18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/1

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Rumeenia 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rumeenia 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Rumeeniat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Rumeenia 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Rumeenia edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Rumeenial esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid ja mida tuleb jälgida. Kolmes järjestikuses ELi – Rahvusvahelise Valuutafondi programmis on välist ja sisemist tasakaalustamatust märkimisväärselt vähendatud. Rumeenia suhteliselt suurest negatiivsest rahvusvahelisest netoinvesteerimispositsioonist ja kasinast keskpika perioodi ekspordimahust tulenevad riskid väärivad siiski tähelepanu. Pangandussektoris püsivad välised ja sisemised haavatavused.

(7)

Rumeenia esitas 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Nõukogu võttis 22. oktoobril 2013 vastu otsuse 2013/531/EL (5), millega ta kohustus andma Rumeeniale keskmise tähtajaga rahalist abi kuni 2 miljardit eurot kuni septembrini 2015 kestvaks ajavahemikuks. Kõnealuse abi andmise eelduseks on laiaulatusliku majanduspoliitika rakendamine. Ehkki praeguses turuolukorras ei kavatse Rumeenia taotleda ühegi osamakse väljamaksmist, võib eeldada, et ennetav abi toetab Rumeenia makromajanduslikku, eelarve ja finantsstabiilsuse konsolideerimist ning aitab parandada struktuurireformide rakendamise abil majanduse vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali. Kui Rumeenia on programmi kasutamise lõpetanud, kaasatakse ta taas täielikult Euroopa poolaasta raamistikku.

(9)

Rumeenia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Rumeenia on lähenemisprogrammis taotlenud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast ajutist kõrvalekaldumist 0,5 % SKPst, et viia ellu kavandatud struktuurireformid. Kuna programmis ei esitatud piisavalt üksikasjalikku teavet kavandatud struktuurireformide kohta, puudub nõukogul võimalus nende usutavust hinnata. Rumeenia on samuti taotlenud pensionireformi klausli kasutamist. Reformi klauslile vastavuse peab kinnitama Eurostat. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal ei tagaks 2016. aastaks prognoositud struktuurne puudujääk 3,4 % SKPst nõuetekohast kindlusvaru seoses aluslepingu kontrollväärtusega 3 % SKPst. Seepärast on nõukogu seisukohal, et Rumeenia ei täida taotletud ajutise kõrvalekalde võimaldamise tingimusi 2016. aastal.

(10)

2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt plaanib valitsus hoida valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 1,5 % juures SKPst 2015. aastal ja vähendada seda 0,8 %ni SKPst 2018. aastal. Valitsus plaanib hakata alates 2016. aastast pidama kinni programmiperioodi keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, milleks on struktuurne puudujääk 1,0 % SKPst. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutama 2015. aastal tipptaseme 40,1 % juures ja seejärel järk-järgult vähenema kuni 37,1 %ni 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on soodne. Olulised, valitsuse poolt 25. märtsil ja senati poolt 27. aprillil heaks kiidetud puudujääki suurendavad meetmed (6), mida on võetud arvesse komisjoni 2015. aasta kevadprognoosis, ei ole lähenemisprogrammis kajastamist leidnud, kuigi seda nõutakse toimimisjuhendis. Alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal eeldatakse, et struktuurne eelarvepositsioon kaldub 2015. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvale 0,3 % võrra SKPst. See ületab pisut maksebilansiprogrammiga lubatud kõrvalekaldumist 0,25 % SKPst, mis on lubatud tingimusel, et ELi rahastatavate projektide kaasrahastamine toimub eelarves ettenähtu kohaselt. Kõnealune kõrvalekaldumine on 2016. aastal prognooside kohaselt märkimisväärne (2,4 % SKPst), samas kui oleks tarvis kohandamist 0,3 % SKPst. Seetõttu on 2015. ja 2016. aastal vaja võtta täiendavaid meetmeid. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Rumeenia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(11)

Rumeenia eelarveraamistik on üldiselt hea, kuid seda ei ole tõhusalt rakendatud. Keskpika ja pika perspektiivi demograafilised suundumused ning tööturu vähene areng võivad ohustada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. 2010. aastal käivitatud pensionireform on juba kaasa toonud mõned edusammud, kuid valitsuse poolt detsembris 2013 esitatud seadust, millega võrdsustatakse meeste ja naiste seadusejärgne pensioniiga alates 2035. aastast, ei ole parlamendi alamkoda veel vastu võtnud.

(12)

Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete hiljutised kärped on vähendanud tööjõu maksukiilu, kuid see pole toimunud sihtotstarbeliselt. Väikese sissetulekuga töötajate maksukiil on võrreldes teiste Euroopa riikidega endiselt kõrge (40 %). Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine on endiselt suur väljakutse ja need õõnestavad maksutulu. Rumeenia maksuhalduse pikaajaliseks ümberkorraldamiseks on juba võetud esimesed meetmed. 2014. aastal korraldati kahes piirkonnas pilootprojekt deklareerimata töö ja ümbrikupalkade ning maksudest kõrvalehoidumise käsitlemiseks ning 2015. aastal hakatakse seda laiemalt kasutama. Keskkonnamaksude taset suurendati 2014. aastal ja see jõudis ELi keskmise lähedale.

(13)

Kuigi 2014. aastal oli näha mõningaid edusamme, on tööhõive ja aktiivsuse määr endiselt eriti madal naiste, noorte, vanemate töötajate ja romide hulgas. Aktiivne tööturupoliitika on läbi vaadatud, kuid üldine osalus aktiivsetes tööturumeetmetes ja nende rahastamine on endiselt madal, eriti kutseõppe, varasemate õpingute arvestamise kavade, liikuvuse stiimulite ning pikaajalistele töötutele suunatud meetmete puhul. Rumeenia on võtnud meetmeid, et tegelda noorte töötusega, eriti noortegarantii kaudu, kuid on esinenud viivitusi nende rakendamisel. Miinimumpalga kujundamise läbipaistvate suuniste koostamisel edu saavutatud ei ole. Selleks et võimaldada personaliseeritud teenuseid ja neid sihtrühmadele järjepidevamalt osutada, tuleks suurendada riikliku tööturuasutuse suutlikkust, eriti nende töötajaskonda, ning kasutusele võtta ühtne raamistik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate meetmete jaoks.

(14)

Rumeenia seisab silmitsi mitmete väljakutsetega hariduse valdkonnas: haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal on jätkuvalt ELi keskmisest märgatavalt suurem; alushariduse ja lapsehoiuteenuste olemasolu ja kättesaadavus on piiratud, eriti maapiirkondades ja romide kogukonna jaoks; osalemine elukestvas õppes on endiselt ELi keskmisest oluliselt madalam; kõrghariduse kvaliteet ja vastavus tööturu vajadustele ei ole piisav ning kolmanda taseme hariduse omandamise määr on ELis eelviimasel kohal. Rumeenia on hakanud neid probleeme käsitlema, saavutades erineval määral edu eri valdkondades, kuid praeguseks on nähtavaid tulemusi vähe saavutatud. Rumeenia võttis 2015. aasta juunis vastu kaks riiklikku strateegiat: elukestva õppe riikliku strateegia ja haridussüsteemist varakult lahkunute riikliku strateegia. Nüüd on oluline, et Rumeenia võtaks meetmeid nende strateegiate kiireks rakendamiseks. Alushariduse ja lapsehoiu riiklik programm oli kavandatud aastateks 2014–2019 ja see jõustub uuel 2015.–2016. õppeaastal. Kolmanda taseme hariduse kohta on koostatud strateegia, mille eesmärk on tõsta kõrghariduse asjakohasust, viies selle paremini vastavusse tööturu vajadustega, ning parandada kõrghariduse kättesaadavust ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks. Meetmeid on rakendatud, et parandada kutsehariduse ja -koolituse ning õpipoisiõppe skeeme.

(15)

Rumeenia tervishoiusüsteemi iseloomustavad kasinad ravitulemused, piirkonniti kehv juurdepääs ja kallidus, vähene rahastamine ja ressursside ebatõhus kasutamine. On suur sõltuvus ambulatoorsetest teenustest ja süsteemi iseloomustab ulatuslik ebatõhus haiglavõrk, nõrk ja killustunud eriarstile suunamise võrgustik ning esmatasandi arstiabile tehtavate kulutuste väike osakaal. Laialt levinud mitteametlikud maksed riiklikus tervishoiusüsteemis takistavad täiendavalt süsteemile juurdepääsu, vähendavad selle tõhusust ja mõjuvad halvasti kvaliteedile. Kasutusele võetud erinevad meetmed ja tervishoiusüsteemi reformid on vähendanud rahastamise puudujääki ning parandanud teenuste taset ja tõhusust. Riiklik tervishoiusüsteemi strateegia (2014–2020), millega on kehtestatud tervisesektori reformide strateegiline alus, kiideti heaks detsembris 2014 ning nüüd tuleb seda rakendama asuda. Tervishoiuministeerium ja riiklik haigekassa kaaluvad mitmeid meetmeid, et parandada tervishoiuteenuste rahastamise süsteemi.

(16)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on Rumeenias endiselt keskne ülesanne. Kuigi suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste määr väheneb, oli see 2013. aastal jätkuvalt kõrge – 40 %, mis on oluliselt üle ELi keskmise. Sotsiaalsete siirete (välja arvatud pensionid) tõhusus vaesuse vähendamisel näib olevat piiratud, seda eriti laste puhul. Sotsiaalsed siirded ei ole piisavalt seotud aktiveerimismeetmetega. 2011. aasta sotsiaalabireformi rakendamine on ajakavast maas. Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse vastu võitlemise strateegia ja nendega seotud tegevuskavad kiideti heaks 27. mail 2015. Piiratud edusamme on tehtud toimetulekutoetuse kehtestamisega, mis lihtsustaks sotsiaalabi, ühendades kolm olemasolevat sotsiaalset siiret, ning tugevdaks ka seost aktiveerimismeetmetega. Sotsiaalmajanduse valdkonna reguleerimiseks ja haavatavate elanikkonnarühmade tööturul osalemise parandamiseks välja töötatud sotsiaalmajanduse seaduse võttis valitsus vastu 2013. aastal, kuid see on veel arutlusel parlamendis. Romide integreerimiseks on võetud vähe tõhusaid meetmeid. Romide integreerimise läbivaadatud strateegia võeti siiski vastu mõningase viivitusega jaanuaris 2015, kuid rakendamisega on ajakavast maha jäädud.

(17)

Rumeenia haldussuutlikkus on madal, killustatud ja seda iseloomustab ebaselge vastutuse delegeerimine, mille tulemusel see koormab majanduse konkurentsivõimet. Kindlaks on tehtud selle struktuursete puuduste algpõhjused ning oktoobris 2014 võeti vastu avaliku halduse ja poliitiliste prioriteetide seadmise ja koordineerimise probleemide lahendamise strateegia ja samuti tegevuskavaga selle rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020. Rakendamine on siiski märkimisväärselt viibinud. Normide eiramine riigihankemenetlustes on põhjustanud olulisi viivitusi ELi rahastatud programmide elluviimisel. Neil on negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja need on pärssinud väga vajalike investeeringute tegemist infrastruktuuri.

(18)

Teatavat edu on saavutatud kohtusüsteemi sõltumatuse, kvaliteedi ja tõhususe parandamisel, korruptsiooni vastu kõigil tasanditel võitlemisel ja kohtuotsuste tõhusa täitmise tagamisel. Siiski on kohtuotsuste täitmine endiselt paljudel juhtudel nõrk ja piiratud edusamme on tehtud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise alal. Need olulised poliitikavaldkonnad kaetakse koostöö- ja jälgimiskorraga.

(19)

Riigile kuuluvad äriühingud kannatavad vähese tootlikkuse all, võimendavad likviidsuse puudumist majanduses, mõjuvad tingimuslike kohustustena negatiivselt valitsemissektori eelarvele ja moodustavad kokku 50 % kõigi äriühingute maksuvõlgnevustest. Äriühingu üldjuhtimine on otsustava tähtsusega tegur riigile kuuluvate äriühingute tulemuslikkuse kujundamisel. Nende praegune juhtimisstruktuur ei takista poliitilist sekkumist äriühingute igapäevasesse juhtimisse ega taga riigi osaluse ja poliitika kujundamise ülesannete lahusust. Riigile kuuluvaid ettevõtteid reguleerivad erisätted kehtestati süstemaatiliselt alles valitsuse erakorralise määruse 109/2011 vastuvõtmisega. Mitmed valdkonnad on endiselt reguleerimata ja praktikas ei peeta nendest sätetest alati kinni. Mingit edu ei ole saavutatud riigile kuuluvate äriühingute üldjuhtimise reformimisega energia- ja transpordisektoris.

(20)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Rumeenia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Rumeeniale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(21)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (7) kajastub eelkõige soovituses 1.

(22)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4,

1.

Võtta kõik vajalikud meetmed, et viia lõpule finantsabiprogramm.

2.

Piirata kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgist 2015. aastal kuni 0,25 %ni SKPst, nagu täpsustatud 2013.–2015. aasta maksebilansiprogrammis, ja pöörduda tagasi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi juurde 2016. aastal. Viia ellu kõikehõlmav maksukuulekuse strateegia, tugevdada deklareerimata töö vähendamiseks mõeldud kontrollisüsteemi ning jätkata meeste ja naiste pensioniea võrdsustamist.

3.

Tugevdada tööturumeetmete kasutamist, eriti noorte jaoks, kes ei ole end töötuna arvele võtnud, ja pikaajaliste töötute jaoks. Tagada riiklikule tööturuasutusele piisav töötajaskond. Koostada koostöös sotsiaalpartneritega ja kooskõlas riikliku tavaga selged suunised miinimumpalga läbipaistvaks kujundamiseks. Kehtestada toimetulekutoetus. Suurendada alushariduse ja lapsehoiu pakkumist ja parandada nende kvaliteeti, eriti romide jaoks. Võtta meetmeid, et rakendada riiklikku strateegiat haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks. Järgida riiklikku tervishoiusüsteemi strateegiat (2014–2020), et parandada kättesaadavust, vähest rahastamist ja tõhustada ressursse.

4.

Võtta vastu seadus riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimise reformi kohta.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/6

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Sloveenia 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Sloveenia 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Sloveenia 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Sloveeniat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Sloveenia 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati riigi edusamme 8. juulil 2014. vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Sloveenia puhul hõlmab riigiaruanne ka määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel koostatud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Sloveenias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Täpsemalt on tasakaalustamine pooleli ning otsustavad poliitikameetmed, eksporditegevuse paranemine ja majanduskasvu paremad tingimused on riske, eriti välistasakaalu jätkusuutlikkusega seotud riske, möödunud aastaga võrreldes vähendanud. Äriühingute nõrk juhtimine, riigiomandi suur osakaal, ettevõtete suur finantsvõimendus ja valitsemissektori võla kasv ohustavad siiski finantsstabiilsust ja majanduskasvu ning neile tuleks pöörata väga teravat tähelepanu. See tähendab, et tasakaalustamatust ei peeta enam ülemääraseks, kuid sellel tuleb siiski tähelepanelikult silma peal hoida.

(7)

30. aprillil 2015 esitas Sloveenia nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Sloveenia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus kooskõlas nõukogu kehtestatud tähtajaga korrigeerida ülemäärase eelarvepuudujäägi 2015. aastaks ja saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurse eelarvetasakaalu – 2020. aastaks, st üks aasta pärast programmiperioodi lõppu. Valitsus kavatseb järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 2,9 %-ni SKPst ja 2019. aastal 0,9 %-ni SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jõudma haripunkti 2015. aastal, mil see on 81,6 %, ja hakkama seejärel vähenema. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal võib eeldada ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegset ja kestvat korrigeerimist 2015. aastaks. Samal ajal jääb eelarve konsolideerimine allapoole nõukogu soovitatud taset, lähtudes eelarve struktuursest tasakaalust ja kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetest. Eeldusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk korrigeeritakse õigeaegselt, nagu planeeritud, hakatakse alates 2016. aastast Sloveenia suhtes kohaldama pakti ennetuslikku osa. Meetmeid, mis toetavad kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamist alates 2016. aastast, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Seetõttu näib, et komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal on oht, et 2016. aastal kaldutakse keskpika perioodi eesmärgi poole liikumiseks nõutavast korrektsioonist oluliselt kõrvale ning et on vaja täiendavaid meetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Sloveenia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Seoses eelarve-eeskirjadega kiitis parlament 2013. aastal heaks põhiseadusliku aluse valitsemissektori struktuurse eelarvetasakaalu/ülejäägi reegli kehtestamiseks. Vajalikku rakendusakti ei ole siiski veel vastu võetud. Riigi rahanduse seaduse muudatused peaksid andma eelarve-eeskirjade seaduse aluseks olevatele menetlusküsimustele vajaliku õigusliku aluse.

(9)

Sloveenia on võtnud meetmeid, et leevendada survet pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele keskpikas perspektiivis, kuid peamisi parameetreid tuleb veel kohandada, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus pärast aastat 2020. 2013. aasta pensionireformi mõju on olnud positiivne ja õigusakt, millega luuakse demograafiafond, võetakse tõenäoliselt vastu enne 2015. aasta lõppu. Siiski on pensionide pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja täiendavaid reforme. Pikaajalise hoolduse reformi alal ei ole saavutatud mingit edu. 2013. aasta lõpul võttis valitsus vastu pikaajalise hoolduse reformi projekti, kuid reformi rakendusaktide vastuvõtmine on lükkunud 2015. aasta lõppu, et enne oleks võimalik teha ära otsused tervisekindlustusreformi alal, sealhulgas üldise tervishoiu ja pikaajalise hoolduse rahastamisallikate küsimuses. Vananemisega seotud kulutusi pikaajalisele hooldusele saab hoida kontrolli all, kui hüvitised suunatakse kõige enam abi vajavatele isikutele ning orienteerutakse institutsionaalselt hoolduselt ümber koduhooldusele.

(10)

Jaanuaris 2015 sõlmiti ühiskondlik kokkulepe, milles nähti ette, et avaliku sektori palgakasv jääb erasektori palgakasvust maha. Miinimumpalga koostiselemendid ja indekseerimine selle lepingu reguleerimisalasse ei kuulu. Ehkki miinimumpalk on keskmise palgaga võrreldes ikka veel suhteliselt kõrge, on selle kasv viimastel aastatel olnud piiratud. 2013. aasta tööturureformi hindamine on näidanud, et tööturu piirangud on vähenenud, kuid esineb veel struktuurseid probleeme seoses pikaajalise töötusega ning eakamate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate madala tööhõivemääraga. Sloveenia on juba võtnud mõningaid meetmeid, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu nõuetele; paljusid teisi meetmeid on planeeritud kuni aastani 2020.

(11)

Pangandussektorit on aidanud stabiliseerida Abanka ja Banka Celje rekapitaliseerimine aastal 2014. Valminud on terviklik pankade tegevuskava, mis esitati peaministri büroosse jaanuaris 2015. Sloveenia Pank on taganud 2013. aastal varade kvaliteedi läbivaatamisel avastatud puuduste järelkontrolli ja alustab uuesti kontrollkäikudega 2015. aasta esimeses kvartalis, et kontrollida, kas pangad on soovitused rakendanud. Suuremad pangad on oma viivislaenudega tegelevaid ja restruktureerimisüksusi reorganiseerinud ja tugevdanud. Siiski on pangandussektori parema tervise huvides vaja suurendada pikaajalist kasumlikkust ja vähendada ettevõtlussektoris viivislaene. Koostatud on äriühingute restruktureerimise üldplaan ja loodud äriühingute restruktureerimise keskrakkerühm. Ettevõtlussektori finantsvõimenduse edasine vähendamine, sealhulgas pankade varahaldusettevõtja abil ja rakendades täielikult uusi maksejõuetusõigusakte, aitaks taastada erainvesteeringute tagasitulekuks vajalikke tingimusi. Pankade laenuandmine on jätkuvalt languses, mõjutades peamiselt VKEsid. Pangandussektori hiljutise rekapitaliseerimise täielikke tulemusi on oodata alles 2016. aastal. Pankade vaoshoitud laenuandmine ja kõrged intressimäärad suruvad alla VKEde rahastamisvõimet. Kuigi tagasi lükatud laenutaotluste osakaal on viimase kuue aasta jooksul vähenenud, on oluliselt kasvanud nende VKEde arv, kelle arvates on pankade valmisolek anda laene halvenenud, ning on üks liidu kõrgemaid.

(12)

Erastamisprogrammi rakendamine edeneb, kuigi selles esineb viivitusi. Viie suurima riigi omandis panga restruktureerimine ja kahe väiksema kodumaise panga lõpetamine kulgeb kavakohaselt. Sloveenia riiklik valdusettevõtja, kes vastutab riigivarade haldamise ja võõrandamise eest, on nüüd täielikult tööle hakanud. Varahaldusstrateegia kavandit ei ole parlament seni veel heaks kiitnud, sellele peaks järgnema mitmete täpselt valitud riigi omandis olevate varade võõrandamise ajakava. Detsembris 2014 võttis Sloveenia riiklik valdusettevõtja vastu uue ettevõtte üldjuhtimise koodeksi ja jaanuaris 2015 nimetati ametisse järelevalveametnik.

(13)

Kohtute tõhususe paranemine jätkus ka 2014. aastal, kuigi aeglasemas tempos. Mõningast edu on küll saavutatud kohtumenetluste kestuse lühendamisel esimese astme tsiviil- ja ärivaidlustes, kaasa arvatud maksejõuetusõigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate kohtuasjade puhul, kuid menetluste pikkus ja kuhjunud lahendamata juhtumite arv on endiselt märkimisväärne.

(14)

Ettevõtlusvaenulik keskkond on peamine tegur, miks investeeringute tase on Sloveenia ettevõtluses madal, ning seaduste arvukus ja õigusnormide sage muutmine raskendavad ettevõtte juhtimist ja kohaliku õiguse järgimist. Reguleeritud kutsealade arv on vähenenud 323-lt 242-le, kuid on endiselt suur. Umbes 25 % ühtses dokumendis sisalduvatest halduskoormuse vähendamise meetmetest on rakendatud. Konkurentsikaitse ametile on tagatud piisav eelarveautonoomia ja institutsiooniline sõltumatus.

(15)

Uus valitsus kordas oma pühendumust korruptsioonivastasele võitlusele ja võttis jaanuaris 2015 vastu uue kaheaastase programmi, mis sisaldas 11 mitmeaastast meedet. Teatavat edu on saavutatud läbipaistvuse ja aruandekohustuse alal. Ettevalmistamisel on ulatuslik avaliku sektori reform. Mingit edu ei ole saavutatud tulemushindamise aruannete ega kvaliteedikontrolli menetluste alal.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Sloveenia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Sloveeniale esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Sloveenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(17)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Sloveenia tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada 2015. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine ja saavutada 2016. aastal eelarve kohandamine 0,6 % SKP-st keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Võtta vastu eelarve-eeskirjade seadus ja vaadata läbi riigi rahanduse seadus. Minna edasi pensionisüsteemi pikaajalise reformiga. Võtta 2015. aasta lõpuks vastu tervishoiu ja pikaajalise hoolduse reform.

2.

Vaadata sotsiaalpartneritega konsulteerides ja riigi tavasid järgides läbi miinimumpalga kehtestamise mehhanism, eriti lisatasude osa selles, pidades silmas selle mõju palgavaesusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele. Kasvatada vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööalast konkurentsivõimet. Võtta meetmeid pikaajalise töötuse probleemi lahendamiseks ja pakkuda piisavaid stiimuleid tööea pikendamiseks.

3.

Langetada viivislaenude osakaalu pankades, kehtestades konkreetsed sihtnäitajad. Parandada pankade krediidiriski järelevalve suutlikkust. Jätkata ettevõtete restruktureerimisega ja säilitada pankade varahaldusettevõttes tugev äriühingu üldjuhtimine. Võtta meetmeid, et parandada VKEde ja mikroettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Võtta vastu Sloveenia riikliku valdusettevõtja strateegia, mis sisaldaks varade selget klassifikatsiooni, viia ellu varahalduse aastaplaan ja rakendada tulemuslikkuse kriteeriume.

4.

Tagada, et tsiviilmenetluste tõhususe parandamiseks vastuvõetud reformid aitaksid lühendada menetluste kestust.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/10

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Slovakkia 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Slovakkia 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Slovakkia 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Slovakkiat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Slovakkia 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Slovakkia edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

Slovakkia esitas 29. aprillil 2015 nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Slovakkia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 2,5 protsendini SKPst ja 2018. aastaks 0,5 protsendini SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt saavutatakse keskpika perioodi eelarve-eesmärk, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst, 2017. aastaks. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2015. aastal veidi vähenema, jõudes 53,4 protsendini ja seejärel vähenema edasi 50,3 protsendini 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. 2016. Aasta järgseks ajaks kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole aga piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi järgi on netokulude kasv nii 2015. kui ka 2016. aastal allpool sihttaset, täites seega stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud nõuded. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Slovakkia peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded täitma.

(9)

Tööturg näitas 2014. aastal taastumise märke, kuid tööpuudus on endiselt kõrge. Sotsiaalkindlustussüsteemi demotiveerivaid tegureid on vähendatud ja teatavaid edusamme on tehtud noorte töötuse vähendamisel, kuid endiselt on suureks probleemiks pikaajaline töötus ning romade ja madala kvalifikatsiooniga isikute tööhõivemäär on madal. Kuigi on astutud esimesi samme riiklike tööturuasutuste teenuste parandamiseks, ei suuda tööturuasutused osutada piisavalt individuaalseid teenuseid ja seda eeskätt inimestele, kes on tööturult enim tõrjutud. Naiste tööhõive määr on endiselt ELi keskmisest oluliselt madalam, kajastades kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga lastehoiuteenuste nappust ning suhteliselt pika kestusega vanemapuhkust.

(10)

Slovakkia on saavutanud mõningast edu töökohal toimuva väljaõppe vallas ning 2015. aastal jõustub uus kutsehariduse ja -koolituse seadus. Õppetingimuste parandamisel, karjäärile orienteeritud bakalaureuseõppe programmide loomise soodustamisel ning alusharidus- ja lastehoiuasutustes käivate roma laste osakaalu suurendamisel on aga saavutatud piiratud edu. Romade osaluse suurendamiseks kutseõppes ja kõrghariduses ei ole meetmeid võetud. Edusammud Slovakkia teadus- ja innovatsioonisüsteemi puuduste kõrvaldamisel on tagasihoidlikud. Peamiselt tuleks parandada teadusbaasi kvaliteeti ja asjakohasust ning edendada akadeemiliste, teadus- ja äriringkondade vahelist koostööd.

(11)

Slovakkia nigel ettevõtluskeskkond vähendab riigi atraktiivsust nii välis- kui ka siseinvesteeringute tegemiseks. Avaliku halduse ja kohtusüsteemi ebapiisav tõhusus ja kvaliteet mõjuvad ettevõtluskeskkonnale väga halvasti. Avalik teenistus kannatab suure tööjõu voolavuse ja ebatõhusa personalijuhtimise tõttu. Korruptsiooni vastu võitlemiseks on seni vähe ette võetud. Eelkõige ei ole tegeletud vajadusega tugevdada maksuameti analüüsi- ja auditivõimekust. Riigihangete süsteemi õõnestavad sügavalt juurdunud puudused, mis mõjutavad avaliku sektori vahendite jaotamist.

(12)

Kuigi maksustamissüsteemi hiljutised muudatused on parandanud riigi rahanduse olukorda, mõjutavad rahvastiku vananemisega seonduvad kulud tulevikus negatiivselt Slovakkia võlapositsiooni, mis hetkel on suhteliselt hea. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus sõltub valitsuse suutlikkusest suurendada tervishoiusektori kulutõhusust. Slovakkia tervishoiusüsteemi üldine tõhusus on madal ning toimib ülejäänud ELiga võrreldes kehvasti. Valitsus võttis aastateks 2014–2020 vastu uue tervishoiusüsteemi strateegia, et püüda kõrvaldada riikliku tervishoiusüsteemi puudujääke. Strateegia on rakendamisel, kuid enamik meetmeid ei ole veel jõustunud. Maksukogumine ja -haldus toimivad endistviisi ebatõhusalt.

(13)

Investeeringute viimaste aastate kehvad tulemusnäitajad võivad kahjustada Slovakkia kasvuväljavaateid pikaajalises perspektiivis. Erasektori investeeringud vähenesid ajavahemikul 2008–2013 kõvasti ning mittefinantsettevõtete osa koguinvesteeringute languses moodustas ligikaudu 90 % tingituna välismaiste otseinvesteeringute voo vähenemisest. Investeeringud kapitalikaupadesse olid 2013. aastal siiski reaalselt 13 % väiksemad kui 2008. aastal. Ehkki avaliku sektori investeeringute langus oli palju väiksem, on sellel siiski tõsised tagajärjed, kui pidada silmas suuremahulisi transporditaristu projekte, mis on hädavajalikud Slovakkia kesk- ja idapiirkondade kasvupotentsiaali realiseerimiseks. Avaliku sektori investeeringuid pärsivad nii investeeringute kavandamisega seonduvad halduslikud ja regulatiivsed takistused kui ka maakasutuslubade saamiseks ettenähtud menetluste läbipaistmatus ja pikk kestus. ELi fondide osa avaliku sektori koguinvesteeringutest Slovakkias on väga suur võrreldes sama piirkonna muude liikmesriikide tasemega. ELi vahendite kasutamist takistavad paraku planeerimismenetluste kehv juhtimine, halvasti koostatud ja valitud projektid ning keskkonnamõju hindamisega seotud nõuetele mittevastavus. Soodsate tehniliste kirjelduste kasutamine avalike hangete puhul piirab konkurentsi ning toob kaasa kõrged lõpphinnad. Avaliku hankega seotud avaliku sektori asutuste poolne parem järelevalve ja suurem asjatundlikkus võiksid aidata nendest probleemidest üle saada. Avaliku halduse ja kohtusüsteemi ebapiisav tõhusus ja kvaliteet mõjuvad ettevõtluskeskkonnale väga halvasti. Lisaks ei ole veel lahendatud selliseid probleeme nagu tsiviilkohtumenetluse reformimine ja töökoormuse ebaühtlane jaotumine kohtutes.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Slovakkia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Slovakkiale esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Slovakkia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (6) et Slovakkia täidab stabiilsuse ja kasvu pakti.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Slovakkia tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Suurendada tervishoiusektori kulutasuvust, parandades sealhulgas haiglaravi juhtimist ja tugevdades esmatasandi arstiabi. Võtta meetmeid maksukogumise suurendamiseks.

2.

Võtta täiendavaid meetmeid pikaajalise töötuse kõrvaldamiseks, tõhustades aktiveerimismeetmeid ja teist võimalust pakkuvat haridust ning pakkudes isiklikele vajadustele kohandatud kvaliteetset koolitust. Parandada stiimuleid naiste tööturul püsimiseks või tööle naasmiseks, edendades lastehoiuteenuste kättesaadavust.

3.

Parandada õpetajate koolitust ja õpetaja elukutse atraktiivsust, et peatada haridustulemuste allakäik. Suurendada roma laste osalust tavahariduses ja kvaliteetses alushariduses.

4.

