: Hypo Vorarlberg Bank AG versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

33

2021/C 44/40

Kohtuasi C-664/20 P: Ühtse Kriisilahendusnõukogu 4. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas laiendatud koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-420/17: Portigon AG versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

34

2021/C 44/41

Kohtuasi C-666/20 P: Gesamtverbands Verkehrsgewerbe Niedersachsen eV (GVN) 7. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-583/18: Gesamtverband Verkehrsgewerbe Niedersachsen eV (GVN) versus Euroopa Komisjon

36

2021/C 44/42

Kohtuasi C-682/20 P: Les Mousquetaires S.A.S. ja ITM Entreprises S.A.S. 15. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-255/17: Les Mousquetaires ja ITM Entreprises versus komisjon

37

2021/C 44/43

Kohtuasi C-352/18: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia no 6 de Reusi eelotsusetaotlus – Hispaania) – Jaime Cardus Suarez versus Catalunya Caixa SA (Catalunya Banc S.A.)

38

2021/C 44/44

Kohtuasi C-703/18: Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2020. aasta määrus (First-tier Tribunal (Tax Chamber) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Healthspan Limited versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

38

2021/C 44/45

Kohtuasi C-763/18 P: Euroopa Kohtu üheksanda koja presidendi 13. novembri 2020. aasta määrus – Wallapop, SL versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ja Unipreus, SL

38

2021/C 44/46

Kohtuasi C-250/19: Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2020. aasta määrus (Conseil d'État eelotsusetaotlus – Belgia) – B. O. L. versus État belge

38

2021/C 44/47

Kohtuasi C-286/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Tribunal d’instance d’Aulnay-Sous-Bois’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – JE, KF versus XL Airways SA

39

2021/C 44/48

Kohtuasi C-452/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – YV versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

39

2021/C 44/49

Kohtuasi C-455/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – BX versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

39

2021/C 44/50

Kohtuasi C-482/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – JF, KG versus Bankia SA

39

2021/C 44/51

Kohtuasi C-523/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – ED versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA

40

2021/C 44/52

Kohtuasi C-527/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – HG, IH versus Bankia SA

40

2021/C 44/53

Kohtuasi C-731/19: Euroopa Kohtu presidendi 30. oktoobri 2020. aasta määrus (Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha eelotsusetaotlus – Hispaania) – KM versus Subdelegación del Gobierno en Albacete

40

2021/C 44/54

Kohtuasi C-732/19: Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – LL, MK versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

40

2021/C 44/55

Kohtuasi C-745/19: Euroopa Kohtu presidendi 22. oktoobri 2020. aasta määrus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – PH, OI versusЕUROBANK BULGARIA АD

41

2021/C 44/56

Kohtuasi C-2/20: Euroopa Kohtu presidendi 6. oktoobri 2020. aasta määrus (High Court of Justice’i (Queen’s Bench Division) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Daimler AG versus Walleniusrederierna Aktiebolag, Wallenius Wilhelmsen ASA, Wallenius Logistics AB, Wilhelmsen Ships Holding Malta Limited, Wallenius Wilhelmsen Ocean AS, K Line Holding (Europe) Limited, K Line Europe Limited, Compañia Sudamericana de Vapores SA

41

2021/C 44/57

Kohtuasi C-15/20: Euroopa Kohtu presidendi 9. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de lo Mercantil de Badajoze eelotsusetaotlus – Hispaania) – Asociación de Usuarios de Bancos, Cajas y Seguros de España (Adicae Consumidores Críticos y Responsables) versus Caja Almendralejo Sociedad Cooperativa de Credito

41

2021/C 44/58

Kohtuasi C-16/20: Euroopa Kohtu presidendi 9. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de lo Mercantil de Badajoze eelotsusetaotlus – Hispaania) – Asociación de Usuarios de Bancos, Cajas y Seguros de España (Adicae Consumidores Críticos y Responsables) versus Liberbank SA

41

2021/C 44/59

Kohtuasi C-20/20: Euroopa Kohtu presidendi 16. oktoobri 2020. aasta määrus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – E. M. T. versus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides

42

2021/C 44/60

Kohtuasi C-189/20: Euroopa Kohtu presidendi 19. novembri 2020. aasta määrus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – Laudamotion GmbH versus Verein für Konsumenteninformation

42

2021/C 44/61

Kohtuasi C-268/20: Euroopa Kohtu presidendi 12. novembri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – XV versus Cajamar Caja Rural S.C.C.

42

2021/C 44/62

Kohtuasi C-365/20: Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2020. aasta määrus (Landgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Eurowings GmbH versus GDVI Verbraucherhilfe GmbH

42

2021/C 44/63

Kohtuasi C-434/20: Euroopa Kohtu presidendi 27. oktoobri 2020. aasta määrus (Landgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus SunExpressGünes Ekspres Havacilik A.S.

43

2021/C 44/64

Kohtuasi C-438/20: Euroopa Kohtu presidendi 9. novembri 2020. aasta määrus (Landgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – BT versus Eurowings GmbH

43

 

Üldkohus

2021/C 44/65

Kohtuasi T-635/18: Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Industrial Química del Nalón versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Keskkond – Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

44

2021/C 44/66

Kohtuasi T-636/18: Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Tokai erftcarbon versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Keskkond – Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

45

2021/C 44/67

Kohtuasi T-637/18: Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Bawtry Carbon International versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Keskkond – Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

45

2021/C 44/68

Kohtuasi T-638/18: Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Deza versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Keskkond – Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

46

2021/C 44/69

Kohtuasi T-639/18: Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – SGL Carbon versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Keskkond – Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Institutsiooni kaalutlusruum akti vastuvõtmisel)

47

2021/C 44/70

Kohtuasi T-645/18: Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Bilbaína de Alquitranes versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Keskkond – Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

48

2021/C 44/71

Kohtuasi T-571/20: 11. septembril 2020 esitatud hagi – Luna Italia versus EUIPO – Luna (LUNA SPLENDIDA)

48

2021/C 44/72

Kohtuasi T-678/20: 12. novembril 2020 esitatud hagi – Solar Electric jt versus komisjon

49

2021/C 44/73

Kohtuasi T-714/20: 3. detsembril 2020 esitatud hagi – OL versus nõukogu

50

2021/C 44/74

Kohtuasi T-720/20: 9. detsembril 2020 esitatud hagi – Perry Street Software versus EUIPO – Toolstream (SCRUFFS)

51

2021/C 44/75

Kohtuasi T-723/20: 11. detsembril 2020 esitatud hagi – Prigozhin versus nõukogu

52

2021/C 44/76

Kohtuasi T-724/20: 14. detsembril 2020 esitatud hagi – Senseon Tech versus EUIPO – Accuride International (SENSEON)

53

2021/C 44/77

Kohtuasi T-725/20: 14. detsembril 2020 esitatud hagi – Guangdong Haomei New Materials ja Guangdong King Metal Light Alloy Technology versus komisjon

54

2021/C 44/78

Kohtuasi T-729/20: 15. detsembril 2020 esitatud hagi – Aurubis versus komisjon

56

2021/C 44/79

Kohtuasi T-730/20: 16. detsembril 2020 esitatud hagi – ON versus komisjon

57

2021/C 44/80

Kohtuasi T-731/20: 17. detsembril 2020 esitatud hagi – ExxonMobil Production Deutschland versus komisjon

58

2021/C 44/81

Kohtuasi T-732/20: 16. detsembril 2020 esitatud hagi – Freundlieb versus EUIPO (CRYSTAL)

59

2021/C 44/82

Kohtuasi T-733/20: 16. detsembril 2020 esitatud hagi – Freundlieb versus EUIPO (BANDIT)

59

2021/C 44/83

Kohtuasi T-740/20: 16. detsembril 2020 esitatud hagi – Arnautu versus parlament

60

2021/C 44/84

Kohtuasi T-749/20: 22. detsembril 2020 esitatud hagi – Veronese versus EUIPO – Veronese Design Company (VERONESE)

61


ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/1


Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2021/C 44/01)

Viimane väljaanne

ELT C 35, 1.2.2021

Eelmised väljaanded

ELT C 28, 25.1.2021

ELT C 19, 18.1.2021

ELT C 9, 11.1.2021

ELT C 443, 21.12.2020

ELT C 433, 14.12.2020

ELT C 423, 7.12.2020

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu


V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/2


Euroopa Kohtu (neljas koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Finanzamt Kaufbeuren mit Außenstelle Füssen versus Golfclub Schloss Igling e.V.

(Kohtuasi C-488/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 132 lõike 1 punkt m - „Otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teatavate teenuste“ maksuvabastus - Vahetu õigusmõju - Mõiste „mittetulundusühingud“)

(2021/C 44/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Finanzamt Kaufbeuren mit Außenstelle Füssen

Vastustaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: Golfclub Schloss Igling e.V.

Resolutsioon

1.

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti m tuleb tõlgendada nii, et sellel sättel ei ole vahetut õigusmõju, mistõttu juhul, kui liikmesriigi õigusaktid, millega see säte on üle võetud, vabastavad käibemaksust üksnes piiratud arvu teenuseid, mis on otseselt seotud spordi või kehakultuuriga tegelemisega, ei saa mittetulundusühing liikmesriigi kohtus sellele sättele vahetult tugineda, et saada maksuvabastust muudele teenustele, mis on spordi või kehakultuuriga otseselt seotud, mida see ühing pakub nendega tegelevatele isikutele ning mis nimetatud õigusnormide kohaselt ei ole maksust vabastatud.

2.

Direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punkti m tuleb tõlgendada nii et mõiste „mittetulundusühing“ selle sätte tähenduses on liidu õiguse autonoomne mõiste, mis nõuab, et sellise ühingu lõpetamise korral ei ole ühingul lubatud oma liikmetele jaotada teenitud kasumit, mis ületab nende sissemakstud kapitali ja mitterahalise osaluse õiglase turuväärtuse.


(1)  ELT C 392, 29.10.2018.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/3


Euroopa Kohtu (suur koda) 8. detsembri 2020. aasta otsus – Ungari versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-620/18) (1)

(Tühistamishagi - Direktiiv (EL) 2018/957 - Teenuste osutamise vabadus - Töötajate lähetamine - Töötingimused - Töötasu - Lähetuse kestus - Õigusliku aluse kindlaksmääramine - ELTL artiklid 53 ja 62 - Olemasoleva direktiivi muutmine - ELTL artikkel 9 - Võimu kuritarvitamine - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Vajalikkus - Proportsionaalsuse põhimõte - Teenuste osutamise vabaduse põhimõtte ulatus - Autovedu - ELTL artikkel 58 - Määrus (EÜ) nr 593/2008 - Kohaldamisala - Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõte)

(2021/C 44/03)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér, G. Tornyai ja M. M. Tátrai)

Kostjad: Euroopa Parlament (esindajad: M. Martínez Iglesias, L. Visaggio ja A. Tamás), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. Norberg, M. Bencze ja E. Ambrosini, hiljem A. Norberg, E. Ambrosini, A. Sikora-Kalėda ja Zs. Bodnár)

Euroopa Parlamendi toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja S. Eisenberg), Prantsuse Vabariik (esindajad: E. de Moustier, A.-L. Desjonquères, C. Mosser ja R. Coesme), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. K. Bulterman, C. Schillemans ja J. Langer), Euroopa Komisjon (esindajad: L. Havas, M. Kellerbauer, B.-R. Killmann ja A. Szmytkowska)

Euroopa Liidu Nõukogu toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja S. Eisenberg), Prantsuse Vabariik (esindajad: E. de Moustier, A.-L. Desjonquères, C. Mosser ja R. Coesme), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. K. Bulterman, C. Schillemans ja J. Langer), Rootsi Kuningriik (esindajad: C. Meyer-Seitz, H. Shev ja H. Eklinder), Euroopa Komisjon (esindajad: L. Havas, M. Kellerbauer, B.-R. Killmann ja A. Szmytkowska)

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Ungari kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.

Jätta Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 427, 26.11.2018.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/4


Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. detsembri 2020. aasta otsus – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-626/18) (1)

(Tühistamishagi - Direktiiv (EL) 2018/957 - Teenuste osutamise vabadus - Töötajate lähetamine - Töötingimused - Töötasu - Lähetuse kestus - Õigusliku aluse kindlaksmääramine - ELTL artiklid 53 ja 62 - Olemasoleva direktiivi muutmine - ELTL artikkel 9 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Vajalikkus - Proportsionaalsuse põhimõte - Määrus (EÜ) nr 593/2008 - Kohaldamisala - Autovedu - ELTL artikkel 58)

(2021/C 44/04)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Poola Vabariik (esindajad: B. Majczyna ja D. Lutostańska)

Kostjad: Euroopa Parlament (esindajad: M. Martínez Iglesias, K. Wójcik, A. Pospíšilová Padowska ja L. Visaggio, hiljem M. Martínez Iglesias, K. Wójcik, L. Visaggio ja A. Tamás), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: E. Ambrosini, K. Adamczyk Delamarre ja A. Norberg, hiljem E. Ambrosini, A. Sikora-Kalėda, Z. Bodnar ja A. Norberg)

Euroopa Parlamendi toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja T. Henze, hiljem J. Möller), Prantsuse Vabariik (esindajad: E. de Moustier, A.-L. Desjonquères ja R. Coesme), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. K. Bulterman, C. Schillemans ja J. Langer), Euroopa Komisjon (esindajad: M. Kellerbauer, B.-R. Killmann ja A. Szmytkowska)

Euroopa Liidu Nõukogu toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja T. Henze, hiljem J. Möller) Prantsuse Vabariik (esindajad: E. de Moustier, A.-L. Desjonquères ja R. Coesme), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. K. Bulterman, C. Schillemans ja J. Langer), Rootsi Kuningriik (esindajad: C. Meyer-Seitz, A. Falk, H. Shev, J. Lundberg ja H. Eklinder, hiljem C. Meyer-Seitz, H. Shev ja H. Eklinder), Euroopa Komisjon, (esindajad: M. Kellerbauer, B.-R. Killmann ja A. Szmytkowska)

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.

Jätta Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 4, 7.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/5


Euroopa Kohtu (teine koda) 9. detsembri 2020. aasta otsus – Groupe Canal + versus Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, Union des producteurs de cinéma (UPC), C More Entertainment AB, European Film Agency Directors – EFAD's, Bureau européen des unions de consommateurs (BEUC)

(Kohtuasi C-132/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Konkurents - Keelatud kokkulepped - Televisiooniteenus - Määrus (EÜ) nr 1/2003 - Artikkel 9 ja artikli 16 lõige 1 - Otsus, millega muudetakse kohustused siduvaks - Absoluutne territoriaalne kaitse - Võimu kuritarvitamine - Esialgne hindamine - Euroopa Komisjoni kohustuse puudumine arvestada kaalutlustega ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta - Kokkulepped, mille eesmärk on liikmesriikide turud eraldada - Komisjoni kohustuse puudumine ükshaaval analüüsida iga asjaomase liikmesriigi turgu - Proportsionaalsus - Kolmandate isikute lepinguliste õiguste rikkumine)

(2021/C 44/05)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Groupe Canal + (esindajad: avocats P. Wilhelm, P. Gassenbach ja O. de Juvigny)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Dawes, C. Urraca Caviedes ja L. Wildpanner), Prantsuse Vabariik (esindajad: E. de Moustier ja P. Dodeller), Union des producteurs de cinéma (UPC), (esindaja: avocat E. Lauvaux), C More Entertainment AB, European Film Agency Directors – EFADs, (esindaja: avocat O. Sasserath), Bureau européen des unions de consommateurs (BEUC), (esindaja: avvocatessa A. Fratini)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 12. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Groupe Canal + vs. komisjon (T-873/16, EU:T:2018:904).

2.

Tühistada Euroopa Komisjoni 26. juuli 2016. aasta otsus, milles käsitletakse ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohast menetlust (juhtum AT.40023 – Piiriülene juurdepääs tasulistele televisiooniteenustele).

3.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Groupe Canal + SA, European Film Agency Directors – EFADs-i, Union des producteurs de cinéma (UPC) kohtukulud käesolevas apellatsioonimenetluses ja esimeses kohtuastmes ning C More Entertainment AB kohtukulud esimeses kohtuastmes.

4.

Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

5.

Jätta Bureau européen des unions de consommateurs (BEUC) kohtukulud tema enda kanda.


(1)  ELT C 131, 8.4.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/6


Euroopa Kohtu (teine koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus – Comune di Milano versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-160/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - Õhutranspordisektor - Maapealne teenindus Milano-Linate (Itaalia) ja Milano-Malpensa (Itaalia) lennujaamades - Nende lennujaamade haldaja kapitalisüstid oma 100protsendilise osalusega tütarettevõtjasse, kes nimetatud teenuseid osutab - Riigi osalus haldaja kapitalis - Otsus, millega tunnistatakse need riigiabi meetmed ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks - ELTL artikli 107 lõige 1 - Mõisted „riigi ressursid“, „riigile omistatav meede“ ja „majanduslik eelis“ - Eraettevõtja põhimõte - Erainvestori kriteerium - Tõendamiskoormis - Keerulised majanduslikud hinnangud - Kohtuliku kontrolli intensiivsus - Tõendite moonutamine)

(2021/C 44/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Comune di Milano (esindajad: avvocati A. Mandarano, E. Barbagiovanni, S. Grassani ja L. Picciano)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Recchia, G. Conte ja D. Grespan)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Comune di Milanolt.


(1)  ELT C 131, 8.4.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/6


Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-347/19) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Energiatõhusus - Direktiiv 2012/27/EL - Artikli 9 lõige 3 - Kütte, jahutuse või sooja vee tarbimine - Hoonetesse individuaalsete tarbimisarvestite paigaldamine)

(2021/C 44/07)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Talabér-Ritz, S. Pardo Quintillán ja Y. G. Marinova)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz)

Resolutsioon

1.

Kuna Hispaania Kuningriik ei ole ettenähtud tähtajal vastu võtnud kõiki vajalikke riigisiseseid sätteid, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, artikli 9 lõiget 3, mis käsitleb kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise individuaalsete mõõteseadmete paigaldamist hoonetesse, siis on nimetatud liikmesriik rikkunud talle sellest sättest tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.


(1)  ELT C 238, 15.7.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/7


Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. detsembri 2020. aasta otsus (Landesgericht für Strafsachen Wieni eelotsusetaotlus – Austria) – kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: A. jt

(Kohtuasi C-584/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa uurimismäärus - Direktiiv 2014/41/EL - Artikli 1 lõige 1 - Artikli 2 punkti c alapunktid i ja ii - Mõisted „õigusasutus“ ja „taotlev asutus või ametiisik“ - Euroopa uurimismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur - Sõltumatus täitevvõimust)

(2021/C 44/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht für Strafsachen Wien

Põhikohtuasja menetluse pooled

A. jt

menetluses osales: Staatsanwaltschaft Wien

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et mõisted „õigusasutus“ ja „taotlev asutus või ametiisik“ nende sätete tähenduses hõlmavad liikmesriigi prokuröri või üldisemalt liikmesriigi prokuratuuri, olenemata seadusest tulenevast alluvussuhtest, mis võib esineda selle prokuröri või prokuratuuri ja selle liikmesriigi täitevvõimu vahel, ning sellest, et esineb oht, et prokurör või prokuratuur saab täitevvõimult Euroopa uurimismääruse tegemisel otseselt või kaudselt individuaalseid korraldusi või juhiseid.


(1)  ELT C 383, 11.11.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/7


Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus (High Courti eelotsusetaotlus – Iirimaa) – M.S., M.W., G.S. versus Minister for Justice and Equality

(Kohtuasi C-616/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Varjupaigapoliitika - Pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetlus - Direktiiv 2005/85/EÜ - Artikli 25 lõige 2 - Vastuvõetamatuse alused - Liikmesriigi ametiasutuste poolt varjupaigataotluse tagasilükkamine vastuvõetamatuse tõttu, kuna teises liikmesriigis on varem antud täiendav kaitse - Määrus (EÜ) nr 343/2003 - Määrus (EL) nr 604/2013)

(2021/C 44/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court

Põhikohtuasja pooled

Taotlejad: M.S., M.W., G.S.

Vastustaja: Minister for Justice and Equality

Resolutsioon

Nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta artikli 25 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi – kelle suhtes on kohaldatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, kuid kellele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta pole siduv – õigusnormid, mille kohaselt peetakse rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks, kui taotlejale on teises liikmesriigis omistatud täiendava kaitse seisund.


(1)  ELT C 357, 21.10.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/8


Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. detsembri 2020. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Land Nordrhein-Westfalen versus D.-H. T., kes tegutseb J & S Service UG pankrotihaldurina

(Kohtuasi C-620/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Isikuandmed - Määrus (EL) 2016/679 - Artikkel 23 - Andmesubjekti õiguste piiramine - Oluline finantshuvi - Tsiviilõiguslike nõuete täitmisele pööramine - Riigisisesed normid, mis viitavad liidu õiguse sätetele - Juriidilist isikut puudutavad maksuandmed - Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

(2021/C 44/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Land Nordrhein-Westfalen

Vastustaja: D.-H. T., kes tegutseb J & S Service UG pankrotihaldurina

menetluses osales: Vertreter des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht

Resolutsioon

Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) 4. juuli 2019. aasta lahendiga esitatud küsimustele vastamine ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse.


(1)  ELT C 383, 11.11.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/8


Euroopa Kohtu (üheksas koda) 12. novembri 2020. aasta määrus – Jean-François Jalkh versus Euroopa Parlament

(Liidetud kohtuasjad C-792/18 P ja C-793/18 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu Kohtu kodukorra artikkel 181 - Institutsiooniõigus - Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll - Artiklid 8 ja 9 - Ulatus - Parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise otsus - Tingimused)

(2021/C 44/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Jean-François Jalkh (esindaja: advokaat F. Wagner)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament (esindajad: S. Alonso de León ja C. Burgos)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebused osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Jean-François Jalkh-lt.


(1)  ELT C 65, 18.2.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/9


Euroopa Kohtu (kuues koda) 12. oktoobri 2020. aasta määrus (Tribunal du travail francophone de Bruxelles’i eelotsusetaotlus – Belgia) – PN, QO, RP, SQ, TR versus Centre public d’action sociale d’Anderlecht (CPAS)

(Kohtuasi C-394/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Liidu kodakondsus - Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda ja elada - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikkel 3 - Subjektid - Ebaõige ülevõtmine - Liikmesriigi vastutus liidu õiguse rikkumise korral - Sotsiaalabi andmine hüvitamaks tekitatud kahju - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2021/C 44/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal du travail francophone de Bruxelles

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hagejad: PN, QO, RP, SQ, TR

Kostja: Centre public d’action sociale d’Anderlecht (CPAS)

Resolutsioon

Tribunal du travail francophone de Bruxelles’i (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia) 14. mai 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselget vastuvõetamatu.


(1)  ELT C 246, 22.7.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/9


Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. oktoobri 2020. aasta määrus (Najvyšší súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovakkia) – Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky versus Weindel Logistik Service SR spol. s r.o.

(Kohtuasi C-621/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 168 punkt e - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Kauba kasutamine üksnes maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks - Otsese seose olemasolu imporditud kauba ja järgneva tehingu vahel)

(2021/C 44/13)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky

Vastustaja: Weindel Logistik Service SR spol. s r.o.

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 168 punkti e tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus käibemaksu mahaarvamise õiguse andmine importijale, kui ta ei käsuta kaupa omanikuna ja kui eelnevad impordikulud puuduvad või need ei sisaldu järgnevate konkreetsete tehingute hinnas või nende kaupade või teenuste hinnas, mida tarnib või osutab maksukohustuslane oma majandustegevuse raames.


(1)  ELT C 363, 28.10.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/10


Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 28. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de lo Mercantil no 2 de Madridi eelotsusetaotlus – Hispaania) – ZA, AZ, BX, CV, DU, ET versus Repsol Comercial de Productos Petrolíferos SA

(Kohtuasi C-716/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorda artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 - Konkurents - Liikmesriigi konkurentsiasutuse lõplik otsus, millega tuvastatakse konkurentsi piirav tegevus - Uuritud ja tuvastatud asjaolude tõendusväärtuse ulatus - Puuduvad piisavad täpsustused põhikohtuasja faktiliste ja õiguslike asjaolude ning põhjuste kohta, millega eelotsuse küsimustele vastuse saamise vajadust põhjendatakse - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2021/C 44/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 2 de Madrid

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hagejad: ZA, AZ, BX, CV, DU, ET

Kostja: Repsol Comercial de Productos Petrolíferos SA

Resolutsioon

Juzgado de lo Mercantil no 2 de Madridi (Madridi kaubanduskohus nr 2, Hispaania) 29. juuli 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.


(1)  ELT C 423, 16.12.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/11


Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. novembri 2020. aasta määrus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – menetlus, mille algatamist taotlesid „DSK Bank“ EAD, „FrontEx International“ EAD

(Kohtuasi C-807/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kodukorra artikkel 99 - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Artiklid 3 ja 6 – 8 - Direktiiv 2008/48/EÜ - Artikkel 22 - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Liikmesriigi kohtu poolt omal algatusel kontrollimine - Riigisisene maksekäsumenetlus)

(2021/C 44/15)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja menetluse pooled

„DSK Bank“ EAD, „FrontEx International“ EAD

Resolutsioon

1.

Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui maksekäsu avaldust menetlev liikmesriigi kohus jätab müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimuse võimaliku ebaõiglase laadi üle otsustamata selle kohtu ees seisvate selliste praktilist laadi raskuste tõttu nagu suur töökoormus.

2.

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui maksekäsu avaldust menetlev liikmesriigi kohus võib juhul, kui ta leiab, et see avaldus põhineb tarbijakrediidilepingus sisalduval ebaõiglasel tingimusel direktiivi 93/13 tähenduses, nõuda võlausaldajalt asjaomase tingimuse võimaliku ebaõiglase laadi kontrollimiseks täiendava teabe esitamist, kui tarbija vastuväidet ei esita.

3.

Direktiivi 93/13 artikleid 3 ja 8 koostoimes selle direktiivi artiklitega 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohus hindab omal algatusel müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduvate tingimuste võimalikku ebaõiglast laadi, eesmärgiga teha kindlaks, kas sellest lepingust lepingupooltele tulenevad kohustused on olulisel määral tasakaalustamata, võib see kohus arvesse võtta ka neid riigisiseseid õigusnorme, mis tagavad tarbijate kaitstuse kõrgema taseme, kui on selle direktiiviga ette nähtud.


(1)  ELT C 27, 27.1.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/11


Euroopa Kohtu (üheksas koda) 26. novembri 2020. aasta määrus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa S.p.A. versus Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti, Ministero dell'Economia e delle Finanze, Autorità di regolazione dei trasporti

(Kohtuasi C-835/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Kontsessioonilepingute sõlmimine - Direktiiv 2014/23/EL - Artikli 2 lõike 1 esimene lõik - Artikkel 30 - Hankijate õigus otsustada, millist menetlust kasutada kontsessionääri valimiseks ja õigus see menetlus korraldada - Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ehitusprojektide rahastamise menetluse kasutamise kiirtee kontsessioonilepingute puhul)

(2021/C 44/16)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja ja apellant: Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa S.p.A.