Suurendada taristusse tehtavaid investeeringuid, täiustada ja lihtsustada maakasutus- ja ehituslubade saamiseks ettenähtud haldusmenetlusi. Suurendada konkurentsi riigihangetes ja parandada riigihangete järelevalvemehhanisme.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/14

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Soome 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Soome 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Soome 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Soomet liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Soome 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Soome edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Soomes esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid ja mida tuleb jälgida. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata riskidele, mis on seotud kehvade eksporditulemustega tööstuse restruktureerimise kontekstis. Kuigi ekspordi turuosa ja elektroonikatööstuse kahanemine on suures osas peatunud, on investeeringuid endiselt vähe ja kasvupotentsiaal on vähenenud. Erasektori võlatase on stabiliseerunud ega paista andvat otsest põhjust muretsemiseks, kuid selle suhteliselt kõrget taset tuleb siiski tähelepanelikult jälgida.

(7)

Soome esitas 2. aprillil 2015 nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Soome suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Eeldusel, et poliitikat ei muudeta, prognoositakse ametist lahkuva valitsuse poolt esitatud ning aastaid 2014–2019 hõlmavas 2015. aasta stabiilsusprogrammis, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk, mis 2014. aastal suurenes 3,2 protsendini SKPst ja ületas seega kontrollväärtust 3 % SKPst, suureneb 2015. aastal veelgi ja jõuab 3,4 protsendini SKPst, misjärel see langeb 2017. aastal 3,1 protsendini ja 2019. aastal 2,5 protsendini SKPst. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suureneb programmiperioodi jooksul eeldatavasti valitsemissektori võla suhe SKPsse, jõudes 2019. aastaks 67,8 protsendini. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst, ei saavutata programmiperioodi lõpuks. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal eeldatakse, et Soome valitsemissektori eelarve puudujääk ulatub 2015. aastal 3,3 protsendini SKPst ja 2016. aastal 3,2 protsendini, ning samas prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneb 2016. aastaks 64,4 protsendini SKPst. ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt avaldas komisjon 13. mail 2015 ettekande, milles järeldati, et puudujäägi- ja võlakriteeriumeid ei loetud täidetuks. Ametisseasunud valitsus avaldas aga 27. mail oma strateegilise programmi, mis hõlmas ka kavandatavaid konsolideerimismeetmeid. Komisjoni hinnangu kohaselt peaksid need meetmed, juhul kui need rakendatakse täielikult, vähendama valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2016. aastal tunduvalt allapoole 3 % SKPst. Pärast 2014. aastal toimunud halvenemist on nõuetekohasest struktuursest kohandamisest ennetusliku osa alusel 2015. aastal veelgi kõrvale kaldutud. Kulueesmärk peaks suure varuga saavutatama 2015. aastal. Seega võib aastatel 2014–2015 olla oht kalduda märkimisväärselt kõrvale nõuetekohasest kohandamisest keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, mida on vaja hiljem uuesti hinnata. Võttes arvesse ametisseasunud valitsuse teatatud meetmeid, on ka 2016. aastal mõningane kõrvalekaldumise oht. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid meetmeid nõuetekohase struktuurse kohandamise saavutamiseks. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ning komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi ja ametisseasunud valitsuse poolt 27. mail esitatud konsolideerimismeetmeid arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Soome ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Kuigi Soome on teinud mõningaid edusamme haldusreformide rakendamise vallas, saaks veelgi parandada Soome avaliku sektori tõhusust, eelkõige valdkondades, mis tulevikus seisavad vananemise tõttu silmitsi kulusurvega.

Sotsiaalpartnerid jõudsid 2014. aasta sügisel kokkuleppele pensionireformi sisus, kuid see ei ole veel vastu võetud. Eelarve jätkusuutlikkuse mahajäämust ja seadusjärgse pensioniea kavandatud tõstmist silmas pidades on otsustava tähtsusega suurendada eakate töötajate osalemist tööturul. Tööturult lahkutakse ennetähtaegselt peamiselt puude tõttu või seoses eakatele töötajatele suunatud laiendatud töötushüvitistega. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi käsitlev valitsuse eelnõu esitati parlamendile 2014. aasta detsembris, kuid enne 2015. aasta aprilli parlamendivalimisi ei suudetud leida lahendust ühinenud omavalitsuste haldusmudeli ja põhiseadusega tagatud üksikute omavalitsuste autonoomia tasakaalustamiseks ning eelnõu aegus. Soome omavalitsused on suhteliselt väikesed, kuid muude Euroopa riikide omavalitsustega võrreldes on neil täita üsna mahukad ülesanded. Omavalitsusstruktuuride reform edeneb mõningase viivitusega ning omavalitsused teostavad uuringuid ühinemise eeliste kohta. 2015. aasta riikliku reformikava kohaselt võidakse uus seadusandlik ettepanek esitada parlamendile 2016. aasta lõpupoole.

(9)

Elanikkonna vananemist ja tööealise elanikkonna vähenemist arvestades on oluline, et tööturul saaks kasutada kogu potentsiaalset tööjõudu. Soome on selles vallas mõningaid edusamme teinud ning võtnud mitmeid meetmeid, sealhulgas parandanud eelkõige eakatele suunatud palgatoetuste ja riikliku tööturuasutuse korraldust. Töötuse määr oli 2014. aastal 8,7 % ning see on suurenemas, eelkõige noorte ja eakate töötajate hulgas. 2013. aasta mõõdukas palgakokkulepe toetab kulude ja ekspordi konkurentsivõime taastamist tööjõu ühikukulude tagasihoidlikuma kasvu kaudu.

(10)

Soome on suurendanud mõningal määral oma suutlikkust pakkuda uuenduslikke tooteid. Valitsus rakendab teadusasutuste ja teadustegevuse rahastamise ulatuslikku reformi. Puhast tehnoloogiat, biotehnoloogiat ja digiteerimist käsitlevad poliitikaprogrammid on paljutõotavad, kuid suhteliselt väikesemahulised. Kuigi teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest on Soome liidus esirinnas, on jätkuvalt probleeme nende teisendamisega edukateks eksporditoodeteks ja -teenusteks. Valitsus on püüdnud lihtsustada ja tõhustada ettevõtjate toetussüsteeme, suurendada idufirmade rahastamist ning edendada nende rahvusvahelistumist. Sellest hoolimata on Soomes investeeringute tase jätkuvalt madal, ekspordiraskused püsivad ning tööhõivemäär on langenud. Lisaks on tarvis jätkata konkurentsi suurendamist toote- ja teenusteturgudel, eelkõige jaemüügisektoris, mis on endiselt väga kontsentreerunud.

(11)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Soome majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Soomele esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel on arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Soome eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(12)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(13)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2 ja 3.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, kelle rahaühik on euro, peaks ka Soome tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Kohandada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas liikudes eelarvet 2015. aastal vähemalt 0,1 % SKPst ja 2016. aastal 0,5 % SKPst. Jätkata jõupingutusi, et vähendada eelarve jätkusuutlikkuse mahajäämust ja tugevdada majanduskasvu tingimusi.

2.

Võtta vastu kokkulepitud pensionireform ja kõrvaldada järk-järgult ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalused. Tagada omavalitsusstruktuuri ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste haldusreformide tulemuslik kavandamine ja rakendamine, et suurendada avalike teenuste osutamise tõhusust ja kulutasuvust, tagades samas nende kvaliteedi.

3.

Jätkata jõupingutusi noorte, eakate töötajate ja pikaajaliste töötute tööalase konkurentsivõime parandamiseks, keskendudes eelkõige tööks vajalike oskuste arendamisele. Edendada palkade muutumist vastavalt tootlikkusele, austades täiel määral sotsiaalpartnerite rolli ja järgides siseriiklikke tavasid.

4.

Võtta meetmeid jaemüügisektori avamiseks tõhusale konkurentsile.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/18

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Rootsi 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rootsi 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Rootsit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Rootsi 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Rootsi edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Rootsis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab poliitikameetmeid ja järelevalvet. Eeskätt on kodumajapidamiste võlatase endiselt väga kõrge ja see kasv jätkub tõusvate eluasemehindade, püsivalt madalate intressimäärade ning tugevate maksusoodustuste ja eluasemete piiratud pakkumise tõttu. Erasektori võlaga seotud makromajanduslik areng nõuab jätkuvat tähelepanu.

(7)

Rootsi esitas 23. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 24. aprillil 2015 oma 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Rootsi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus vähendada järk-järgult valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal – 1,4 %-le SKPst ja saavutada 2018. aastal tasakaalu ning täita keskpika perioodi struktuurse eelarvepuudujäägi eesmärki (– 1 % SKPst) kogu programmiperioodi vältel. Valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutab haripunkti 2015. aastal 44,2 %ga SKPst ja langeb seejärel järk-järgult 40 %-le SKPst 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide toetamiseks võetavaid meetmeid tuleb siiski täpsustada. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon jääb 2015. aastal keskpika perioodi eesmärgi tasemele (– 1 %) ja 2016. aastal peaks see paranema – 0,9 %-le SKPst. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Rootsi peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded täitma.

(9)

Erinevalt mitmest teisest liikmesriigist ei ole kinnisvarahindu Rootsis oluliselt korrigeeritud ja need on alates 2013. aasta keskpaigast jõudsalt kasvanud. Komisjoni tehtud põhjaliku analüüsi järgi näivad eluasemehinnad Rootsis ületavat fundamentaalselt põhjendatud väärtust. See on osaliselt tingitud soodsatest põhinäitajatest, nagu suurem netosissetulek, madalad intressimäärad ning hea demograafiline olukord. Siiski on riigiaruandes välja toodud hinnatõusu põhjused, mis tulenevad nii nõudluse kui ka pakkumise poolest. Nõudluse poolel on laenutingimused olnud eriti soodsad. Lisaks aitab eluasemehindade tõusule kaasa Rootsi maksusüsteem, milles on kehtestatud eluaseme omanikele maksusoodustused, mis on ühed soodsaimad liidus. See on omakorda suurendanud kodumajapidamiste võlakoormuse kasvu Rootsis, kus see on olnud kiirem kui mujal liidus. Kuigi kodumajapidamiste koguvarade tase on kõrge ja netosissetulek on viimastel aastatel kasvanud, on kodumajapidamiste sektor varasemast haavatavam ning kodumajapidamiste suur võlakoormus kujutab endast ohtu makromajanduslikule stabiilsusele. Võlgnevuse soosimise mõju üksikisiku tulumaksuarvestuses tuleks vähendada, piirates järk-järgult maksustatavast tulust hüpoteeklaenude intressimaksete mahaarvamist või tõstes korduvaid omandimaksusid. Lisaks on vaja kiirendada hüpoteeklaenude tagasimaksmise tempot eesmärgiga vähendada kodumajapidamiste võlakoormuse kasvu.

(10)

Pakkumise poolel viib struktuurne ebatõhusus elamispindade nappuseni ja aitab kaasa eluasemehindade tõusule. Need piirangud vähendavad tööjõu liikuvust ja tekitavad sotsiaalseid probleeme haavatavate rühmade jaoks. Pakkumist on pärsitud sellega, et olemasolevaid elamispindu ei kasutata efektiivselt ja uusarendus on struktuurselt alainvesteeritud. Eelkõige tuleks parandada kohalike omavalitsuste stiimuleid aktiivsemalt edendada ehitusse tehtavaid investeeringuid ja rahuldada haavatavate rühmade elamispindade vajadusi. Konkurentsi ehitussektoris tuleks soodustada ja selleks tuleks tagada täielikult läbipaistvad riigihankemenetlused. Planeeringu kehtestamise ja edasikaebamise menetlused on pikad ja keerulised ning neid tuleks sujundada. Üüriturul valitseb jäikus ja üüriturg ei näi täitvat oma rolli elamispindade hinnasurve leevendamisel või liikuvusvajaduste toetamisel. Jäikuses süüdistatakse peamiselt üürihindade ulatuslikku kontrolli. Need küsimused tuleks lahendada üürihindade kehtestamise süsteemi järkjärgulise reformimise teel. See peaks võimaldama üürihindades suuremaid erinevusi, mis võib viia olemasolevate elamispindade tõhusama kasutamiseni ja suurema lepinguvabaduseni üürnike ja üürileandjate vahel.

(11)

Valitsus võtab meetmeid, et parandada õpitulemusi, mis on viimase kümne aasta jooksul oluliselt halvenenud, suurendades niigi suhteliselt kõrget noorte töötust. Valitsus võtab ka meetmeid, et hõlbustada üleminekut hariduse omandamiselt tööturule ning parandada madala haridustasemega noorte ja rändetaustaga inimeste integratsiooni tööturul. Selles valdkonnas tehtavaid edusamme tuleb jälgida.

(12)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Rootsi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Rootsi 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Rootsile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Rootsi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovituses 1.

(13)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (5) et Rootsi täidab stabiilsuse ja kasvu pakti.

(14)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovituses 1,

1.

Tegeleda kodumajapidamiste võlakoormuse kasvuga maksusoodustuste korrigeerimise kaudu, eelkõige piirates järk-järgult maksustatavast tulust hüpoteeklaenude intressimaksete mahaarvamist või tõstes korduvaid omandimaksusid ning kiirendades hüpoteeklaenude tagasimaksmise tempot. Leevendada elamispindade struktuurset alapakkumist, soodustada konkurentsi ehitussektoris, sujundada planeeringu kehtestamise ja edasikaebamise menetlusi ehituses ja vaadata läbi üürihindade kehtestamise süsteem, et need liiguksid rohkem turuhindade tasemele.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/21

(1)

26. märtsil 2010 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

8. juulil 2014 võttis nõukogu vastu soovituse (4) Ühendkuningriigi 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Ühendkuningriigi 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Ühendkuningriiki liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Ühendkuningriigi 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Ühendkuningriigi edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Ühendkuningriigis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid ja mida tuleb jälgida. Jätkuvalt on vaja pöörata tähelepanu eelkõige riskidele, mis on seotud kodumajapidamiste kõrge võlatasemega, mis on seotud muu hulgas eluasemeturu struktuursete eripäradega. Majanduse ja finantssektori vastupanuvõime on suurenenud. Elamispindade nappus aga jätkub ning soodustab tõenäoliselt keskpikas perspektiivis kõrgeid eluasemehindu ja vähendab sektori vastupanuvõimet riskide suhtes.

(7)

26. märtsil 2015 esitas Ühendkuningriik oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. Ühendkuningriigi 2014.–2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt plaanib valitsus vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 4,3 %-lt SKPst 2015.–2016. aastal 2,2 %-le SKPst 2016.–2017. aastal ning saavutada 2019.–2020. aastal ülejääk 0,1 % SKPst. Lähenemisprogramm ei sisalda keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks olema suurim 2015.–2016. aastal, ulatudes 88,8 %ni; seejärel peaks see järk-järgult vähenema ja olema 2019.–2020. aastal 81,4 %. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt ei suuda Ühendkuningriik ülemäärast eelarvepuudujääki nõukogu poolt 2014.–2015. aastaks seatud tähtajaks ilmselt korrigeerida. Lisaks oli eelarve konsolideerimine nõukogu soovitatud määrast väiksem. Sel põhjusel otsustas nõukogu 19. juunil kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8, et Ühendkuningriik ei olnud võtnud tõhusaid meetmeid vastusena nõukogu 2. detsembri 2009. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi soovituse raames esitatud soovitusele, ja esitas uue soovituse, mille kohaselt peab Ühendkuningriik korrigeerima ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt 2016.–2017. aastal. Lähenemisprogramm on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase uue, 2016.–2017. aastaks seatud tähtajaga. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Ühendkuningriik korrigeerima ülemäärase eelarvepuudujäägi 2016.–2017. aastaks seatud tähtajaks ja saavutama soovitatud konsolideerimismäära. Kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamise meetmeid, mida võetakse alates 2015.–2016. aastast, on juba täpsustatud, kuid valitsusasutuste sihtotstarbeliste kulutuste ülempiire on vaja täpsustada üksikasjalikumalt. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Ühendkuningriik peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded täitma.

(9)

On tehtud kindlaks, et kodumajapidamiste võlakoormuse kõrge, võib-olla ülemäärane tase võib kujutada endast makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis ohustab Ühendkuningriigi majandust. Kodumajapidamiste sektori võlakoormus küll väheneb jätkuvalt tasapisi, kuid püsib siiski suur ja muudab Ühendkuningriigi avatuks riskidele, mis võivad ohustada majanduskasvu ja finantsstabiilsust. 2014. aasta keskel tegi Inglise keskpanga rahanduspoliitika komitee teatavaks kaks meedet kodumajapidamiste suure võlakoormusega seotud riskide maandamiseks. Ta soovitas, et hüpoteeklaenuandjad rakendaksid nn intressimäära stressitesti, et hinnata laenuvõtjate võimet täita oma hüpoteeklaenuga seotud kohustusi intressimäära tõusu korral. Samuti soovitas ta, et hüpoteeklaenud, mille puhul laenusumma ja sissetuleku suhtarv on 4,5 või suurem, ei moodustaks hüpoteeklaenuandjate uutest laenudest rohkem kui 15 %. Kõnealuste meetmete mõju tuleb hoolikalt jälgida.

Ellu on viidud mitu riikliku planeerimispoliitika raamistiku reformi, kuid lühikeses perspektiivis nende mõju ilmselt ei avaldu. Kohalike ametiasutuste reaktsiooni reformile tuleb eluasemepindade pakkumise suurendamise osas tähelepanelikult jälgida.

(10)

Ühendkuningriigi tööturu näitajad on viimastel aastatel head olnud ja tööturg peaks püsima tugevana. Tööhõive määr oli 2014. aastal 76,5 %, töötuse määr aga alanes jätkuvalt (6 %-le) ja peaks 2015. aastal veelgi langema. Tööturu näitajatega seotud positiivsetest suundumustest hoolimata on endiselt sotsiaalseid probleeme. Nende inimeste osakaal, kes elavad väga madala tööhõivega leibkondades, kasvas veidi: 13 %-lt 2012. aastal 13,2 %-le 2013. aastal; võrdluseks võib tuua, et ELi keskmine oli 10,7 %. Erinevus naiste osaajatöö osakaalu (2013. aastal 42,6 %) ja meeste osaajatöö osakaalu (2013. aastal 13,2 %) vahel on üks ELi suuremaid. Nende naiste osakaal, kes on mitteaktiivsed või teevad osaajatööd isiklike ja perekondlike kohustuste tõttu (12,5 %), oli 2013. aastal peaaegu kaks korda suurem kui ELi keskmine (6,3 %). Lisaprobleemid on noorte tööhõive ja tööandjate osalemine praktikakohtade pakkumises. Teine noorte tööhõivega seotud valdkond, millele tuleks keskenduda, on haridus ja oskused. Suurel osal noortest on põhioskuste tase suhteliselt madal. Hoolekandereformi ja lastehoiuga seotud meetmete rakendamine on olnud piiratud. Ühendkuningriigis tööta leibkondades elavate laste osakaal on endiselt üks liidu suurimaid. Kuigi lastehoiusüsteemis on pakkumine viimasel ajal suurenenud, on taskukohaste, kvaliteetsete ja täisajaga lastehoiuteenuste kättesaadavus endiselt oluline probleem.

(11)

Avaliku ja erasektori investeeringute elavdamine aitaks suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet, mis on Ühendkuningriigis põhiprobleemideks. Vajadust tagada kvaliteetsed investeeringud taristusse kajastab 2014. aasta detsembri riiklik taristukava, mida on ajakohastatud ja mille ulatust on laiendatud. Eeldatakse, et erasektor rahastab kava põhiosa, kuid selle panustatav summa on endiselt lahtine. See seab ohtu kava edukuse, kuigi selle rakendamise kohta õigel ajal teabe andmises on tehtud märkimisväärseid edusamme. Ühendkuningriik peaks tagama, et ettevõtete maksustamise süsteemid soodustavad investeeringuid, seda eelkõige ettevõttemaksude eelseisva läbivaatamise kaudu.

(12)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Ühendkuningriigile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(13)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(14)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2–3,

1.

Tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames tõhusad meetmed ja püüda korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk püsivalt 2016.–2017. aastaks, eelkõige seades prioriteediks kapitalikulutused.

2.

Võtta uusi meetmeid, et suurendada eluasemesektoris pakkumist muu hulgas riikliku planeerimispoliitika raamistiku reformide elluviimise kaudu.

3.

Tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga, suurendades tööandjate osalemist praktikakohtade pakkumises. Võtta meetmeid, et veelgi vähendada põhioskuste madala tasemega noorte arvu. Parandada veelgi taskukohaste, kvaliteetsete ja täisajaga lastehoiuteenuste kättesaadavaust.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/24

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Belgia 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Belgia 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Belgia 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Belgiat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

Komisjon avaldas 26. veebruaril 2015 Belgia 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Belgia edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Belgial esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid ja mida tuleb jälgida. Eriti tuleb pöörata tähelepanu muutustele kaupade välises konkurentsivõimes, sest olukorra edasine halvenemine ohustaks makromajanduslikku stabiilsust. Täiendavad meetmed kuluparameetrite lähenemise kindlustamiseks aeglustaksid tööhõive vähenemist avatud sektorites ning käegakatsutavale edule seniste kuluerinevuste vähendamisel saaks kaasa aidata maksubaasi nihutamine tööjõukuludelt mujale. Valitsemissektori võlg on suur, kuid sellega seotud makromajanduslikke riske leevendab mitu tegurit.

(7)

Belgia esitas 30. aprillil 2015 nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Belgia suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda aastatel 2014–2016. Komisjon esitas 27. veebruaril 2015 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 ettekande, kuna võis eeldada, et Belgia edusammud võlareeglist kinnipidamiseks aastatel 2014–2015 ei ole piisavad ja eelarvepuudujäägi kontrollväärtusest 3 % SKPst 2014. aastal kinni ei peetud. Analüüsis jõuti järeldusele, et võlakriteerium tuleks lugeda sel hetkel täidetuks ning et eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse ületamist tuleks pidada väikseks, ajutiseks ja erakorraliseks (metoodiliste muudatuste tõttu statistikas). See analüüs on suures osas endiselt asjakohane. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus parandada järk-järgult struktuurset eelarvepositsiooni, et saavutada 2018. aastaks struktuurselt tasakaalustatud eelarvepositsioon. Ometi viitab ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon (6) 2018. aastal struktuursele puudujäägile 0,3 % SKPst. Valitsus ei plaani saavutada programmiperioodil keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne ülejääk 0,75 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutab eeldatavasti 2015. aastal haripunkti 106,9 %ga ja väheneb seejärel järk-järgult 102 %ni 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpsustatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal saavutatakse netokulude kasvu eesmärk 2015. aastal. Ometi on aastatel 2014–2015 oht mõningaseks kõrvalekaldumiseks peamiselt 2014. aasta kõrvalekalde tõttu. Kui poliitikat ei muudeta, on ka oht, et aastatel 2015–2016 kaldutakse oluliselt kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast. Seepärast on mõlemal aastal vaja rakendada lisameetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Belgia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Föderaalvalitsus on leppinud kokku põhjalikus pensionireformis, mille eesmärk on vähendada lõhet tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel viimase tõstmise teel. Ennetähtaegselt pensionile jäämise iga tõstetakse pärast 2016. aastat nii, et 2018. aastaks on see 63 ja eeldab alates 2019. aastast vähemalt 42 aasta pikkust tööstaaži. Pikemas perspektiivis kavatseb föderaalvalitsus tõsta seadusjärgset pensioniiga 2025. aastal 65 aastalt 66 aastale ja 2030. aastal 67 aastale. Järk-järgult võetakse kasutusele punktisüsteemil põhinev pensionisüsteem koos kohandamismehhanismiga, et võtta arvesse demograafilisi või majanduslikke arenguid, nagu kõrgem oodatav eluiga või muutused majandusliku sõltuvuse määras. Edukas konsolideerimisstrateegia, millega vähendatakse vananeva elanikkonna mõju eelarvele ja säilitatakse riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus, sõltub kõnealuse pensionireformi kiirest rakendamisest. Arvestades, et eakamate töötajate tööhõive toetamiseks on endiselt vähe stiimuleid, peaks pensionireformidega kaasnema tööhõivet toetavad meetmed ja aktiivset vananemist soodustavad tööturu reformid.

(10)

Belgia maksusüsteemi iseloomustab kõrge üldine maksukoormus, suhteliselt kõrged maksumäärad ja kitsas baas. Tööjõu maksukoormus on suur. Selle tulemuseks on suured tööjõukulud, mis pärsivad uute töökohtade loomist, ja suur maksukiil, mis aitab kaasa töötuslõksude tekkimisele. Pealegi on osaliselt selleks, et leevendada kõrgeid maksumäärasid, maksubaasides üldjuhul ette nähtud mitmed spetsiifilised vabastused, mahaarvamised, vähendatud maksumäärad ja maksukulud, mis vähendavad tõhusust ning loovad moonutusi ja võimalikke lünki. Teatavad maksusüsteemi erijooned on keskkonda kahjustavad. Võttes arvesse neid puudusi, on Belgial korduvalt soovitatud maksusüsteemi lihtsustada ja ümber korraldada, et tasakaalustada maksukoormust, kaotada maksudega seotud lüngad ning vähendada teinekord kahjulikke eristusi, mis on maksuerisustega loodud. Seni on üksnes aeglaselt liigutud sellise põhjaliku maksureformi läbiviimise suunas, mille tulemusena suunataks eelkõige maksukoormus tööjõumaksudelt ümber valdkondadesse, mis majanduskasvu vähem pärsivad. Maksubaasi laiendamine hõlmab keskkonna- ja tarbimismakse ja teatavat liiki finantstulu. Kombineerides omavahel maksustamise ümbersuunamise tööjõukuludelt mujale ja maksubaasi laiendamise (vaadates läbi kehtivad maksusätted, toetused, vabastused ja mahaarvamised), saaks parandada maksusüsteemi üldist tasakaalu ja õiglust, toetada tööhõivet, konkurentsivõimet ning sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke ning võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu.

(11)

Belgia tööturgu iseloomustavate struktuuriliste probleemide alged peituvad endiselt tööjõu pidevas alarakendamises ning üldise tööhõive ja aktiivsuse madalates määrades. Puudused on peamiselt seotud sellega, et palgad ja tootlikkus on omavahel nõrgalt seotud, ning rahaliste stiimulitega, mis motiveerivad mitte töötama. Belgias on puudus ka kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest ja oskused ei vasta tööturu vajadustele. Erinevad valitsused on oma kokkulepetes ja reformikavades viidanud vajadusele luua tugevamaid sidemeid hariduse, koolituse ja tööturu osapoolte vahel, et parandada keeleõpet, kutseharidust ja koolitust ning töötada õpilaste ja töötute jaoks välja alternatiivsed koolitused. Ometi on edasiminek olnud aeglane. Nende struktuursete tegurite mõju on iseäranis suur teatavatele rühmadele tööturul, nagu noored ja eakad töötud ning rändetaustaga inimesed.

(12)

Belgia nõrgestatud väline konkurentsivõime tekitab endiselt Belgia majanduse jaoks makromajanduslikke riske. Majandust iseloomustab suurte tööjõukulude probleem. Need on keskmiselt kasvanud kiiremini kui naaberriikides. Palkade kasv on vaja paremini siduda tootlikkusega ja palgakujundus muuta paindlikumaks, et suurendada majanduse kohandamise võimalusi. On võetud teatavaid sihtmeetmeid, et vähendada konkreetsete rühmade tööjõukulusid ja tasandada madalaima palgaga töötajate bruto- ja netopalga vahelist lõhet. Kuid selleks, et kaotada lõhe täielikult, on vaja täiendavaid meetmeid, mis sõltuvad palgakujundamise süsteemi reformidest. Kuluhalvemus toob kaasa töökohtade kaotuse ja lõpptulemusena korrektsiooni, kui midagi ette ei võeta. Teised olulised kulutegurid äriühingute jaoks on energiakulud ning rangelt reguleeritud ja konkurentsi eest kaitstud äriteenuste maksumus. Samuti on veel märkimisväärselt arenguruumi, et parandada välise konkurentsivõime seda osa, mis ei ole seotud kuludega. Selleks et säilitada ja parandada heaolu, tuleb panna suuremat rõhku tootlikkuse kasvule. See eeldab pidevat pürgimist väärtusahelas kõrgemal asuvate toodete ja nendega seotud teenuste poole, parandades innovatsioonitulemusi ja väärtustades teadusuuringuid. Haldustakistusi tuleks vähendada ning ettevõtluse edendamiseks ja ettevõtluse dünaamika tagamiseks tuleks võtta meetmeid. Väga väike uute firmade osakaal viitab sellele, et ettevõtluskeskkond ei soosi uusi tegevusi ega laienemist. Probleemne on ka konkurentsi suurendamine jaekaubanduses ja kutseteenustes. Belgia üldist tootlikkust tugevdaks ka puuduste kõrvaldamine avaliku sektori taristus ning kapitalibaasi kvaliteedi ja piisavuse parandamine täiendavate investeeringute kaudu, eelkõige maantee- ja raudteetaristu valdkonnas.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Belgia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Belgia 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Belgiale esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Belgia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada Euroopa Liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(14)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(15)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (8). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Belgia tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Saavutada eelarve kohandamine vähemalt 0,6 % SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas aastatel 2015 ja 2016. Kasutada valitsemissektori võlataseme asjakohaseks vähendamiseks ootamatuid tulusid. Täiendada pensionireformi, sidudes seadusjärgse pensioniea oodatava elueaga. Leppida kokku teostatavas eelarve-eesmärkide jaotuses kõigi valitsemissektori tasandite vahel.

2.

Võtta vastu laiaulatuslik maksureform, millega laiendatakse maksubaasi, suunatakse maksukoormus tööjõult ümber mujale ja kaotatakse ebatõhusad maksukulud, ning rakendada seda.

3.

Parandada tööturu toimimist, vähendades rahalisi stiimuleid, mis motiveerivad mitte töötama, lihtsustades tööturule juurdepääsu konkreetsetele sihtrühmadele ning tegeledes oskuste nappuse ja vajadustele mittevastavusega.

4.

Taastada konkurentsivõime, tagades sotsiaalpartneritega konsulteerimise teel ja kooskõlas riiklike tavadega, et palgakujundus on kooskõlas tootlikkuse kasvuga.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/28

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (4) milles ta käsitles Bulgaaria 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitas arvamuse Bulgaaria 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Bulgaariat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Bulgaaria 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Bulgaaria edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Bulgaarias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eeskätt finantssektori ebastabiilsus 2014. aastal tekitas muret seoses omamaise kapitaliga pankade pangandustavadega, millel võib olla oluline mõju finantssektorile ja üldisele makromajanduslikule stabiilsusele. Lisaks tekitavad makromajanduslikke riske endiselt negatiivne (kuigi paranev) välispositsioon, ettevõtete liigne finantsvõimendus ja tööturu vähene kohanemine – tegurid, mida tuleks tähelepanelikult jälgida.

(7)

Bulgaaria esitas 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Bulgaaria suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt plaanib valitsus hoida valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 2,8 % juures SKPst. Seejärel plaanib valitsus eelarvepuudujääki järk-järgult vähendada ja saavutada 2018. aastal selle tasemeks 1,3 % SKPst. Vastavalt lähenemisprogrammile kavatseb valitsus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi – viia struktuurne eelarvepuudujääk 1 %-ni SKPst – 2018. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse programmiperioodi jooksul eeldatavasti suureneb, kasvades 2018. aastal peaaegu 31 %-ni. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. 2016. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole aga piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi järgi jääb netokulude kasv 2015. aastal kavandatud piiridesse. Võttes siiski arvesse struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist (2014. aastal oli see 1,7 % SKP-st), võidakse 2014.–2015. aasta eesmärgist mõningal määral kõrvale kalduda. 2016. aastal on kõrvalekaldumise oht märkimisväärne, sest netokulude kasv ületab siis eesmärgi 0,9 % võrra SKPst. Seega on mõlemal aastal tarvis rakendada lisameetmeid. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Bulgaaria ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Maksukuulekus on Bulgaarias endiselt suur probleem. Riik peaks välja töötama kõikehõlmava maksukuulekuse strateegia, mis põhineks põhjalikul riskianalüüsil, võetud meetmete mõju korrapärasel hindamisel ja maksukogumisasutuste tegevuse tihedal kooskõlastamisel.