Vastustajad ja vastustajad apellatsioonimenetluses: Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti, Ministero dell'Economia e delle Finanze, Autorità di regolazione dei transporti

menetluses osalesid: Autorità di bacino del Po, Regione Piemonte

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL artikli 2 lõike 1 esimest lõiku koostoimes selle direktiivi artikliga 30 ning põhjendustega 5 ja 68 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis keelab hankijatel anda lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone 18. aprilli 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 50 riigihangete seadustiku kohta (decreto legislativo no 50 – Codice dei contratti pubblici) artiklis 183 ette nähtud ehitusprojektide rahastamise menetlust kasutades.


(1)  ELT C 161, 11.5.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/12


Euroopa Kohtu (üheksas koda) 28. oktoobri 2020. aasta määrus – Archimandritis Sarantis Sarantos, Protopresvyteros Ioannis Fotopoulos, Protopresvyteros Antonios Bousdekis, Protopresvyteros Vasileios Kokolakis, Estia Paterikon Meleton, Christos Papasotiriou, Charalampos Andralis versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-84/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukord artikkel 181 - Liidu kodakondsus - Liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamine - Määrus (EL) 2019/1157 - Tühistamishagi - Õigus esitada hagi - Isikliku puutumuse puudumine - Euroopa Liidu Kohtu põhikiri artikkel 19 - Poole kohustus olla esindatud advokaadi poolt - Enda nimel tegutsenud hageja, ise advokaat, kes on isiklikult hagiavaldusele alla kirjutanud, kasutamata enda esindamiseks mõne muu advokaadi teenuseid - Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2021/C 44/17)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellandid: Archimandritis Sarantis Sarantos, Protopresvyteros Ioannis Fotopoulos, Protopresvyteros Antonios Bousdekis, Protopresvyteros Vasileios Kokolakis, Estia Paterikon Meleton, Christos Papasotiriou, Charalampos Andralis (esindaja: dikigoros C. Papasotiriou)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus Christos Papasotiriou’d puudutavas osas ilmse vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Jätta apellatsioonkaebus Sarantis Sarantost, Ioannis Fotopoulost, Antonios Bousdekist, Vasileios Kokolakist, Estia Paterikon Meletoni ja Charalampos Andralist puudutavas osas ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

3.

Jätta Sarantis Sarantose, Ioannis Fotopoulose, Antonios Bousdekise, Vasileios Kokolakise, Estia Paterikon Meletoni, Christos Papasotiriou ja Charalampos Andralise kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 161, 11.5.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/13


Euroopa Kohtu 12. novembri 2020. aasta määrus – Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-85/20) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Riigiabi - Ungari poolt riigiabi andmine puuetega töötajaid tööle võtnud ettevõtjatele - Euroopa Komisjoni väidetavad otsused, millega abi tunnistatakse siseturuga kooskõlas olevaks - Tühistamishagi - Hagi esitamise tähtaeg - Tähtaja algus - Vaidlustatud akti olemasolust teada saamine - Mõistlik tähtaeg selle tervikteksti taotlemiseks - Mõiste „vaidlustatav akt“ ELTL artikli 263 tähenduses - Esimeses kohtuastmes esitatud nõude vastuvõetavatus - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2021/C 44/18)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. (esindaja: ügyvéd L. Szabó)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Jätta Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. kohtukulud tema enda kanda.


(1)  ELT C 201, 15.6.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/13


eSky Group IP sp. z o.o. 12. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 10. juuni 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-646/19: eSky Group IP versus EUIPO – Gröpel (e)

(Kohtuasi C-386/20 P)

(2021/C 44/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: eSky Group IP sp. z o.o. (esindaja: radca prawn P. Kurcman)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Gerhard Gröpel

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 21. oktoobri 2020. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/14


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 24. septembril 2020 – W.Ż. versus A. S., Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-491/20)

(2021/C 44/20)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: W.Ż.

Kostja: A. S., Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, [lk 3], ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles on Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/15


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 25. septembril 2020 – W. Ż.versus K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-492/20)

(2021/C 44/21)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: W. Ż.

Kostjad: K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et prokurör ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższegole (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium), sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikliga 19 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi toimiku üleandmise taotluse, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille puhul moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/16


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 28. septembril 2020 – P. J. versus A. T., R. W., Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-493/20)

(2021/C 44/22)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: P. J.

Kostjad: A. T., R. W., Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles on Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/17


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 2 oktoobril 2020 – K. M. versus T. P., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-494/20)

(2021/C 44/23)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: K. M.

Kostjad: T. P., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles on Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/18


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 2. oktoobril 2020 – T. M. versus T. D., M. D., P. K., J. L., M. L., O. N., G. Z., A. S., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-495/20)

(2021/C 44/24)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: T. M.

Kostjad: T. D., M. D., P. K., J. L., M. L., O. N., G. Z., A. S., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 § 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning koostoimes Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus on kohustatud mitte kohaldama „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keeldu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud [lk 3] eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19 ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikliga 19 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi toimiku üleandmise taotluse, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille puhul moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/20


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 6. oktoobril 2020 – M. F. versus T. P.

(Kohtuasi C-496/20)

(2021/C 44/25)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: M. F.

Kostja: T. P.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

4.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/21


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 9. oktoobril 2020 – T.B. versus T.D., M.D., P.K., J.L., M.L., O.N., G.Z., A.S., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-506/20)

(2021/C 44/26)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: T.B.

Kostjad: T.D., M.D., P.K., J.L., M.L., O.N., G.Z., A.S., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles on Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/22


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 22. septembril 2020 – M. F. versus J. M.

(Kohtuasi C-509/20)

(2021/C 44/27)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: M. F.

Kostja: J. M.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) esimehe avaldus, milles taotletakse Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist puudutava kohtuasja toimiku üleandmist, tuleb tagasi lükata, sest selle on esitanud üksus, mis kuni otsuse tegemiseni kohtuasjas C-791/19 ei saa teha mingeid toiminguid seetõttu, et 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikliga 19 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, mis on ette nähtud 8. detsembri 2017. aasta Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis kahjustavad liidu põhiväärtusi ja aluspõhimõtteid?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle eelnev kohtulik kontroll on välistatud teadlikult ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikliga 19, kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peab Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

4.

Kas ELL artiklit 19 koostoimes ELTL artikliga 267 ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles ta esitas Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud eelotsuse küsimuses kohtuasjas C-508/19 või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A. K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/23


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 13. oktoobril 2020 – B. S. versus T. D., M. D., P. K., J. L., M. Ł., O. N., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-511/20)

(2021/C 44/28)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: B. S.

Kostjad: T. D., M. D., P. K., J. L., M. Ł., O. N., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikliga 19 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles on Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/24


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 28. oktoobril 2020 – ORLEN KolTrans sp. z o. o.versus Prezes Urzędu Transportu Kolejowego

(Kohtuasi C-563/20)

(2021/C 44/29)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: ORLEN KolTrans sp. z o. o.

Vastustaja: Prezes Urzędu Transportu Kolejowego

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste (1) andmise kohta artikli 30 lõike 2 alapunkti e tuleb tõlgendada nii, et see annab raudtee-ettevõtjale, kes kasutab või kavatseb kasutada raudteetaristut, õiguse osaleda reguleeriva organi läbi viidavates menetlustes, mille eesmärk on määrata raudteetaristu-ettevõtja poolt kindlaks raudteetaristu kasutustasud?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõikeid 5 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et direktiiv annab raudtee-ettevõtjale, kes kasutab või kavatseb kasutada raudteetaristut, õiguse vaidlustada reguleeriva organi otsus, millega kinnitatakse raudteetaristu-ettevõtja poolt kehtestatud raudteetaristu kasutustasud?


(1)  ELT 2001, L 75, lk 29.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/25


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret (Taani) 9. novembril 2020 – Ligebehandlingsnævnet A esindajana versus HK/Danmark ja HK/Privat

(Kohtuasi C-587/20)

(2021/C 44/30)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Østre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ligebehandlingsnævnet A esindajana

Kostjad: HK/Danmark ja HK/Privat

Menetlusse astuja: Fagbevægelsens Hovedorganisation (FH)

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2000/78/EÜ (1) artikli 3 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et direktiivi kohaldamisalasse kuulub [eelotsusetaotluses] kirjeldatud asjaoludel ka ametiühingu poliitiliselt valitud valdkonnavolinik?


(1)  Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/25


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 16. novembril 2020 – ROI Land Investments Ltd. versus FD

(Kohtuasi C-604/20)

(2021/C 44/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: ROI Land Investments Ltd.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: FD

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artikli 6 lõiget 1 koostoimes artikli 21 lõikega 2 ja lõike 1 punkti b alapunktiga i tuleb tõlgendada nii, et töötaja võib esitada hagi juriidilise isiku vastu, kes ei ole tema tööandja ja kelle alaline asukoht määruse nr 1215/2012 artikli 63 lõike 1 tähenduses ei ole ühegi liikmesriigi territooriumil, kuid kes tagatislepingu alusel töötaja ees kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate nõuete eest otseselt vastutab, selle paiga kohtusse, kus või kust kohast töötaja kolmanda isikuga sõlmitud töölepingu alusel tavaliselt töötab, või selle paiga kohtusse, kus ta viimati töötas, kui ilma tagatislepinguta ei oleks töölepingut kolmanda isikuga sõlmitud?

2.

Kas määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et reservatsioon seoses artikli 21 lõikega 2 ei luba kohaldada liikmesriigi riigisisese õiguse kohast kohtualluvuse eeskirja, mis võimaldab töötajal esitada hagi juriidilise isiku kui tööandja „õigusjärglase“ vastu, kes esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel töötaja ees kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate nõuete eest otseselt vastutab, oma tavalise töökoha asukohajärgsesse kohtusse, kui sellist kohtualluvust määruse nr 1215/2012 artikli 21 lõike 2 kohaselt koostoimes lõike 1 punkti b alapunktiga i ei esine?

3.

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav ja vastus teisele küsimusele on jaatav:

a)

Kas määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „kutseala“ hõlmab töötamist töölepingul põhineva töösuhte raames?

b)

Kas jaatava vastuse korral tuleb määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 tõlgendada nii, et tagatisleping, mille alusel juriidiline isik otseselt vastutab kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate töötaja nõuete eest, kujutab endast lepingut, mille töötaja on sõlminud oma kutsetegevuse eesmärgil?

4.

Juhul kui eespool esitatud küsimustele antud vastustest nähtub, et rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjade kohaselt allub asi eelotsusetaotluse esitanud kohtule:

a)

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (2) artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „kutseala“ hõlmab töötamist töölepingul põhineva töösuhte raames?

b)

Kas jaatava vastuse korral tuleb Rooma I määruse artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et tagatisleping, mille alusel juriidiline isik otseselt vastutab kolmanda isikuga sõlmitud töölepingust tulenevate töötaja nõuete eest, kujutab endast lepingut, mille töötaja on sõlminud oma kutsetegevuse eesmärgil?


(1)  ELT 2012, L 351, lk 1.

(2)  ELT 2008, L 177, lk 6.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/26


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 17. novembril 2020 – Suzlon Wind Energy Portugal – Energia Eólica Unipessoal, Lda versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-605/20)

(2021/C 44/32)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Suzlon Wind Energy Portugal – Energia Eólica Unipessoal, Lda

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liidu õigusega on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt niinimetatud garantiiaja jooksul tehtud parandustöid käsitatakse maksuvabade tehingutena siis, kui neid tehakse tasuta, ja niivõrd, kuivõrd neid peetakse vaikimisi sisalduvaks garantiiga hõlmatud toote müügihinnas, samas kui maksustatavatena käsitatakse teenuseid, mis osutatakse garantiiajal (olenemata sellest, kas see hõlmab materjalide kasutamist või mitte) ja mille kohta esitatakse arve, sest need tuleb tingimata liigitada teenuste osutamiseks tasu eest?

2.

Kas võlateate väljastamine tuulegeneraatorite koostisosade tarnijale nende kulude hüvitamiseks, mis tekkisid nimetatud toodete ostjal koostisosade asendamise tõttu vastava garantiiaja jooksul (toodete uus import tarnijalt, millele kohaldati käibemaksu ja millelt tekkis õigus sisendkäibemaks maha arvata) ja vastavate parandustööde tõttu (kolmandatelt isikutelt teenuste ostmise teel, tasudes käibemaksu) seoses (müüjaga samasse kontserni kuuluva kolmandas riigis asuva) ostja poolt kolmandale isikule tuulepargi paigaldamisteenuste osutamisega, tuleb liigitada lihtsaks kulude edasikandmise tehinguks ja sellisena käibemaksust vabastatud tehinguks või hoopis teenuste osutamiseks tasu eest, millelt tuleb maksu maksta?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/27


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 18. novembril 2020 – kriminaalmenetlus YP ja teiste suhtes

(Kohtuasi C-615/20)

(2021/C 44/33)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

YP jt

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liidu õigust – eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artiklit 47 ja selles väljendatud õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva taotluse küsimustes 2 ja 3, s.o 27. juuli 2001. aasta seaduse – üldkohtute korralduse seadus (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych (p.u.s.p)) – artikkel 80 ja artikkel 129 ning artikli 110 § 2a ning 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) artikli 27 § 1 punkt 1a, mis võimaldavad Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższegol (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) kohtunikult puutumatuse ära võtta ja ta ametiülesannete täitmine peatada ning seega kohtunikku temale määratud kohtuasjade lahendamisest tegelikult tagandada, eriti kuna:

a)

Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) ei ole „kohus“ harta artiklit 47, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 ega Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 45 lõike 1 tähenduses (otsused C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, EU:C:2019:982);

b)

Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) liikmetel on eriti tihedad sidemed seadusandliku ja täidesaatva võimuga (8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-791/19 R, EU:C:2020:277);

c)

Poola Vabariiki kohustati peatama 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) nende sätete kohaldamine, mis puudutavad nn Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium), ja hoiduma selle kolleegiumi menetluses olevaid asju edastamast kohtukoosseisule, mis ei vasta sõltumatuse nõuetele (8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-791/19 R, EU:C:2020:277)?

2.

Kas liidu õigust – eelkõige ELL artiklit 2 ja selles väljendatud õigusriigi põhimõtet ning ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus sätestatud tulemusliku õiguskaitse nõudeid – tuleb tõlgendada nii, et „õigusnormid, mis reguleerivad nendele isikutele kohaldatavat distsiplinaarkorda, kellel lasub õigusemõistmise ülesanne,“ hõlmavad ka liikmesriigi kohtute kohtunike kriminaalvastutusele võtmist või kohtunikult vabaduse võtmist reguleerivaid õigusnorme, nagu Poola Vabariigi põhiseaduse artikkel 181 koosmõjus 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych (p.u.s.p.)) artiklitega 80 ja 129, mille kohaselt:

a)

liikmesriigi kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks või kohtunikult vabaduse võtmiseks on üldjuhul prokuröri taotlusel vaja pädeva distsiplinaarkohtu luba;

b)

distsiplinaarkohus – lubades liikmesriigi kohtu kohtunikku kriminaalvastutusele võtta või kohtunikult vabaduse võtta – võib (ja on mõnel juhul kohustatud seda tegema) kohtuniku ametiülesannete täitmise peatada;

c)

kui distsiplinaarkohus peatab liikmesriigi kohtu kohtuniku ametiülesannete täitmise, on distsiplinaarkohus samal ajal kohustatud nendes õigusnormides kindlaks määratud ulatuses vähendama kohtuniku töötasu tema ametiülesannete täitmise peatamise ajaks?

3.

Kas liidu õigust – eelkõige teises küsimuses viidatud õigusnorme – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, nagu p.u.s.p. artikli 110 § 2a ja 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) artikli 27 § 1 punkt 1a, mille kohaselt kuuluvad liikmesriigi kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise või kohtunikult vabaduse võtmise luba puudutavad kohtuasjad nii esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes sellise organi ainupädevusse nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), võttes eelkõige arvesse et:

a)

Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) loomine langes kokku sellise organi liikmete ametisse nimetamise reeglite muutmisega, nagu on Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda (KRS)), kes on seotud kohtunike valimise menetlusega ja kelle ettepanekul on ametisse nimetatud Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) liikmed;

b)

liikmesriigi seadusandja välistas võimaluse viia Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) koosseisu liikmesriigi sellise viimase astme kohtu nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikud, mille struktuuris see kolleegium tegutseb, nii et Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) koosseisu võivad kuuluda ainult uued liikmed, kes nimetatakse KRSi muudetud koosseisu ettepanekul;

c)

Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium) iseloomustab Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) eriti kõrge autonoomia aste;

d)

Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kinnitas oma lahendites, mille ta tegi 19. novembri 2019. aasta kohtuotsuse A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, EU:C:2019:982) alusel, et KRS muudetud koosseisus ei ole seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu organ ning et Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) ei ole „kohus“ harta artikli 47, EIÕK artikli 6 ja Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 45 lõike 1 tähenduses;

e)

liikmesriigi kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise või kohtunikult vabaduse võtmise loa taotluse esitab reeglina prokurör, kelle vahetu ülemus on täitevvõimu organ, nagu justiitsminister, kes võib anda prokuröridele siduvaid juhiseid menetlustoimingute sisu kohta, samas kui Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) liikmetel ja KRS-l oma muudetud koosseisus on, nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) lahendites – millele on viidatud punktis 2d – tuvastas, eriti tugevad sidemed seadusandliku ja täidesaatva võimuga – seetõttu ei saa Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium) pidada menetlusosalise suhtes kolmandaks isikuks;

f)

Poola Vabariigile tehti ülesandeks peatada 8. detsembri 2017. aasta seaduse kõrgeima kohtu kohta nende sätete kohaldamine, mis puudutavad Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium), ja hoiduma selle kolleegiumi menetluses olevaid asju edastamast kohtukoosseisule, mis ei vasta sõltumatuse nõuetele (8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-791/19 R, EU:C:2020:277)?

4.

Kas siis, kui on antud luba võtta liikmesriigi kohtu kohtunik kriminaalvastutusele ja peatada tema ametiülesannete täitmine koos töötasu vähendamisega tema ametiülesannete täitmise peatamise ajaks, tuleb liidu õigust – eelkõige teises küsimuses viidatud õigusnorme ja põhimõtteid: ülimuslikkuse põhimõte, lojaalse koostöö põhimõte, mis tuleneb ELL artikli 4 lõikest 3, ja õiguskindluse põhimõte – tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellisele loale – eriti seoses kohtuniku ametiülesannete täitmise peatamisega – siduva õigusjõu andmine, kui selle loa on välja andnud selline organ nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), ning seetõttu:

a)

peavad kõik liikmesriigi asutused (sealhulgas eelotsusetaotluse esitanud kohus, mille koosseisu kuulub kohtunik, keda see luba puudutab; samuti organid, kes on pädevad määrama liikmesriigi kohtu koosseisu liikmeid ja muutma seda kooseisu) seda luba eirama ja võimaldama liikmesriigi kohtu kohtunikul, kelle suhtes see luba anti, sellesse kohtukoosseisu kuuluda;

b)

on kohus, mille koosseisu kuulub kohtunik, keda see luba puudutab, varem seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus ning võib seetõttu „kohtuna“ lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega?


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/29


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome) 25. novembril 2020 – A versus Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontavirasto

(Kohtuasi C-634/20)

(2021/C 44/34)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein hallinto-oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: A

Vastustaja: Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontavirasto (Valvira)

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artiklit 45 või artiklit 49 tuleb proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes tõlgendada nii, et viidatud sätetega on vastuolus, kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus annab liikmesriigi õigusnormidele tuginedes isikule arsti kutsealal tegutsemise õiguse vaid kolmeks aastaks ning tingimusel, et isik võib arstina tegutseda ainult registreeritud arsti juhendamisel ja järelevalve all ning peab selleks, et saada vastuvõtvas liikmesriigis arsti kutsealal iseseisvalt tegutsemise luba, läbima samal ajavahemikul kolmeaastase eriväljaõppe üldmeditsiini valdkonnas, arvestades seda, et:

a)

isik on omandanud meditsiini valdkonnas esimese astme kõrghariduse päritoluriigis, kuid vastuvõtvas liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotledes ei saanud ta esitada tõendit üheaastase kutsepraktika läbimise kohta, mis on päritoluriigis kutsekvalifikatsiooni omandamise lisatingimus;

b)

isikule on kutsekvalifikatsioonide direktiivi artiklile 55a (1) tuginedes pakutud vastuvõtvas liikmesriigis eelkõige võimalust – millest isik keeldus – läbida vastuvõtvas liikmesriigis kolmeaastase tähtaja jooksul päritoluliikmesriigi nõuetele vastav kutsepraktika ja taotleda päritoluriigi pädevalt asutuselt selle tunnustamist, et seejärel oleks isikul direktiivis sätestatud automaatse tunnustamise süsteemi kaudu võimalik uuesti taotleda arsti kutsealal tegutsemise õigust;

c)

vastuvõtva liikmesriigi riigisiseste õigusnormide eesmärk on suurendada patsientide ohutust ning parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti, tagades, et tervishoiu valdkonna kutsealade esindajatel on kutsetegevuseks vajalik väljaõpe, muu piisav kutsekvalifikatsioon ja teised kutsetegevuseks nõutavad oskused?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT 2005, L 255, lk 22).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/30


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal du travail de Liège (Belgia) 26. novembril 2020 – VT versus Centre public d’action sociale de Liège (CPAS)

(Kohtuasi C-641/20)

(2021/C 44/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal du travail de Liège

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: VT

Vastustaja: Centre public d’action sociale de Liège (CPAS)

Eelotsuse küsimused

Kas juhul, kui liikmesriik otsustab pagulaselt pagulasseisundi direktiivi 2011/95 (1) artikli 11 alusel ära võtta ning seejärel temalt ära võtta riigis elamise õiguse ja teha talle ettekirjutuse lahkuda riigi territooriumilt, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (2) artikleid 7 ja 13 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada nii, et asjaomasele isikule jäävad esialgu alles õigus riigis elada ning tema sotsiaalsed õigused ning seda nii kaua, kuni arutatakse kohtule riigis elamise õiguse äravõtmise ja väljasaatmise otsuse peale esitatud kaebust?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9).

(2)  ELT 2008, L 348, lk 98.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/30


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 1. detsembril 2020 – Senatsverwaltung für Inneres und Sport, Standesamtsaufsicht versus TB

(Kohtuasi C-646/20)

(2021/C 44/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: Senatsverwaltung für Inneres und Sport, Standesamtsaufsicht

Vastustaja määruskaebemenetluses: TB

Menetlusosalised: Standesamt Mitte von Berlin, RD

Eelotsuse küsimused

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (1), artikli 1 lõike 1 punkti a, artikli 2 punkti 4, artikli 21 lõike 1 ja artikli 46 tõlgendamiseks esitatakse järgmised küsimused:

1.

Kas abielu lõpetamine Itaalia 12. septembri 2014. aasta dekreetseaduse (Decreto Legge) nr 132 (DL nr 132/2014) artikli 12 alusel on abielulahutus Brüsseli IIa määruse tähenduses?

2.

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav: Kas abielu lõpetamist Itaalia 12. septembri 2014. aasta dekreetseaduse (Decreto Legge) nr 132 artikli 12 alusel tuleb käsitleda Brüsseli IIa määruse artikli 46 kohaselt, mis käsitleb ametlikult koostatud või autentseid dokumente ja kokkuleppeid?


(1)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/31


Hermann Albers eK 4. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-597/18: Hermann Albers versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-656/20 P)

(2021/C 44/37)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Hermann Albers eK (esindaja: advokaat S. Roling)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, Land Niedersachsen

Apellandi nõuded

1.

tühistada Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsuse Hermann Albers vs. komisjon (T-597/18, EU:T:2020:467) resolutsiooni punktid 1 ja 2 osaliselt;

2.

rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, mille eesmärgiks oli tühistada Euroopa Komisjoni 12. juuli 2018. aasta otsus C(2018) 4385 final (1), ja mõista mõlema kohtuaste kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohus eiras ELTL artikli 107 ja artikli 108 tähendust seoses Alam-Saksimaa kohaliku transpordi seaduse (Niedersächsisches Nahverkehrsgesetz (NNVG)) § -ga 7. Vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus, kujutab NNVG § 7a endast uut abi, millest tuleb teatada.

Mis puutub ELTL artiklisse 107, siis pole tegemist mitte ainult riigisisese rahaliste vahendite ülekandmisega, kuna ametiasutused oma topeltrollis ühistranspordiettevõtjate omanikuna otseselt rahalistest vahenditest kasu saavad ja kasutavad seda otselepinguid sõlmides valikuliselt erasektori kulude katteks. Ametiasutused kontrollisid avalikke transpordiettevõtjaid „nagu oma struktuuriüksusi“. Rahaliste vahendite eraldamine ametiasutustele on otseselt seotud soodustusega, kuna selleks ajahetkeks on vahendite kasutamine munitsipaalettevõtjate majandustegevuseks tihti juba kindlaks tehtud. See moonutab konkurentsi ja kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Peale selle on NNVG § 7a kohase abi olemuse tõttu, aga ka sellest sõltumatult, tegemist ELTL artikli 108 lõike 3 rikkumisega, kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole NNVG § -st 7a Euroopa Komisjonile teatanud.


(1)  Komisjoni otsus mitte esitada vastuväiteid Alam-Saksi liidumaa poolt ühistranspordiseaduse § 7a võetud meetme kohta (juhtum SA.46538 (2017/NN)) (ELT 2018, L 292, lk 1).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/32


5. detsembril 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

(Kohtuasi C-661/20)

(2021/C 44/38)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Hermes, R. Lindenthal)

Kostja: Slovaki Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik kehtestas erandid, mis puudutavad metsamajandamiskavasid ja nende muudatusi, juhuslikku metsaraiet ja metsandusalaste riskide ennetamist ning loodusõnnetuste põhjustatud kahju tagajärgede kõrvaldamist, ja mille kohaselt loetletud valdkonnad on vabastatud nõudest, et kui need võivad mõjutada oluliselt Natura 2000 alasid, tuleb nende suhtes läbi viia puudutatud ala kohta käiv asjakohane ja ala kaitse-eesmärke arvestav keskkonnamõju hindamine, siis on Slovaki Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) artikli 6 lõikest 3 ja artiklist 7;

tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik ei võtnud sobivaid meetmeid, et ennetada looduslike elupaikade kahjustamist ja häireid, millel on oluline mõju hariliku metsise kaitseks määratud erikaitsealadele (OCHÚ Madal-Tatra SKCHVU018, OCHÚ Tatrad SKCHVU030, OCHÚ Suur-Fatra SKCHVU033, OCHÚ Muránska tasandik-Stolica SKCHVU017, OCHÚ Chočské mäed SKCHVU050, OCHÚ Horná Orava SKCHVU008, OCHÚ Voloveci mäestik SKCHVU036, OCHÚ Väike-Fatra SKCHVU013, OCHÚ Poľana SKCHVU022, OCHÚ Slovenský Raj SKCHVU053, OCHÚ Levočské mäed SKCHVU051 ning OCHÚ Strážovské mäed SKCHVU028), siis on Slovaki Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikest 2 ja artiklist 7;

tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik on jätnud võtmata erikaitsemeetmed seoses hariliku metsise elupaikadega OCHÚ Madal-Tatra SKCHVU018, OCHÚ Tatrad SKCHVU030, OCHÚ Suur-Fatra SKCHVU033, OCHÚ Muránska tasandik-Stolica SKCHVU017, OCHÚ Voloveci mäestik SKCHVU036, OCHÚ SKCHVU013 Väike-Fatra ning OCHÚ Levočské mäed SKCHVU051, mis on mõeldud selle liigi kaitseks ning ellujäämise ja paljunemise tagamiseks tema levikualal, siis on Slovaki Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (2) artikli 4 lõikest 1 ning

mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 järgi tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Liikmesriigi pädevad asutused võivad anda kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju. Slovaki Vabariigis ei taga looduskaitseseadus ega metsakaitseseadus, et metsamajandamiskavad ja nende muudatused, juhuslik metsaraie ja metsade suhtes eksisteerivate riskide ennetamine ning loodusõnnetuste põhjustatud kahju tagajärgede kõrvaldamine oleks allutatud kohustusele hinnata sobival viisil nende keskkonnamõju Natura 2000 aladele. Elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 ega artiklit 7 ei ole põhjendatud arvamuses kehtestatud tähtaja lõpuks sobival viisil üle võetud ja see toob endaga senini jätkuvalt kaasa probleeme.

Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist. Elupaikade direktiivi artikli 7 kohaselt kohaldatakse eespool viidatud sätet ka Euroopa Liidu tähtsusega alade ja linnudirektiivi kohaste erikaitsealade suhtes. Slovaki Vabariik on järk-järgult määranud 12 erikaitseala kaitsmaks harilikku metsist, kes on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliik. Slovaki Vabariik ei ole aga võtnud vajalikke meeteid, et vältida hariliku metsise elupaikade kahjustamist ja selle liigi olulist häirimist nimetatud 12 erikaitsealal.

Slovaki Vabariik oli vastavalt linnudirektiivi artikli 4 lõikele 1 kohustatud hariliku metsise kaitsmiseks määratud 12 erikaitsealal võtma erimeetmeid, mis hõlmasid erikaitse-eesmärkide kehtestamist. Põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumise ega ka käesoleva hagi esitamise seisuga ei olnud Slovaki Vabariik kehtestanud looduskaitseseaduse alusel kavasid hariliku metsise kaitsealuste elupaikade haldamiseks 7 erikaitsealal.


(1)  EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

(2)  ELT 2010, L 20, lk 7.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/33


Ühtse Kriisilahendusnõukogu 4. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas laiendatud koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-414/17: Hypo Vorarlberg Bank AG versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi C-663/20 P)

(2021/C 44/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) (esindajad: H. Ehlers, P. A. Messina ja J. Kerlin ning advokaadid H.-G. Kamann, F. Louis, P. Gey)

Teine menetlusosaline: Hypo Vorarlberg Bank AG

Apellandi nõuded

Apellant palub

1.

tühistada Üldkohtu 23. septembri 2020. aasta otsus Hypo Vorarlberg Bank vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (T-414/17, EU:T:2020:437);

2.

jätta tühistamishagi rahuldamata;

3.

mõista kohtukulud välja apellandilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide: rikutud on Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõiget 3, moonutatud on tõendeid ja rikutud on SRB õigust õiglasele menetlusele

Esimesena väidab SRB, et Üldkohus tõlgendas ja kohaldas vääralt oma kodukorra artikli 85 lõiget 3, kui ta otsustas, et SRB ei kinnitanud nõuetekohaselt oma 11. aprilli 2017. aasta otsust ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) (edaspidi „vaidlusalune otsus“), sest SRB poolt kohtuistungil nõuetekohase kinnitamise kohta esitatud tõendid ei ole lubatavad. Selle kohta märgib SRB esiteks, et SRB otsuse nõuetekohase kinnitamise kohta tõendite esitamine kohtuistungil oli põhjendatud, sest kinnitamise puudumise küsimus ei olnud enne seda kirjaliku menetluse ese ning seda ei käsitletud ka Üldkohtu menetlust korraldava meetme või menetlustoimingu raames. Teiseks väidab SRB, et Üldkohus moonutas talle esitatud tõendeid, sest ta jättis need tähelepanuta ja tuvastas, et need tõendid oleksid ka nende lubatavuse korral asjakohatud. Seejuures jättis Üldkohus oma tuvastusega, et esitatud tõendid ei tõenda lahutamatut seost SRB esimehe poolt allkirjastatud kaaskirja ja vaidlusaluse otsuse lisa vahel, arvesse võtmata kaaskirjal olevat viitenumbrit, mille tõttu oli kaaskiri lahutamatult seotud elektroonilise aktiga, mis omakorda sisaldab vaidlustatud otsust ja selle lisa. Kolmandaks väidab SRB, et Üldkohus rikkus tema õigust õiglasele menetlusele, kuna ta ei tõstatanud kinnituse puudumise küsimust enne kohtuistungit, ei võtnud vastu SRB ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid ning ei maininud SRB-le kordagi, et ta ei pea tõendeid piisavaks.

Apellatsioonkaebuse teine väide: rikutud on ELTL artiklit 296

Teisena väidab SRB, et Üldkohus pingutas ELTL artiklist 296 ja põhiõiguste harta artiklist 47 tulenevate nõuetega üle, kui ta tuvastas, et vaidlustatud otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud seetõttu, et Hypo Vorarlberg Bank ei saanud otsuses toodud arvutuse õigsust täielikult kontrollida. Üldkohtul ei õnnestunud viia neid nõudeid kooskõlla konfidentsiaalsuskohustusega, mis tuleneb ELTL artiklist 339, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses ei maininud, ning samuti muudest liidu õiguse põhimõtetest. Määrus (EL) 2015/63 (1), mille põhjal osamaksed arvutati ja mille kehtivust Hypo Vorarlberg Bank ka ei vaidlustanud, saavutab proportsionaalse tasakaalu läbipaistvuse põhimõtte, ametisaladuse hoidmise kohustuse ja muude sellega taotletud eesmärkide vahel, eelkõige mis puudutab eesmärki saavutada ühtse kriisilahendusfondi rahastamiseks makstavate osamaksete sihttase ja et osamaksed kogutaks kõigilt asjasse puutuvatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt õiglaselt ja proportsionaalselt. SRB järgis vaidlusaluse otsuse põhjendamisel seda õiguslikku raamistikku ja seega täitis korrakohaselt oma kohustust põhjendada vaidlusalust otsust nõuetekohaselt.


(1)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/34


Ühtse Kriisilahendusnõukogu 4. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas laiendatud koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-420/17: Portigon AG versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi C-664/20 P)

(2021/C 44/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) (esindajad: P. A. Messina ja J. Kerlin ning advokaadid H.-G. Kamann, F. Louis, P. Gey)

Teised menetlusosalised: Portigon AG, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub

1.

tühistada Üldkohtu 23. septembri 2020. aasta otsus Portigon vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (T-420/17, EU:T:2020:438);

2.

jätta tühistamishagi rahuldamata;

3.

mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide: rikutud on Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõiget 3, moonutatud on tõendeid ja rikutud on SRB õigust õiglasele menetlusele

Esimesena väidab SRB, et Üldkohus tõlgendas ja kohaldas vääralt oma kodukorra artikli 85 lõiget 3, kui ta otsustas, et SRB ei kinnitanud nõuetekohaselt oma 11. aprilli 2017. aasta otsust ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) (edaspidi „vaidlusalune otsus“), sest SRB poolt kohtuistungil nõuetekohase kinnitamise kohta esitatud tõendid ei ole lubatavad. Selle kohta märgib SRB esiteks, et SRB otsuse nõuetekohase kinnitamise kohta tõendite esitamine kohtuistungil oli põhjendatud, sest kinnitamise puudumise küsimus ei olnud enne seda kirjaliku menetluse ese ning seda ei käsitletud ka Üldkohtu menetlust korraldava meetme või menetlustoimingu raames. Teiseks väidab SRB, et Üldkohus moonutas talle esitatud tõendeid, sest ta jättis need tähelepanuta ja tuvastas, et need tõendid oleksid ka nende lubatavuse korral asjakohatud. Seejuures jättis Üldkohus oma tuvastusega, et esitatud tõendid ei tõenda lahutamatut seost SRB esimehe poolt allkirjastatud kaaskirja ja vaidlusaluse otsuse lisa vahel, arvesse võtmata kaaskirjal olevat viitenumbrit, mille tõttu oli kaaskiri lahutamatult seotud elektroonilise aktiga, mis omakorda sisaldab vaidlustatud otsust ja selle lisa. Kolmandaks väidab SRB, et Üldkohus rikkus tema õigust õiglasele menetlusele, kuna ta ei tõstatanud kinnituse puudumise küsimust enne kohtuistungit, ei andnud SRB-le võimalust, reageerida kirjalikult enne kohtuotsust Portigoni asjakohatutele väidetele, ei võtnud vastu SRB ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid ning ei maininud SRB-le kordagi, et ta ei pea tõendeid piisavaks.

Apellatsioonkaebuse teine väide: rikutud on ELTL artiklit 296

Teisena väidab SRB, et Üldkohus pingutas ELTL artiklist 296 ja põhiõiguste harta artiklist 47 tulenevate nõuetega üle, kui ta tuvastas, et vaidlustatud otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud seetõttu, et Portigon ei saanud otsuses toodud arvutuse õigsust täielikult kontrollida. Üldkohtul ei õnnestunud viia neid nõudeid kooskõlla konfidentsiaalsuskohustusega, mis tuleneb ELTL artiklist 339, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses ei maininud, ning samuti muudest liidu õiguse põhimõtetest. Määrus (EL) 2015/63 (1), mille põhjal osamaksed arvutati ja mille kehtivust Portigon ka ei vaidlustanud, saavutab proportsionaalse tasakaalu läbipaistvuse põhimõtte, ametisaladuse hoidmise kohustuse ja muude sellega taotletud eesmärkide vahel, eelkõige mis puudutab eesmärki saavutada ühtse kriisilahendusfondi rahastamiseks makstavate osamaksete sihttase ja et osamaksed kogutaks kõigilt asjasse puutuvatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt õiglaselt ja proportsionaalselt. SRB järgis vaidlusaluse otsuse põhjendamisel seda õiguslikku raamistikku ja seega täitis korrakohaselt oma kohustust põhjendada vaidlusalust otsust nõuetekohaselt.


(1)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/36


Gesamtverbands Verkehrsgewerbe Niedersachsen eV (GVN) 7. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-583/18: Gesamtverband Verkehrsgewerbe Niedersachsen eV (GVN) versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-666/20 P)

(2021/C 44/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Gesamtverband Verkehrsgewerbe Niedersachsen eV (GVN) (esindaja: advokaat C. Antweiler)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, Land Niedersachsen

Apellandi nõuded

1.

tühistada Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsuse GVN vs. komisjon (T-583/18, EU:T:2020:466) resolutsiooni punktid 1 ja 2;

2.

Kui apellatsioonkaebus tunnistatakse vastuvõetavaks, rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõue, milles paluti tühistada Euroopa Komisjoni 12. juuli 2018. aasta otsus C(2018) 4385 final (1).

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab esiteks, et Üldkohus rikkus põhiõiguste harta artikli 47 lõiget 2 ja menetlusnormi, kuna jättis täielikult tähelepanuta apellandi olulise argumentatsiooni tingimuste kohta, millistel on liidumaadel Saksamaa reisijatevedu käsitleva seaduse (Personenbeförderungsgesetz; edaspidi „PBefG“) § 64a kohaselt õigus kohaldada selle seaduse § 45a asemel liidumaa seadust.

Teiseks viitab apellant mitmele liidu õiguse rikkumisele.

Kõigepealt on liidu õigust rikutud sellega, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36, et poolte vahel pole vaidlust selles, et Saksa seadusandja välistas PBefG § -ga 45a ja § 8 lõike 4 kolmanda lausega selliste isikute vedamise hüvitamise, kellel on õpilase/üliõpilase ajutine ühistranspordikaart, määruse (EÜ) nr 1370/2007 (2) kohaldamisalast. Nii toimides jättis Üldkohus arvestamata asjaoluga, et Saksamaa Liitvabariik ei ole Euroopa Komisjonile määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 3 teise lause alusel teatanud ei PBefG § -st 45a ega § 8 lõike 4 kolmandast lausest.

Lisaks on liidu õigust rikutud sellega, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 40 vääralt, et seadusandja võib määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 3 kohaselt mitte ainult jätta määruse kohaldamisalast välja õpilaste ja üliõpilaste veo avaliku teenindamise kohustuse täitmise rahalisi hüvitisi käsitlevad üldeeskirjad, vaid piirata ka selle erandi ulatust, muutes sellist otsust nii, et sellised hüvitised lisatakse uuesti määruse nr 1370/2007 kohaldamisalasse. Tegelikult on muutmine, mille Üldkohus tunnistas lubatavaks, vastuolus määruse nr artikli 3 lõike 3 teise lausega; sellele kohalduvad seega samad formaalsed kehtivustingimused, mis käesoleval juhul ei olnud muutmisest komisjonile teatamata jätmise tõttu täidetud.

Lõpuks on liidu õigust – nimelt ELTL artiklit 107 ja artikli 108 lõiget 3 – rikutud sellega, et Üldkohus leidis seoses teise väitega, et Alam-Saksimaa kohaliku transpordi seaduse (Niedersächsisches Nahverkehrsgesetz (NNVG)) § 7 kohaselt ei andnud Alam-Saksi Liidumaa ettevõtjatele riigiabi, kuigi kõik munitsipaalettevõtjad said kõik rahalised vahendid, mille Alam-Saksi Liidumaa kohaliku omavalitsuse tasemel ametiasutuste käsutusse andis, just temalt. Vastupidi selle, mida leidis Üldkohus, ei ole võimalik teha vahet ühelt poolt ametiasutuse avaliku võimu teostamise ja teiselt poolt tema kui transpordiettevõtja – kes on tema enese järelevalve all – majandusliku tegevuse vahel.