(10)

Bulgaaria tervishoiusüsteem puutub kokku mitme suure probleemiga: elanikkonna tervishoiunäitajad on kehvad, rahalisi vahendeid eraldatakse vähe ja ressursse ei kasutata tõhusalt. Elanikkonna keskmine eeldatav eluiga jääb märkimisväärselt alla ELi keskmise ja keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil on ELi madalaimate hulgas. Tervishoiusüsteemi aluseks on endiselt ülemäära suur haiglate sektor. Ehkki esmatasandi arstiabi ja ambulatoorset ravi on hakatud viimastel aastatel nominaalväärtuses veidi rohkem rahastama, on rahalised vahendid endiselt üsna piiratud. Tervishoiufondil on lepinguline kohustus hüvitada haiglatele ravikulud eelnevalt kindlaks määratud hindadega ja haiglad ei paku seetõttu sageli piisavat arstiabi. 2014. aastal võeti vastu riiklik tervishoiustrateegia, aga sellel puudub selge rakenduskava.

(11)

2014. aasta suvel pangandussektoris avaldunud ebastabiilsus tõi esile institutsioonilised ja järelevalvega seotud puudused. Järelevalveasutuse võimetus tuvastada tõsiseid probleeme Bulgaaria suuruselt neljandas pangas (Corporate Commercial Bank (KTB)) viitab puudujääkidele finantssektori järelevalvetavades ja kontsentratsiooniriski kontrollimises. See on vähendanud pangandusjärelevalve usaldusväärsust ning tekitanud kahtlusi ka muude finantssektori osade hea toimimise suhtes. Likviidsuskriis 2014. aasta juunis ajendas KTB-s läbi viima põhjaliku auditi, mis viis KTB-lt tegevusloa äravõtmiseni. Tagatud hoiused suurusjärgus 4,4 % SKPst maksti välja suure hilinemisega.

(12)

Aktiivset tööturupoliitikat ei ole piisavalt arendatud ei selle hõlmavuse ega suunatuse seisukohast. Ametiasutuste killustatus on suureks probleemiks hüvitiste ja teenuste pakkumisel töötutele ja mitteaktiivsetele inimestele. Tööhõiveametite ja sotsiaalabidirektoraadi tegevust ei kooskõlastata viisil, mis aitaks tõhusalt ja integreeritult abistada kõige ebasoodsamas olukorras olevaid isikuid. Bulgaarias on palju mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kes ei puutu tööhõivetalitustega mingil viisil kokku ja kelle suhtes ei kohaldata seetõttu tavapäraseid tööturu aktiveerimismeetmeid. Töötus on Bulgaarias enamasti pikaajaline, mis tähendab, et see on oma olemuselt pigem struktuurne kui tsükliline. Ehkki miinimumpalk on Bulgaarias nominaalväärtuses ELi madalaim, on see alates 2011. aastast märgatavalt tõusnud, ja valitsusel on kavas seda eelolevatel aastatel veelgi tõsta. Valitsuse palgapoliitika omal äranägemisel tehtud järsud muudatused võivad aga tööturgu moonutada. Lisaks sellele puuduvad miinimumpalga kehtestamiseks selged juhised, mistõttu süsteem tekitab ebakindlust küsimuses, kas saavutatakse õige tasakaal ühelt poolt tööhõive ja konkurentsivõime toetamise ning teiselt poolt palgatulu kaitsmise vahel. Endiselt valmistavad muret vaesus ja sotsiaalne tõrjutus – Bulgaarias on materiaalse puuduse määr üks kõrgemaid kogu liidus. Eriti vaene ja sotsiaalselt tõrjutud on roma elanikkond. Enamik roma noori ei õpi ega tööta. Eelkoolis või lasteaias käib vähe roma lapsi ja peaaegu veerand 7–15aastastest lastest ei käi koolis.

(13)

Majandusele vajalike oskustega tööjõu pakkumist takistab haridus- ja koolitussüsteemide halb kvaliteet ning nende õppekavade vähene vastavus tööturu nõudmistele. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on üks ELi madalamaid. Pärast pikki aastaid kestnud viivitust ei ole Bulgaaria endiselt reforminud kooliharidusseadust ning haridussüsteemist varase lahkumise vastase strateegia rakendamine on alles algetapis. 2015. aastal võeti vastu riiklik kutseharidus ja -koolitusstrateegia (2014–2020) ning uus kõrgharidusstrateegia. Nende strateegiate rakendamine peaks aitama parandada haridussüsteemi, lähendada seda majanduse nõudmistele ning soodustada innovatsiooni ja töökohtade loomist.

(14)

2015. aasta kevadel esitas valitsus pensionisüsteemi reformi käsitleva ettepaneku. Pensionisüsteemi vahendite piisavus ja süsteemi jätkusuutlikkus sõltuvad reformidest, millega suurendatakse stiimuleid töötada kauem ja vähemate katkestustega. 2013. aastal sai 1,2 miljonit pensionäri pensioni, mille suurus jäi allapoole riiklikku vaesuspiiri. Madalate pensionite peamised põhjused on ennetähtaegselt pensionile jäämine ja lühike sissemaksete tegemise periood. Bulgaaria elanikkonna kiire vananemine muudab olukorra tulevikus tõenäoliselt veelgi raskemaks. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks Bulgaaria seetõttu veelgi rohkem ohjeldama vananemisega seotud kulutuste kasvu, rakendades muu hulgas tulemuslikke pensionireforme.

(15)

Investorisõbraliku ettevõtluskeskkonna nurgakivideks on sõltumatu, kvaliteetne ja tõhus kohtusüsteem ning mõjusad korruptsioonivastase võitluse mehhanismid. Selle valdkonna peamised probleemid on üldise kooskõlastamise puudulikkus, institutsioonilised puudujäägid ja kehvad näitajad lõpliku süüdimõistmise tagamisel. Need olulised poliitikavaldkonnad kaasatakse koostöö- ja jälgimiskorra raamesse.

(16)

Maksejõuetuse õigusraamistik ei ole Bulgaarias tõhusalt toiminud. See on suurendanud turuosaliste ebakindlust ja vähendanud riigi üldist atraktiivsust investorite silmis. Maksejõuetusmenetlused kestavad kauem kui teistes võrreldavates riikides ja nõuete sissenõudmise määr on madal. Vajadust maksejõuetuse menetlemise tõhusa raamistiku järele tuleks vaadelda ka Bulgaaria finantssektoriväliste äriühingute suure võlakoormuse valguses, rõhutades raamistiku rolli finantsvõimenduse vähendamise hõlbustamisel.

(17)

2014. aastal võeti vastu avaliku halduse reformi ja e-valitsuse juurutamise strateegiad. Nende rakendamine nõuab tugevat poliitilist juhtimist ja kooskõlastamist. Hoolimata varasematest jõupingutustest on avalike teenuste kvaliteet endiselt kehv. E-valitsuse ebapiisav areng piirab edusamme läbipaistvuse suurendamisel ja halduskoormuse vähendamisel. Omaette probleemiks on hankemenetlused, mille rakendamist raskendavad pidevalt muutuv õigusraamistik ja ebapiisav haldussuutlikkus. Hankemenetluse eelkontrolli tehakse sageli ainult formaalselt. Samas tehakse kattuvaid järelkontrolle ja mõnikord jõutakse nende käigus eri järeldusteni. Hankemenetluse läbipaistmatuse üks põhjus on ka suutmatus viia täies ulatuses lõpule e-riigihankeplatvormide installeerimine. Hankemenetluste eeskirjade eiramine on põhjustanud möödunud aastatel märkimisväärseid viivitusi ELi fondidest rahastatavate programmide rakendamisel, need mõjutavad negatiivselt ettevõtluskeskkonda ja pidurdavad vajalike paranduste tegemist taristus. 2014. aasta juulis vastuvõetud mitmeaastane strateegia hankemenetluste süsteemi peamiste puuduste kõrvaldamiseks sisaldab selget ajakava konkreetsete meetmete võtmiseks 2015. ja 2016. aastal. Sellest ajakavast tuleb kinni pidada.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Bulgaaria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Bulgaariale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Bulgaaria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga Euroopa Liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (5) kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3 ja 5,

1.

Hoida 2015. aastal riigi rahanduses ära struktuurse eelarvepositsiooni halvenemine ja saavutada 2016. aastal eelarvepositsiooni kohandamine 0,5 % SKPst. Võtta ulatusliku riskianalüüsi ja varasemate meetmete hindamise põhjal otsustavaid meetmeid maksukogumise parandamiseks ja varimajanduse vähendamiseks. Parandada tervishoiusüsteemi kulutasuvust, vaadates eelkõige läbi tervishoiuteenuste hinnakujunduse ning soodustades ambulatoorset ravi ja esmatasandi arstiabi.

2.

Töötada 2015. aasta detsembriks tihedas koostöös Euroopa asutustega välja kogu pangandussektorit hõlmav sõltumatu varade kvaliteedi hindamise kava ja alt-ülespoole stressitest. Teha pensionifondide ja kindlustussektori portfellide analüüs. Vaadata läbi pangandus- ja muu finantssektori järelevalve tavad ja muuta järelevalve rangemaks, tugevdades pangakriiside lahendamise ja hoiuste tagamise raamistikku. Parandada finantsvahendajate ühingujuhtimise tavasid ning vähendada eelkõige kontsentratsiooniriski ja seotud osapoolte riskipositsioone.

3.

Töötada välja integreeritud strateegia tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimesteni jõudmiseks, keskendudes eelkõige eakamatele töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele. Võtta sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega kasutusele läbipaistev mehhanism miinimumpalga ja sotsiaalkindlustuse miinimummaksete kehtestamiseks, võttes arvesse nende mõju palgavaesusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele.

4.

Reformida kooliharidusseadust ja suurendada ebasoodsas olukorras olevate laste, eriti roma laste osalust haridussüsteemis, parandades juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele.

5.

Investeerimiskliima soodustamiseks ning eelkõige maksejõuetuseelsete mehhanismide ja kohtuvälise restruktureerimise parandamiseks valmistada ette maksejõuetusraamistiku ulatuslik reform, tuginedes rahvusvahelistele kogemustele ja parimatele tavadele.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/32

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Tšehhi Vabariigi 2014. aasta riiklikku reformikava kohta ja esitas arvamuse Tšehhi Vabariigi 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Tšehhi Vabariiki liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Tšehhi Vabariigi 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Tšehhi Vabariigi edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

Tšehhi Vabariik esitas 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Tšehhi Vabariigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 1,9 %ni SKPst ja 2018. aastaks 0,6 %ni SKPst. Valitsus kavatseb saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurse puudujäägi 1 % SKPst – 2018. aastal, kuid vastavalt ümberarvutatud struktuursele eelarvepositsioonile (5) võib eeldada, et see saavutatakse 2016. aastaks. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse olema 2015. aastal peaaegu 41 % ja järk-järgult vähenema kuni 40,2 %ni 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav ja alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks võetavaid meetmeid on piisavalt täpselt kirjeldatud. Siiski on oht, et kavandatud tulumeetmete mõju jääb oodatust väiksemaks. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal saavutatakse kulude kasvu eesmärk 2015. aastal. 2016. aastal prognoositakse teatavat kõrvalekallet, kuna netokulude kasv ületab eesmärgi 0,3 % SKPst. Seetõttu on 2016. aastal vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Tšehhi Vabariik peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded üldiselt täitma. Praeguse eelarveraamistiku peamised üksikasjad on paigas. Keskpika perioodi eelarveplaneerimise ja arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade ulatus on piiratud ning nende täitmist ei ole suudetud tagada. Reformipaketi eelnõu on muudetud ja selle vastuvõtmist on mitu korda edasi lükatud. Praegu on kavas see vastu võtta 2015. aastal. Tšehhi Vabariigil on endiselt probleeme eelarve pikaajalise jätkusuutlikkusega, peamiselt pensionide ja tervishoiukulutuste kavandatud tõstmise tõttu. Pensionisüsteemi väljavaated on soodsa demograafilise prognoosi tulemusel veidi paranenud. Sätestatud on seadusjärgse pensionea järk-järguline tõstmine, kuid muudatuse kavandamine keskpikaks perioodiks on liiga aeglane. Praegu toimub arutelu pensionide indekseerimissüsteemi üle, kuid meetmeid ei ole veel vastu võetud. Kuigi tervishoiusektori kulutõhususe ja juhtimise parandamiseks on võetud teatavaid meetmeid, on edusammud selles valdkonnas tagasihoidlikud. Haiglasektori tulemuste mõõtmiseks kasutatavad näitajad viitavad sellele, et ravi ei ole alati kulutõhus, kuna vahendite eraldamist takistavad haiglakulude hüvitamise süsteemi käivitamise raskused. Samuti on märke sellest, et perearstid ei täida nõuetekohaselt oma vahendajarolli. Tervishoiusektori riigihangetes eiratakse sageli eeskirju, sellest võib järeldada, et eeskirjad ja järelevalve on puudulikud.

(9)

Maksustamise valdkonnas on peamised ülesanded maksudest kõrvalehoidumise vähendamine ning maksukogumise muutmine vähem kulukaks ja vähem aega nõudvaks nii maksumaksja kui ka ametiasutuste jaoks. Tšehhi Vabariik on seadnud prioriteetideks maksukuulekuse ja võitluse maksudest kõrvalehoidumise vastu ning kavatseb võtta nendes valdkondades hulga meetmeid. 2015. aastal võeti vastu mitu meedet nii otseste kui ka kaudsete maksude valdkonnas, 2016. aastal on kavas võtta veel uusi meetmeid. Maksukuulekusega kaasnevad kulud on siiski endiselt liiga suured. Maksusüsteemi aitaks lihtsustada üksikisiku tulumaksu, sotsiaal- ja ravikindlustusmaksete maksubaasi ühtlustamine, kuid seda muudatust ei ole tehtud ja praegu ei ole kavas selle teemaga tegeleda. Korrapäraselt ei tegutseta maksudeklaratsioonide lihtsustamise ega eeltäidetud vormide laialdasema kasutamise suunas. Selle asemel et käibemaksusüsteemi lihtsustada, võttis Tšehhi Vabariik 2014. aastal kasutusele kolmanda käibemaksumäära. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaheliste erinevuste vähendamiseks maksukohtlemisel on tehtud vähe edusamme. Tšehhi Vabariigi maksutulu sõltub endiselt olulisel määral töö maksustamisest, ja eelkõige lastetute, väikese sissetulekuga töötajate maksukoormus on suhteliselt suur. 2015. aastal jõustuvate meetmetega vähendatakse mõningal määral teatavate rühmade töö maksustamist, kuid selle üldmõju on piiratud. Omandi- ja keskkonnamaksud (välja arvatud kütus) on endiselt madalad, mis näitab, et maksukoormust on võimalik suunata tööjõumaksudelt ümber mujale.

(10)

Reguleeritud kutsealade reformi ei kiirendatud 2014. aastal piisavalt, kuid 2015. aasta aprillis vastu võetud riiklik üleminekutegevuskava sisaldab hulga konkreetseid meetmeid ja tegevusi, mille eesmärk on parandada regulatiivset raamistikku ning kõrvaldada põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed nõuded.

(11)

Viimastel aastatel tehtud jõupingutused korruptsiooniprobleemi lahendamiseks on seotud suurte viivitustega. Viimases korruptsioonivastases tegevuskavas käsitleti paljusid esmatähtsaid valdkondi. See hõlmas finantskontrolli eeskirju, prokuratuuri, parteide rahastamist, rikkumisest teatajate kaitset, riigi omandisse kuuluvate äriühingute juhtimise uut poliitikat ja teabele vaba juurdepääsu seaduse muudatust. Siiski tundub, et vähe tehakse nende seaduste vastuvõtmiseks. Avaliku teenistuse seaduse ja sellega seotud meetmete vastuvõtmine ja rakendamine tähendab, et Tšehhi Vabariik on alustanud nende probleemide lahendamist, mis on seotud avalikku halduse tõhususe ja stabiilsusega. Investeeringute planeerimise haldus- ja regulatiivsed tõkked ning läbipaistvuse puudumine ja pikad maakasutus- ja ehituslubade saamise menetlused vähendavad avaliku sektori investeeringuid. Viimastel aastatel on mitmed algatused keskendunud riigihangetele, kuid mure läbipaistvuse pärast ei ole kadunud. Eelkõige teeb muret, et riigihankeid ei avaldata ikka veel keskregistris. Riigihankemenetluste tõhusust vähendab hankeid korraldavate institutsioonide ebapiisav juhendamine ja koolitus. Süsteemi järelevalve on endiselt nõrk.

(12)

Tööhõive üldine tase on praegu kõrge, kuid teatavad ebasoodsas olukorras olevad rühmad on endiselt tööturul alaesindatud. Nende hulka kuuluvad väikelaste vanemad, madala kvalifikatsiooniga töötajad, puudega inimesed ja romid. Avalike tööturuasutuste tõhususe suurendamiseks ja tulemuslikkuse parandamiseks on võetud teatavaid meetmeid. Noorte tööhõive tase tõuseb ja avalikud tööturuasutused püüavad suunata oma teenuseid eelkõige noortele. Kuna puuduvad taskukohase hinnaga ja kvaliteetsed lastehoiuteenused ning paindlik tööaja korraldus, on lastega naistel keeruline tööturul osaleda. On astutud samme, et parandada lastehoiuteenuste kättesaadavust, kuid kõige väiksemate laste riikliku lastehoiuteenuse toetamise meetmed ei ole ikka veel piisavad.

(13)

Haridustulemused on Tšehhi Vabariigis viimastel aastatel paranenud, kuid struktuurilised probleemid ei ole kadunud. Kolmanda taseme hariduse omandajate arv on kiiresti kasvanud, kuid muret tekitab noorte kõrgkoolilõpetajate oskuste vähenemine. Loodetakse, et oodatud kõrgharidusreform võetakse vastu 2015. aastal ja et sellega kaasnevad õppeasutuste akrediteerimine, tulemuslikum sisemine kvaliteedi tagamine ja õppurite profileerimise laialdasem kasutamine, samuti loodetakse parandada rahastamissüsteemi. Kohustusliku hariduse sektorisse tuleb võtta tööle rohkem õpetajaid, kuid madal palk ja elukutse negatiivne kuvand muudavad andekate kandidaatide tööle saamise raskeks. Uus karjäärisüsteem, mille eesmärk on parandada nii õpetajate töölevõtmist kui ka nende tööalast enesearendamist, tuleks lõplikult viimistleda 2015. aasta esimesel poolel, et selle saaks 2016. aasta septembris kasutusele võtta. Selle üldmõju sõltub siiski suures osas olemasolevatest vahenditest. Siiani puudub terviklik lähenemisviis, et hinnata ja toetada kehvade õpitulemustega koole ja õpilasi. Selline lähenemisviis võiks aidata suurendada tõhusust ja võrdsust haridussektoris. Valitsuse vastu võetud laiaulatuslikust haridusstrateegiast hoolimata on hariduse kaasavamaks muutmisel saavutatud piiratud edu. Halvematest sotsiaalmajanduslikest tingimustest pärit noored, sealhulgas romid, on osutunud hariduse omandamisel ja tööturul vähem edukaks.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Tšehhi Vabariigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Tšehhi Vabariigile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Tšehhi Vabariigi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Kohandada eelarvet 2016. aastal 0,5 % SKPst. Parandada veelgi tervishoiusektori kulutõhusust ja juhtimist.

2.

Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, lihtsustada maksusüsteemi ja rakendada korruptsioonivastase võitluse kava. Võtta meetmeid, et suurendada riigihangete läbipaistvust ja tõhusust, eelkõige luues hankelepingute keskregistri ning tugevdades juhendamist ja järelevalvet.

3.

Vähendada väikese sissetulekuga töötajate maksustamise kõrget taset, suunates maksustamise ümber teistesse valdkondadesse. Parandada veelgi taskukohase lastehoiuteenuse kättesaadavaust.

4.

Võtta vastu kõrgharidusreform. Tagada õpetajate piisav väljaõpe, toetada kehvade õpitulemustega koole ja võtta meetmeid, et suurendada ebasoodsas olukorras olevate laste, sealhulgas romide osalust.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/36

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (3) milles käsitleti Taani 2014. aasta riiklikku reformikava, ja esitas arvamuse Taani 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu (4) määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Taanit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Taani 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Taani edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

Taani esitas 27. märtsil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Taani suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus suurendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 1,6 %-lt SKPst 2015. aastal – kui seda aitas saavutada märkimisväärne ootamatu tulu – 2,6 %ni SKPst 2016. aastal. Edasi on valitsusel kavas vähendada ka eelarvepuudujääki nii, et 2020. aastal oleks eelarve tasakaalus. Vastavalt lähenemisprogrammile kavatseb valitsus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst, pärast 2016. aastat. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult vähenema 39,8 %-lt SKPst 2015. aastal kuni 36,7 %-le SKPst 2020. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal saavutab struktuurne eelarvepositsioon keskpika perioodi eelarve-eesmärgi 2015. aastal. Selle prognoosi põhjal on siiski oht, et 2016. aastal kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgist mõnevõrra kõrvale, kuna netokulude kasv ületab sihttaseme 0,3 % SKPst. Prognoosi kohaselt on see kõrvalekaldumine ajutine, kuna 2016. aastal mõjutab netokulude kasvu kogumispensioni maksustamisega seotud ühekordsete meetmete lõpuleviimine; siiski võib 2016. aastal osutuda vajalikuks lisameetmete võtmine. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et eelduste kohaselt peaks Taani stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded üldiselt täitma.

(9)

Taani jätkusuutliku majanduskasvu eelduseks on vajalike oskustega tööjõu pikaajaline pakkumine. 2014. aasta aktiivse tööturupoliitika reformi tulemusel on Taani teinud edusamme, et parandada tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste tööalast konkurentsivõimet. Reformi rakendamine on alles algusjärgus ja selle tulemusi tuleb veel jälgida. Tööturult kõige enam tõrjutud inimeste toetamiseks tuleb võtta lisameetmeid vastavalt Carsten Kochi II eksperdirühma soovitustele. Madal haridustase, vähesed kogemused tööturul, noorus ja sisserändaja taust on siinkohal keskseteks teguriteks. Sisserändaja taustaga inimeste potentsiaal tööturul on üldiselt kasutamata. Hoolimata Taani suurtest kulutustest haridusele on eelkõige just sisserändaja taustaga õpilaste haridustulemused kõigest keskmised. Alg- ja põhikooli ning kutsehariduse ja -koolitusesüsteemi reformide eesmärk on püüda leida sellele probleemile lahendus. Õpitulemuste parandamiseks tuleb need reformid täies ulatuses rakendada.

(10)

Selleks et toetada Taani majanduse elavnemist, tuleb parandada konkurentsivõimet. Konkurentsivõime parandamises kesksel kohal olev tootlikkuse kasv on olnud viimasel kahel aastakümnel üldiselt aeglane ning seda on mõjutanud turule sisenemise tõkked ja regulatiivne koormus siseturule orienteeritud teenuste sektoris. Tootlikkuskomisjon on nimetanud ehitus- ja jaemüügisektorit valdkondadena, kus tootlikkust saaks suurendada. Jaekaubandusettevõtete asutamise eeskirjad on väga ranged ja meetmeid nende lihtsustamiseks ei ole võetud. Ehitussektorit iseloomustavad ranged ehituseeskirjad ja arvukad sertifitseerimiskavad. Valitsus tutvustas 2014. aasta novembris ehitusstrateegiat. Selles on esitatud head kavatsused, nagu eeskirjade lihtsustamine, ehitustaotluste tehniliste üksikasjade sujundamine, rahvusvaheliste standardite kehtestamine, riiklike standardite ühtlustamine ja ehitusloa väljastamiseks kuluva aja lühendamine. Strateegia põhjal tuleb siiski veel töötada välja konkreetsed meetmed. Siiani kehtib mõnikord kattuv lubade andmise ja sertifitseerimiskord, mida mõnel juhul kohaldatakse ka piiriüleste teenuste ajutise osutamise suhtes. Teiste liikmesriikide väljastatud lube ja sertifikaate ei tunnistata alati, kui teenuseosutaja tahab Taanis tegevust alustada.

(11)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Taani majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Taanile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Taani eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, andes tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 ja 2.

(12)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Taani lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus selle kohta (5) kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Hoiduda aastal 2016 kõrvale kaldumast keskpika perioodi eelarve-eesmärgist.

2.

Suurendada tootlikkust, eelkõige siseturule suunatud teenuste sektoris, sealhulgas jaemüügi ja ehituse valdkonnas. Lihtsustada jaekaubandusettevõtetele kehtivaid piiranguid ja võtta lisameetmeid, et kõrvaldada ehitussektoris lubade andmise ja sertifitseerimiskorrast tulenevad tõkked.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/39

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks, mida liikmesriigid peaksid võtma arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Eesti 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Eesti 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Eesti 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Eestit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

Komisjon avaldas 26. veebruaril 2015 Eesti riigipõhise aruande (2015). Selles hinnati Eesti edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste järgimisel.

(7)

Eesti ei esitanud riiklikku reformikava tähtajaks.

(8)

Eesti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Ametisseasunud valitsus ei esitanud stabiilsusprogrammi tähtajaks. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks 2014. aastal saavutatud valitsemissektori nominaalne eelarveülejääk muutuma 2015. ja 2016. aastal puudujäägiks vastavalt 0,2 % SKPst ja 0,1 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe peaks järk-järgult vähenema 10,6 %-lt SKPst 2014. aastal allapoole 10 % SKPst 2016. aastal. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2015. aastal kaldutakse teataval määral kõrvale keskpika perioodi eesmärgist, kuna struktuurne eelarvepositsioon peaks prognooside kohaselt kalduma keskpika perioodi eesmärgist kõrvale 0,4 % SKPst. Kõrvalekalle peaks olema märkimisväärne 2016. aastal, mil tuleb struktuurset eelarvepositsiooni parandada 0,4 % SKPst, kuid prognooside kohaselt halveneb see 0,3 % SKPst. Seepärast tuleb aastatel 2015–2016 võtta täiendavaid meetmeid. Lähtudes oma hinnangust ja võttes arvesse komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi, on nõukogu arvamusel, et on oht, et Eesti ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Eesti tööhõive määr oli 2014. aasta kolmandas kvartalis 74,5 % tööealisest elanikkonnast ja töötuse määr vähenes 7,6 %ni, mis on madalaim tase alates 2009. aastast. Pikaajaliste töötute osakaal jääb oluliselt alla ELi keskmise näitaja. Vähenev tööjõud koos madala tööviljakusega on keskmises ja pikas perspektiivis siiski muutumas probleemiks. Kaugeleulatuva töövõimereformi rakendamine algas alles hiljuti. Kuigi tööturul osalemise suurendamiseks on võetud mitmeid maksumeetmeid, ei ole need otseselt suunatud madalapalgalistele töötajatele. Sooline palgalõhe on üks suurimaid liidus. Lastehoiuvõimaluste puuduse tõttu on noortel lapsevanematel, eelkõige emadel, keerulisem pöörduda tagasi tööturule. Töökohal toimuvas õppes osalevate õpilaste osakaal on väike. Tehnoloogia ja reaalteaduste erialadel ülikooli lõpetanuid on liiga vähe. Kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteet on ebaühtlane.

(10)

Valitsus võttis 2014. aasta alguses vastu elukestva õppe strateegia ja 2015. aasta märtsis esitati selle rakenduskavad. Käimas on kutsehariduse ja -koolituse süsteemi õppekavade reform ning osalemine elukestvas õppes on suurenenud. 2015. aasta alguses võttis Riigikogu vastu täiskasvanute koolituse seaduse ja kutseseaduse. Jätkuvalt on probleemiks kutsehariduse ja -koolituse ning töökohal toimuva õppe vähene atraktiivsus. Teadus- ja innovatsioonisüsteemid ning koostöö ettevõtete, kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel on paranenud. Siiski näib, et avaliku sektori toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia raames ei ole piisavalt koordineeritud ning peaks keskenduma piiratud hulgale aruka spetsialiseerumise valdkondadele. Kõrgharidussüsteem, eelkõige reaalteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, tuleks viia veelgi paremini kooskõlla ettevõtete ja teadusasutuste vajadustega. Investeeringud intellektuaalomandisse on väikesed ja vähesed ettevõtted teevad koostööd teadusasutustega.

(11)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Eesti majanduspoliitikat ja avaldas selle tulemused 2015. aasta riigipõhises aruandes. Samuti hindas komisjon varasematel aastatel Eestile esitatud soovituste järgimist. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Eesti eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, andes tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(12)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovituses 1.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks Eesti tagama ka nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Mitte kalduda 2015. ja 2016. aastal kõrvale keskpika perioodi eesmärgist.

2.

Suurendada tööturul osalemist, sealhulgas töövõimereformi rakendamise teel. Suurendada madalapalgalistele töötajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid töötamiseks. Võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. Tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused ja lastehoiuteenuste kättesaadavus kohalikul tasandil.

3.

Suurendada osalemist kutsehariduses ja -koolituses ning parandada nende vastavust tööturu vajadustele, eelkõige parandades töökohal toimuva õppe võimaluste kättesaadavust. Keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile avaliku sektori toetuse andmisel piiratud hulga aruka spetsialiseerumise valdkondade koordineeritud rakendamisele.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/42

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Iirimaa 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Iirimaa 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Iirimaa 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Iirimaad liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Iirimaa 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Iirimaa edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Iirimaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Konkreetsemalt lõpetas Iirimaa 2013. aastal ELi-IMFi finantsabiprogrammi ning praegu toimub seal programmijärgne järelevalve ja Euroopa poolaasta järelevalve. Hoolimata majanduse väljavaadete olulisest paranemisest on riske, mis nõuavad jätkuvalt erilist tähelepanu: era- ja avaliku sektori kõrge võlatase, finantssektori veel lahendamata probleemid, eelkõige seoses pankade kasumlikkusega, ning tööturu kohanemine, mida iseloomustab suur struktuurne töötus.