(1)  Komisjoni otsus mitte esitada vastuväiteid Alam-Saksi liidumaa poolt ühistranspordiseaduse § 7a võetud meetme kohta (juhtum SA.46538 (2017/NN)) (ELT 2018, L 292, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT 2007, L 315, lk 1).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/37


Les Mousquetaires S.A.S. ja ITM Entreprises S.A.S. 15. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-255/17: Les Mousquetaires ja ITM Entreprises versus komisjon

(Kohtuasi C-682/20 P)

(2021/C 44/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Les Mousquetaires S.A.S., ITM Entreprises S.A.S. (esindajad: advokaadid N. Jalabert-Doury ja K. Mebarek)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

tühistada kohtuasjas T-255/17 Üldkohtu tehtud kohtuotsuse punkt 2;

rahuldada nõuded, mille apellandid esitasid esimeses kohtuastmes, ja tühistada Euroopa Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta otsus C(2017) 1057 ja 21. veebruari 2017. aasta otsus C(2017) 1361, millega kohustati Intermarché’d ja Les Mousquetaires’i ja kõiki nende otseselt või kaudselt kontrollitavaid äriühinguid alluma kontrollile vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõigetele 1 ja 4;

mõista kõik kohtukulud, sh Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et õiguskaitsevahendite tõhususe analüüsimisel seoses kontrollide läbiviimisega on rikutud õigusnormi ja põhjendamiskohustust.

Teine väide, et rikutud on EIÕK artikleid 6 ja 8, aluslepingu artiklit 296 ja määruse nr 1/2003 artikli 20 lõiget 4, kuna Üldkohus rikkus põhjendamiskohustust ja kontrolliotsuste piire.

Kolmas väide, et rikutud on õigusnormi ja määrust nr 1/2003, kuna Üldkohus liigitas menetlusetapi „enne selliste meetmete võtmist, mis lähtuvad eeldusest, et rikkumine on toime pandud“ määruse kohaldamisalasse mittekuuluvaks.

Neljas väide, et rikutud on EIÕK artikleid 6 ja 8 ning määruse nr 1/2003 artiklit 19, kuna Üldkohus kvalifitseeris piisavalt veenvateks kaudseteks tõenditeks vormiliselt ja sisuliselt puudulikud asjaolud.

Viies väide, et puuduvad põhjendused, sest kontrollitud ei ole nende kaudsete tõendite tõenduslikku väärtust, ning tehtud on viga seoses kaudse tõendi kvalifitseerimisega.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/38


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia no 6 de Reusi eelotsusetaotlus – Hispaania) – Jaime Cardus Suarez versus Catalunya Caixa SA (Catalunya Banc S.A.)

(Kohtuasi C-352/18) (1)

(2021/C 44/43)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 285, 13.8.2018.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/38


Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2020. aasta määrus (First-tier Tribunal (Tax Chamber) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Healthspan Limited versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(Kohtuasi C-703/18) (1)

(2021/C 44/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 25, 21.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/38


Euroopa Kohtu üheksanda koja presidendi 13. novembri 2020. aasta määrus – Wallapop, SL versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ja Unipreus, SL

(Kohtuasi C-763/18 P) (1)

(2021/C 44/45)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu üheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 131, 8.4.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/38


Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2020. aasta määrus (Conseil d'État eelotsusetaotlus – Belgia) – B. O. L. versus État belge

(Kohtuasi C-250/19) (1)

(2021/C 44/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 182, 27.5.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/39


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Tribunal d’instance d’Aulnay-Sous-Bois’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – JE, KF versus XL Airways SA

(Kohtuasi C-286/19) (1)

(2021/C 44/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 206, 17.6.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/39


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – YV versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

(Kohtuasi C-452/19) (1)

(2021/C 44/48)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 328, 30.9.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/39


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – BX versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

(Kohtuasi C-455/19) (1)

(2021/C 44/49)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 328, 30.9.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/39


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – JF, KG versus Bankia SA

(Kohtuasi C-482/19) (1)

(2021/C 44/50)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 328, 30.9.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/40


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – ED versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA

(Kohtuasi C-523/19) (1)

(2021/C 44/51)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 413, 9.12.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/40


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – HG, IH versus Bankia SA

(Kohtuasi C-527/19) (1)

(2021/C 44/52)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 413, 9.12.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/40


Euroopa Kohtu presidendi 30. oktoobri 2020. aasta määrus (Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha eelotsusetaotlus – Hispaania) – KM versus Subdelegación del Gobierno en Albacete

(Kohtuasi C-731/19) (1)

(2021/C 44/53)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 432, 23.12.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/40


Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – LL, MK versus Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA

(Kohtuasi C-732/19) (1)

(2021/C 44/54)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 10, 13.1.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/41


Euroopa Kohtu presidendi 22. oktoobri 2020. aasta määrus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – PH, OI versus„ЕUROBANK BULGARIA“ АD

(Kohtuasi C-745/19) (1)

(2021/C 44/55)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 413, 9.12.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/41


Euroopa Kohtu presidendi 6. oktoobri 2020. aasta määrus (High Court of Justice’i (Queen’s Bench Division) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Daimler AG versus Walleniusrederierna Aktiebolag, Wallenius Wilhelmsen ASA, Wallenius Logistics AB, Wilhelmsen Ships Holding Malta Limited, Wallenius Wilhelmsen Ocean AS, „K“ Line Holding (Europe) Limited, „K“ Line Europe Limited, Compañia Sudamericana de Vapores SA

(Kohtuasi C-2/20) (1)

(2021/C 44/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 68, 2.3.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/41


Euroopa Kohtu presidendi 9. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de lo Mercantil de Badajoze eelotsusetaotlus – Hispaania) – Asociación de Usuarios de Bancos, Cajas y Seguros de España (Adicae Consumidores Críticos y Responsables) versus Caja Almendralejo Sociedad Cooperativa de Credito

(Kohtuasi C-15/20) (1)

(2021/C 44/57)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 137, 27.4.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/41


Euroopa Kohtu presidendi 9. oktoobri 2020. aasta määrus (Juzgado de lo Mercantil de Badajoze eelotsusetaotlus – Hispaania) – Asociación de Usuarios de Bancos, Cajas y Seguros de España (Adicae Consumidores Críticos y Responsables) versus Liberbank SA

(Kohtuasi C-16/20) (1)

(2021/C 44/58)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 137, 27.4.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/42


Euroopa Kohtu presidendi 16. oktoobri 2020. aasta määrus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – E. M. T. versus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides

(Kohtuasi C-20/20) (1)

(2021/C 44/59)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 95, 23.3.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/42


Euroopa Kohtu presidendi 19. novembri 2020. aasta määrus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – Laudamotion GmbH versus Verein für Konsumenteninformation

(Kohtuasi C-189/20) (1)

(2021/C 44/60)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 279, 24.8.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/42


Euroopa Kohtu presidendi 12. novembri 2020. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no 6 de Ceuta eelotsusetaotlus – Hispaania) – XV versus Cajamar Caja Rural S.C.C.

(Kohtuasi C-268/20) (1)

(2021/C 44/61)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 320, 28.9.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/42


Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2020. aasta määrus (Landgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Eurowings GmbH versus GDVI Verbraucherhilfe GmbH

(Kohtuasi C-365/20) (1)

(2021/C 44/62)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 390, 16.11.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/43


Euroopa Kohtu presidendi 27. oktoobri 2020. aasta määrus (Landgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus SunExpressGünes Ekspres Havacilik A.S.

(Kohtuasi C-434/20) (1)

(2021/C 44/63)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 433, 14.12.2020.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/43


Euroopa Kohtu presidendi 9. novembri 2020. aasta määrus (Landgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – BT versus Eurowings GmbH

(Kohtuasi C-438/20) (1)

(2021/C 44/64)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.


(1)  ELT C 433, 14.12.2020.


Üldkohus

8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/44


Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Industrial Química del Nalón versus komisjon

(Kohtuasi T-635/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Keskkond - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2021/C 44/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Industrial Química del Nalón, SA (Oviedo, Hispaania) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, M. Grunchard, S. Saez Moreno ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin, R. Lindenthal ja K. Talabér-Ritz)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz), Euroopa Kemikaaliamet (esindajad: M. Heikkilä ja W. Broere)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis hagejale väidetavalt on tekitatud sellega, et komisjoni võttis 2. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2013, L 261, lk 5), ja sellega klassifitseeriti kõrgtemperatuurne pigi ja kivisöetõrv veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Industrial Química del Nalón, SA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 16, 14.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/45


Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Tokai erftcarbon versus komisjon

(Kohtuasi T-636/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Keskkond - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2021/C 44/66)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tokai erftcarbon GmbH (Grevenbroich, Saksamaa) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, M. Grunchard, S. Saez Moreno ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin, R. Lindenthal ja K. Talabér-Ritz)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) (esindajad: M. Heikkilä ja W. Broere)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis hagejale väidetavalt on tekitatud sellega, et komisjoni võttis 2. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2013, L 261, lk 5), ja sellega klassifitseeriti kõrgtemperatuurne pigi ja kivisöetõrv veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Tokai erftcarbon GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 16, 14.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/45


Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Bawtry Carbon International versus komisjon

(Kohtuasi T-637/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Keskkond - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2021/C 44/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bawtry Carbon International Ltd (Doncaster, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, M. Grunchard, S. Saez Moreno ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin, R. Lindenthal ja K. Talabér-Ritz)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz), Euroopa Kemikaaliamet (esindajad: M. Heikkilä, W. Broere ja T. Zbihlej)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis on hagejale väidetavalt tekitatud sellega, et komisjoni võttis 2. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2013, L 261, lk 5), millega klassifitseeriti kõrgtemperatuurne pigi ja kivisöetõrv veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Bawtry Carbon International Ltd kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 16, 14.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/46


Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Deza versus komisjon

(Kohtuasi T-638/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Keskkond - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2021/C 44/68)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Deza, a.s. (Valašské Meziříčí, Tšehhi Vabariik) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, M. Grunchard, S. Saez Moreno ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin, R. Lindenthal ja K. Talabér-Ritz)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz), Euroopa Kemikaaliamet (esindajad: M. Heikkilä ja W. Broere)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis on hagejale väidetavalt tekitatud sellega, et komisjoni võttis 2. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2013, L 261, lk 5), millega klassifitseeriti kõrgtemperatuurne pigi ja kivisöetõrv veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Deza, a.s.-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 16, 14.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/47


Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – SGL Carbon versus komisjon

(Kohtuasi T-639/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Keskkond - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Institutsiooni kaalutlusruum akti vastuvõtmisel)

(2021/C 44/69)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: SGL Carbon SE (Wiesbaden, Saksamaa) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, M. Grunchard, S. Saez Moreno ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin, R. Lindenthal ja K. Talabér-Ritz)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz), Euroopa Kemikaaliamet (esindajad: M. Heikkilä, W. Broere ja T. Zbihlej)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis on hagejale väidetavalt tekitatud sellega, et komisjoni võttis 2. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2013, L 261, lk 5), millega klassifitseeriti kõrgtemperatuurne pigi ja kivisöetõrv veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta SGL Carbon SE kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.


(1)  ELT C 16, 14.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/48


Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus – Bilbaína de Alquitranes versus komisjon

(Kohtuasi T-645/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Keskkond - Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva klassifitseerimine veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410) - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2021/C 44/70)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bilbaína de Alquitranes, SA (Luchana-Baracaldo, Hispaania) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, M. Grunchard, S. Saez Moreno ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Wilderspin, R. Lindenthal ja K. Talabér-Ritz)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Aguilera Ruiz), Euroopa Kemikaaliamet (esindajad: M. Heikkilä, W. Broere ja T. Zbihlej)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis on hagejale väidetavalt tekitatud sellega, et komisjoni võttis 2. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2013, L 261, lk 5), millega klassifitseeriti kõrgtemperatuurne pigi ja kivisöetõrv veekeskkonda ohustava ägeda mürgisuse 1. kategooriasse (H400) ja veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H410).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Bilbaína de Alquitranes, SA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud.


(1)  ELT C 16, 14.1.2019.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/48


11. septembril 2020 esitatud hagi – Luna Italia versus EUIPO – Luna (LUNA SPLENDIDA)

(Kohtuasi T-571/20)

(2021/C 44/71)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Luna Italia Srl (Cantu, Itaalia) (esindaja: advokaat N. Papakostas)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Luna AE (Agios Stefanos, Kreeka)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: kuldset värvi ELi kujutismärk LUNA SPLENDIDA – ELi kaubamärk nr 16 308 108

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 26. juuni 2020. aasta otsus asjas R 1895/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks;

tühistada vaidlustatud otsus.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/49


12. novembril 2020 esitatud hagi – Solar Electric jt versus komisjon

(Kohtuasi T-678/20)

(2021/C 44/72)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Solar Electric Holding (Le Lamentin, Prantsusmaa), Solar Electric Guyane (Le Lamentin), Solar Electric Martinique (Le Lamentin), Société de production d’énergies renouvelables (Le Lamentin) (esindaja: advokaat S. Manna)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 3. septembri 2020. aasta otsus SA.40349 (2020/MI3) B2/AD/MKL/D*2020/101866, millega jäeti rahuldamata nende 20. juuni 2020. aasta kaebus, mis puudutab riigiabi, mida Prantsuse riik andis fotoelektrisektoris tegutsevatele tootjatele 10. juuli 2006. aasta, 12. jaanuari ja 31. augusti 2010. aasta tariifimääruste alusel:

hagejatel on määruse EL 2015/1589 artikli 24 lõike 2 kohaselt õigus esitada komisjonile kaebus, et anda teada ebaseaduslikust abist;

komisjon on kohustatud alustamata viivitamata esialgset uurimist iga kaebuse korral, mis puudutab määruse EL 2015/1589 artikli 12 lõike 1 järgi ebaseaduslikku abi;

komisjon on kohustatud tagama, et kohaldatakse ELTL riigiabi valdkonna sätteid ega tohi jääda tegevusetuks.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuses on tehtud viga, kuna selles on leitud, et hagejate esitatud kaebus ei kuulu nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9) artikli 24 lõike 2 kohaldamisalasse. Hagejad väidavad vastupidist.

2.

Teine väide, et komisjon on määruse 2015/1589 artikli 12 lõike 1 kohaldamisala tõlgendamisel rikkunud õigusnormi. Hageja leiavad, et nende huvitatud isiku staatus on piisav, et tekiks komisjoni kohustus alustada kohe esialgset uurimist iga kaebuse korral, mis puudutab selle sätte järgi ebaseaduslikku abi.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud ELTL artiklitest 107, 108 ja 109 ja eespool viidatud määrusest 2015/1589 tulenevaid kohustusi. Hageja leiavad, et komisjon on kohustatud tagama ELTL riigiabi valdkonna sätete kohaldamise ega tohi jääda tegevusetuks sellise kaebuse läbivaatamisel, milles teatatakse ebaseaduslikust abist.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/50


3. detsembril 2020 esitatud hagi – OL versus nõukogu

(Kohtuasi T-714/20)

(2021/C 44/73)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: OL (esindajad: advokaadid J. Viñals Camallonga, J. Iriarte Ángel ja E. Delage González)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (muudetud redaktsioonis) osas, milles selles viidatakse hagejale või milles see võib hagejat mõjutada;

tühistada nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (muudetud redaktsioonis, osas, milles selles viidatakse hagejale või milles see võib hagejat mõjutada.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga nende faktiliste asjaolude hindamisel, millele tuginesid vaidlustatud piiravad meetmed nende kehtima jätmise hetkel, kuivõrd need meetmed jäeti hageja osas kehtima, samas kui selleks puudus täielikult faktiline alus ja vajalikud tõendid.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud aktidel puudub hagejat puudutavas osas nõuetekohane põhjendus, mis takistab tal oma kaitset sobivalt teostada.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud sõnavabaduse inimõigust, sest hageja väidetavad avaldused, taotlused ja toimingud kuuluvad selle inimõiguse alla.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele seoses aktide põhjendusega; selliste faktiliste asjaolude puudumisega, mis toetaksid neid põhjusi, millele nõukogu tugines, ja samuti seoses sõnavabaduse, kaitseõiguste ja omandiõigusega, sest ei ole täidetud nõue esitada piiravate meetmete kehtima jätmisel tõendid ja põhjendus; eelnev tingib ülejäänud õiguste rikkumise.

5.

Viienda väite kohaselt on rikutud omandiõigust seoses proportsionaalsuse põhimõttega, kuna seda õigust piirati ning lisaks veel ebaproportsionaalselt.

6.

Kuuenda väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna hagejat on teistega võrreldes alusetult kahjustatud.

7.

Seitsmenda väite kohaselt on kuritarvitatud võimu, sest on olemas objektiivsed, täpsed ja kokkulangevad tõendid selle kohta, et nõukogu eesmärgid olid piiravaid meetmeid kehtestades ja kehtima jättes erinevad neist, mille ta aluseks tõi.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/51


9. detsembril 2020 esitatud hagi – Perry Street Software versus EUIPO – Toolstream (SCRUFFS)

(Kohtuasi T-720/20)

(2021/C 44/74)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Perry Street Software, Inc. (New York, New York, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: solicitor M. Hawkins ja advokaat T. Dolde)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Toolstream Ltd (Yeovil, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi SCRUFFS ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 171 590

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. septembri 2020. aasta otsus asjas R 550/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas, kui ta menetlusse astub.

Väited

Asjaolude ja tõendite tervikuna hindamata jätmine ja moonutamine, mis rikub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõiget 2;

Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga c;

Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga b.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/52


11. detsembril 2020 esitatud hagi – Prigozhin versus nõukogu

(Kohtuasi T-723/20)

(2021/C 44/75)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Yevgeniy Viktorovich Prigozhin (Peterburi, Venemaa) (esindaja: solicitor M. Lewis)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 14. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1481, millega rakendatakse määruse (EL) 2016/44 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas) artikli 21 lõiget 2, (1) ja nõukogu 14. oktoobri 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/1483, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas; (2)

mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.

Esimene väide, et nõukogu on teinud ilmse vea, kui ta leidis, et hageja puhul oli täidetud mingigi kriteerium tema kandmiseks isikute, üksuste või asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas. Hageja väidab, et nõukogu ei ole tuvastanud üksust, mida kirjeldatakse kui Wagner Group, kinnitab, et ta ei tea midagi üksuse kohta, mis on tuntud kui Wagner Group, et tal ei ole mingeid seoseid ühegi taolise üksusega ega ole töötanud selle üksuse heaks ega toetanud seda.

2.

Teine väide, et nõukogu on otsust tehes rikkunud põhjendamiskohustust. Hageja väidab, et põhjendused ei ole sobivad piiravate meetmetega, ei esita faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ega viita tegelikult ja konkreetselt täpsetele andmetele, mis sisalduvad asjaomases toimikus ja näitavad, et otsus on tehtud hageja kohta.

3.

Kolmas väide, et nõukogu ei ole esitanud piisavaid ja kinnitatud põhjendusi ning on otsuse tegemisel teinud ilmseid hindamisvigu.

4.

Neljas väide, et nõukogu on otsuse tegemisel tehtud hindamisvigade tõttu oma pädevust kuritarvitanud. Ta väidab, et hageja suhtes piiravate meetmete võtmise otsuse ainus või peamine eesmärk oli poliitiline, mitte aga esitatud põhjused.

5.

Viies väide, et nõukogu on rikkunud hageja kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Kuna hageja väidab, et otsuse eesmärk oli poliitiline, mitte aga esitatud põhjused, on tal enda sõnul õigus tutvuda kõigi dokumentidega, mis on seotud otsuse tegemisega, kuid talle ei ole seda võimaldatud.

6.

Kuues väide, et nõukogu on põhjendusteta ja ebaproportsionaalselt rikkunud hageja põhiõigusi, sh õigust omandile, äritegevusele ja liikumisvabadusele.

7.

Seitsmes väide, et nõukogu on rikkunud liidu aktide ootuspärasuse põhimõtet. Ta väidab, et põhjendustes esitatud hageja väidetava tegevuse ebamäärasus on muutnud võimatuks teada, millistest toimingutest peaks isikud hoiduma, et neile ei määrataks piiravaid meetmeid.


(1)  ELT 2020, L 341, lk 7.

(2)  ELT 2020, L 341, lk 16.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/53


14. detsembril 2020 esitatud hagi – Senseon Tech versus EUIPO – Accuride International (SENSEON)

(Kohtuasi T-724/20)

(2021/C 44/76)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Senseon Tech Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid P. Andreottola ja M. Li Trenta)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Accuride International Inc. (Santa Fe Springs, California, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi SENSEON taotlus – registreerimistaotlus nr 17 758 831

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 30. septembri 2020. aasta otsus asjas R 2736/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

rahuldada täielikult hageja kaebus vaidlustatud otsuse peale;

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

Asjaomase avalikkuse valesti määratlemine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine seoses kaupade ja teenuste sarnasuse tuvastamisega;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine seoses igakülgse hindamisega.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/54


14. detsembril 2020 esitatud hagi – Guangdong Haomei New Materials ja Guangdong King Metal Light Alloy Technology versus komisjon

(Kohtuasi T-725/20)

(2021/C 44/77)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Guangdong Haomei New Materials Co. Ltd (Qingyuan, Hiina), Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co. Ltd (Yuan Tan Town, Hiina) (esindajad: advokaadid M. Maresca, C. Malinconico, D. Guardamagna, M. Guardamagna, D. Maresca, A. Cerruti, A. Malinconico, G. La Malfa Ribolla)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul tühistada komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1428 (mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 13. oktoobril 2020), millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes, millega hagejad tegelesid, ning teise võimalusena tühistada „algmäärus“ (määrus 1036/2016) ning mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad põhjendavad hagi kaheksa väitega.

1.

Esimene väide, et on rikutud EL toimimise lepingut ja aluslepingu rakendussätteid; on rikutud algmääruse artikleid, mis käsitlevad kohustust tuvastada konkreetselt dumpingu eeltingimused; on rikutud õiglase ja võistleva kohtumenetluse põhimõtteid; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõtet, ja põhimõtet, et kasutada tuleb parimat olemasolevat teavet; on rikutud menetlusnorme; on kuritarvitatud võimu, sest etteheited on üldised ja koostöövaimus esitatud teavet ei kontrollitud tegelikult.

Sellega seoses väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus on õigusvastane, sest komisjon ei tuvastanud konkreetselt tingimusi asjaomastel turgudel ning hagejatele ei antud võimalust kasutada oma kaitseõigust sisuliselt. Kokkuvõttes leiti, et HaoMei ja King Metal on toime pannud dumpingu ja et seetõttu tuleb neil tasuda tasakaalustavat tollimaksu, kuid mitte nende enda käitumise eest eksportimisel Hiinast, vaid soodsa koguhinnangu tõttu Hiina majandusele ning seega täiesti ebamääraselt. Selles veendununa jättis komisjon konkreetselt hindamata hagejatest ettevõtjate esitatud dokumendid.

2.

Teine väide, et on rikutud EL toimimise lepingut ja aluslepingu rakendussätteid; et algmääruse kriteeriumidest lähtudes ei ole dumpingut esinenud; on rikutud algmääruse artiklit, mis käsitleb dumpingumarginaali kindlaksmääramist (artikkel 2 ja eelkõige selle lõige 6a); on valesti kindlaks määratud kõnesoleva toote „normaalhind“; on kohaldatud esialgseid tollimakse mitte eksportijate enda vastutuse eest (mida samuti ei tuvastatud), vaid vastumeelsusest Hiina majanduse üldise positsiooni suhtes; on kuritarvitatud võimu; on tehtud viga uurimisel ja õigusakti põhjendamisel.

Sellega seoses väidavad hagejad, et õigusvastasus tuleneb asjaolust, et komisjon viis läbi ebatäieliku uurimise, millel oli siiski nõutukstegev ja ka õigusvastane tulemuseg – kusjuures see õigusvastasus tuleneb toodete registreerimist käsitlevast määrusest, mille peale on juba Üldkohtule hagi esitatud –, sest ta kaasas uurimisse tootekoodi (7610 90 90), mida juba selle vastuvõetavusega seotud põhjustel ei oleks tohtinud kaasata, sest tegemist on kõnealustest toodetest erinevate toodetega. Niisuguse vea tõttu (mis võimaldas sisse arvata teistsuguseid tooteid) langevad ära nii dumpingu eeltingimused (sest vastav väga madal hind alandab paratamatult ja kunstlikult keskmist hinda) kui ka kahju liidu tööstusele, sest tegemist on märkimisväärsete kogustega, võrreldes kõnealuse toote koguste kogumahuga, ning seega ei ole enam tähtsust asjaolul, missugust mõju avaldas Euroopa Liitu imporditud toodangu ülejäänud osa.

Teiseks on aluselepinguga (ja viidatud õigusnormidega) vastuolus asjaolu, et ei tuvastatud konkreetselt hagejate seisundit, sest kehtestati objektiivse vastutuse kord või vastutus teiste isikute tegevuse eest, mis on aga vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse aluspõhimõtetega (Euroopa Kohtu 3. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-381/97: Belgocodex S.A.; Euroopa Kohtu 26. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-376/02: Stichting Goed Wonen), ning seda turuhinna ja ilmselgelt turule omase kulude struktuuri tõttu, mille hagejad mitu korda komisjonile esitasid ja mida viimane täielikult eiras (nagu eirati ka Hiina valitsuse seisukohti turumajanduse teemal). See on toonud kaasa ilmselge õigusvastuse nii materiaalõiguslikust aspektist (mis puudutab mõisteid „normaalväärtus“, „olulised moonutused“, „krediidi kättesaadavus“, „maksualane kohtlemine“, „pankrotikord“, „võrdlusriik ja selle valik“) kui ka menetlusõiguslikust aspektist, mida on käesolevas väites laialdaselt käsitletud ning mis on avaldanud ilmselgelt diskrimineerivat ja kahjustavat mõju.

3.

Kolmas väide, et puudub kahju; on rikutud algmäärust (artikleid 1 ja 2 ning artikli 7 lõike 1 punkti c); puudus uurimine; on tehtud ilmne viga ja moonutatud fakte, mis puudutab turuosasid; puudub põhjuslik seos; ei võetud arvesse muutuse puudumist kogu impordivoos.

Sellega seoses väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus on õigusvastane, sest eirates dumpinguvastase menetluse eesmärke, on nähtud Haomei ja King Metali poolses Hiina konkurentsis kahju liidu tööstusele kontekstis, kus alumiiniumi tarbimine ja alumiiniumitööstuse tulud kasvasid märkimisväärselt. Siiski ei ole kuidagi tuvastatud hinna allalöömist või turuhinnast madalama hinnaga müüki, mis peavad kohtupraktika kohaselt esinema kahju tuvastamiseks. Hagejate juhtumil tõendavad vastupidi hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi puudumist (mitmesuguste dokumentide hulgas, mis on seoses selle väitega esitatud) Haomei ja King Metali tehasehinnad, mis on samal tasemel nagu Euroopa hinnad (dokument nr 3, boksiiti käsitlev aruanne).

Lisaks puudub liidul igasugune huvi tollimaksu määrata, vaid esineb ainult kaebuse esitajate huvi, mille komisjon lihtsalt „üle võttis“ omaenese põhjendustena, laiendades neid ilma analüüsita kogu liidule. Nii toimides eiras komisjon taas täielikult andmeid, mille hagejad menetluses esitasid ning mida ei käsitletud ei menetluses võistlevalt (ei kirjalikus ega suulises vormis) ega määruses.

4.

Neljas väide, et puudub põhjuslik seos dumpingu ja kahju vahel; on rikutud algmääruse artikleid 1 ja 2 ning artikli 7 lõike 1 punkti c; ei hinnatud COVID-19 mõju kaubandusvoogudele, dumpinguvastase menetluse eesmärkidele ja esialgsete tollimaksude määramisele; on ebapiisavalt ja valesti hinnatud teiste tegurite mõju; on jäetud hindamata hagejate seisukohad.