(7)

Iirimaa esitas 29. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste programmide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Iirimaa suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus korrigeerida ülemäärase eelarvepuudujäägi 2015. aastaks, mis on kooskõlas nõukogu seatud tähtajaga. Pärast seda kavatseb valitsus saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurselt tasakaalustatud eelarve – aastaks 2019. Valitsus kavatseb vähendada 2015. aastal valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi 2,3 protsendini SKPst ning jõuda 2019. aastal 0,7 % ülejäägini SKP-st. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKP-sse 2014. aasta 109,7 protsendist vähenema 2015. aastal 105,0 protsendini ja 2019. aastaks järk-järgult 89,4 protsendini SKP-st. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2015. aastal soodne ja 2016. aastal usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal võib eeldada ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegset ja kestvat korrigeerimist 2015. aastaks. Aastatel 2011–2015 jääb eelarve konsolideerimise määr hinnangute kohaselt allapoole soovitatud taset, kuid programmi raames ja pärast selle lõppu võetavate kaalutlusõiguslike meetmete summa on kooskõlas nõuetega. Eeldusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk korrigeeritakse õigeaegselt ja kestvalt, nagu planeeritud, hakatakse alates 2016. aastast Iirimaa suhtes kohaldama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide toetuseks ja keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Seetõttu näib, et komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal on oht, et 2016. aastal kaldutakse keskpika perioodi eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandusest oluliselt kõrvale, ning nimetatud aastal on vaja täiendavaid struktuurimeetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Iirimaa ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Maksureformid on aidanud eelarvet kohandada, kuid võimalik on veelgi vähendada moonutusi ning parandada maksusüsteemi tõhusust ja selle majanduskasvu soodustavat ja keskkonnahoidlikku mõju. Omandimaksu puhul on mindud üle püsivale maksustamisele, kuid maksubaas on endiselt suhteliselt kitsas, sest teatavad mitteeluruumid on maksustamise alt välja jäetud. Tööjõu maksustamine ei ole piisavalt lihtne, sest sotsiaalkindlustusmaksed on keerulised. Tarbimis- ja keskkonnamaksude maksubaasi piiravad vähendatud määrad ja vabastused. Null- ja vähendatud määr muudab käibemaksu vähem tõhusaks kui ELis keskmiselt ning näib, et puudub selliste maksukulude igasugune süstemaatiline hindamine. Keskkonnamaksude mõjususe parandamise ja keskkonnakahjulike subsiidiumide kaotamise osas on veel edasiminekuruumi. Hiljutised muudatused maksuresidentsuse reeglites on tervitatavad, isegi kui nende mõju hindamine võib võtta aega. Viimastel aastatel on ette võetud ulatuslikud eelarveraamistiku reformid. Uued eeskirjad ja menetlused, eelkõige keskpika perioodi kuluraamistikus, peaksid eeldatavalt aitama vältida protsüklilist eelarvepoliitikat ning need on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse jaoks olulised. Siiski on valitsusel seniste eeskirjade alusel ulatuslik kaalutlusõigus muuta kulude ülemmäärasid väljaspool eelnevalt kindlaks määratud tingimuslikke kohustusi ja see nõrgendab keskpika perioodi eelarvekavasid.

(10)

Avaliku sektori kulutused tervishoiule on suhteliselt kõrged, ehkki elanikkonna terviseseisundi näitajad ei ole üldiselt paremad kui ülejäänud ELis. Viimastel aastatel on õnnestunud tõhusust suurendada. Siiski vajab tervishoiusüsteem sügavamaid struktuurireforme, et hoida eeldatavat kulude suurenemist kontrolli all ja säilitada rahvastiku vananemise tingimustes tervisenäitajad soodsatena. Iirimaa eesmärk on kehtestada keskpikas perspektiivis üldine ühetasandiline tervisekindlustussüsteem ja ta rakendab selleks „Tuleviku tervishoiu” strateegia raames reforme. Üldise tervisekindlustuse kehtestamiseks astutakse vahe-etapi samme, et lahendada mõned pakilisemad probleemid ja parandada kulutasuvust. E-tervise vahendite tulemusliku kasutuselevõtuga, tegevuspõhise rahastamisega ja paremate tavadega ravimite väljakirjutamisel on kulutasuvust võimalik oluliselt suurendada. Samal ajal on veel võimalusi vähendada riiklikke kulutusi ravimitele, eriti patentravimitele – need kulutused ületavad oluliselt ELi keskmist.

(11)

Iirimaal on sellise rahvastiku osakaal, kes elab nn madala tööhõivega leibkondades, üks liidu suuremaid. Selle tulemuseks on tõsised sotsiaalsed probleemid ja suurem laste vaesuse risk. Kuna madal tööhõive on eriti ulatuslik üksikvanemaga perekondades, on madala tööhõivega leibkondades elavate laste osakaal peaaegu kolm korda suurem kui ELis keskmiselt. Mõningate sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste muutmisega on saavutatud teatavaid edusamme seal, kus esineb rohkem tööturult kõrvalejäämist. Täistööaega hõlmav lastehoid on siiski endiselt piiratud kättesaadavusega ja kulukas, mis takistab naiste ja üksikvanemate osalemist tööturul.

(12)

Tänu tugevamale makromajanduslikule keskkonnale on VKEde üldine olukord paranenud, kuid nende finantsseisundis on suuri erinevusi: suhteliselt väike osa neist kannatab endiselt varasemast ajast pärit probleemide küüsis ja vajab sektori finantsvõimenduse täiendavat vähendamist. Krediidinõudlus on samuti hakanud näitama taastumise märke. VKEd toetuvad oma investeeringutes jätkuvalt esmajoones pankade rahastusele, sellal kui pangavälised allikad on suhteliselt vähe arenenud. Majanduse ja sisemaise nõudluse taastudes laenude pakkumine tõenäoliselt väheneb, kui just krediidikanalid piisavalt ei taastu ja rahastamisallikaid ei mitmekesistata; see on investeeringute ja majanduskasvu oluliseks eelduseks. Käima on lükatud märkimisväärsed poliitikaalgatused, et toetada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja pakkuda neile uusi, pikema kestusega tooteid. Need hõlmavad Iirimaa Strateegilise Panganduse Korporatsiooni (SBCI), Iirimaa Strateegiliste Investeeringute Fondi (ISIF) ja muude süsteemide loomist. Ent kuna need süsteemid on alles käivitamisetapis, on mõnda neist siiani kasutatud vähe ning SBCI ja ISIFi tulemuslikkust ja mõju saab hinnata üksnes kogemuste põhjal.

(13)

Iirimaa on teinud suuri edusamme omamaiste pankade kokkutõmbamisel, restruktureerimisel ja rekapitaliseerimisel. Pankade rahastamisprofiilid on normaliseerunud ja kasumlikkus aina paraneb. Siiski on varasemast ajast üle kandunud probleemid endiselt kriitilised. Suur viivislaenude hulk kahaneb üsna aeglaselt ja surub jätkuvalt alla pankade suutlikkust toetada majanduse elavnemist. Sellised laenud moodustasid 2014. aasta neljandas kvartalis kolme peamise kodumaise panga kõigist laenudest 23,2 %, mis on liidu üks kõrgemaid näitajaid. Kuigi pangad täidavad endiselt oma hüpoteeklaenuvõlgade vähendamise eesmärke, on kõige pikema tähtajaga võlgnevused (üle 720 päeva) aina kasvanud, ulatudes 2014. aasta neljandas kvartalis 9,8 protsendini kogu laenujäägist. Jätkusuutlike restruktureerimislahenduste rakendamisel on saavutatud edu: aprillis nõudis Iirimaa keskpank, et 2015. aasta lõpuks oleks pankadel olemas lahendused enamiku laenuvõtjate jaoks. Siiski on pangad jäänud lootma peamiselt standardsetele enesepiiramistehnikatele, mis hõlmavad pigem põhisumma- või intressimaksete ajatamist kui mõlema vähendamist. Jätkuvalt kasutavad pangad ulatuslikult ka kohtumenetlusi, et panna võlgnikke end liigutama. Kavandatav võlgade keskregistri kasutuselevõtt on edenenud aeglaselt, kuigi see on järelevalve, laenude väljastamise ja riskijuhtimise parandamisel otsustava tähtsusega.

(14)

Tööturu olukord on alates 2013. aastast paranenud, töökohtade loomine erasektoris on saanud uut hoogu ja töötus on pidevalt langenud. Siiski on töötuse määr endiselt kõrge ning pikaajaline töötus on jätkuvalt suur probleem. On oht, et osa tsüklilisest töötusest võib muutuda struktuurseks, sest majanduse tasakaalustumise käigus on ilmnenud oskuste mittevastavus tööturu vajadustele. Noorte töötus on endiselt palju suurem kui enne kriisi. Töötute aktiveerimise reformid on viimastel aastatel jõudsalt edenenud, kuid mõned murekohad on jäänud seoses seniste aktiveerimismeetmete ja koolitusprogrammide tulemuslikkusega ning tööturuasutuste suutlikkusega tegutseda vajalikus ulatuses. Hiljuti käivitatud algatus JobPath on positiivne areng, kuid selle tulemuslikkust on veel vaja kontrollida. Minevikus ei ole täiendusharidus- ja -koolitussüsteem suutnud anda seda tüüpi oskusi, mida vajab tasakaalustatud majandus, reforme on aga alustatud alles hiljaaegu.

(15)

Kulud õigusteenustele on endiselt suured ja neid tuleb ikka veel korrigeerida kooskõlas muude kutseteenustega. Korrigeerimine on oluline, sest õigusteenused on sisendiks kõikides majandussektorites ja nende kulud mõjutavad Iirimaa konkurentsivõimet. Õigusteenuste õigusraamistiku reform eesmärgiga suurendada konkurentsi ja vähendada kulusid on pikaajaline projekt, mille ametivõimud tahavad kindlalt läbi viia. Siiski ei ole õigusteenuste reguleerimise seadust, mis avaldati 2011. aastal, veel vastu võetud. Lisaks sellele on kulude tegelik vähendamine võimalik ainult siis, kui õigusraamistikku jäävad alles kavandatud konkurentsi soodustavad ja kulude vähendamisele suunatud sätted ning kui õigusteenuste reguleerimisasutus, mis peatselt luuakse, need enda antavatesse määrustesse inkorporeerib. Seepärast jälgib komisjon Euroopa poolaasta raames edaspidigi sel alal tehtavaid edusamme.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Iirimaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Iirimaale esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Iirimaa eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovitustes 1 ja 2.

(18)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 ja 4.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Iirimaa tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Kõrvaldada ülemäärane puudujääk 2015. aastal püsivalt. Kohandada eelarvet 2016. aastal 0,6 % SKTst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Kasutada ära oodatust parematest majandus- ja finantstingimustest tulenevat soodsat olukorda, et kiirendada eelarvepuudujäägi ja võla vähendamist. Piirata senist kaalutlusõigust muuta kulutuste ülemmäärasid väljaspool konkreetseid, eelnevalt kindlaks määratud tingimuslikke kohustusi. Laiendada maksubaasi ja vaadata üle maksukulud, sealhulgas käibemaksult.

2.

Võtta meetmeid, et suurendada tervishoiusüsteemi kulutasuvust, sealhulgas vähendada kulutusi patentravimitele ja rakendada järk-järgult asjakohased ravimite väljakirjutamise tavad. Võtta kogu riiklikus haiglasüsteemis kasutusele tegevuspõhine rahastamine.

3.

Astuda samme, et suurendada leibkondade tööhõive intensiivsust ja vähendada laste vaesusriski, kehtestades tööle naasmise korral hüvitiste ja täiendavate toetuste järkjärgulise kaotamise ning muutes taskukohase täistööaega hõlmava lastehoiu paremini kättesaadavaks.

4.

Viia 2015. aasta lõpuks lõpule valdava osa tasumata hüpoteeklaenude jätkusuutlik restruktureerimine ja tugevdada Iirimaa keskpanga rakendatavat järelevalvekorda. Tagada raskustes olevatele VKEdele antud laenude ja tasumata ärikinnisvaralaenude restruktureerimislahenduste jätkusuutlikkus, hinnates täiendavalt pankade tulemusi nende endi seatud eesmärkide alusel. Astuda vajalikke samme, tagamaks, et võlgade keskregister hakkaks 2016. aastaks tööle.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/46

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (4) milles käsitletakse Hispaania 2014. aasta riikliku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Hispaania 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Hispaania 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Hispaaniat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Hispaania 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Hispaania edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Hispaanias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Kuigi jooksevkontot on suudetud mõnevõrra tasakaalustada ja viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi finantsvõimenduse vähendamiseks, tuleb väga suure tööpuuduse tingimustes endiselt pöörata suurt tähelepanu riskidele, mis on seotud era- ja avaliku sektori kõrge võlataseme ning väga negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooniga. Eriti oluline on võtta meetmeid, millega vähendataks Hispaania majandust ohustava kahjuliku mõju riski ja – Hispaania majanduse suurust arvestades – ohtu, et negatiivne mõju kandub üle teistesse majandus- ja rahaliidu riikidesse.

(7)

Hispaania esitas 30. aprillil 2015 nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Hispaania suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud puudujäägieesmärgi 2015. aastal 4,2 % SKPst ja 2016. aastal 2,8 % SKPst. Valitsus kavatseb saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurselt tasakaalus eelarvepositsiooni – aastaks 2019. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutama 98,9 protsendiga haripunkti 2015. aastal ja seejärel järk-järgult vähenema 93,2 protsendini 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2015. aasta kohta usutav ja pärast seda soodne. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal prognoositakse 2015. aastal eelarvepuudujäägiks 4,5 % SKPst ja 2016. aastal 3,5 % SKPst. Seega on oht, et nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärgid võivad 2015. ja 2016. aastal jääda saavutamata. Lisaks jääb Hispaania kavandatud eelarve konsolideerimine aastatel 2013–2016 tõenäoliselt soovitatust tagasihoidlikumaks ning 2015. ja 2016. aastal tuleb võtta täiendavaid struktuurimeetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on risk, et Hispaania ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Hispaania on teinud teatavaid edusamme äriettevõtjate ees olevate avaliku sektori võlgnevuste kõrvaldamisel. 2014. aastal tegi Hispaania teatavaid edusamme ka selliste ettepanekute väljaselgitamisel, millega ratsionaliseerida tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkulusid piirkondlikul tasandil, ehkki neid lõpuks vastu ei võetud. Siiski võeti 28. mail 2015 vastu seaduseelnõu, mille eesmärk on kehtestada piirkondlikele ravimi- ja tervishoiukuludele kulueeskirjad.

(9)

Eelarvestabiilsust ja rahastamise jätkusuutlikkust käsitleva alusseaduse kohaste ennetavate, korrigeerivate ja sunnimeetmete rakendamine edeneb aeglaselt. Kulutasuvus tervishoiusektoris on paranenud, kuid endiselt on oluline hoida ravimikulude kasv kontrolli all ning eelkõige kontrollida haiglate ravimikulusid. Elektritariifipuudujääk on 2014. aasta seisuga edukalt kõrvaldatud ja pankrotistunud tasuliste kiirteede probleem on lahendatud ning seeläbi on vähendatud riigi kulusid. Hispaania ei ole siiski võtnud kasutusele süsteemi, mis võimaldaks olulisi tuleviku taristuprojekte sõltumatult hinnata. Lõpuks, samal ajal kui eelarve täitmise andmete kättesaadavus on märkimisväärselt suurenenud, on piirkondlikul tasandil veel arenguruumi, tagades eelarve tasakaalu seaduse põhimõtte järgimise läbipaistvuse ja mitmeaastasuse puhul, avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade lähendamise ja eelarveväliste kontode nõuetekohase kasutamise.

(10)

Teatavaid edusamme on tehtud maksustamise valdkonnas, kus on alustatud ulatusliku maksureformiga, et lihtsustada maksusüsteemi ning soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Maksureform võeti vastu 20. novembril 2014 ja see jõustus 2015. aasta jaanuaris ning hõlmab üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu. Teatavaid edusamme on tehtud ka maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses, kuid keskkonnamaksude valdkonnas on edusammud piiratud. Hispaania pangandussektori ja eelkõige riigiabi saanud pankade ümberkorraldamine edeneb jõudsalt. Samal ajal on hiljutised meetmed, mis on võetud pangandusväliste rahastamisvõimaluste kasutamise soodustamiseks, parandanud vähemalt teataval määral ettevõtjate rahastamisvõimalusi, eelkõige kui arvestada Hispaania ettevõtjate suurt sõltuvust pangalaenudest. Nende reformide täielik rakendamine on äärmiselt oluline, et hõlbustada vahendite ümberjagamist ning toetada käimasolevat kohandamist. Teatavaid edusamme on tehtud allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks ettevõtete maksejõuetuse menetlemise süsteemis ning 27. veebruaril 2015 võeti vastu kuninga dekreet-seadus füüsiliste isikute maksejõuetuse kohta. Siiski tuleb veelgi suurendada haldus- ja kohtuorganite suutlikkust maksejõuetusasjade menetlemisel.

(11)

Kõrge pikaajalise töötuse tase ning tööturu killustatus pidurdavad ikka veel tootlikkuse kasvu ja mõjuvad negatiivselt töötingimustele Hispaanias. Arvestades, et tööpuudus on väga suur, on võimalik, et palgad peavad teatavates sektorites ja äriühingutes kasvama lühiajalises perspektiivis tootlikkusest aeglasemini, et luua töökohti ja suurendada konkurentsivõimet. Sotsiaalpartnerid on teinud ulatusliku kutsealaülese eelkokkuleppe aastateks 2015–2017. See eelkokkulepe rõhutab, kui oluline on kehtestada valdkondlike ja ettevõtjatega peetavate läbirääkimiste käigus põhimõte, mille kohaselt peaks töötasu muutuma vastavalt tootlikkuse erinevustele ettevõtete vahel. Hoolimata regulatiivsetest reformidest on ajutiselt töötavate isikute hulk endiselt suur ning puudutab eelkõige noori ja madala kvalifikatsiooniga inimesi. Lisaks näib, et veel ei kasutata kogu ulatuses ära kõiki võimalusi, mida pakuvad uued, VKEde töötajate jaoks välja töötatud lepinguliigid, ning stiimulid, mis julgustavad tööandjaid värbama töötajad tähtajatult. Hispaania ametiasutused teatasid, et tööandjatele värbamiseks pakutavate toetuste kohta tehakse 2016. aasta mais hindamine.

Riikliku tööhõiveameti ja allhanke korras teenuseid osutavate asutuste tulemuslikkus on äärmiselt oluline tööturu- ja aktiveerimispoliitika tõhusaks ja täpseks suunamiseks, sealhulgas tõhus ümberkoolitamine, mis annab inimestele võimaluse liikuda sektoritesse, kus luuakse töökohti. Hispaania on teinud piiratud edusamme riiklike tööturuasutuste ajakohastamise kiirendamisel ja piirkondlike erinevuste kaotamisel.

(12)

Noorte töötus on Hispaanias endiselt väga kõrge (üle 50 %) ja haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal on üks suuremaid liidus. Hispaania rakendab uusi hariduskavasid, mis kehtestati hariduse kvaliteeti käsitleva seadusega nr 8/2013 ning mille eesmärk on parandada alg- ja keskhariduse kvaliteeti. Piiratud edusamme on tehtud kutsehariduse ja -koolituse paremasse vastavusse viimiseks tööturu vajadustega ning koostöö parandamine kõrgharidusasutuste ja tööandjate vahel on ajakavast maas. 2015. aastal on kavas laiendada kaheosalist kutseõppesüsteemi, kuid selle rakendamisel esineb piirkonniti jätkuvalt suuri erinevusi. Loodud on erikomitee, et analüüsida hariduse ja koolituse õppekavade vastavust tööturu vajadustele.

(13)

Hispaania on teinud piiratud edusamme oma sotsiaalkaitsesüsteemi tõhustamisel. Ta on loonud pikaajaliste töötute jaoks uue aktiveerimise kava, milles on sissetulekutoetused kombineeritud abiga töö otsimisel. Kuid tööhõive- ja sotsiaalteenuste omavaheline vähene koordineerimine ning erinevate miinimumsissetuleku tagamise kavade omavaheline kokkusobimatus on siiski vähendanud sotsiaalabi programmide tõhusust. Silmitsi kõrge vaesuse tasemega, eelkõige madala sissetulekuga leibkondade hulgas, kus kasvavad lapsed, on Hispaania teinud piiratud edusamme peretoetuste kavade ja hooldusteenuste sihipärasemaks muutmisel.

(14)

Struktuurireformid peavad hõlmama selliste takistuste eemaldamist, mis ei lase ettevõtetel kasvada, aidates VKEdel laiendada oma turge ja soodustades innovatsiooni, suurendades ekspordivõimekust, stimuleerides töökohtade loomist, ja aitama ettevõtetel tõhusamalt konkureerida, sealhulgas siseturgudel, suurendades üldist tootlikkust. Hispaania on hakanud uurima põhjuseid, miks väikeste ja mikroettevõtjate osakaal riigi majanduses on nii suur. Saades teada põhjused, miks ettevõtted ei ole kasvanud, saab valitsus kõrvaldada regulatiivsed tõkked, mis ei lase neil seda teha. Mõningaid edusamme on küll tehtud turu ühtsust käsitleva seaduse nr 20/2013 rakendamisel, kuid piirkondlikul tasandil esineb siiski viivitusi. Keskkonnalubade korraldust käsitlevat seadust ei ole veel kõik piirkonnad rakendanud. Mingit edasiminekut ei ole toimunud kutseteenuste ja kutseühingute reformide vastuvõtmisel. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi struktuursed puudused pärsivad jätkuvalt Hispaania kasvupotentsiaali. Seetõttu on endiselt oluline leida uusi rahastamisallikaid, tagada ressursside tõhus ja tulemuslik kasutamine, luua uus teadusagentuur ning soodustada meetmeid, millega muuta ettevõtluskeskkond innovatsioonisõbralikumaks.

(15)

Teatavaid edusamme on tehtud raudteevõrgu osas, võttes meetmeid, et tagada raudtee kauba- ja reisijateveoteenuste pakkumisel tõhus konkurents. 4. juulil 2014 võttis ministrite nõukogu vastu kuninga dekreet-seaduse 8/2014, millega luuakse fond, et parandada meresadamatele maadpidi juurdepääsetavust.

(16)

Hispaania on teinud edusamme avaliku halduse reformi komitee soovituste järgimisel kõigil valitsemistasanditel. Olulisi samme on astutud haldusotsuste läbipaistvuse parandamiseks, kuid kohal on tammutud järelevalve tugevdamisel, eelkõige riigihangete valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Järelevalve tugevdamiseks riigihangetes ja linnaplaneerimisel ei ole meetmeid võetud. Piiratud edusamme on tehtud selliste kohtusüsteemi reformide vastuvõtmiseks, mille eesmärk on tõhustada kohtusüsteemi: parlamendile esitati 27. veebruaril 2015 seaduseelnõud, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja tsiviilkohtumenetlust ja hõlmavad mõningaid reforme; riigi õigusabi ja vabatahtlikku kohtualluvust käsitlevad eelnõud on parlamendis menetluses. Teatavaid edusamme on tehtud vastuvõetud reformide elluviimisel, nt Oficina Judicial ehk reform kohtusüsteemi digitaliseerimiseks ja koostalitusvõime parandamiseks piirkondade elektrooniliste kohtuasjade haldamise süsteemide vahel. Selles valdkonnas tuleb jõupingutusi jätkata.

(17)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Hispaania majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Hispaania 2015. aasta riigiaruandes. Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelmistel aastatel Hispaaniale esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Hispaania eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(20)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Hispaania tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine 2016. aastaks, võttes 2015. ja 2016. aastal vajalikud struktuurimeetmed ning kasutades ootamatuid tulusid selleks, et kiirendada eelarvepuudujäägi ja võla vähendamist. Parandada piirkondlike rahaliste vahendite läbipaistvust ja aruandlust. Parandada tervishoiusektori kulutasuvust ja ratsionaliseerida haiglate ravimikulusid.

2.

Viia lõpule hoiupankade reform, kasutades selleks muu hulgas seadusandlikke meetmeid, ja viia lõpule riigi omandis olevate hoiupankade ümberkorraldamine ja erastamine.

3.

Soodustada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega palkade ja tootlikkuse vastavusse viimist, võttes arvesse oskuste erinevust ja kohaliku tööturu tingimusi ning piirkondade, sektorite ja äriühingute majandustulemuste erinevusi. Astuda samme, et parandada tööotsimisel pakutava abi ja nõustamise kvaliteeti ja tõhusust, sealhulgas noorte töötuse vastu võitlemise raames. Sujundada miinimumsissetuleku tagamise ja peretoetuste kavasid ning edendada piirkondlikku liikuvust.

4.

Kõrvaldada tõkked, mis takistavad ettevõtetel kasvamast, sealhulgas ettevõtete suurusel põhinevast regulatsioonist tulenevad tõkked; võtta vastu kavandatud kutseteenuste reform; kiirendada turu ühtsust käsitleva seaduse rakendamist.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/51

(1)

26. märtsil 2010 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

8. juulil 2014 võttis nõukogu vastu soovituse, (4) milles käsitletakse Prantsusmaa 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Prantsusmaa 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Prantsusmaa 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Prantsusmaad liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Prantsusmaa 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Prantsusmaa edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Prantsusmaal esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Arvestades et seni on poliitikameetmed olnud ebapiisavad, on olukorras, kus majanduskasv ja inflatsioon on aeglased ning ettevõtete kasumlikkus väike, märkimisväärselt suurenenud riskid, mis tulenevad nii kulupõhisest kui ka mittekulupõhisest konkurentsivõimest ning suurtest ja kasvavatest võlgadest, eriti valitsemissektori võlast. Eriti oluline on selliste meetmete võtmine, millega vähendataks Prantsusmaa majandusele ja, selle suurust silmas pidades, majandus- ja rahaliidule laiemalt avalduva kahjuliku mõju riski.

(7)

30. aprillil 2015 esitas Prantsusmaa oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Prantsusmaa suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus korrigeerida ülemäärase eelarvepuudujäägi 2017. aastaks, mis on kooskõlas nõukogu 10. märtsi 2015. aasta soovitusega, ja saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurne eelarvepuudujääk 0,4 % SKPst – 2018. aastaks (6). Valitsus kavatseb nõukogu kehtestatud valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärkidest kinni pidada, kuid aastateks 2015–2017 kavandatud eelarve konsolideerimine (7) on soovitatust väiksem. Prantsusmaa 2015. aasta stabiilsusprogrammi järgi eeldab valitsus, et valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutab 2016. aastal tipptaseme 97 % ning väheneb seejärel 2018. aastal 95,5 %ni. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. 10. juunil 2015 esitas Prantsusmaa juba võetud meetmeid käsitleva aruande, mis sisaldas ka lisateavet aastateks 2015–2017 kavandatud meetmete kohta. Pärast aruande hindamist avaldas komisjon 1. juulil 2015 teatise, milles ta leidis, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus tuleb peatada. Komisjoni 2015. aasta ajakohastatud kevadprognoosi põhjal, milles on võetud arvesse Prantsusmaa aruannet võetud meetmete kohta, on valitsemissektori 2015. aasta nominaalne eelarvepuudujääk 3,8 % SKPst, mis on kooskõlas nõukogu poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kehtestatud eesmärgiga 4 % SKPst. Eeldatav eelarve konsolideerimise määr jääb kõnealusel aastal aga nõukogu soovitatud määrast madalamaks. Võttes arvesse Prantsusmaa võetud meetmeid käsitlevas aruandes esitatud lisateavet, ajakohastas komisjon 2016. aasta prognoosi, mille kohaselt valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk on 2016. aastal 3,4 % SKPst, mis on kooskõlas soovitatud eesmärgiga. Eeldatavasti ei jõuta siiski nõukogu soovitatud eelarve konsolideerimise tasemeni. Nõukogu 10. märtsi 2015. aasta soovituses nõuti 2016. ja 2017. aastaks kavandatud peamiste meetmete hindamist, mida võetud meetmeid käsitlevas aruandes ei esitatud.

Lõpetuseks, riigi rahanduse planeerimise seadust (loi de programmation des finances publique) ei ole ajakohastatud, nagu nõukogu soovitas. Üldiselt võib öelda, et Prantsusmaa tugineb oma konsolideerimisstrateegias peamiselt paranevatele tsüklilistele tingimustele ja madalate intressimääradega keskkonna püsimisele ning seetõttu ohustavad teda riskid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ning komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi ja 1. juuli 2015. aasta teatist arvesse võttes seisukohal, et Prantsusmaa täidab üldiselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Ent selleks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kestlik korrigeerimine kehtestatud tähtajaks, tuleks eelarvestrateegiat tugevdada ning toetada seda laiaulatuslike ja ambitsioonikate struktuurireformide elluviimisega.

(9)

Äärmiselt oluline on intensiivistada kulude läbivaatamisi ja määrata kindlaks suured kulukärbete valdkonnad, et oleks võimalik saavutada oodatavad tulemused. Prantsusmaa peaks tagama, et kulude vähendamise eesmärkide puhul võetakse arvesse nullilähedast inflatsioonimäära. Valitsemissektori võlaga seotud kulud on madalamate intressimäärade tõttu samal ajal aga väiksemad ning sellega kaasnevaid sääste tuleks kasutada eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Lisaks ei õnnestu lühikeses perspektiivis märkimisväärset kokkuhoidu saavutada, kui ei vähendata tunduvalt kasvu sotsiaalkindlustuskuludes, mis ulatusid 2014. aastal 26 protsendini SKPst ja moodustasid ligi poole avaliku sektori kogukuludest. 2015.–2017. aastaks on planeeritud tervishoiukulude 11 miljardi euro suurune kokkuhoid, kuid kulude kasvu piiramiseks selles valdkonnas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Ruumi rakendada täiendavaid kulude piiramise meetmeid on eelkõige ravimihindade ja haiglate kulutuste valdkonnas. Pensionisüsteemis on kuni 2020. aastani jätkuvalt puudujäägid ja varasematest pensionireformidest nende korrigeerimiseks ei piisa. Pensionisüsteemi üldisele puudujäägile avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju eelkõige riigiametnike ja riigi kontrolli all olevate äriühingute töötajate pensioniskeemid. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele, eelkõige täiendavate pensioniskeemide seisundile, avaldab suurt mõju makromajanduslik olukord. Täiendava pensionisüsteemi hea finantsseisundi taastamiseks on vaja otsustavaid meetmeid.

(10)

Prantsusmaa on viinud ellu kohalike omavalitsuste reformi, mille eesmärk oli süsteemi tõhususe suurendamine. Ta peaks jätkama keskvalitsuse antavate toetuste kavandatud vähendamist ja tugevdama kohalike omavalitsuste kulude kontrolli, seades kohalike omavalitsuste maksutulude aastakasvule ülempiiri, võttes arvesse mitme kohaliku maksu kehtivaid ülempiire. Meetmeid on vaja ka kohalike ametiasutuste halduskulude kasvu piiramiseks.

(11)

Tööjõukulude vähendamiseks ja ettevõtete kasumimarginaali suurendamiseks on rakendatud poliitikameetmeid: konkurentsivõime ja tööhõivega seotud 20 miljardi euro suurune maksukrediit ning vastutuse võtmise ja solidaarsuse pakti alusel kavandatud tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete 10 miljardi euro suurused lisakärped. Need kaks meedet moodustavad 1,5 % SKPst ja peaksid aitama vähendada lõhet Prantsusmaa maksukiilu ja euroala keskmise maksukiilu vahel. Nende rakendamine peaks jätkuma 2016. aastal, kuid arvestades, et riigieelarve seisukohast on nendega seonduvad kulud suured, on oluline hinnata nende tulemuslikkust äriühingute tasandil. Hindamisel tuleks võtta arvesse eelkõige tööjõu- ja tooteturgude jäikusi, eelkõige selliseid, mis mõjutavad palku. Miinimumpalgaga tööjõu kulud püsivad teiste liikmesriikidega võrreldes suured. Miinimumpalk peaks arenema rohkem konkurentsivõimet ja töökohtade loomist edendaval viisil. Lisaks võib selle automaatne indekseerimise tuua aeglase inflatsiooni tingimustes kaasa suurema palgakasvu kui ostujõu säilitamiseks vajalik.

(12)

Prantsusmaa peaks rakendama otsustavaid meetmeid, et kõrvaldada tööõigusest ja raamatupidamiseeskirjadest regulatiivsed künnised, mis piiravad Prantsusmaa ettevõtete, eelkõige VKEde kasvu. Teenuste sektoris on üldiselt võimalusi konkurentsi suurendamiseks, eeskätt kutseteenuste, jaemüügi ja võrgutööstuste valdkonnas. Majandusaktiivsust pärsivad mitmed reguleeritud kutsealadega seotud regulatsioonid ja tariifid. Majanduskasvu, majandusaktiivsust ja võrdseid võimalusi käsitleva hiljutise seaduse raames on vastu võetud uued meetmed õiguselukutsete valdkonnas konkurentsi suurendamiseks ja nende rakendamine on kohapealsete takistuste kõrvaldamise tagamiseks äärmiselt oluline. Prantsusmaa peaks võtma meetmeid takistuste kõrvaldamiseks ka muudes sektorites, eelkõige tervishoiusektoris. Tervishoiusektori kutsealadele juurdepääsuga seotud numerus clausus'e põhimõte takistab endiselt teenuste kättesaadavust ning selle võiks kvaliteeti ja ohutust kahjustamata läbi vaadata.

(13)

Maksude suhe SKPsse oli 2014. aastal 45,8 %, mis on üks suuremaid liidus. Äriühingu tulumaksu määrad on kõrged ja avaldavad negatiivset mõju Prantsusmaa äriühingute investeeringutele. Äriühingute tegelik maksumäär on keskmiselt 38,3 %, mis on üks kõrgemaid liidus. Lisaks äriühingute solidaarsusmaksu käimasolevale järkjärgulisele kaotamisele ja seadusjärgse määra alandamisele 28 protsendini 2020. aastal, peaks Prantsusmaa suurendama lühikeses perspektiivis jõupingutusi eesmärgiga muuta äriühingute maksustamine majanduskasvu ja investeeringuid toetavaks. Vaja on meetmeid maksusüsteemi lihtsustamiseks ebatõhusate maksude kaotamise teel. On tehtud kindlaks, et üle 100 maksu annab väikest tulu või ei annagi tulu ning nende kaotamine võib lihtsustada äriühingute ja kodumajapidamiste toiminguid.

(14)

Töötuse määr oli Prantsusmaal 2014. aastal kõrge ja pikaajalise töötuse näitaja halvenes, kajastades aeglast majanduskasvu. Üldine töötuse määr oli 10,2 % (2013. aastal 10,3 % ja 2008. aastal 7,5 %); see mõjutas kõige enam noori, vanemaealisi ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid. Prantsusmaa tööturg on killustunud ning üha suuremal osal töötajatest on tähtajaline leping. Killustatuse vähendamiseks tehtud sihipärased jõupingutused (eelkõige suuremad sotsiaalkindlustusmaksed väga lühikeste lepingute korral) ei ole suutnud seda trendi ohjeldada. Killustatust võiks aidata vähendada töölepinguid reguleeriva õigusraamistiku läbivaatamine. Hiljutised reformid on andnud tööandjatele ainult piiratud ruumi sektori tasandil sõlmitud kokkulepetest äriühingu tasandil sõlmitud kokkulepete kaudu kõrvalekaldumiseks. See piirab äriühingute võimalusi kohandada oma tööjõudu vastavalt vajadustele. Sektoritele ja äriühingutele on antud paindlikkus otsustada igal üksikjuhul eraldi ja pärast dialoogi sotsiaalpartneritega, millistel tingimustel peaks tööaeg erinema 35-tunnisest nädalast, kuid sellel on oluline kuludega seotud mõju. Seadus, millega loodi töökoha säilitamise lepingud (accords de maintien de l'emploi), ei ole andnud oodatud tulemusi. Väga vähe äriühinguid on kasutanud uusi võimalusi sõlmida äriühingu tasandil kokkuleppeid, et suurendada töötingimuste paindlikkust. See skeem oleks vaja läbi vaadata, et anda äriühingutele rohkem ruumi kohandada palku ja tööaega vastavalt oma majanduslikule olukorrale.

(15)

Tööturu olukorra pikaaegne halvenemine on mõjutanud töötushüvitiste süsteemi ja seadnud kahtluse alla mudeli jätkusuutlikkuse. Uus töötushüvitiste süsteemi käsitlev kokkulepe, mis hakkas kehtima 1. juulil 2014, ei ole puudujäägi vähendamiseks piisav. Mitmesuguste kehtestatud meetmetega peaks saavutama kokkuhoiu 0,3 miljardit eurot 2014. aastal ja veel 0,8 miljardit eurot 2015. aastal. Siiski peaks süsteemi puudujääk eeldatavalt kasvama 3,9 miljardilt eurolt 2014. aastal 4,4 miljardi euroni 2015. aastal, mis suurendab süsteemi võlga veelgi, 25,9 miljardi euroni. Süsteemi elujõulisuse tagamiseks on vaja struktuurimeetmeid. Eelkõige tuleks süsteemi haldamise eest vastutavate sotsiaalpartnerite vahel läbi vaadata hüvitiste saamise tingimused, nende vähenemine aja jooksul ja suurima palgaga töötajate hüvitiste asendusmäärad.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Prantsusmaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Prantsusmaale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Prantsusmaa eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (8) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(18)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (9). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Prantsusmaa tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames tulemuslikud meetmed ja korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk püsivalt 2017. aastaks, tugevdades eelarvestrateegiat, võttes igal aastal vajalikud meetmed ning kasutades puudujäägi ja võla vähendamiseks kõiki ettenägematuid tulusid. Täpsustada kõnealusteks aastateks kavandatud kulukärped ja tagada põhimeetmete mõju sõltumatu hindamine.

2.

Suurendada jõupingutusi kulude läbivaatamise tulemuslikuks muutmiseks, jätkata riikliku poliitika hindamist ja teha valitsemissektori kõigi allsektorite lõikes kindlaks kokkuhoiuvõimalused, muu hulgas sotsiaalkindlustuse ja kohalike omavalitsuste puhul. Võtta meetmeid kohalike ametiasutuste halduskulude kasvu piiramiseks. Võtta lisameetmeid pensionisüsteemi tasakaalu taastamiseks ja eelkõige tagada 2016. aasta märtsiks, et täiendavate pensioniskeemide finantsseisund on pikas perspektiivis jätkusuutlik.

3.

Tagada, et jõusse jääb tööjõukulude vähendamine, mis tuleneb konkurentsivõime ja tööhõivega seotud maksukrediidist ning vastutuse võtmise ja solidaarsuse paktist, eelkõige rakendades neid kavakohaselt 2016. aastal. Hinnata nende skeemide tulemuslikkust tööjõu- ja tooteturgude jäikuste valguses. Viia sotsiaalpartneritega konsulteerides ja riiklike tavade kohaselt ellu palgakujundussüsteemi reform, tagamaks, et palgad arenevad kooskõlas tootlikkusega. Tagada miinimumpalkade arengu kooskõla tööhõive ja konkurentsivõime edendamise eesmärkidega.

4.

Vähendada 2015. aasta lõpuks äriühingute kasvu regulatiivseid takistusi, eelkõige vaadates läbi ettevõtte suurusega seotud kriteeriumid normides, et vältida künnistest tulenevat mõju. Kõrvaldada alates 2015. aastast reguleeritud kutsealadele (sh ka muu kui õiguselukutse) – eelkõige tervishoiuvaldkonna kutsealadele – juurdepääsu ja nende praktiseerimise piirangud.

5.

Lihtsustada ja parandada maksusüsteemi tõhusust, eelkõige kõrvaldades ebatõhusad maksukulud. Edendada investeeringuid, võtta meetmeid tootmismaksude ja äriühingu tulumaksu seadusjärgse määra vähendamiseks, laiendades samal ajal tarbimismaksude maksubaasi. Võtta alates 2015. aastast meetmeid, et tühistada ebatõhusad maksud, millest saadakse väga väikest tulu või ei saadagi tulu.

6.

Viia ellu tööõiguse reform eemärgiga pakkuda tööandjatele rohkem stiimuleid sõlmida töötajatega tähtajatuid lepinguid. Hõlbustada äriühingu ja sektori tasandil üldistest õigusnormidest erandite tegemist eelkõige tööaja korralduse osas. Viia 2015. aasta lõpuks ellu töökoha säilitamise lepingute (accords de maintien de l'emploi) loomist käsitleva seaduse reform, et suurendada nende lepingute kasutamist äriühingute poolt. Võtta sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega meetmeid töötushüvitiste süsteemi reformimiseks, et taastada süsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja pakkuda tööle naasmiseks rohkem stiimuleid.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/56

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (4) milles käsitleti Horvaatia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitas arvamuse Horvaatia 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Horvaatiat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Horvaatia 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Horvaatia edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Horvaatias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Eriti olukorras, kus majanduskasv on tagasihoidlik, ettevõtete restruktureerimine viibib ja tööhõive tulemusnäitajad on viletsad, on nõrga konkurentsivõime, suurte väliskohustuste ja valitsemissektori kasvava võla ning sellele lisanduva avaliku sektori nõrga juhtimisega seotud riskid märkimisväärselt suurenenud.

(7)

Pärast riigiaruande avaldamist 2015. aasta märtsis alustasid Horvaatia ametiasutused komisjoni talitustega dialoogi ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse probleemi lahendamiseks kõige vajalikumate reformide üle. Ametiasutused lähenesid dialoogile konstruktiivselt ja tegid teatavaks mitu olulist meedet, sealhulgas maksutaoliste lõivude vähendamine 2016. ja 2017. aastal, keskvalitsuse haldusasutuste riigiametite ja piirkondlike üksuste süsteemi ratsionaliseerimine, kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste stimuleerimine, õigusliku ebakindluse vähendamine ja riigikontrolli tugevdamine. Mitmes muus valdkonnas, nagu näiteks ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ja riigiettevõtete juhtimise parandamine, kirjeldati reformikavasid üksikasjalikumalt. Kuid tulemuslikkuse tase jääb mitmes valdkonnas allapoole ootusi, seda eriti ennetähtaegselt pensionile jäämist reguleerivate normide karmistamise ja kulude analüüsi järelduste avaldamise ja rakendamise osas, ehkki selle puudujäägi osaliseks kompenseerimiseks esitati mõned lisameetmed.

(8)

Horvaatia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus korrigeerida ülemäärase eelarvepuudujäägi 2017. aastaks, mis ei ole kooskõlas nõukogu soovitatud tähtajaga (2016. aasta). Valitsus kavatseb järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 5,0 %ni SKPst, 2016. aastal 3,9 %ni SKPst ja 2017. aastaks 2,7 %ni SKPst. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutama 2017. aastal tipptaseme 92,5 % SKPst ja üldiselt stabiliseeruma 92,4 %ni SKPst 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium tundub olevat suhteliselt soodne – ehkki majanduskasv on samal tasemel, on eelarve konsolideerimiseks tehtud püüdlused lähenemisprogrammis suuremad kui komisjoni prognoosis. Alates 2015. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide toetamiseks võetavaid meetmeid on vaid osaliselt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal ei eeldata ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegset ja kestvat korrigeerimist 2016. aastaks. Võetud kaalutlusõiguslike meetmete summa põhjal oli eelarve konsolideerimise määr 2014. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Sama kehtib aastatel 2014 ja 2015 ka kumulatiivselt, hoolimata 2015. aastaks prognoositud puudujäägist. (Kohandatud) muutused struktuurses eelarvepositsioonis on aastatel 2014–2015 siiski allpool soovitatud väärtust. 2016. aastal on eelarve konsolideerimise määr allpool nõukogu soovituses esitatud taset. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid struktuurimeetmeid. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Horvaatia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Horvaatia esitas 23. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Horvaatia vaatab praegu läbi oma kulusid, et saavutada tõhusus eelkõige palkade, sotsiaalkindlustuse ja toetuste osas ja pakkuda piisavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi majanduskasvu soodustavate kulutuste ja investeeringute tegemiseks. Omandi korduvast maksustamisest saadava tulu osakaal SKPst on Horvaatias üks liidu madalamaid. Viimase aasta jooksul on astutud samme maksukuulekuse parandamiseks, kaasa arvatud meetmed käibemaksupettuse probleemi lahendamiseks, ja nüüd on vaja tegutseda. Horvaatia eelarveraamistikku on hiljutiste reformidega toetatud, kuid probleemid ei ole kadunud. Kulude tõhusa kontrolli ja eelarvepiirangute järjekindla kohaldamisega seotud puudused mõjutavad negatiivselt eelarvepoliitikat ja audititulemusi. Kiiresti kasvav valitsemissektori võlg nõuab palju aktiivsemat lähenemist valitsemissektori võla haldamisele.

(11)

Pensionisüsteemi mõjutab ennetähtaegselt pensionile jäänute suur arv, teatavate elukutsete puhul kehtiv liiga helde ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteem ja arvukad eripensionid. Ennetähtaegselt pensionilejäämist hõlbustab sellega seonduv pensioni võrdlemisi väike vähenemine, mida teatavate elukutsete esindajate puhul üldse ei kohaldata. Erinevus ennetähtaegselt pensionile jäämise alamea ja seadusjärgse pensioniea vahel on võrreldes ELi keskmisega –vähem kui kolm aastat – samuti suur. Lisaks on süsteem väga killustatud, mis avaldab survet kulutustele tavapensionidele. Selle tulemusena on pensionisüsteemi kulude ja tulude suhe hoolimata võrreldavatest kuludest väiksem kui enamikus liikmesriikides. Tervishoiusektoris põhjustavad korduvad võlgnevused jätkuvalt eelarveriske. Algatatud on meetmed haiglate rahastamise ratsionaliseerimiseks, kuid nende rakendamisega seonduvad riskid. Eelarve suurendamine 10 % võrra katab rahastamisvajadused vaid osaliselt ning selleks, et tagada võlgnevuste täielik kõrvaldamine 2017. aastaks, on vaja täiendavaid tõhusaid kokkuhoiumeetmeid.

(12)

Kriisijärgse perioodi piiratud palgakohandused teravdasid negatiivset mõju tööhõivele. 2014. aastal läbiviidud palkade kindlaksmääramise ja palgakorralduse tavade laiaulatuslik analüüs osutas, et süsteemis puudub makromajandusliku keskkonna muutustega kohanemiseks vajalik paindlikkus. Konkreetsed puudused on seotud suurte palgaerinevustega era- ja avaliku sektori, kaasa arvatud riigiettevõtete vahel, kollektiivlepingute laiendamisega osapooltele, kes pole lepingule alla kirjutanud, ning aegunud lepingute lõpetamisega seonduvate probleemidega. Analüüsile peavad järgnema konkreetsed poliitikameetmed. Samuti on oluline jälgida 2013.–2014. aasta tööturureformi tulemusi.

(13)

Tööjõudu mõjutab negatiivselt kiiresti vananev elanikkond koos madala aktiivsuse määraga, seda eriti noorte ja üle 50aastaste töötajate hulgas. Hoolimata sellest, et aktiivse tööturupoliitika ulatust ja sellele tehtavaid kulutusi on suurendatud, ei jõuta piisaval määral pikaaegsete töötuteni, eakamate töötajateni ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni. Kõrgema haridustasemega inimeste osakaal on üks liidu madalamaid. Oskuste nõudlusele mittevastavus ning puudused haridus- ja koolitussüsteemis heidutavad inimesi kõrgema hariduse omandamisel. Varimajanduse ulatus on jätkuvalt probleem ja sellest tuleneb deklareerimata töö sage esinemine. Meetmed, mille deklareerimata tööga võitlemise komisjon 2014. aasta lõpus kindlaks määras, tuleb nüüd ellu rakendada. Praegu on olemas üle 80 eri sotsiaalhüvitise ja -programmi. Hüvitiste ühendamine on alanud, kuid 2015. aastal tuleb hüvitiste katvuse ja piisavuse parandamiseks võtta täiendavaid reformimeetmeid.

(14)

Pädevuste jaotus riikliku ja kohaliku tasandi vahel on keerukas ja killustatud ning see kahjustab riigi rahanduse juhtimist ja avaliku sektori kulutuste tõhusust. Poliitikaga seotud ülesannete praegune jaotus ja haldusalased puudused kohalikes ametiasutustes mõjutavad otseselt mitut valdkonda, sealhulgas maksukogumist, sotsiaalhüvitiste maksmist, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimist, riigihankeid ja avalike teenuste osutamist. Lühiajalise meetmena on ametiasutustel kavas luua mehhanismid, mis aitavad kaasa kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlikule ühinemisele või nende tegevuse omavahelisele koordineerimisele. Keskvalitsuse tasandil on 2014. aastal läbiviidud analüüsi põhjal otsustatud riigiametite süsteem varem reformida ja ratsionaliseerida.

(15)

Horvaatia ettevõtluskeskkonda mõjutavad olulised institutsioonilised puudused, sealhulgas regulatiivne ebastabiilsus, õigusloome kvaliteedi kontrolli nõrkus, suured nõuete täitmisega seotud kulud, teenuseosutajaid mõjutav diskrimineerimine ja liigsed tõkked, suur halduskoormus, rohked maksutaolised lõivud, haldusasutuste töö vähene läbipaistvus ja prognoositavus, seda eriti kohalikul tasandil, ebaühtlaselt välja arendatud elektroonilise side kanalid ja pikad kohtumenetlused, seda eriti kaubanduskohtutes, kus on vajalik kohtuasjade haldamise süsteemi ajakohastamine. Uus korruptsioonivastane strateegia on laialivalguv ja samuti ei ole see piisavalt üksikasjalik; selle probleemiga tuleks tegeleda strateegia rakendamise tegevuskavas.

(16)

Avaliku sektori ettevõtete järelevalve seoses kohalikul tasandil asutatud ettevõtetega ja peamiste avaliku sektori ettevõtete tütarettevõtetega on puudulik. Ametiasutused kavatsevad vähendada strateegiliste ettevõtete arvu ja kiirendada erastamiskava. Tööd tuleb jätkata halduse kvaliteedi nimel, kaasa arvatud järelevalve tugevdamiseks ja ühtlustamiseks eri riigiettevõtetes. Juhatuse liikmete ametissenimetamine ei ole piisavalt läbipaistev ja pädevusnõuded on suhteliselt nõrgad, mis takistab avaliku omandi usaldusväärset haldamist.

(17)

Tõhusa ja läbipaistva ettevõtete varajase päästmise ja maksejõuetuse raamistiku loomine on esmatähtis eeltingimus selleks, et leevendada märkimisväärset survet finantsvõimenduse vähendamiseks, millega Horvaatia ettevõtted silmitsi seisavad, ning et edendada varajase restruktureerimise ja nn teise võimaluse kultuuri. Maksejõuetuse-eelsete õigusaktide hindamine osutab, et praeguse õigusraamistiku tõhusus maksejõuetuse-eelsete olukordade puhul on liidu madalaimate hulgas. Algatatud on maksejõuetuse raamistiku reform, mille vastuvõtmine parlamendis on kavandatud 2015. aasta esimeses pooles. Horvaatia rekonstruktsiooni- ja arengupangal võiks olla Horvaatia majanduse elavdamises oluline osa. Horvaatia rekonstruktsiooni- ja arengupank on otseselt avatud krediidiriskile, mis võib riigi rahandust mõjutada. Oluline on kohaldada panga suhtes usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja tugevat üldjuhtimist. Samuti on võimalik veelgi parandada panga juhtkonna vastutuse korralduse ülesehitust ja läbipaistvust. Pärast valuutariski ja vääringust tuleneva krediidiriski tekkimist on vaja pikaajalist lahendust, mis oleks proportsionaalne ja erapooletu, millel oleks tugev õiguslik alus ja mis keskenduks kõige rohkem hädas olevate laenuvõtjate abistamisele.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Horvaatia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Horvaatiale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Horvaatia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist ja andes tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Taani lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus selle kohta (5) kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6,

1.

Kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks püsivalt, võttes selleks vajalikke meetmeid 2015. aastal ja tugevdades 2016. aastaks eelarvestrateegiat. Avaldada kulude analüüsi järeldused ja neid rakendada. Parandada kontrolli kulude üle kesk- ja kohalikul tasandil, eelkõige luues eelarvepiiranguid rikkuvate üksuste jaoks sanktsioonide süsteemi. Võtta vastu eelarvepoliitilise vastutuse seadus ja tugevdada riigikontrolli suutlikkust ja osatähtsust. Kehtestada korduv omandimaks ja parandada käibemaksukuulekust. Tõhustada valitsemissektori võla haldamist, eelkõige avaldades kord aastas võla haldamise strateegia ja tagades piisavad ressursid.

2.

Vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämist, suurendades enneaegse tööturult lahkumisega kaasnevat pensionivähendust. Parandada pensionikulude piisavust ja tõhusust, muutes raskete või ohtlike elukutsete määratlust rangemaks. Võidelda eelarveriskidega tervishoiusektoris.

3.

Vähendada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega puudusi palgakorralduse raamistikus, et soodustada palkade vastavusseviimist tööviljakuse ja makromajanduslike tingimustega. Parandada töötute või tööturult eemalejäänute stiimuleid palgalisele tööle asumiseks. Viia 2014. aasta analüüsi põhjal läbi sotsiaalkaitsesüsteemi reform ja koondada täiendavalt sotsiaalhüvitisi, parandades hüvitiste suunamist ja kõrvaldades hüvitiste kattumise.

4.

Vähendada killustatuse ja kattuvuse ulatust kesk- ja kohaliku omavalitsuse tasandite vahel, luues uue, pädevuste funktsionaalse jaotamise mudeli ja ratsionaliseerides riigiametite süsteemi. Suurendada riigiettevõtete tegevuse läbipaistvust ja ettevõtete aruandekohustusi, eelkõige seoses juhatuseliikmete ametissenimetamise ja pädevusnõuetega. Kiirendada riigiettevõtete vähemusosalusega aktsiate noteerimist ja erastamist.

5.

Vähendada oluliselt maksulaadseid lõivusid ja kõrvaldada teenuseosutajatele seatud liigsed takistused. Määrata kindlaks ja rakendada meetmed kohtusüsteemi, eriti kaubanduskohtute tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks.

6.

Tugevdada ettevõtetele suunatud maksejõuetuseelset ja maksejõuetusraamistikku, et hõlbustada võla restruktureerimist ja luua füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlus. Suurendada finantssektori suutlikkust tegeleda suurte ettevõtetele antud viivislaenudega ja välisvaluutas hüpoteeklaenudega ning mõnes asutuses levinud nõrkade juhtimistavadega, et sektor saaks aidata majandusel taastuda.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/61

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juuli 2014 vastu soovituse (4) Itaalia 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Itaalia 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Itaalia 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Itaaliat ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Itaalia 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Itaalia edusamme 8. juulil 2014. vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Eelkõige on oluline tegeleda püsivalt madala tööviljakuse ja nõrga konkurentsivõime algpõhjustega ning vähendada valitsemissektori võlga. Itaalia majanduse suurust silmas pidades on eriti oluline võtta meetmeid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju Itaalia majandusele ning majandus- ja rahaliidule laiemalt.

(7)

28. aprillil 2015 esitas Itaalia oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Itaalia suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda aastatel 2013–2015. Komisjon esitas 27. veebruaril 2015 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 aruande, kuna võis eeldada, et Itaalia ei tee piisavaid edusamme võlareeglist kinnipidamiseks aastatel 2014–2015. Analüüsis järeldati, et võlakriteeriumi tuleks pidada selleks ajaks täidetuks.

(9)

Pärast kevadprognoosi tähtpäeva, 30. aprillil 2015 tegi Itaalia konstitutsioonikohus otsuse, milles kuulutas ajutise suuremate pensionide indekseerimata jätmise aastatel 2012–2013 põhiseadusevastaseks. Valitsus võttis 18. mail 2015 nimetatud kohtuotsuse täitmiseks vastu dekreet-seaduse ning kinnitas stabiilsusprogrammi eelarve-eesmärgid. Seda teavet arvesse võttes võib veebruaris ELTLi artikli 126 lõike 3 kohaselt esitatud ettekande järeldusi pidada praeguses etapis ikka veel üldjoontes kehtivateks. Kõnealuse kohtuotsuse täpne mõju eelarvele sõltub sellest, kuidas valitsus otsust täidab, kuid seda tuleb veel täpsustada. Uut teavet arvesse võttes võib hiljem osutuda põhjendatuks ettekande koostamine vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3. Täpsete andmete puudumisel ja täiendavaid selgitusi oodates võib praegu üldjoontes lähtuda veebruaris esitatud ettekande järeldustest.

(10)

Oma 2015. aasta stabiilsusprogrammis taotles Itaalia 2016. aastal keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast ajutist kõrvalekaldumist 0,4 protsendipunkti võrra SKPst, et võtta arvesse kavandatud olulisi struktuurireforme, millel on positiivne mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Nende reformide aluseks olevad andmed on esitatud Itaalia 2015. aasta riiklikus reformikavas. Reformikavas esitatud valdkonnad, millel on mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, on järgmised: i) avalik haldus ja lihtsustamine; ii) toote- ja teenuseturud; iii) tööturg; iv) õigusemõistmine tsiviilasjades; v) haridus; vi) maksukoormuse nihutamine; ning vii) kulude läbivaatamine rahastamismeetmena. Ametiasutuste hinnangul on 2020. aastaks reformide mõju reaalsele SKPle 1,8 protsendipunkti, mis tundub usutav. Kui reformid rakendatakse täielikult ja õigeaegselt, on neil positiivne mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Tingimusel, et valitsus võtab 2015. aastal vajalikke meetmeid eesmärgiga nõuetekohaselt tasakaalustada eespool nimetatud konstitutsioonikohtu otsuse püsivat mõju tagamaks, et: i) Itaalia suhtes kohaldatakse ka edaspidi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa; ii) säilitatakse nõuetekohane kindlusvaru seoses aluslepingu kontrollväärtusega; ning iii) keskpika perioodi eesmärk saavutatakse stabiilsusprogrammi nelja-aastase kestuse jooksul. Itaalia täidab praeguse hinnangu kohaselt taotletud ajutise kõrvalekalde võimaldamise tingimusi 2016. aastal, eeldusel et ta viib nõuetekohaselt ellu kokkulepitud reforme, mida jälgitakse Euroopa poolaasta raames.

(11)

2015. aasta stabiilsusprogrammis on kavandatud, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järk-järgult, jõudes 2015. aastal 2,6 %ni SKPst ja 2016. aastal 1,8 %ni SKPst. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurselt tasakaalus eelarvepositsiooni – aastaks 2017. Ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon (6) saavutab keskpika perioodi eesmärgi siiski 2018. aastal. Keskpika perioodi eesmärgi saavutamine 2017. aastaks näib olevat asjakohane, võttes arvesse struktuurireformi kohaldamise klauslit ja 2015. aasta stabiilsusprogrammis sätestatud kohustusi.

(12)

Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks olema suurim 2015. aastal, ulatudes 132,5 %ni SKPst, ja seejärel peaks see järk-järgult vähenema ligikaudu 120 %ni SKPst 2019. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Valitsus ei ole veel kindlaks määranud täiendavaid kulukärpeid, mis võimaldavad tal 2016. aastal vältida juba vastu võetud käibemaksumäära tõstmist.

(13)

Itaalia peaks 2015. aastal parandama oma struktuurset eelarvepositsiooni 0,25 % võrra SKPst. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2015. aastal kavandatud struktuuriline kohandus keskpika perioodi eesmärgi suunas 0,3 % SKPst kooskõlas Itaalia kohustustega stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa alusel. Itaalia peaks 2016. aastal parandama oma struktuurset eelarvepositsiooni vähemalt 0,1 % SKPst, võttes arvesse struktuurireformi klausli alusel lubatud kõrvalekallet. Kuid eeldusel, et poliitikat ei muudeta, halveneb komisjoni prognoosi kohaselt struktuurne eelarvepositsioon 0,2 %ni SKPst, mille tulemusena on mõningase kõrvalekalde oht. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Itaalia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(14)

Kuigi Itaalia ametiasutuste esitatud ulatusliku erastamisprogrammi rakendamine andis oodatud panuse Itaalia jaoks peamiseks ülesandeks olevatesse võlga vähendavatesse meetmetesse, tekkis 2014. aastal viivitusi; selle tulemusena ulatusid erastamistulud 2014. aastal 0,2 %ni SKPst ja seatud eesmärk 0,7 % aastas jäi saavutamata.

(15)

Viimase aasta jooksul on Itaalia võtnud otsustavaid meetmeid, et leevendada tööjõu maksukoormust, mis on siiski veel kõrge. Maksukulude hulk ja ulatus, eelkõige vähendatud käibemaksumäärad, on ikka veel liiga suur. Kinnisvara maksustamisel on maareformi elluviimisel tehtud vaid tagasihoidlikke edusamme ja reformi raames on eriti vajalik vaadata läbi aegunud katastriandmed. Lisaks ei ole tegeletud keskkonnamaksude läbivaatamise ega keskkonnakahjulike toetuste kaotamisega. Itaalia on moodustanud keskkonnamaksude komitee. Neid küsimusi käsitletakse maksureformi seaduses, mille rakendamine on seadusandlike dekreetide puudumise tõttu siiski edasi lükkunud. Hoolimata mõningatest meetmetest selles valdkonnas vähendavad Itaalias maksusüsteemi tõhusust püsivalt väike ja kulukas maksukuulekus ning suur maksudest kõrvalehoidumine (mis ulatub valitsuse hinnangul aastas 91 miljardi euroni ehk 5,6 %ni SKPst). Valitsus on võtnud meetmeid, et tagada maksudeklaratsioonide täpsus, kuid need meetmed tuleb muuta täielikult toimivaks.

(16)

Kõigil valitsemissektori tasanditel on saavutatud vaid piiratud edu, et tagada avaliku sektori kulutuste tõhususe ja kvaliteedi püsiv paranemine. Õigusaktidega ettenähtud kokkuhoid eelarves, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ei saavuta 2014. aasta riiklikus reformikavas ettenähtud taset. Asjaolu, et kulude läbivaatamine ei ole veel eelarvemenetluse lahutamatu osa, mõjutab üldise pikaajalise eelarvemenetluse tõhusust. ELi rahaliste vahendite haldamises esinevad endiselt suured puudujäägid, eelkõige lõunapoolsetes piirkondades. Sadamaid ja logistikat käsitlev riiklik strateegiakava on ettevalmistamisel, kuid selleks, et parandada sadamate haldamist ja nende ühendusi sisemaaga, on võetud vaid osalisi meetmeid.

(17)

Itaalia avalik haldus on endiselt äärmiselt ebatõhusus, mis mõjutab negatiivselt ettevõtluskeskkonda ja riigi suutlikkust reforme tulemuslikult ellu viia. Tehtud on jõupingutusi, et parandada institutsioonilist raamistikku ja avaliku halduse üldist kvaliteeti, ning need jõupingutused jätkuvad. 2015. aasta lõpuks on kavas ellu viia kaugeleulatuv põhiseaduse reform, mille üks eesmärke on eelkõige täpsustada ülesannete jaotust eri valitsustasandite vahel. Laiaulatuslik avaliku halduse reform, mille raames tegeletakse mu hulgas personali voolavuse, liikuvuse ja hüvitiste küsimustega, on pooleli. Ehkki on võetud hulk meetmeid, et suurendada läbipaistvust ja riikliku korruptsioonivastase asutuse volitusi, ei ole ikka veel läbi vaadatud hagi aegumist käsitlevaid õigusnorme, mida teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad Itaalia korruptsioonivastase võitluse üheks alustalaks. Viimastel aastatel on tehtud olulisi samme, et parandada õiguskaitse kättesaadavust, vaadates läbi kohtumajade geograafilise jaotuse ja luues erikohtud, ning et vähendada kohtumenetluste arvu, edendades vaidluste kohtuvälist lahendamist. Kohtumenetluste kestus on endiselt suur probleem ja elluviidud reformide tulemusi tuleb veel oodata.