Sellega seoses väidavad hagejad, et hoolimata pandeemia tõsidusest ja mõjust rahvusvahelisele kaubandusele, mis on juba põhjustanud pretsedendituid majanduslikke sündmusi (näiteks nafta müük negatiivsete hindadega), pidas komisjon ebavajalikuks läbi viia mitte üksnes uuringut, vaid kasvõi minimaalsetki dokumenteeritud analüüsi, mis käsitleks COVID-19 mõju rahvusvahelise kaubandusele, ning lisada see uurimismaterjalidele.

Ühtlasi jättis komisjon täiesti hindamata teised tegurid, mis on analüüsis ilmselgelt olulised: esiteks asjaolu, et import teistest riikidest, näiteks Venemaalt suurenes, ehkki küll vähesel määral; teiseks asjaolu, et alumiiniumi eksport Euroopast maailma suurenes (punkt 284 jj). Need asjaolud katkestavad selgelt põhjusliku seose dumpingu ja kahju vahel.

5.

Viies väide, et registreerimismäärusest tuleneb õigusvastasus.

Sellega seoses väidavad hagejad, et komisjon ei ole selgelt kindlaks määranud uuritava impordi eset ning on viidanud selle õigustamiseks veel pooleliolevale teabevahetusele maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadiga ning veel pooleliolevale hindamisele, mis puudutab teatavaid integreeritud tollitariifistiku TARIC-i andmeid, mille eesmärk on selgitada välja, kas need on analüüsis asjakohased.

Siiski tuleb meetme vajalikkust tõendada tehniliste asjaoludega, mida ei saa kahtluse alla seada. Niisuguse analüüsi puudumine või selle ebapiisavus viib ka kaupade vaba liikumise otsese rikkumiseni, sest registreerimine kahjustab imporditud toodete hilisemat turustamist isegi pärast nendel liidu territooriumile toomist.

6.

Kuues väide, et on tehtud ilmne hindamisviga meetmete taseme kindlaksmääramisel; on rikutud algmääruse artikli 14 lõiget 5 ühest teisest aspektist; tollimaksude summa on ekslik ja meelevaldne; ei viidud läbi uurimist; on tehtud ilmne hindamisviga; on kuritarvitatud võimu.

Sellega seoses väidavad hagejad, et on tehtud vigu meetmete taseme kindlaksmääramisel (punkt 330 jj). Haomei ja King Metali tollimaksu määr 30,4 % on tuletatud meelevaldselt EA dumpinguvastasest kaebusest selle konfidentsiaalses versioonis. Komisjon, kes väidab küll, et sai menetluse algatamise teates ja kaebuses toodud teabest piisavad tõendid, määrab kõikide pressitud toodete puhul meelevaldselt kindlaks üheainsa dumpingumarginaali. Ilmselgelt on toime pandud võimu kuritarvitamine, võrreldes nende kahjude ärahoidmise eesmärgiga, mis liidu tööstusharule võib tekkida.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT) ning et teise võimalusena on algmäärus õigusvastane, kui seda ei tõlgendata kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega.

Sellega seoses väidavad hagejad, et määrus 2020/1428, mille komisjon võttis vastu ELTL artikli 207 alusel, kaldub kõrvale rahvusvahelises õiguses endas ette nähtud mõistetest. Kui see nii ei ole, st kui rikkumine ei tulene otseselt määrusest nr 2020/1428, on õigusvastane algmäärus.

8.

Kaheksas väide, et on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni, mis puudutab menetlust, milles määrati kriminaalkaristusega samaväärne karistus, ning seda selle karistuse tagajärgede tõttu eksportivatele ettevõtjatele.

Sellega seoses väidavad hagejad, et nende jaoks kujutab nende tollimaksude kohaldamine endast tegevuse jätkamise takistust, millega tekitatakse pöördumatut kahju, mis on võrreldav kriminaalkaristuse kahjuga, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on mitu korda leidnud.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/56


15. detsembril 2020 esitatud hagi – Aurubis versus komisjon

(Kohtuasi T-729/20)

(2021/C 44/78)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Aurubis AG (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Altenschmidt ja J. Hoss)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 8. detsembri 2020. aasta otsus (viide: Ares (2020)7439507 – 08/12/2020) ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kõnealuse hagiga palub hageja tühistada Euroopa Komisjoni 8. detsembri 2020. aasta otsuse, milles komisjon keeldus seoses esialgse õiguskaitse menetlusega Verwaltungsgericht Berlin’is (Berliin halduskohus) ja Umweltbundesamt’i (föderaalne keskkonnaamet) vastavasisulise taotlusega, kaasa aitamast lubatud heitkoguse ühikute eraldamisele, et kaitsta ajutiselt hageja õigust nõuda lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, tagamaks eelotsusemenetluses C-271/20 Euroopa Kohtu otsuse soovitav toime.

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

1.

Komisjoni 8. detsembri 2020. aasta otsus puudutab hagejat otseselt ja isiklikult. Seega on tal hagi esitamise õigus.

2.

Komisjon on liidu õiguses sätestatud tõhusa õiguskaitse põhimõtte kohaselt liikmesriigi kohtute esialgse õiguskaitse menetluste raames kohustatud aitama kaasa lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võimaliku nõudeõiguse kaitsele enne nõudeõiguse lõppemist.

3.

Õigusliku raamistiku, mis reguleerib taolist kaasaaitamist ja lubatud heitkoguse ühikute kandmist riigisisestele kontodele, moodustavad direktiiv 2003/87/EÜ (1) ja määrus (EL) nr 389/2013 (2).


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).

(2)  Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT 2013, L 122, lk 1).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/57


16. detsembril 2020 esitatud hagi – ON versus komisjon

(Kohtuasi T-730/20)

(2021/C 44/79)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ON (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (PMO.1) 12. märtsi 2020. aasta otsus nõuda personalieeskirjade artikli 85 alusel sisse alates 1. veebruarist 2015 enammakstud summad;

vajadusel tühistada hageja 3. septembri 2020. aasta kaebuse rahuldamata jätmise otsus;

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest, mille suurus on ex aequo et bono hinnatuna 10 000 eurot;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on personalieeskirjade artiklit 85, sest selle artikli kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Täpsemalt leiab hageja, et administratsioon ei ole tõendanud, et hageja teadis või oleks pidanud teadma, et tal ei ole õigust saada kodumaalt lahkumise toetust pärast tema üht ja ainsat eelnevat 2009. aastal sõlmitud töölepingut.

2.

Teine väide, et eiratud on mõistliku aja põhimõtet. Hageja tugineb sellega seoses asjaolule, et mõistliku aja põhimõtte eiramise tagajärjel on ta ühtlasi kaotanud võimaluse tõendada, et asjaomasel ajavahemikul oli tema peamine alaline elukoht väljaspool Ühendkuningriiki, sest arhiveerimiskohustused ei ole tavaliselt pikemad kui kümme aastat.

3.

Kolmas väide, et administratsioon on toime pannud ametialase eksimuse, mille ta on kohustatud heastama. See eksimus seisneb administratsiooni veas hageja rahaliste õiguste kindlaksmääramisel tema ametisse asumise hetkel.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/58


17. detsembril 2020 esitatud hagi – ExxonMobil Production Deutschland versus komisjon

(Kohtuasi T-731/20)

(2021/C 44/80)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ExxonMobil Production Deutschland GmbH (Hannover, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Altenschmidt ja J. Hoss)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 8. detsembri 2020. aasta otsus (viide: Ares (2020)7439507 – 08/12/2020) ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kõnealuse hagiga palub hageja tühistada Euroopa Komisjoni 8. detsembri 2020. aasta otsuse, milles komisjon keeldus seoses esialgse õiguskaitse menetlusega Verwaltungsgericht Berlin’is (Berliin halduskohus) ja Umweltbundesamt’i (föderaalne keskkonnaamet) vastavasisulise taotlusega, kaasa aitamast lubatud heitkoguse ühikute eraldamisele, et kaitsta ajutiselt hageja õigust nõuda lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, tagamaks eelotsusemenetluses C-126/20 Euroopa Kohtu otsuse soovitav toime.

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

1.

Komisjoni 8. detsembri 2020. aasta otsus puudutab hagejat otseselt ja isiklikult. Seega on tal hagi esitamise õigus.

2.

Komisjon on liidu õiguses sätestatud tõhusa õiguskaitse põhimõtte kohaselt liikmesriigi kohtute esialgse õiguskaitse menetluste raames kohustatud aitama kaasa lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võimaliku nõudeõiguse kaitsele enne nõudeõiguse lõppemist.

3.

Õigusliku raamistiku, mis reguleerib taolist kaasaaitamist ja lubatud heitkoguse ühikute kandmist riigisisestele kontodele, moodustavad direktiiv 2003/87/EÜ (1) ja määrus (EL) nr 389/2013 (2).


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).

(2)  Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT 2013, L 122, lk 1).


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/59


16. detsembril 2020 esitatud hagi – Freundlieb versus EUIPO (CRYSTAL)

(Kohtuasi T-732/20)

(2021/C 44/81)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Andreas Freundlieb (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Vogtmeier)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk CRYSTAL – ELi kaubamärk nr 8 372 591

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 1. oktoobri 2020. aasta otsus asjas R 1056/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus ja otsustada, et ELi kaubamärgiga nr 8 372 591 seotud õigused kehtivad vastavalt nõutule;

mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud, välja EUIPO-lt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 104 lõike 1 rikkumine.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/59


16. detsembril 2020 esitatud hagi – Freundlieb versus EUIPO (BANDIT)

(Kohtuasi T-733/20)

(2021/C 44/82)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Andreas Freundlieb (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Vogtmeier)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk BANDIT – ELi kaubamärk nr 1 205 061

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 1. oktoobri 2020. aasta otsus asjas R 730/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus ja otsustada, et ELi kaubamärgiga nr 1 205 061 seotud õigused kehtivad vastavalt nõutule;

mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud, välja EUIPO-lt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 104 lõike 1 rikkumine.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/60


16. detsembril 2020 esitatud hagi – Arnautu versus parlament

(Kohtuasi T-740/20)

(2021/C 44/83)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marie-Christine Arnautu (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Wagner)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada õigusvastasuse vastuväide vastuvõetavaks ja tunnistada Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 33 esimene ja teine lõige õigusvastaseks;

seejärel tunnistada, et Euroopa Parlamendi peasekretäri 21. septembri 2020. aasta otsusel puudub õiguslik alus, ning see tühistada;

esimese võimalusena,

tunnistada, et Marie-Christine Arnautu on esitanud tõendid oma assistendi töö kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 33 esimese ja teise lõikega ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga;

sellest tulenevalt,

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 21. septembri 2020. aasta otsus, millest teavitati elektronpostiga 23. oktoobril 2020 ja mis tehti Euroopa Parlamendi büroo 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse 2009/C-159/01 Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artikli 68, muudetud kujul, alusel, milles tuvastatakse hageja suhtes nõue väärtusega 87 203,46 eurot summade eest, mis on parlamendiliikme assisteerimiskuludena alusetult makstud, ja põhjendatakse nende tagasinõudmist;

tühistada 22. oktoobri 2020. aasta võlateade nr 7000001577, milles tõdetakse, Marie-Christine Arnautu suhtes on nõue, mis tuleneb peasekretäri 21. septembri 2020. aasta otsusest alusetult makstud summade tagastamise nõude kohta, mis võeti Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artikli 68 alusel vastu parlamendiliikme assisteerimiskulude kohta;

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide selle kohta, et Euroopa Parlamendi büroo 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (edaspidi „rakendusmeetmed“) artikkel 33 on õigusvastane, kuna sellega rikutakse õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet eelkõige sellega, et need ei ole täpsed ja selged. Hageja väidab, et kuna vaidlusalustes sätetes puudub täpsus, siis peab rakendusmeetmetest tulenevale õiguslikule normile hinnangu andma kohus. Parlamendisaadiku assistendi töö tõendamise detailsust käsitleti aga kohtulahendites Bilde ja Montel alles 2017. aasta novembris, kuna 2005. aasta kohtuotsuses Gorostiaga käsitleti üksnes tõendeid tasu maksmise kohta kolmanda isiku poolt. Seega puudus vaidlusalustel sätetel täpsus ja selgus alates 2008. aastast. Hageja lisab, et õigusliku ebakindlusega seotud ohtudest hoolimata ei ole Euroopa Parlament täpselt ja selgelt reguleerinud parlamendisaadiku assistendi kontrolli eeskirju, näinud formaalselt ette saadiku omavastutust ega nõuetekohaste, identifitseeritavate ja kuupäevastatud tõendite korda.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud materiaalõigusnormi ja kaitseõigusi. Hageja väidab, et peasekretär ei kuulanud parlamendiliiget ära ning rikkus sellega rakendusmeetmete artiklit 68. Ta lisab, et selliselt tegutsedes jättis peasekretär ta ilma ühest põhiõigusest, võimalusest otse debateerida ametivõimuga, kes kavatseb teha otsuse ja avalikust arutelust tõendite üle.


8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/61


22. detsembril 2020 esitatud hagi – Veronese versus EUIPO – Veronese Design Company (VERONESE)

(Kohtuasi T-749/20)

(2021/C 44/84)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Veronese (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Herrburger)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Veronese Design Company Ltd (Kowloon, Hong Kong)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk VERONESE – ELi kaubamärk nr 8 831 844

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 26. oktoobri 2020. aasta otsus asjas R 1951/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada käesolev hagi ja selle lisad vastuvõetavaks;

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõiget 6;

rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõike 6 koostoimes artikli 94 punktiga 6;

rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 8 lõikega 1 ja 2 ning artikli 1 lõiget 2.