(18)

Alates 2008. aasta lõpust on viivislaenude suhtarv Itaalia pangandussektoris järsult suurenenud, peamiselt seoses pankade nõuetega muude äriühingute vastu. Seni on langenud väärtusega varade väljaselgitamise määr olnud liiga madal ja nende realiseerimine on jäänud tagasihoidlikuks. See on osaliselt tingitud Itaalia erasektori raskustes võlaturu mahajäämusest. Hiljuti vastuvõetud õigusaktid on suunatud puuduste kõrvaldamisele suurimate ühistupankade (banche popolari) üldjuhtimises, samas kui 2015. aasta aprillis saavutati kokkulepe sihtasutuste ja Itaalia ametivõimude vahel, mille eesmärk on mu hulgas vähendada sihtasutuste mõju pankade juhtimises. Praegu valmistavad väikesed ühistupangad (banche di credito cooperative) ette mittesiduvat juhtimisreformi, mida seejärel hakatakse seadusega rakendama. Itaalia pangandussektori edasine restruktureerimine ja konsolideerimine on õigustatud, et parandada finantsvahenduse tõhusust ja toetada majanduse elavdamist.

(19)

Laiaulatuslik tööturu reformimise seadus, tööseadus, võeti vastu 2014. aasta detsembris ja see järgib varasemate reformidega võetud suunda. Eelkõige nähakse sellega ette muudatused tööhõive kaitset käsitlevates õigusaktides, töötushüvitiste süsteemis, aktiivse ja passiivse tööturupoliitika juhtimises ja toimimises ning töö- ja pereelu ühitamises. Selle seaduse tulemuslik rakendamine sõltub suurel määral vajalike seadusandlike rakendusdekreetide vastuvõtmisest. Need käsitlevad töötasu täiendamise skeemi kasutamist, lepinguliste kokkulepete läbivaatamist, töö- ja eraelu ühitamist ning aktiivse tööturupoliitika tugevdamist. Endiselt on ainult üksikud ettevõtjad kaasatud teise taseme kollektiivläbirääkimistesse, mis võiksid aidata palgad paremini tootlikkusega vastavusse viia ja julgustada firmasid rakendama uuenduslikke lahendusi. 2014. aasta jaanuari kokkulepe, milles sätestatakse ametiühingute representatiivsuse mõõtmise kord tootmissektoris, võib aidata edendada teise taseme kollektiivläbirääkimisi, kuid seda ei rakendata veel. Naiste osalemine tööturul küll kasvab, kuid on endiselt üks madalamaid liidus. Lisaks sellele ulatus noorte töötus 2014. aasta kolmandas kvartalis peaaegu 43 %ni ning 15–24 aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on liidu suurim. Osa põhjusi peitub haridussüsteemis, mida ikka veel iseloomustavad allapoole ELi keskmist jäävad õpitulemused ja suhteliselt suur haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal. Ainult 54,6 % neist 15–34aastastest, kes lõpetasid kolmanda taseme hariduse esimese ja teise etapi kolmanda astme viimase kolme aasta jooksul, leidsid töökoha, võrreldes ELi keskmisega 78,6 %. Itaalia on üks neid ELi riike, kus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr on tõusnud enim, ja see avaldab eelkõige mõju lastele. Sotsiaalabisüsteemid on endiselt killustatud ja ebatõhusad, et seda probleemi lahendada, tuues kaasa märkimisväärseid täiendavaid kulusid.

(20)

Arvukad konkurentsipiirangud takistavad endiselt toote- ja teenusteturgude nõuetekohast toimimist. Parlamendis on menetlemisel seadus, mis käsitleb teatavate takistuste kõrvaldamist mitmes sektoris. Märkimisväärsed takistused on endiselt mõnes õigusega hõlmatud sektoris (õigusteenused ja apteegid), samuti muudes sektorites, sealhulgas kohaliku tasandi avalike teenuste, lennujaamade ja sadamate, panganduse ja tervishoiu valdkonnas. Tsentraliseeritud hangete laialdasemast kasutamisest hoolimata on endiselt olulisi puudusi riigihangete valdkonnas. Ebatõhus kohaliku tasandi avalike teenuste osutamine on konkurentsi eest kaitstud ja see avaldab kahjulikku mõju ka riigi rahandusele. Avatud hankemenetlust kasutatakse väheste riigihangete korral, enamik lepinguid sõlmitakse sisehangete või muude sarnaste menetluste kaudu.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Itaalia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Itaalia 2015. aasta riigiaruandes. Hinnangu on saanud ka stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava ning eelnevatel aastatel Itaaliale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmed. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(23)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(24)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (8). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Itaalia tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Saavutada eelarve kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas mahus vähemalt 0,25 % SKPst 2015. aastal ja 0,1 % SKPst 2016. aastal, võttes vajalikke struktuurimeetmeid nii 2015. kui ka 2016. aastal, võttes arvesse lubatud kõrvalekallet oluliste struktuurireformide elluviimisest. Tagada, et kulude läbivaatamine oleks eelarvemenetluse lahutamatu osa Viia kiiresti ja põhjalikult ellu erastamisprogramm ja kasutada ootamatuid tulusid, et teha täiendavaid edusamme valitsemissektori võla suhte asjakohaseks vähendamiseks. Rakendada 2015. aasta septembriks maksureformi seadus, eelkõige vaadata läbi maksukulud ja katastriandmed ning võtta meetmeid maksukuulekuse parandamiseks.

2.

Võtta vastu kavandatud riiklik strateegiakava sadamate ja logistika valdkonnas, eelkõige eesmärgiga edendada paremate ühenduste kaudu ühendvedusid. Tagada Territoriaalse Ühtekuuluvuse Ameti täielik töölerakendamine, et parandada oluliselt ELi rahaliste vahendite haldamist.

3.

Võtta vastu ja rakendada õigusaktid, millega parandatakse institutsioonilist raamistikku ja ajakohastatakse avalikku haldust. Vaadata 2015. aasta keskpaigaks läbi hagi aegumist reguleerivad normid. Tagada, et tsiviilasjades õigusemõistmise tõhustamiseks vastuvõetud reformid aitaksid lühendada menetluste kestust.

4.

Kehtestada 2015. aasta lõpuks siduvad meetmed, et kõrvaldada allesjäänud puudused pankade üldjuhtimises, rakendada sihtasutuste kokkulepitud reformi ning võtta meetmeid, et kiirendada viivislaenude ulatuslikku vähendamist.

5.

Võtta vastu seadusandlikud dekreedid, mis käsitlevad töötasu täiendamise skeemi kujundamist ja kasutamist, lepinguliste kokkulepete läbivaatamist, töö- ja eraelu ühitamist ning aktiivse tööturupoliitika tugevdamist. Edendada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega tõhusat raamistikku teise taseme kollektiivläbirääkimiste jaoks. Noorte töötuse vastu võitlemise raames võtta vastu ja rakendada kavandatud koolireform ning edendada rakenduskõrgharidust.

6.

Rakendada lihtsustamiskava aastateks 2015–2017, et vähendada haldus- ja regulatiivset koormust. Võtta vastu konkurentsi soodustavad meetmed kõikides sektorites, kus kohaldatakse konkurentsiõigust, ja võtta otsustavaid meetmeid, et kõrvaldada järelejäänud tõkked. Tagada, et sisehanke kriteeriumidega vastuolus olevad kohaliku tasandi teenuste riigihankelepingud parandatakse hiljemalt 2015. aasta lõpuks.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/66

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (3) milles ta käsitles Läti 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitas arvamuse Läti 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Lätit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Läti 2015. aasta riigiaruande. Selles hinnati Läti edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste järgimisel.

(7)

15. aprillil 2015 esitas Läti oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Läti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning ta saab kasu süsteemse pensionireformi klausli kohaldamisest, mille Eurostat on kinnitanud. Läti on oma 2015. aasta stabiilsusprogrammis taotlenud ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast, kuna ta jätkab oluliste struktuurireformide elluviimist tervishoiusektoris. Tervishoiusektori reformi eelarvekulu moodustab 2016. aastal 0,2 % SKPst. Reform suurendab prognooside kohaselt 2023. aastaks tööhõivet 0,6 % ja SKPd 2,2 %. Positiivne mõju majanduskasvule ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele on hinnangute kohaselt usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal ületab 2016. aastaks prognoositud struktuurne puudujääk (2,2 % SKPst) aga nõuetekohast kindlusvaru seoses aluslepingu kohase kontrollväärtusega 3 % SKPst, millest tuleks struktuurireformi klausli kohaldamise nõuetele vastamiseks kinni pidada. Tunnistades küll käimasoleva tervishoiusektori reformi vajalikkust, on nõukogu seetõttu seisukohal, et Läti ei täida taotletud ajutise kõrvalekalde võimaldamise tingimusi 2016. aastal.

(9)

2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus hoida valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki üldjoontes stabiilsena (1,4 % SKPst 2016. aastal ja 1,3 % SKPst 2017. aastal) ning suurendada seda 1,7 %ni SKPst 2018. aastal. Nende eesmärkide täitmiseks kavatseb valitsus saavutada struktuurse eelarvepuudujäägi 1,8 % SKPst 2016. aastal ja 1,4 % SKPst alates 2017. aastast. Stabiilsusprogrammiga ettenähtud kohandamiskava sisaldab kõrvalekaldumist, mille aluseks on struktuurireformi klausel, mille kohaldamise tingimusi ei paista Läti aga täitvat, ning 2016.–2019. aastaks kavandatud täiendavad riigikaitsekulutused on selles liigitatud ühekordseteks meetmeteks. Stabiilsusprogrammi kohaselt oodatakse valitsemissektori võla suhte vähenemist 37 %-lt SKPst 2015. aastal 34 %ni SKPst 2018. aastaks, mõningate kõikumistega vahepealsetel aastatel tulenevalt likviidsete varade akumuleerimisest võlahalduse eesmärgil. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. 2015. aastaks planeeritud meetmed on suures osas rakendatud selliselt, nagu need olid eelarvestatud. Kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2016. aastast võetavaid meetmeid ei ole aga piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal vastab Läti 2015. aastal asjaomasele nõudele, võttes arvesse süsteemse pensionireformi klausli kohaldamist. 2016. aastal esineb märkimisväärse kõrvalekalde oht. Nõutav on struktuurse eelarvepositsiooni paranemine 0,3 % SKPst, võttes arvesse süsteemse pensionireformiga seoses lubatud kõrvalekallet. Komisjoni prognoosi kohaselt on kõrvalekalle 0,3 % SKPst, mis on seotud ka asjaoluga, et riigikaitsekulutusi ei saa liigitada ühekordseteks meetmeteks. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Läti ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(10)

Loomisel on sõltumatu riiklik akrediteerimisasutus ja Läti kõrgharidussüsteemi jaoks on väljatöötamisel uus kvaliteedi tagamisele suunatud rahastamismudel. Hoolimata sellest, et teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimisel kooskõlas aruka spetsialiseerumise raamistikuga on saavutatud mõningast edu, toovad killustatud teadus- ja innovatsioonisüsteemi suunatud ebapiisavad avaliku sektori vahendid kaasa kehvasid teadustöö tulemusi. Läti investeeris teadus- ja arendustegevusse 2013. aastal vaid ligikaudu 0,6 % SKPst, olles selle tasemega liidus tagantpoolt kolmandal kohal. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulude maht moodustas 2013. aastal ainult 0,43 % SKPst. Innovatsiooni ning suurema lisaväärtusega ja teadmistepõhistesse sektoritesse tehtavate erasektori investeeringute puudumine kahandab konkurentsivõimet.

(11)

Hoolimata töötuse vähendamisel saavutatud edust, on vähenevat tööjõudu silmas pidades vaja täiendavaid meetmeid noorte töötuse ja selle negatiivsete pikaajaliste tagajärgede ennetamiseks. Läti on saavutanud mõningast edu kutsehariduse ja -koolituse ning selle raamesse kuuluva õpipoisiõppe reformimisel; probleemiks on aga jäänud selle atraktiivsus, mis on tingitud VKEde vähesest kaasamisest.

(12)

Kuigi tehtud on märkimisväärsel hulgal analüütilist ja planeerimistööd, ei ole sotsiaalabi reformid edasi liikunud ning nende toetuseks ei ole eelarves kavandatud piisavaid vahendeid. Töötus- ja sotsiaalabi hüvitiste vähene katvus ja ebapiisavus välistab tõhusate meetmete võtmise selleks, et vähendada vaesust, sotsiaalset tõrjutust ja kõrget ebavõrdsuse taset. Neis tingimustes on sotsiaalkulutustel vaesuse vähendamisele väike mõju. 2014. aastal oli ligikaudu 32,7 % Läti elanikkonnast vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetulekute ebavõrdsus on endiselt üks suuremaid liidus. Aktiivse tööturupoliitika meetmete katvus ja rahastamine on jäänud teiste liikmesriikidega võrreldes kesiseks. Madala sissetulekuga töötajate suur maksukiil on jäänud ametlikult töötamise motivatsiooni pärssivaks teguriks ja vähendab nõudlust madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele; samal ajal on keskkonnamaksud ja tõhusad omandimaksud märkimisväärseks kasutamata potentsiaaliks. Tervishoiu vähene avaliku sektori poolne rahastamine ja suured omast taskust makstavad summad, ebapiisav keskendumine tulemuste saavutamise stiimulitele ja tõhususele ning hoolduse koordineerimatus on andnud tulemuseks selle, et suurel osal elanikkonnast on vaid piiratud juurdepääs tervishoiusüsteemile. Vaja on jätkata meetmete võtmist tervishoiusüsteemi kättesaadavuse, kulutõhususe ja kvaliteedi parandamiseks ning haiglate rahastamise sidumiseks tulemuspõhiste mehhanismidega.

(13)

Läti on saavutanud märkimisväärset edu kohtusüsteemi reformimisel. Tsiviil- ja kaubandusasjade lahendamise määr on siiski jäänud madalaks, mis paneb ettevõtetele lisakoormuse. Justiitsnõukogu ja kohtute eesistujate rolli kohtureformide elluviimisel tuleks suurendada. Maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus ja maksukogumise asjakohasus on ebapiisav ning maksustamise vältimise tase on jäänud kõrgeks. Kuigi maksejõuetuse seadus on vastu võetud, on veel jäänud probleeme asjakohaste maksejõuetuse põhimõtetega ning pankrotihaldurite tõhusa järelevalvesüsteemiga. Ettevõtluskeskkonnale ja avalike teenuste kvaliteedile tooksid kasu tugevamad huvide konfliktide ja korruptsiooni vastased meetmed, eelkõige haavatavates sektorites, nagu riigihanked, ehitus ja tervishoid. Konkurentsinõukogu tehtud konkurentsiseaduse muudatusettepanekute osas, millega talle antaks suurem institutsionaalne ja rahaline sõltumatus, mis võimaldaks tal võtta tõhusaid meetmeid avaliku sektori asutuste vastu, ei ole edusamme tehtud. Avaliku teenistuse seadust ei ole parlament vastu võtnud. Oluline on, et lisataks kohalik omavalitsustasand.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Läti majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Lätile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades tulevastesse riigi tasandi otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Läti tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada, et kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgist 2015. ja 2016. aastal oleks piiratud kõrvalekaldega, mis on lubatud seoses süsteemse pensionireformiga.

2.

Parandada kutseharidust ja -koolitust, kiirendada õppekavade reformi ning suurendada töökohal toimuva väljaõppe pakkumist. Tagada, et kõrgharidussüsteemi uue rahastamismudeliga tunnustataks kvaliteeti. Suunata teaduse rahastamist sihipärasemalt ja pakkuda stiimuleid erasektori investeeringuteks innovatsiooni, tuginedes aruka spetsialiseerumise raamistikule.

3.

Astuda konkreetseid samme sotsiaalabi reformimiseks, tagades hüvitiste piisavuse, ning võtta meetmeid tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Vähendada madalapalgaliste töötajate suurt maksukiilu, nihutades maksukoormust muudele allikatele, mis pärsivad majanduskasvu vähem. Võtta meetmeid tervishoiusüsteemi kättesaadavuse, kulutõhususe ja kvaliteedi parandamiseks ning haiglate rahastamise sidumiseks tulemuspõhiste mehhanismidega.

4.

Parandada kohtusüsteemi tõhusust, suurendades kõigi osaliste (sh pankrotihaldurite) vastutust, pakkudes piisavaid vahendeid võitluseks maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tugevdades justiitsnõukogu rolli. Täiustada avalikku teenistust reguleerivaid õigusakte, et tugevdada huvide konfliktide korral rakendatavat korda ning siduda töötasu töötaja vastutusega.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/70

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Leedu 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Leedu 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Leedut liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

Komisjon avaldas 26. veebruaril 2015 Leedu 2015. aasta riigiaruande. Selles hinnati Leedu edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

Leedu esitas 13. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Leedu suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Leedu taotles oma 2015. aasta stabiilsusprogrammis pensionireformi klausli kohaldamist. Leedu hinnangul on pensionireformiga seotud eelarvekulud 2016. aastal 0,1 % SKPst. Sõltuvalt Eurostati kinnitusest selle kohta, et pensionireform vastab nõutud tingimustele, ja võttes arvesse, et säilitatud on asjakohane kindlusvaru eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse suhtes, on nõukogu arvamusel, et Leedu võib 2016. aastal vastavalt taotlusele ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ette nähtud kohandamiskavast. Valitsus kavandab oma stabiilsusprogrammis 2015. aasta valitsemissektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 1,2 % SKPst, mis peaks 2018. aastaks muutuma ülejäägiks 0,7 % SKPst. Valitsus kavatseb järgida kogu programmiperioodi jooksul keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 1 % SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jõudma haripunkti 2015. aastal, mil see on 42,2 %, ja vähenema 2018. aastaks 32,9 %ni. Kõnealuste eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Siiski ei ole meetmed kavandatud eelarve-eesmärkide saavutamiseks alates 2016. aastast piisavalt täpselt kindaks määratud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2015. aastal kaldutakse teataval määral kõrvale keskpika perioodi eesmärgist, kuna netokulude kasv on 0,3 % SKPst võrdlusalusest suurem. Nii struktuurne eelarvepositsioon kui ka kulude kasv kalduvad aastatel 2015–2016 kõrvale nõutud kohandamiskavast, mistõttu on 2016. aastal märkimisväärse kõrvalekalde oht. Seepärast tuleb mõlemal aastal võtta täiendavaid meetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Leedu ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Hoolimata hiljutistest edusammudest tuleks olemasolevat eelarveraamistikku veelgi parandada, tugevdades selle siduvat olemust ja tagades täieliku kooskõla ELi eelarvenõuetega. Leedu maksutulu sõltub peamiselt kaudsetest ja tööjõumaksudest, samas kui keskkonnamaksudest ja vara maksustamisest saadav tulu on väga väike. Leedus on endiselt probleeme maksukuulekusega, eelkõige seoses käibemaksuga.

(9)

Leedu seisab silmitsi tööealise elanikkonna märkimisväärse vähenemisega, mis on tingitud demograafilistest suundumustest, väljarändest ja tervishoiusüsteemi ebarahuldavast toimimisest. Püsivalt vähene osalemine elukestvas õppes ei aita tugevdada inimkapitali, parandada tööalast konkurentsivõimet ega suurendada tootlikkust. Põhioskuste omandamisel on madala õpiedukusega õpilaste osakaal koolides üle ELi keskmise, mis osutab vajadusele ajakohastada õpetajate koolitust ja edendada kestvat kutsealast arengut. Pakutav haridus ja koolitus ei vasta alati tööturu vajadustele. Põhihariduse ülemise astme ja keskhariduse kutsehariduse ja -koolituse programmides osalevate õpilaste osakaal on väike. Leedu võtab meetmeid praktika ja töökohal toimuva õppe parandamiseks ja laiendamiseks, kuid selliste programmide arv ja kvaliteet ei ole ikka veel piisav. Haiglakohtade arv elaniku kohta on võrreldes teiste ELi liikmesriikidega endiselt suur, mis osutab sellele, et tervishoiuteenuste pakkumisel võib esineda tasakaalustamatust. Samal ajal on avaliku sektori koguinvesteeringud tervishoidu endiselt väiksed. Tervishoiuteenuste puhul täheldatud mitteametlike maksete suur sagedus ja probleemid seoses korruptsiooniga meditsiinitarvete riigihangetel osutavad vajadusele parandada tervishoiusüsteemi juhtimist.

(10)

Vastu võetud pensionireformimeetmed ei ole piisavad, et lahendada pensionisüsteemi keskpika perioodi jätkusuutlikkusega seotud probleeme. Seadusjärgset pensioniga tõstetakse järk-järgult aastani 2026, kuid pensionisüsteemis ei võeta arvesse oodatava eluea näitajaid. Lisaks on ebaselged pensionide indekseerimise eeskirjad. Vähene osalemine vabatahtlikes pensioniskeemides ja tööandjapensioni skeemide puudumine seavad ohtu pensionide piisavuse tulevikus. Valitsus kavatseb rakendada pensionisüsteemi laiaulatuslikud reformid laiema, uue sotsiaalse mudeli osana. Kõnealune strateegia ei ole siiski veel lõplikult välja töötatud ega vastu võetud ning kõigepealt tuleb lõpule viia konsultatsioonid sotsiaalpartneritega. Leedu kehtestas rahalised toetusmeetmed eakate jaoks ja rahalised stiimulid eakamate töötajate tööhõive suurendamiseks. Terviklik aktiivse vananemise strateegia siiski veel puudub.

(11)

Üle 30 % Leedu elanikkonnast seisab silmitsi vaesusriskiga või sotsiaalse tõrjutusega. Rahalise sotsiaalabi reform koos majandusolukorra paranemisega on aidanud märkimisväärselt vähendada kulusid ja sotsiaalabi saajate arvu. Aktiivsed tööturumeetmed ja muud abisaajate toetamise teenused on siiski endiselt piiratud.

(12)

Leedu on teinud märkimisväärseid edusamme riigiettevõtete reformimisel ja võtnud vastu õigusaktid, et tagada reformide püsiv mõju. Valitsus on lõplikult eraldanud äritegevuse ja mitteärilise tegevuse, mis nüüdsest avalikustatakse aastaaruannetes. Allesjäänud riigiettevõtted peavad 2015. aasta septembri lõpuks määrama ametisse sõltumatud juhatuse liikmed.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Leedu majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Leedule esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Leedu eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada Euroopa Liidu üldist majandusjuhtimist, andes tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(14)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(15)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks Leedu tagama ka nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Mitte kalduda 2015. aastal kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ja tagada, et kõrvalekalle 2016. aastal ei ületa määra, mis on lubatud seoses süsteemse pensionireformiga. Laiendada maksubaasi ja parandada maksukuulekust.

2.

Lahendada tööealise elanikkonna vähenemisega seotud probleeme, parandades haridussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, suurendades põhioskuste omandamist ja parandades tervishoiusüsteemi toimimist; vähendada madalapalgaliste töötajate maksukiilu, nihutades maksukoormust muudele allikatele, mis pärsivad majanduskasvu vähem.

3.

Võtta vastu laiaulatuslik pensionisüsteemi reform, mis käsitleb ka pensionide piisavuse saavutamisega seotud probleeme. Parandada töötushüvitiste ja rahalise sotsiaalabi katvust ja piisavust ning parandada tööotsijate tööalast konkurentsivõimet.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/73

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Luksemburgi 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Luksemburgi ajakohastatud 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Luksemburgi 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Luksemburgi liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

Komisjon avaldas 26. veebruaril 2015 Luksemburgi 2015. aasta riigiaruande. Selles hinnati Luksemburgi edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste järgimisel.

(7)

Luksemburg esitas 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Luksemburgis rakendatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus vähendada valitsemissektori nominaalset eelarveülejääki 0,6 %lt SKPst 2014. aastal 0,1 %ni SKPst 2015. aastal. Seejärel on 2018. aastal kavas eelarveülejääki taas suurendada 0,9 %ni SKPst. Valitsus plaanib jääda kogu programmiperioodil keskpika perioodi eelarve-eesmärgi juurde, milleks on struktuurne ülejääk 0,5 % SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus hoida valitsemissektori võla ja SKP suhtarvu tugevalt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Võla suhe peaks kogu programmiperioodi jooksul püsima 24 % ümber SKPst, tõustes 2016. aastal pisut üle 24 % ja langedes 2019. aastaks alla 24 % SKPst. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2015. aastal soodne ja pärast seda usutav. Alates 2016. aastast seonduvad eelarvemeetmete rakendamisega teatavad ohud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks struktuurne eelarvepositsioon jääma 2015. ja 2016. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgi juurde. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Luksemburg peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded täitma. Luksemburgi eelarveraamistikku on keskpika perioodi eelarveraamistiku vastuvõtmise ja eelarvenõukogu loomisega oluliselt tugevdatud. Sellest hoolimata tuleb võidelda oluliste puudustega seoses eelarvestatistika regulaarse avaldamisega aasta jooksul, mis on tähtis tegur eelarve arengusuundade jälgimisel reaalajas.

(9)

Tarbimismaksust laekuvate tulude vähenemine, mis oli ootuspärane e-kaubandusega seonduvate õigusaktide muutmise tõttu, osutab vähemalt ühe maksutulude osa nõrkusele. Et tagada maksukogumise suurem prognoositavus, tuleks maksubaasi veelgi laiendada ja maksusüsteemi ühtlustada, seda eelkõige kehtiva madala kinnisvaramaksu läbivaatamise ja alternatiivsete maksukogumise allikate, sealhulgas keskkonnamaksude, parema ärakasutamise kaudu. Töö 2017. aastal jõustuva laiaulatusliku maksureformi ettevalmistamiseks on juba alanud.

(10)

Riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustab hoolimata hiljutisest pensionisüsteemi reformist pensionikulude kasv ja pikaajalise hoolduse kulude jätkuv suurenemine. Pikaajalise hoolduse kindlustuses prognoositakse 2015. aastal puudujäägi tekkimist (6) ja kindlustuseraldised kahanevad järk-järgult selliselt, et juba 2017. aastal langevad need allapoole seadusega ettenähtud miinimummäära, mis on 10 % kulutustest. 2015. aasta eelarves võeti vastu mõned säästupotentsiaaliga meetmed (7). Kavandatud pikaajalise hoolduse kindlustuse reform, mille eesmärgiks on võimaldada pikaajalist hooldust vajavatele inimestele piisav teenuste tase ja kindlustada vastav rahastamine, ei ole aga veel õigusakti tasemele jõudnud. 2012. aasta pensionisüsteemi reform ei olnud piisavalt tulemusrikas, kuna see tegeles vaid osaliselt suure erinevusega seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel. Ennetähtaegselt pensionile jäämiseks on jätkuvalt mitmeid võimalusi. Eakate töötajate osalemine tööturul on võrreldes muude liikmesriikidega endiselt väga madal. Ette on valmistatud pensionireformiga seotud tööseaduse (tööea pakti) muutmise eelnõu. See koosneb meetmete paketist, mille eesmärgiks on eakate töötajate osalemine tööhõives.

(11)

Luksemburgi majandust iseloomustab tööviljakuse suur erinevus majandussektorite lõikes – finantssektoris on tööviljakus kaks korda suurem kui mittefinantssektoris. See tähendab, et sektori tööviljakusel põhinevad suuremad erinevused sektorite reaalpalkades võivad toetada tööjõu ümberjaotumist arenevatesse konkurentsivõimelistesse sektoritesse või sellistesse sektoritesse, kus on probleemiks kulupõhise konkurentsivõime vähenemine. Vajalikud sektoripõhised palgakohandused on pikas perspektiivis takistatud.

(12)

Hoolimata üldjoontes hästi toimivast tööturust ja kõrgema haridustasemega inimeste suurest osakaalust on eakate töötajate, naiste ja madala kvalifikatsiooniga noorte tööhõive määr suhteliselt madal. Inimeste tööturule kaasamise tõhusaid meetmeid takistavad endiselt institutsioonilised tõkked. Avalikus tööturuasutuses on ettevalmistamisel oluline reform tööotsijatele individuaalse nõustamise pakkumiseks ning valitsus kavatseb selle lõpule viia 2015. aasta lõpuks. Veel ei ole vastu võetud kutsehariduse ja koolituse reformi ning keskhariduse reformi eelnõud, mille eesmärgiks on parandada haridustulemusi, seda eelkõige ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit õpilaste hulgas. Rasedus- ja sünnitustoetuste ning õppetoetuste valdkonnas välja kuulutatud meetmed ja kavandatud vanemapuhkuse reform peaksid aitama kaasa naiste osalemisele tööturul. Asjaolud, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama, tulenevad nn ühise maksustamise süsteemist ja sotsiaaltoetuste süsteemi ülesehitusest. Hoolimata kõrgema haridustasemega inimeste suurest osakaalust on haridustulemused jätkuvalt ebarahuldavad ning sisserändaja taustaga inimeste ja madala kvalifikatsiooniga noorte olukorra leevendamine on endiselt raskendatud. Institutsiooniliste tegurite ja sotsiaaltoetuste süsteemi ülesehitusega seotud probleemid tööturu varustamisel piisava hulga ja sobivate tööotsijatega püsivad ja kujutavad endast tööturu probleemide allikat.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Luksemburgi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Luksemburgi 2015. aasta riigiaruandes. Hinnangu on saanud ka stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava ning eelnevatel aastatel Luksemburgile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmed. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Luksemburgi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(14)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (8) et Luksemburg täidab stabiilsuse ja kasvu pakti.

(15)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (9). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Luksemburg tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Laiendada maksubaasi, seda eriti tarbimismaksude, omandi korduva maksustamise ja keskkonnamaksude kaudu.

2.

Kõrvaldada erinevus seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel, piirates ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi ja sidudes seadusjärgse pensioniea keskmise eeldatava elueaga.

3.

Reformida palgakorraldussüsteem, konsulteerides sotsiaalpartneritega ja kooskõlas riiklike tavadega, eesmärgiga siduda palkade muutumine tööviljakusega, seda eriti sektori tasandil.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/76

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Ungari 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamus Ungari 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Ungarit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Ungari 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Ungari edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Ungaris esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta otsustavaid poliitikameetmeid ja mida tuleb jälgida. Eelkõige tuleks jälgida rahvusvahelisest netoinvesteerimispositsioonist (mis on väga negatiivne, kuigi maksebilansi tasakaalustamisel on saavutatud mõningast edu) tulenevaid riske, valitsemissektori võla kõrget taset, finantssektori märkimisväärset regulatiivset koormust ja suurt viivislaenude määra, mis raskendavad finantsvõimenduse vähendamist.

(7)

Ungari esitas 30. aprillil 2015 nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Ungari suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning aastatel 2013–2015 võlareegliga seotud üleminekukorda. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki järk-järgult kahandada ning viia see 2015. aastal 2,4 %-le SKPst ja 2018. aastal 1,6 %-le SKPst ning vastavalt ümberarvutatud struktuursele eelarvepositsioonile (5) võib eeldada, et keskpika perioodi eesmärk – struktuurne eelarvepuudujääk 1,7 % SKPst – saavutatakse 2017. aastal. Lähenemisprogrammi järgi kavatseb valitsus vähendada tasapisi ka valitsemissektori võla suhet SKPsse ja viia see 2015. aastal 74,9 %-le ja 2018. aastal 68,9 %-le. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on kuni 2016. aastani üldjoontes usutav ja pärast seda soodne. Meetmeid, mis toetavad kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamist alates 2016. aastast, eriti pärast 2016. aastat võetavaid meetmeid, ei ole piisavalt täpsustatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal viitavad nii struktuurne eelarvepositsioon kui ka kulutuste kasv netoarvestuses riskile, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast kaldutakse 2015. ja 2016. aastal märkimisväärselt kõrvale. Seetõttu on 2015. ja 2016. aastal vaja võtta lisameetmeid. Võlareegliga seotud üleminekukorda peaks Ungari aga 2015. aastal järgima ja saavutama pärast üleminekuperioodi lõppu 2016. aastal võla vähendamise sihttaseme. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on risk, et Ungari ei suuda stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid täita. Ungari eelarvejuhtimise süsteemi seisukohast oleks kasulik juba õigusaktidega vastu võetud keskpika perioodi eelarveraamistiku range kohaldamine ja eelarvenõukogule silmapaistvama analüütilise rolli andmine.

(9)

Pangandussektori põhiraskused on jäänud viimase 12 kuu jooksul püsima, eelkõige probleemid seoses turupõhise laenuandmise taastamisega paremate kapitali akumuleerumise võimaluste ja portfelli tõhusama puhastamise kaudu. Pankade laenuandmistegevuses – sh ligikaudu 40 % VKEdele antud laenude puhul – on alates 2013. aasta keskpaigast tuginetud peamiselt toetatavatele skeemidele. Olukorras, kus nii maksu- kui ka regulatiivne koormus on märkimisväärne ja probleemsete laenude osakaal suur, ei ole pankadel vajalikke stiimuleid tavapärase, mittetoetatava laenuandmistegevuse elavdamiseks. Ungari välispositsioon ja seonduvad finantsstabiilsust ohustavad riskid on tunduvalt kahanenud, kuna välisvaluutas nomineeritud hüpoteeklaenud konverteeriti hiljuti kohalikku valuutasse. Viivislaenude suur osakaal on endiselt suures osas tingitud kodumajapidamiste välisvaluutas nomineeritud võlgadest. Enamik selle probleemi leevendamiseks vastu võetud toetuskavadest ei ole olnud suunatud raskustes laenuvõtjatele, erandiks on riikliku varahaldusasutuse kava kodumajapidamiste sektoris; viivislaenude probleemi ei suudeta niiviisi tõenäoliselt lahendada. Portfelli tõhusat puhastamist takistab muu hulgas sundtäitmiste vähesus ning kohtulike ja kohtuväliste kriisilahendusmenetluste ebatõhusus. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga hiljuti sõlmitud kokkulepe hõlmab mitut valitsuse võetud kohustust, mis puudutavad finantssektori probleemide lahendamist muu hulgas pangamaksude järkjärgulise vähendamise ja eelneva konsulteerimise põhimõtte järgimise kaudu. Nende meetmete range rakendamine soodustaks usaldusväärse ja prognoositava finantspoliitika raamistiku taastamist. Ungari on viimase aasta jooksul korduvalt suurendanud riigi otsest osalust pangandussektoris. Otsese osaluse suurendamise teel toimuv riigi sekkumine pangandussektoris võib tuua kaasa märkimisväärseid eelarveriske isegi siis, kui see on ajutine.

(10)

Maksustamise valdkonnas hiljuti tehtud muudatuste (uute maksude kehtestamine ja olemasolevate maksude suurendamine) tulemusel on taastunud varasem suundumus suurendada sektoripõhise äriühingu tulumaksu kaalu. Selliste muudatuste prognoosimatus ja valikulisus põhjustavad sektorite lõikes investeeringute moonutusi. Kuigi võetud on mitu uut meedet, on mõne väikese sissetulekuga töötajate rühma maksukoormus jäänud üheks liidu suurimaks, eriti mõjutab see üksikuid inimesi. Maksukoormuse veelgi ulatuslikumaks suunamiseks sellistele tuluallikatele, mis soodustavad rohkem majanduskasvu, tundub olevat ruumi. Möödunud aasta jooksul on võetud mitmesuguseid meetmeid, mis aitavad tugevdada süsteeme, et võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Programm, mille raames ühendati jaemüügikohtade kassaparaadid veebipõhise süsteemiga, on edukalt lõpule viidud ning 2015. aastal on kavas seda laiendada mitmele turuteenusele. Alandatud on piiri, mille ületamise korral tuleb esitada üksikasjalik käibemaksudeklaratsioon. 2015. aastal võeti kasutusele maanteeveoste elektroonilise kontrollimise süsteem, mille peamine eesmärk on vähendada nn karussell-käibemaksupettusi. Maksukogumise haldustõhusust on siiski võimalik märkimisväärselt parandada ja maksukohustuste täitmise kulusid vähendada, eelkõige VKEde jaoks.

(11)

2014. aastal Ungari tööturu olukord üldiselt paranes ning tänu majanduse elavnemisele taastus erasektoris tööhõive. Endiselt püsivad märkimisväärsed probleemid, mis on seotud ühiskondliku töö programmiga, mida on alates 2011. aastast tunduvalt pikendatud. See programm tundub olevat ebatõhus ja mittetulemuslik aktiivne tööturumeede, mis võib moonutada tööturu nõuetekohast toimimist. Ungari majandus võiks rohkem kasu saada, kui samu ressursse kasutataks teistmoodi. Programmi eelarvekulud on viimase nelja aasta jooksul neljakordistunud ja moodustavad 0,8 % SKPst; aastatel 2015.–2018. peaksid need veel kord kahekordistuma, mis takistab ressursside kasutamist selliste koolituste ja teenuste oluliseks parandamiseks, mida on vaja avatud tööturul osalemise edendamiseks. On risk, et nii suured ühiskondlikud tööd põhjustavad märkimisväärse siduva mõju ja asendavad püsivalt madala kvalifikatsiooniga inimeste sotsiaalabi süsteemi. Kõnealust programmi ei ole muude aktiivsete tööturumeetmetega piisavalt koordineeritud ja see ei edenda küllaldaselt osalenute taasintegreerimist avatud tööturule. 2014. aasta esimesel poolel oli ühiskondliku töö programmist edukalt lahkunute osakaal ainult 13,8 %, mis näitab, et ühiskondlik töö ei toeta osalenute taasintegreerimist tööturule piisaval määral. Kuigi see programm on suunatud pikaajaliselt töötutele ja madala kvalifikatsiooniga inimestele (ning vähem soodsates piirkondades elavatele töötutele), oli 2013. aastal 47 % osalenutest keskharidus või kolmanda taseme haridus. Ajavahemikku, mille jooksul on õigus töötushüvitist saada (kolm kuud), ei ole pikendatud ja see ei vasta seega keskmisele ajale, mis kulub tööotsijatel töökoha leidmiseks (rohkem kui aasta). Rakendatud on mitu programmi, et parandada romide kaasamist tööturule, ja loodud seiresüsteem. Välja tuleks töötada ühtlustatud ja koordineeritud poliitikameetmed, millega oleks võimalik vaesust märkimisväärselt vähendada. Vaesuse näitajad osutavad mõõdukale paranemisele, kuid näitavad siiski, et vaesuse tase on murettekitavalt kõrge, eelkõige romide ja laste seas. Puudujääke on nii sotsiaalabi piisavuse kui ka selle katvuse osas.

(12)

Viimastel aastatel teenuste sektoris kehtestatud turule sisenemise tõkkeid ei ole kõrvaldatud; 2014. aastal võeti kasutusele uued tõkked, mis pärsivad majandusressursside tõhusat jaotamist, suurendavad investorite ebakindlust ja piiravad konkurentsi. Uute tõkete hulgas on näiteks nõue, et keskmise suurusega ja suurtel jaemüügiettevõtjatel peab olema tsentraalses korras saadud luba. Endiselt tekitab muret asjaolu, et avalikku haldust, otsustusprotsessi ja riigihankeid mõjutavad korruptsioon ja läbipaistvuse puudumine. 2014. aastal oli riigihangete valdkonnas konkurents endiselt väike ja palju lepinguid sõlmiti hankementlust korraldamata. 2014. aastal korraldati riigihangete haldamine ümber; selle tulemusi tuleb tähelepanelikult jälgida. 2014. aasta novembris esitas Ungari tegevuskava uute riigihankedirektiivide ülevõtmiseks ning konkurentsi ja läbipaistvuse edendamiseks. Teatatud on ka mitmest meetmest, mille eesmärk on korruptsioonivastase võitluse raamistiku täiustamine.

(13)

Romi lastele hariduse tagamiseks on rakendatud mõningaid meetmeid, kuid kaasavat tavaharidust edendav süsteemne lähenemisviis on veel välja töötamata. Selliste romi laste osakaal, kelle koolis või klassis on enamik õpilasi romid, on endiselt suur ning romi õpilaste haridustase on madalam kui riigi keskmine. Õpetajaid ei ole ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade toetamiseks piisavalt koolitatud. Selleks et parandada liikumist hariduse eri astmete ja vormide vahel ning üleminekut tööturule, on vaja teha rohkem. Võimalusi liikuda hariduse eri vormide vahel võivad eelkõige ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade jaoks veelgi piirata riigieelarveliste õppekohtade jaotamise kavandatud muudatused keskhariduse puhul ning üha rangemad vastuvõtunõuded kõrghariduse puhul. Kõrghariduse omandamise pooleli jätnud inimeste määr on Ungaris väga kõrge. 2014. aasta detsembris andis valitsus teada riikliku kõrgharidusstrateegia vastuvõtmisest. Strateegia kohaselt tõsteti kolmanda taseme hariduse omandamist kajastav riiklik eesmärk 34 %-le. Hiljutised meetmed ei ole ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade kaasamist kõrgharidusse üldiselt parandanud ega hariduse omandamise poolelijätmise probleemi lahendanud. Praegune rahastamissüsteem ei toeta piisavalt haridusele võrdse juurdepääsu tagamist.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Ungari majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Ungarile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Ungari eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovituses 1.

(16)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3,

1.

Kohandada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas liikudes eelarvet 2015. aastal 0,5 % SKPst ja 2016. aastal 0,6 % SKPst.

2.

Võtta meetmeid, et taastada tavapärane laenuandmine reaalmajandusele ja kõrvaldada portfelli turupõhist puhastamist takistavad tegurid; vähendada märkimisväärselt tingimuslike kohustuste riske, mis tulenevad riigi suurest osalusest pangandussektoris.

3.

Vähendada moonutavat sektoripõhist äriühingu tulumaksu; kõrvaldada teenuste sektoris, sealhulgas jaemüügisektor, põhjendamatud turule sisenemise tõkked; vähendada madalapalgaliste maksukiilu, muu hulgas suunates maksustamise majanduskasvu vähem moonutavatele valdkondadele; tegeleda maksudest kõrvalehoidumise probleemi lahendamisega, vähendada maksukohustuste täitmise kulusid ja parandada maksukogumise tõhusust. Tugevdada riigihangete valdkonnas struktuure, mis edendavad konkurentsi ja läbipaistvust, ning täiustada veelgi korruptsioonivastase võitluse raamistikku.

4.

Suunata ühiskondliku töö programmi jaoks ette nähtud vahendid ümber aktiivsetele tööturumeetmetele, et edendada integreerimist esmasesse tööturgu, ning parandada sotsiaalabi ja töötushüvitiste piisavust ja katvust.

5.

Suurendada ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade, eelkõige romide osalemist kaasavas tavahariduses ja parandada nende toetamist õpetajate erikoolituse kaudu; tõhustada meetmeid, millega lihtsustatakse üleminekut hariduse ühelt astmelt teisele ja tööturule, ning parandada oluliste oskuste õpetamist.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/80

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Malta 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Malta 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Malta 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise 2015. aasta Euroopa poolaasta algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Maltat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Malta 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Malta edusamme 8. juulil 2014. vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

17. aprillil 2015 esitas Malta 2015. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamist 2015. aasta juunis kohaldatakse Malta suhtes praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa (6). 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 1,6 protsendini SKPst 2015. aastal ja 0,2 protsendini SKP-st 2018. aastal. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal võib eeldada, et ülemäärane eelarvepuudujääk korrigeeriti 2014. aastal. Stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurselt tasakaalus eelarvepositsiooni – aastaks 2019 ehk üks aasta pärast programmiperioodi. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult vähenema kuni 61,2 protsendini 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. On oht, et nii 2015. kui ka 2016. aastal võib esineda mõningaid kõrvalekaldeid nõutud kohandamisest (0,6 % SKPst) keskpika perioodi eesmärgi suunas. Prognooside kohaselt jääb struktuurse eelarvepositsiooni paranemine 2015. aastal nõutavast 0,1 % SKPst väiksemaks. Kuigi 2016. aastaks prognoositud korrigeerimine on nõutuga kooskõlas, on oht, et 2015. ja 2016. aasta lõikes kokku esineb mõningaid kõrvalekaldeid. Alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Seetõttu on 2015. ja 2016. aastal vaja võtta täiendavaid meetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et eelduste kohaselt peaks Malta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded üldiselt täitma.

(9)

Malta riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on ohus eeskätt vananemisega seotud kulutuste prognoositava kasvu tõttu. Õigusaktide kohane seadusjärgse pensioniea tõstmine toimub väga aeglaselt ning seadusjärgse pensioniea ja oodatava eluea vahel ei ole selget seost. Malta on püüdnud oma pensionisüsteemi probleeme lahendada tööturumeetmetega ja kolmanda pensionisamba kehtestamisega; täiendavatest poliitilistest meetmetest teatati ka riiklikus reformikavas, kuid süsteemi jätkusuutlikkuse ja piisavuse olulist parandamist võimaldavaid meetmeid ei ole veel välja kuulutatud ega rakendatud. Alustatud on riiklike tervishoiusüsteemide 2014. aasta strateegia rakendamist, et muuta tervishoiusüsteem võimalikult tõhusaks ja tagada samas selle rahaline jätkusuutlikkus. Seda protsessi tuleb jälgida.

(10)

Malta on kehtestanud meetmed, et aidata sealsetel elanikel leida tasakaal töö- ja pereelu vahel; eeskätt on tegemist maksusoodustustega, tasuta lastehoiu pakkumisega ja paindliku töökorralduse kehtestamisega. Samas võib suurenenud vajadus mitteametliku pikaajalise hoolduse järele ja sobivate oskuste puudumine takistada vanemaid naisi tööturul tööd otsimast. 2014. aasta juunis avaldati riiklik kirjaoskusstrateegia ja varakult haridussüsteemist lahkumist käsitlev strateegia. Jätkatakse tööd haridusväljundite ja turuvajaduste vastavusseviimisega, kuid käegakatsutavaid tulemusi veel ei ole.

(11)

Tegeletud on riskikapitalifondide kasutusraamistiku loomisega ja juurdepääsu hõlbustamisega kapitaliturgudele; eelkõige on selleks vaadatud läbi Malta Enterprise'i idufirmade kava ja väljakuulutatud stardikapitali investeeringute programm. Tegeletakse ka arengupanga loomisega. Seda protsessi tuleb jälgida.

(12)

Malta püüded võidelda maksude maksmisest kõrvalehoidmise vastu ja parandada maksukuulekust maksude kogumise optimaalsema raamistiku abil, on liikumine õiges suunas. Kuni töö kestab, tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et kiirendada elektrooniliste maksete kasutuselevõttu.

(13)

Tänu e-hangete kohustuse kehtestamisele ja asjaomaste valitsusasutuste tugevdamisele on riigihankemenetluste ajaline kestus oluliselt lühenenud. Kui rakendatakse väljakuulutatud meetmed, eelkõige võetakse tööle täiendavad inimesed ja viiakse ellu jälgimissüsteem, väheneb see aeg veelgi. Malta majanduses on oluline koht transpordikuludel. Hiljuti tehti algust transpordireformiga, kuid valitsus peab siiski esitama ka põhjaliku transpordistrateegia.

(14)

Riiklikus reformikavas on kirjeldatud kohtusüsteemi ümberkorraldamise meetmeid, mis on riigiaruandes soovitatust põhjalikumad. Tänu neile meetmetele on Malta teinud mõningaid edusamme 2014. aasta riigipõhistes soovitustes esile toodud kohtusüsteemi tõhususe suurendamise osas. Väljatöötamise lõppfaasis on ka seaduseelnõu. Kui see vastu võetakse ja rakendatakse, peaks kohtusüsteem muutuma veelgi tõhusamaks eeskätt tänu kohtumenetluse digiteerimisele ja vaidluste lahendamise alternatiivsete mehhanismide ulatuslikumale kasutamisele.

(15)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Malta majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Hinnangu on saanud ka stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava ning eelnevatel aastatel Maltale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmed. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Malta eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(16)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(17)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (8). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Malta tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Kohandada eelarvet 2015. ja 2016. aastal pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist 0,6 % SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas.

2.

Võtta meetmeid põhioskuste parandamiseks ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist veelgi tänu õpetajate kutseoskuste pidevale arendamisele.

3.

Jätkata riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks käimasolevat pensionireformi, näiteks kiirendades eeskätt seadusjärgse pensioniea juba jõustatud tõstmist ning sidudes selle seejärel oodatava eluea muutumisega.

4.

Parandada väike- ja mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, eelkõige pangandusvälise sektori instrumentide abil.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/83

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juuli 2014 vastu soovituse (4) Madalmaade 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Madalmaade 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Madalmaade 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Madalmaid liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Madalmaade 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Madalmaade edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Madalmaades esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid ja mida tuleb jälgida. Erasektori kõrgest võlatasemest tulenevad riskid on püsivad ja väärivad tähelepanu, isegi kui hiljutised meetmed toetavad eluasemeturu elavnemist ja aitavad piirata hüpoteeklaenude kasvu. Kuigi jooksevkonto suur ülejääk kajastab osaliselt majanduse struktuurseid iseärasusi, võib pensioni- ja maksustamissüsteem soosida ebatõhusat kapitalipaigutust.

(7)

30. aprillil 2015 esitasid Madalmaad oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Madalmaade suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 1,8 %ni SKPst ja 2018. aastaks 0,7 %ni SKPst. Valitsus plaanib täita kogu programmiperioodi vältel keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, milleks on struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutama 2015. aastal tipptaseme 68,8 % juures ja järk-järgult vähenema kuni 66,1 %ni 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks struktuurne eelarvepositsioon vastama keskpika perioodi eesmärgile, saavutades 2015. aastal –0,3 % SKPst ning 2016. aastal –0,4 % SKPst. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Madalmaad peaksid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded täitma. Teadus- ja arendustegevusele tehtavad avaliku sektori kulutused moodustasid 2013. aastal 0,84 % SKPst ning on haridustaset, õpiedukust ja majanduslikku arengut arvestades väikesed. Valitsemissektori kulutused kõnealuses valdkonnas on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud ning ka avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on jätkuvalt väiksed. Avaliku sektori kulutuste suunamine innovatsiooni ja teadusuuringutesse, eelkõige alusuuringutesse, ning raammeetmete rakendamine teadus- ja arendustegevusse tehtavate erasektori investeeringute soodustamiseks aitaksid suurendada Madalmaade majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali.

(9)

Oluline probleem peitub eluasemeturul, kus aastakümnete jooksul on suurenenud jäikus ja turgu moonutavad stiimulid, mis on mõjutanud rahastamist eluasemeturul ja sektoripõhist säästmist. Leibkonnad kalduvad kinnisvara väärtusele tuginedes hüpoteeklaene suurendama, mis suures osas peegeldab pikaajalisi maksusoodustusi, eelkõige võimalust hüpoteeklaenude intressid maksustatavast tulust täielikult maha arvata. 2012. aastast alates on rakendatud mitmeid meetmeid, mis osaliselt neid soodustusi vähendavad. Mõned neist hõlmavad eluasemelaenude maksustamiskorra kohandamist. Järkjärguline liikumine hüpoteeklaenude intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise ning amortiseerimise stiimuli suurendamise suunas on põhjendatud. Selle meetme võiks siiski kiiremini järkjärguliselt kasutusele võtta, et avaldada rohkem mõju amortiseerimistegevusele. Endiselt kehtib suur maksusoodustus vähetootlikesse varadesse investeerimiseks. Laenusumma ja kinnisvara väärtuse 100 % suhe, milleni tuleb jõuda 2018. aastaks, on siiski kõrge. Üüriturgu piirab reguleerimine ning väga suur sotsiaalelamusektor, mis peab toime tulema pikkade ootejärjekordadega. Sissetulekust rohkem sõltuv üüri diferentseerimine sotsiaalelamusektoris on samm õiges suunas, kuid selle mõju on vähene. Uue seaduse kohaselt peavad elamumajandusettevõtted hakkama eristama üldist majandushuvi pakkuvaid tegevusi (st sotsiaaleluasemete haldamist) ja muid tegevusi. Tulevik näitab, kas see toob plaanipäraselt kaasa sotsiaalkorterite ümbersuunamise hädasolijatele ja tagab sotsiaalkorterite kättesaadavuse ebasoodsas olukorras olijatele, kes ei ole võimelised turutingimustel eluaset soetama.

(10)

Parandatud on pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks sellele, et esimese samba seadusjärgne pensioniiga tõstetakse järk-järgult 65. eluaastalt 2012. aastal 67. eluaastale 2021. aastal ning see seotakse seejärel oodatava elueaga, on Madalmaad võtnud vastu ulatuslikud reformid eraviisiliselt rahastatava pensionisamba ning pikaajalise hoolduse valdkonnas. Pensionifondide finantsjärelevalvet on parandatud ning süsteemi on kindlustatud finantsvapustuste vastu. Seda täiendavad edukad reformid, millega julgustatakse vanemaealisi töötajaid töötamist jätkama. Pikaajalise hoolduse reformidega on vastutus antud üle kohalikele omavalitsustele, mis on vähendanud kogukulusid ja suunanud tähelepanu tõhususe suurendamisele. Jälgida tuleb pikaajalise hoolduse kvaliteeti ja kättesaadavust.

(11)

Lahendamist vajavate probleemide hulka kuulub kulude ja riskide asjakohane jaotamine põlvkonnasiseselt ja põlvkondade vahel, minnes kaugemale indekseerimise ja finantspuhvrite vallas vastu võetud eeskirjadest (finantshindamise raamistik) ning eelkõige vähendades tööelu alustavate isikute makseid. Teise samba pensionimaksete aktuaarse õigluse suurendamine aitaks kodumajapidamistel jaotada oma rahalisi vahendeid majanduskasvu paremini toetaval viisil.

(12)

2014. aastal algatatud tööhõive kaitset käsitlevate õigusaktide ulatusliku reformi eesmärk on suurendada tööjõus osalemise määra ja liikuvust tööturul. Vähendatud on fiskaalseid tegureid, mis motiveerivad mitte töötama. Parlamendi poolt vastu võetud õigusaktidega on kehtestatud võimalus võtta kasutusele kvoot, kui tööandjad ei loo oma võetud kohustuste kohaselt lisatöökohti puudega inimestele. Kõnealuste meetmete mõju saab täiel määral hinnata alles pärast rakendumist. Lisameetmeid on tarvis tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate, sealhulgas sisserändaja taustaga inimeste lõimimiseks.

(13)

Kohustuslikke mittemaksulisi makseid arvestades on Madalmaade maksukiil ELi keskmisest märkimisväärselt kõrgem ning maksustamist on võimalik nihutada majanduskasvu vähem pärssivatele teguritele. Kavandatud maksureform aitaks suurendada tööjõus osalemise määra. Reformi vastuvõtmisel tuleb hoolikalt jälgida selle mõju.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Madalmaade majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Madalmaadele esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud nende asjakohasust Madalmaade eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (6) et Madalmaad täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti.

(16)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(17)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaksid ka Madalmaad tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Suunata avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute toetamisele ja töötada välja raamtingimused, mis võimaldaksid suurendada avaliku sektori kulutusi teadus- ja arendustegevusele, et muuta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste vähenemise suundumust ja parandada majanduse kasvupotentsiaali.

2.

Elavdamise kiirenemisel vähendada kiiremini hüpoteeklaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise võimalusi, vähendades maksusoodustusi vähetootlikesse varadesse investeerimiseks. Näha üüriturul ette turupõhisem hinnakujundamise mehhanism ning siduda sotsiaalelamusektoris üürihind senisest enam leibkonna sissetulekuga.

3.

Vähendada tööelu algusaastatel pensionisüsteemi teise samba pensionimaksete taset.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/87

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Austria 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Austria 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Austria 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Austriat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Austria 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Austria edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

21. aprillil 2015 esitas Austria oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Austria suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning aastatel 2014–2016 ka võlareegliga seotud üleminekukorda. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki järk-järgult 2015. aastal 2,2 protsendini SKPst ja 2019. aastaks 0,5 protsendini SKPst. Vastavalt stabiilsusprogrammile saavutati keskpika perioodi eelarve-eesmärk, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk mitte üle 0,45 % SKP-st, 2014. aastal, ja valitsus plaanib sellest eesmärgist kogu programmiperioodi jooksul kinni pidada. Ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon viitab siiski keskpika perioodi eesmärgist kõrvalekaldumisele alates 2015. aastast. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks saavutama 2015. aastal tipptaseme 86,8 % juures ja seejärel järk-järgult vähenema kuni 79,7 protsendini 2019. aastal. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. 2016. aasta järgseks ajaks kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole aga piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal eeldatakse, et struktuurne eelarvepositsioon kaldub 2015. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvale 0,4 % võrra SKPst. Kõrvalekaldumine süveneb märkimisväärselt 2016. aastal, mil struktuurne eelarvepositsioon halveneb prognooside kohaselt 0,6 % võrra SKPst võrrelduna keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutava struktuurilise kohandamise tasemega, mis on 0,3 % SKPst. Stabiilsuse ja kasvu paktis nõutavast tasemest kaldutaks seega kõrvale ligikaudu 0,9 % SKPst. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Samal ajal püsib koguvõla tase stabiilsusprogrammi ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt langusteel ning on kooskõlas aastatel 2015 ja 2016 kohaldatava võlareegliga seotud üleminekukorraga. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Austria ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Valitsemissektori eri tasandite vahelised seosed on endiselt keerulised ja see pärsib avaliku halduse oluliste sektorite tõhusust. Austria on endiselt üks riikidest, mille piirkondlikul ja kohalikul tasandil kogutavate maksude tase protsendina SKP-st on ELi madalaim. Hoolimata laekuvate maksude madalast tasemest on keskvalitsusest madalamatel valitsemissektori tasanditel mitmesugused kulu- ja halduskohustused. Tulude ja kulukohustuste keerukus ja kooskõlastamatus ei aita kaasa laiaulatuslike poliitikareformide rakendamisele.

(10)

Austria pensionisüsteemi pikaajalist eelarvelist jätkusuutlikkust ohustavad endiselt struktuursed probleemid. Austrias seni rakendatud reformid ei tundu olevat süsteemi pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks piisavad. Esiteks jääb tegelik pensioniiga tunduvalt allapoole ametlikku pensioniiga. Teiseks on naiste ametlik pensioniiga palju madalam kui meeste oma ja seda ei ole kavas enne 2024. aastat tõsta. Kolmandaks ei ole ametlik pensioniiga ikka veel seotud aina pikeneva keskmise eeldatava elueaga. Austria on võtnud mõned meetmed tegeliku pensioniea tõstmiseks, mille tulemusena on tegelik pensioniiga nüüd 59,7 aastat (2014), ent jääb alla ELi keskmise, mis on 63,1 aastat (2013). Meetmeid on võetud ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluste ja invaliidsuskindlustuse kavade ärakasutamise vähendamiseks ning selle tulemusel on inimeste tööelu pikenenud. Samuti on suurendatud summat, mis arvatakse pensionist maha iga ennetähtaegselt pensionile jäämise aasta eest, ja pikendatud ennetähtaegselt pensionile jäämiseks vajalikku pensioniõiguslikku staaži. Kas nendel meetmetel on eelarvele ka tegelik positiivne mõju, ei ole veel selge.

(11)

Austria kulutused tervishoiule on liidu suurimate hulgas. Praegu rakendatava tervishoiureformi (2013–2016) eesmärk on stabiliseerida need kulutused protsendina SKPst alates 2016. aastast. Paraku õõnestavad struktuuriprobleemid tervishoiusüsteemi eelarvelist jätkusuutlikkust ja tõhusust ka siis, kui reformid osutuvad edukaks. Praegu tuleks võtta meetmeid 2016. aastale järgnevaks perioodiks. Näiteks tuleks tagada, et rohkem patsiente saaks ambulatoorset ravi multidistsiplinaarsetes esmatasandi raviasutustes ja statsionaarse ravi keskmist pikkust tuleks veelgi vähendada.

(12)

Austriale valmistab endiselt probleeme piisava kvalifikatsiooniga töötajate kättesaadavuse tagamine pikema aja jooksul. Töötuse määr on Austrias 5,6 % ja seega üks liidu madalamaid, aga tööjõu teatava osa potentsiaali tööturul ei ole täielikult ära kasutatud. Austria on võtnud mõned meetmed tööelu pikendamiseks, naiste tööturul osalemise hõlbustamiseks ja sisserändaja taustaga tööturu osaliste potentsiaali täielikumaks ärakasutamiseks, sealhulgas nende kvalifikatsiooni tunnustamise parandamiseks. Hiljuti rakendatud reformide mõju tuleb siiski tähelepanelikult jälgida ja kõnealuste inimrühmade tööturupotentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on tarvis võtta rohkem meetmeid.

(13)

13. märtsil 2015 tutvustas Austria oma ulatuslikku maksureformi, mille eesmärk on muuta üksikisiku tulumaksu astmeid ja määrasid ning alandada eelkõige tulumaksu alammäära 36,5 protsendilt 25 protsendile. Maksusoodustusi tehakse hinnanguliselt 4,9 miljardi euro ulatuses ning perepoliitika ja teadustegevuse toetamiseks on kavandatud 300 miljoni euro suurused lisakulutused. Maksureformi ettepanekus on kavas maksubaasi nihutamist osaliselt kompenseerida, võideldes maksudest kõrvalehoidumise vastu, vähendades avaliku sektori kulutusi, tõstes vähendatud käibemaksumäära mõnes valdkonnas 13 protsendile ja suurendades kapitalitulumaksu määra 25 protsendilt 27,5 protsendile. Need reformiplaanid vastavad üldjoontes nõukogu 2014. aasta soovitustele. Nende abil suudetakse tõenäoliselt pakkuda stiimuleid töötamiseks vähese teenimispotentsiaaliga isikutele ja leibkonna teistele palgasaajatele ning suurendada leibkonna jaoks kasutada olevat tulu. Reform tuleks siiski rakendada nii, et see ei avaldaks mõju eelarvele.

(14)

Austria koolisüsteemi iseloomustab haridussüsteemist varakult lahkunud noorte väike arv, mis jääb tublisti alla ELi keskmise. Kutsehariduse ja -koolituse tugev ja hästitoimiv süsteem tagab suure hulga kvalifitseeritud töötajaid. Riik peab siiski tagama kehvema sotsiaal-majandusliku staatusega noortele, eelkõige sisserändaja taustaga noortele võimaluse parandada oma haridustulemusi ja selle kaudu oma tööalast konkurentsivõimet. Uue keskkooli (Neue Mittelschule) juurutamise hindamisel tuvastati puudujääke, millega tuleb veel tegeleda.

(15)

Euroopa poolaasta kontekstis on nõukogu Austriale järjekindlalt soovitanud parandada ja soodustada konkurentsi teenustesektoris, aga poliitiline reaktsioon sellele soovitusele on seni olnud tagasihoidlik. Teatavate kutsealade suhtes kehtivad endiselt piirangud seoses õigusliku vormi, osaluse ja tariifidega. Nendega luuakse regulatiivsed turulepääsu tõkked ja takistatakse teiste liikmesriikide kutsetöötajatel või spetsialiseerunud ettevõtjatel tegevuse alustamist Austrias. Austria vaatab praegu vastastikuse hindamise kontekstis läbi kutsealadele juurdepääsu andmise ja kutsetegevusega tegelemise eeskirju, et teha kindlaks, kas need on proportsionaalsed ja üldsuse huvides. Austria föderaalse konkurentsiameti ressursid ei ole võrreldes teiste liikmesriikide samasugustele ametitele eraldatavate ressurssidega piisavad ja see raskendab tõhusamate meetmete võtmist.

(16)

Austria pangandussektor on hästi vastu pidanud, aga lahendamist vajavad siiski veel mitmesugused probleemid nii riigisiseselt kui ka seoses tundlike välismaiste riskipositsioonidega. 2014. aastal paranes pangandussektori kapitalisatsioon veelgi, aga Austria pankade kasumlikkus oli endiselt surve all. EKP põhjaliku hindamise läbis 2014. aastal edukalt viis Austria kuuest suurimast krediidiasutusest. Ainsana ei läbinud seda Österreichische Volksbanken (ÖVAG). Austria tegi märkimisväärseid edusamme ÖVAG ja Hypo Group Alpe Adria (HGAA) restruktureerimisel.

(17)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Austria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Austriale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Austria eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Austria tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Mitte kalduda 2015. ja 2016. aastal kõrvale keskpika perioodi eesmärgist. Tagada, et tööjõu maksukoormuse vähendamiseks kavandatud maksureform ei avaldaks mõju eelarvele. Kooskõlastada omavahel paremini valitsemissektori eri tasandite rahastamis- ja kulukohustused. Võtta meetmeid pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, sealhulgas ühtlustades plaanitust varem meeste ja naiste ametliku pensioniea ja sidudes selle keskmise eeldatava elueaga.

2.

Tugevdada meetmeid, millega suurendatakse eakamate töötajate ja naiste osalemist tööturul, parandades sealhulgas lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste pakkumist. Astuda samme ebasoodsas olukorras noorte haridustulemuste parandamiseks.

3.

Kõrvaldada teenuste osutamist piiravad ebaproportsionaalsed tõkked ja interdistsiplinaarsete äriühingute asutamist piiravad takistused.

4.

Tegeleda finantssektori võimalike nõrkustega, eelkõige välismaiste riskipositsioonide ja varade ebapiisava kvaliteedi küsimusega.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/91

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Poola 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Poola 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise 2015. aasta Euroopa poolaasta algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Poolat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Poola 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Poola edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

Poola esitas 29. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Poola suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamist 2015. aasta juunis (5). Valitsus kavatseb 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt järk-järgult vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 3,2 %-lt 2,7 %ni SKPst ja 2018. aastaks 1,2 %ni SKPst. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal võib ülemäärase eelarvepuudujäägi lugeda korrigeerituks juba 2014. aastal ehk aasta enne tähtaega, võttes arvesse, et aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ületav puudujääk tuleneb netokuludest, mida süsteemne pensionireform eelarvele avaldab. Vastavalt lähenemisprogrammile plaanib valitsus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi – viia struktuurne eelarvepuudujääk 1 %-ni SKPst – 2019. aastal. Pärast seda, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutas 2015. aastal haripunkti (51,7 % SKPst), kavatseb valitsus seda 2018. aastal 49,1 %ni vähendada. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2015. aastal usutav ja 2016. aastal soodne. Üldise hindamise põhjal prognoositakse, et Poola täidab 2015. aastal keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumiseks nõutava korrektsiooni, kuna netokulude kasv on allpool sihttaset. Alates 2016. aastast kavandatud eelarvepuudujäägi toetuseks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosile tuginedes on oht, et 2016. aastal kaldutakse nõutavast korrektsioonist mõnevõrra kõrvale, kuna struktuuriline kohandamine ei vasta nõuetele. Seetõttu on 2016. aastal vaja võtta täiendavaid meetmeid. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et eelduste kohaselt peaks Poola stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded üldiselt täitma. Maksutulusid saaks suurendada, kui piirata vähendatud käibemaksumäärade laialdast kasutamist ja parandada maksuhalduse tõhusust.

(9)

Poola eelarveraamistikule tuleks kasuks, kui loodaks sõltumatu asutus, kas siis eraldiseisva institutsioonina või olemasoleva institutsiooni sees, kes vastutaks eelarve-eeskirjade täitmise eel- ja järelhindamise, makromajanduse ja eelarveprognooside hindamise ning riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsi eest.

(10)

Poola tühistas 2013. aasta lõpus 1999. aasta süsteemse pensionireformi. Ehkki 1999. aasta süsteemse pensionireformi tühistamine vähendas lühiajaliselt eelarvekoormust, ei tugevda see riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, kuna suurematest sotsiaalkindlustusmaksetest ja väiksematest intressimaksetest tuleneva lühiajalise kasu tasakaalustavad tulevased suuremad pensionimaksed riiklikust pensioniskeemist. Üldiselt kaasnevad 1999. aasta süsteemse pensionireformi tühistamisega pikas perspektiivis mõningad ohud Poola riigi rahandusele.

(11)

Põllumajandustootjatele ja kaevuritele antud sotsiaalkindlustuse privileegid takistavad jätkuvalt tööalast liikuvust ja tekitavad riigi rahandusele märkimisväärseid kulusid. Need soodustuste süsteemid hoiavad inimesi tagasi liikumast tootlikumatesse sektoritesse, tekitavad varjatud tööpuudust ja madalate sotsiaalkindlustusmaksete tõttu subsideerivad neid suures osas maksumaksjad. Poola põllumajandussektoris töötas 2014. aastal 11,5 % tööjõust, mis on rohkem kui kaks korda suurem ELi keskmisest, luues samas vaid 3,3 % rahvuslikust kogulisandväärtusest. Riigi toetus põllumajandustootjate sotsiaalkindlustussüsteemile moodustab peaaegu 1 % SKPst ja toetus kaevurite pensionile omakorda 0,5 % SKPst. Seos sissemaksete ja saadavate hüvitiste vahel on väike ja maksed on peamiselt kindlamääralised. Suure sissetulekuga põllumajandustootjaid ei ole võimalik toetuste saajate hulgast süsteemselt välja arvata ja seetõttu on toetuste süsteemi võimalik kuritarvitada. Põllumajandustootjate sissetulekute üle arvestuse pidamise ja nende hindamise süsteemi loomine oleks hädavajalik esimene samm põllumajandustootjate sotsiaalkindlustussüsteemi reformi suunas.

(12)

Poola tööturg on jätkuvalt killustatud. Ajutiste töölepingute sõlmimise sagedus on liidu suurim, samal ajal kui ajutiselt töölepingult alalisele ülemineku määr on madal ja palgaerinevused on liidu suurimad. Jäigad vallandamiseeskirjad, pikad kohtumenetlused ja muud tööandjatele kehtestatud kohustused soodustavad tähtajaliste ja ebastandardsete töölepingute kasutamist. Lisaks peetakse tööseadustikuga hõlmatud lepinguid väga kulukateks, mis põhjustab tsiviilõiguslike lepingute (umowy cywilno-prawne) ülemäärase kasutamise, kuna need lepingud on tööandjale atraktiivsed väiksemate sotsiaalkindlustusmaksete tõttu. Seda liiki (st väiksemate sotsiaalkindlustusmaksetega) lepingute suur osakaal võib aga vähendada pakutava tööhõive kvaliteeti, seda eriti noorte töötajate puhul. Noorte töötus on kõrge, seda ühelt poolt kandidaatide kvalifikatsiooni ja oskuste sobimatuse tulemusena ja teiselt poolt tööturu vajaduste tõttu. Seetõttu on vaja jätkata püüdlusi kutsehariduse ja -koolituse süsteemi reformimiseks ja elukestvas õppes osalemise madala taseme tõstmiseks. Naiste tööturul osalemise tase on jätkuvalt madal. Selle probleemi lahendamiseks on Poola suurendanud alushariduse kättesaadavust, kuid sellest hoolimata on lastehoiuteenuste kättesaadavuse näitaja liikmesriikide viletsaimate hulgas.

(13)

Raudteesektoris põhjustavad probleeme kõrged raudteekasutustasud ja ebapiisav riiklik rahastamine. Projektide kavandamise ja rakendamise menetlused on regulatiivse ja halduskeskkonna tõttu enamasti pikad ja koormavad. Ehkki hiljutised seadusandlikud muudatused võivad avaldada raudteetranspordile positiivset mõju, ei mõjuta need tõenäoliselt 2007.–2013. aasta programmiperioodil algatatud investeerimisprojekte. 2014.–2020. aastal suureneb ELi rahastamine raudteesektorile oluliselt.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Poola majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Poola 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Poolale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Poola eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist ja lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovituses 1.

1.

Kohandada eelarvet nii 2015. kui ka 2016. aastal pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist 0,5 % SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Luua sõltumatu eelarvenõukogu. Laiendada maksubaasi, eelkõige piirates vähendatud käibemaksumäärade ulatusliku süsteemi kasutamist.

2.

Alustada põllumajandustootjate ja kaevurite pensionikorralduse vastavusseviimist muude töötajate pensionikorraldusega ja võtta vastu järkjärgulise täieliku vastavusseviimise ajakava ning kehtestada põllumajandustootjate sissetulekute üle arvestuse pidamise ja nende hindamise süsteem.

3.

Võtta meetmeid ajutiste ja tsiviilõiguslike töölepingute ülemäärase kasutamise vähendamiseks tööturul.

4.

Kõrvaldada tõkked raudteeprojektidesse investeerimise teelt.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/94

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegias keskendutakse esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (4) Portugali 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Portugali 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Portugali 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Portugali liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Portugali 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Portugali edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Portugalis esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. On tõsi, et kohandamisprogrammiga on saavutatud märkimisväärset edu nii majanduse kohandamise kui ka poliitikavaldkondade seisukohast. Vaatamata kodumajapidamiste ja finantssektoriväliste äriühingute sektoris täheldatud jõupingutustele finantsvõimenduse vähendamiseks, on jäänud eri sektorite sise- ja välisvõla tasemega seoses suured riskid, mis väärivad erilist tähelepanu. Arvestades aeglast majanduskasvu, madalat inflatsiooni ja suurt tööpuudust, esineb ka suur surve vähendada finantsvõimendust.

(7)

28. aprillil 2015 esitas Portugal oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Portugali suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus korrigeerida ülemäärase eelarvepuudujäägi 2015. aastaks, mis on kooskõlas nõukogu seatud tähtajaga. Ta on seadnud eesmärgiks vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2015. aastal 2,7 %ni SKPst ja seejärel 2018. aastaks järk-järgult 0,6 %ni SKPst. Vastavalt stabiilsusprogrammile plaanib valitsus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi (struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst) 2016. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb prognoositavalt 2015. aastal 124,2 %ni ja seejärel 2018. aastal veel ligikaudu 112,1 %ni. Kõnealuste eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav 2015. ja 2016. aasta puhul, kuid üsnagi optimistlik 2017. ja 2018. aasta puhul; viimati nimetatud aastatega seoses on teatavaid riske tuvastanud ka Portugali avaliku sektori rahanduse nõukogu. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal ei ole ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegne ja kestev korrigeerimine 2015. aastaks veel tagatud, kuid on käeulatuses. Samal ajal on eelarve konsolideerimine nõukogu soovitatust väiksem. Eeldusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk korrigeeritakse, hakatakse Portugali suhtes alates 2016. aastast kohaldama pakti ennetuslikku osa. Eelarvetasakaalu parandavaid meetmeid, mis toetaksid 2016. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamist, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud ja need tunduvad olevat oma mahult ebapiisavad. Seetõttu näib olevat oht, et 2016. aastal kaldutakse keskpika perioodi eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandusest oluliselt kõrvale ning et on vaja täiendavaid struktuurimeetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on oht, et Portugal ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

(9)

Eelarve konsolideerimist peavad toetama avaliku sektori kulutuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmine kõigil avaliku halduse tasanditel ning riigi rahanduse juhtimise süsteemide täiendavad reformid. Eelkõige on vaja täiendavalt pingutada selleks, et tagada kulutuste üle range kontroll, tagades kohustuste kontrollimise seaduse täitmise ja tugevdades vastutust. 2014. aasta septembris avaldati ühtse palgaskaala seadus, mida hakati kohaldama alates 2015. aasta jaanuarist; ühtsete lisatasude skaala dekreetseaduse rakendamine on ettevalmistamisel. Riigi omanduses olevate äriühingute restruktureerimine ei ole lõpule viidud. Vähe on tehtud edusamme uute laiaulatuslike meetmete väljatöötamisel osana käimasolevast pensionireformist pärast konstitutsioonikohtu 2014. aasta augusti otsuseid. Portugalis on viimase kahe aasta jooksul toimunud põhjalik maksureform, mille käigus on reformitud äriühingu ja üksikisiku tulumaksu ning keskkonnamaksusid. Hinnata tuleks selle reformi kogumõju. Palju on ruumi täiendavateks reformideks, millega moderniseerida tulude haldamist ja parandada veelgi maksukuulekust.

(10)

Kollektiivlepingute sõlmimise süsteemi on hiljuti mitmes aspektis reformitud, kuigi mitte kõik tehtud reformid ei toeta majandusharu ja ettevõtte tasandil palkade tootlikkusega vastavusse viimist. Süsteemi kitsaskohaks on võimaldada ettevõtetel kohanduda konkreetsete asjaoludega. See hõlmab kehtivate sätete tõhusat kasutamist, mis võimaldavad neil konkreetsete asjaolude korral valdkondlikest kollektiivlepingutest kõrvale kalduda. Hoolimata külmutamisest viimastel aastatel, on miinimumpalk tõusnud alates 2008. aastast nominaalväärtuses märksa kiiremini kui keskmine palk ning miinimumpalka saavate töötajate osakaal on suurenenud 5 %-lt 2005. aastal 12,9 %ni 2014. aastal.

(11)

Märkimisväärset edu on saavutatud aktiivse tööturupoliitika meetmete rakendamisel ja riiklike tööturuasutuste reformi elluviimisel. Siiski on jäänud probleeme mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni jõudmisega. Vaja on suurendada oskuste tööturu vajadustega vastavusse viimise eest vastutavate talituste digitaliseeritust. Oluliseks probleemiks on jäänud sotsiaalabi, eelkõige miinimumsissetuleku kava piisava katvuse kindlustamine. Mõningast edu on saavutatud haridussüsteemi kvaliteedi parandamisel ja selle tööturu vajadustega paremasse vastavusse viimisel. Portugal on reforminud õppekavasid ja õpetajate töölepingu tingimusi reguleerivaid akte, et parandada hariduse kvaliteeti. Seirevahendi kasutamine ja haridustee valikute mitmekesistamine uute kutseharidus- ja koolitusprogrammidega peaks aitama vähendada koolist väljalangevust ja parandama haridustulemusi. Hiljutised reformid on kavandatud kutseharidus- ja koolitussüsteemi edendamiseks, kuid probleemiks on jäänud selle õpilastele atraktiivsemaks tegemine. Samuti on probleemiks kõrgharidus- ja teadusasutuste ning erasektori ettevõtete vahelise teadmussiirde edendamine.

(12)

Portugali ettevõtete suur võlakoormus pärsib endiselt nende tulemusi ja takistab uute investeeringute tegemist; samal ajal on kodumajapidamiste võlakoormus märgatavalt kahanenud. Põhjaliku hindamise järelmeetmena asus keskpank tähelepanelikumalt jälgima pankade likviidsus- ja kapitalipositsiooni ning hindas ka pankade finantsseisundi taastamise kavasid. Äriühingutele antud viivislaenude osakaal on endiselt suur (üle 18 %) ja avaldab survet pankade bilanssidele. 2014. aastal alustatud äriühingu tulumaksu reform seab netofinantskulude maksustatavast tulust mahaarvamise võimalustele rangemad piirid, kuid äriühingute maksustamisel saaks veelgi vähendada võlguoleku soodustamist. Äriühingute restruktureerimise platvormid/protsessid PER ja SIREVE on ümberkujundamisel, kus suuremat rõhku pannakse sellele, et aidata elujõulistel äriühingutel pigem ellu jääda kui likvideerimisele minna. 2014. aasta andmed finantsvõimenduse vähendamise kohta näitavad, et äriühingute ülemäärase võlakoormuse vähendamise meetmete rakendamisel on saavutatud märkimisväärset edu. 2014. aasta mais avaldatud äriühingute võla restruktureerimise strateegiline kava on erinevate meetmete kaudu tasapisi võtmas kuju seadusandluses. Samuti on tehtud edusamme mittefinantsettevõtete jaoks kättesaadavate rahastamisalternatiivide laiendamisel, ergutades omakapitaliinvesteeringuid. Arenguabi finantseerimise asutus, mis asutati ametlikult 2014. aasta septembris, püüab kõrvaldada turutõrkeid, mis takistavad rahastamise kättesaadavust VKEde jaoks.

(13)

Kohtusüsteemi kvaliteeti ja tõhusust suurendavaid meetmeid saaks tugevdada, eriti seoses kohtute tegevuse hindamisega ja veebipõhiste vahendite kasutamisega; samuti saaks läbi viia uuringuid kohtusüsteemi kasutajate ja õigusteenuste osutajate seas. 2015. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohaselt on tsiviil- ja kaubandusasjade menetlemine kohtutes endiselt aeganõudev (386 päeva). Täitemenetluse juhtumite arv on jäänud kergesse langustrendi, samal ajal kui pooleliolevates kohtuasjades otsusele jõudmiseks kuluv aeg on endiselt pikk (2014. aastal 1 045 päeva). Maksu- ja halduskohtutega seotud reformid kulgevad muu kohtusüsteemi omadest aeglasemalt. Maksejõuetusjuhtumite arvu suurenemine on toonud esile vajaduse suurendada esimese astme kohtute vahendeid ja koolitust selles valdkonnas. Ettevõtete likviidsust on jäänud survestama pikad viivitused maksmisel, eriti avaliku sektori poolsete maksete puhul. Selliste makseviivituste lühendamiseks ei ole võetud mingeid uusi meetmeid ega kohustusi. Avaliku ja erasektori partnerluste läbipaistvus kohalikul ja piirkondlikul valitsustasandil ning kontsessioonide läbipaistvus kõigil valitsustasanditel on ebapiisav. Korruptsiooni ennetust takistab kehtiva õigusraamistiku ebatõhus kohaldamine, mille puhul sanktsioonide seiret, rakendamist ja täitmise tagamist on vaja parandada.

(14)

Uus transpordisektori reguleeriv asutus ei ole veel tegevust alustanud. Liberaliseerimismeetmed sadamate käitamise kontsessioonide, raudteede ja suurlinnapiirkondade ühistranspordi valdkonnas on aeglased ega stimuleeri seetõttu investeeringuid. Pikaajalise transpordikava rakendamisel ja sadamasektori reformi ajakavast kinnipidamisel on saavutatud vaid vähest edu. Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondade transpordi kontsessioonide puhul on esinenud viivitusi. Samuti on saavutatud vaid vähest edu sadamate käitamise kontsessioonide üle uuesti peetavatel läbirääkimistel ja raudteesektoris. Raudtee (REFER) ja maanteede (EP) infrastruktuuri haldajate ühinemine, mille eesmärk on parandada uue maantee- ja raudteeinfrastruktuuri asutuse rahalist jätkusuutlikkust, on veel pooleli. Riigi omanduses olevate transpordisektori äriühingute personali on vähendatud.

(15)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Portugali majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Portugalile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Portugali eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga liidu üldise majandusjuhtimise tugevdamise vajadust silmas pidades ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, lisades tulevastesse riigi tasandi otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(16)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(17)

Komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes on nõukogu riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Portugal tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv kõrvaldamine 2015. aastal, võttes selleks vajalikke meetmeid. Kohandada eelarvet 2016. aastal 0,6 % SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Kasutada ära soodsat olukorda, et kiirendada eelarvepuudujäägi ja võla vähendamist. Tagada kulutuste üle parema kontrolli saavutamiseks kohustuste kontrollimise seaduse täitmine. Parandada pensionisüsteemi jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Kaitsta riigi omanduses olevate äriühingute rahalist jätkusuutlikkust. Parandada veelgi maksukuulekust ja maksuhalduse tõhusust.

2.

Soodustada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas siseriiklike tavadega palkade ja tootlikkuse vastavusse viimist, võttes arvesse erinevusi oskustes ja kohalikke tööturu tingimusi ning majandustulemuste erinevusi piirkondade, sektorite ja äriühingute lõikes. Tagada miinimumpalkade arengu kooskõla tööhõive ja konkurentsivõime edendamise eesmärkidega.

3.

Parandada avaliku sektori tööturuasutuste tõhusust, eelkõige suurendades nende noorte kaasamist, kes ei ole end töötuna arvele võtnud. Tagada hüvitise saajate tõhus aktiveerimine ja sotsiaalabi, eelkõige miinimumsissetuleku kava piisav katvus.

4.

Võtta täiendavaid meetmeid, millega vähendada äriühingute ülemäärast võlakoormust, neile antud viivislaenude osakaalu pankades ning äriühingute jaoks võlguoleku soodustamist maksuõigusnormides. Tõhustada elujõuliste ettevõtete jaoks mõeldud võla restruktureerimise vahendeid, luues pankade ja võlgnike jaoks stiimulid olla varakult restruktureerimisprotsessi kaasatud.

5.

Kiirendada meetmete võtmist ja suurendada läbipaistvust seoses kontsessioonidega, sealhulgas transpordisektoris, ning avaliku ja erasektori partnerlustega kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/98

(1)

Euroala arengu jätkusuutlikumaks muutmiseks ja tugevdamiseks tuleb võtta pidevaid poliitikameetmeid, et toetada tasakaalustatud kohandamist erasektoris ja avalikus sektoris ning suurendada majanduse kasvupotentsiaali keskmises ja pikemas perspektiivis. Kuigi majandus on euroalal elavnemas, tekitavad takistusi hiljutise majandus- ja finantskriisi järelmõjud, sealhulgas käimasolev maksebilansi tasakaalustamine, avaliku ja erasektori kõrge võlatase ning sellega seotud surve vähendada finantsvõimendust, liikmesriikide töö- ja tooteturu struktuuri püsiv jäikus, kõrge töötuse määr ja vähene kindlustunne ning investeeringute püsiv nappus. Seni ei ole riigipõhistes soovitustes esitatud reformide rakendamine olnud piisavalt ambitsioonikas.

(2)

Euroala on rohkem kui lihtsalt oma liikmete summa. Euroala liikmesriigid on majanduslikult tihedalt seotud, mis osutab vajadusele tugevdada eelarve-, finants- ja struktuuripoliitika koordineerimist. Euroala tasandi poliitika peaks edendama majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagades seejuures majanduse tasakaalustamisel tehtavate edusammude toetamise ja tugevdamise. Euroala liikmesriikidel on konkreetne vastutus viimastel aastatel märkimisväärselt tugevdatud juhtimisraamistiku tulemusliku rakendamise eest. See eeldab suuremat vastastikust survet riiklike reformide rakendamise ja konservatiivse eelarvepoliitika toetamiseks. Samuti eeldab see riiklike reformide tõhusamat hindamist euroala seisukohast, võimalike ülekanduvate mõjude arvessevõtmist ning hästi toimiva majandus- ja rahaliidu seisukohast oluliste poliitikasuundade soodustamist.

(3)

Selliste kaugeleulatuvate struktuurireformide rakendamine, millega ajakohastatakse majandust ning edendatakse konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali, ei ole euroalal veel piisav. Enne kriisi esinenud tasakaalustamatuse ulatus, positsioon majandustsüklis ja olemasolev eelarvepoliitiline manööverdamisruum erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Hoolimata olukorra paranemisest tööturul ja teatavatest edusammudest tööturu paindlikkuse parandamisel on töötuse määr endiselt kõrge ja pikaajaline töötus võib muutuda püsivaks, mis veelgi raskendab sotsiaalset olukorda kõige haavatavamates riikides. Käimas on maksebilansi tasakaalustamine, kuid edusammud on olnud ebaühtlased ja mõnes liikmesriigis ei ole vähenenud suur jooksevkonto ülejääk. Kaugeleulatuvad töö- ja tooteturu struktuurireformid hõlbustaksid vajalikku majanduse kohandamist euroalal ja edendaksid majanduskasvu riikides, kus neid rakendatakse. Suurendades tööhõivet ja vähendades tarbijahindasid aitavad reformid suurendada ka sotsiaalset kaasatust. Kui struktuurireformid toimuvad liikmesriikides korraga, toovad need kaubandus- ja finantskanalite kaudu üle kanduva positiivse mõjuga kasu kogu euroalale. Samuti soodustaks see asjakohaste poliitikavalikute tegemist teistes euroala riikides. Sellele protsessile võivad kaasa aidata eurorühma temaatilised arutelud, kus hinnatakse ja võrreldakse reforme ning nende mõju kogu euroalale. Seda saab teha parimate tavade vahetamise, heade reformide ühiste põhimõtete kokkuleppimise ja vastastikuse surve avaldamise teel. Pidades silmas kohandamisprotsessi riiklikul tasandil ja seega euroala toimimist, on eriti oluline korrapäraselt jälgida reformide rakendamist liikmesriikides, kus on ülemäärane tasakaalustamatus või tasakaalustamatus, mille kõrvaldamiseks tuleb võtta otsustavaid meetmeid.

(4)

Üks olulisemaid poliitilisi ülesandeid, millega euroala silmitsi seisab, on valitsemissektori võla vähendamine vastutustundliku eelarvepoliitika järgimise teel. Tänu viimastel aastatel võetud konsolideerimismeetmetele on euroala eelarvepositsioon paranenud, kuid eelarvepoliitika koordineerimine ei ole jätkuvalt piisav. Mitmed euroala liikmesriigid peavad veel jätkama eelarve kohandamist, et vähendada oma väga kõrget võla taset. Teistel riikidel on suurem manööverdamisruum ja nad võiksid seda kasutada sisenõudluse stimuleerimiseks, asetades erilise rõhu investeeringutele; see toetaks riigisisest majanduskasvu ja euroala tervikuna. Stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega ette nähtud paindlikkus võimaldab liikmesriikidel hõlbustada struktuurireforme ja investeeringuid, järgides samas ühiselt kokku lepitud eeskirju. Eelarvestrateegiad ei soodusta veel piisavalt majanduskasvu. Hoolimata suuremast koordineerimisest eurorühmas, on tulude poolel võimalik veelgi tõhustada maksusüsteeme ja vähendada tööjõu maksukiilu. Kulude poolel tuleb usaldusväärse kulude-tulude analüüsi alusel pöörata suuremat tähelepanu avaliku sektori investeeringutele ja muudele avaliku sektori kulutustele, mis tugevasti soodustavad majanduskasvu. Kulude läbivaatamise tulemused osutavad vajadusele tõhustada avalikku haldust. Hästi toimivad riiklikud eelarveraamistikud toetavad seda protsessi.

(5)

Tingimused euroala finantsturgudel on paranenud, kuid laenude andmine erasektorile on ikka veel tagasihoidlik ja finantsturud on jätkuvalt killustatud. See pidurdab investeeringuid euroalal. Selle tagajärjel on investeeringute puudujääk oluliselt suurenenud, samas kui vajadus nii materiaalsete kui ka immateriaalsete investeeringute järele on olemas. ELi investeerimiskava pakub võimalusi investeeringute kaasamiseks ja nende suunamiseks tootlikesse valdkondadesse. Investeerimiskava ja EKP laiendatud varaostukava mõju oleks siiski suurem, kui sellega kaasneksid laiemas finantssektoris meetmed krediidivoogude taastamiseks, kapitaliturgude süvendamiseks ja majanduse pikaajalise rahastamise edendamiseks. Käimas on pangandusliidu lõplik väljakujundamine, mida toetatakse ühtsete eeskirjade kohaldamise ja ühtse reguleeriva lähenemisviisiga. Paremini integreeritud ja tõhusamad kapitaliturud aitaksid täiendavalt rahastada investeeringuid, vähendada Euroopa majanduse sõltuvust pankadest ning rohkem tasakaalustada ja kindlustada finantsstruktuure.

(6)

Hoolimata hiljutistest edusammudest majandus- ja rahaliidu ülesehituse tugevdamisel tuleb olemasolevate probleemide lahendamiseks astuda samme majandus- ja rahaliidu väljakujundamisel. Majandus- ja rahaliidu edasiarendamine eeldab järkjärgulist lähenemisviisi, milles on ühendatud distsipliin ja solidaarsus. Euroopa Komisjoni president koos Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Parlamendi presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehega valmistab ette täiendavaid samme euroala majanduse juhtimise edendamiseks,

1.

Kasutada vastastikust survet selliste struktuurireformide edendamiseks, millega hõlbustatakse suure sise- ja välisvõla vähendamist ning toetatakse investeeringuid. Hinnata korrapäraselt reformide rakendamist nendes liikmesriikides, kus makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames on vaja konkreetset järelevalvet. Jätkata struktuurireformide korrapärast temaatilist hindamist. Teha 2016. aasta kevadeks otsused tööjõu suure maksukiilu vähendamise ja teenuseturgude reformimise koordineerimise järelmeetmete kohta.

2.

Koordineerida eelarvepoliitikat, et tagada kogu euroala eelarvepoliitika kooskõla jätkusuutlikkuse riskiga ja tsükliliste tingimustega. See ei piira stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmist. Korraldada 2016. aasta kevadeks temaatilised arutelud, kus käsitletakse riikide rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse parandamist, keskendudes eelkõige materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute edendamisele liikmesriikide ja ELi tasandil, ja maksusüsteemide muutmist majanduskasvu soodustavamaks. Jälgida hiljuti tugevdatud riiklike eelarveraamistike tegelikku toimimist.

3.

Tagada Euroopa Keskpanga korraldatud põhjaliku hindamise järelmeetmete õigeaegne lõpuleviimine, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (3) (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) rakendamine, ühtset kriisilahendusfondi käsitleva valitsustevahelise lepingu ratifitseerimise lõpuleviimine ja fondi täielik toimimine alates 2016. aasta jaanuarist. Võtta meetmeid turupõhise rahastamise edendamiseks, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja arendada alternatiivseid rahastamisallikaid. Soodustada riiklike maksejõuetusraamistike täiendavat reformimist.

4.

Jätkata tööd majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ning aidata kaasa majandusjärelevalve raamistiku parandamisele Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri poolt tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi, Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi ja eurorühma esimehe Jeroen Dijsselbloemiga ette valmistatud, järgmisi samme majanduse paremaks juhtimiseks euroalal käsitleva aruande ja selle järelmeetmete raames.