6.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 189/1

Euro vahetuskurss (1)

5. juuni 2015

(2015/C 189/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1218
JPY	Jaapani jeen	139,97
DKK	Taani kroon	7,4603
GBP	Inglise nael	0,73170
SEK	Rootsi kroon	9,3417
CHF	Šveitsi frank	1,0478
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,8085
BGN	Bulgaaria leev	1,9557
CZK	Tšehhi kroon	27,396
HUF	Ungari forint	311,28
PLN	Poola zlott	4,1441
RON	Rumeenia leu	4,4545
TRY	Türgi liir	2,9899
AUD	Austraalia dollar	1,4534
CAD	Kanada dollar	1,4023
HKD	Hongkongi dollar	8,6979
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5713
SGD	Singapuri dollar	1,5122
KRW	Korea vonn	1 249,74
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,9126
CNY	Hiina jüaan	6,9596
HRK	Horvaatia kuna	7,5589
IDR	Indoneesia ruupia	14 912,50
MYR	Malaisia ringit	4,1766
PHP	Filipiini peeso	50,501
RUB	Vene rubla	62,8100
THB	Tai baat	37,829
BRL	Brasiilia reaal	3,5189
MXN	Mehhiko peeso	17,4451
INR	India ruupia	71,5602

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

6.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 189/2

Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2015/C 189/02)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (1) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 6. märtsil 2015. aastal Productos Aditivos S.A. (edaspidi „taotluse esitaja”), kes on liidus ainus naatriumtsüklamaadi tootja – seega moodustab tema toodang 100 % liidu kogutoodangust.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast („asjaomased riigid”) pärit naatriumtsüklamaat, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2929 90 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Kehtivad meetmed

Praegu jõus olev meede on nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 492/2010 (3) (viimati muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 398/2012) (4) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „kehtivad meetmed”).

4. Läbivaatamise põhjused

Läbivaatamistaotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja kordumise.

4.1. Väide dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta

Kuna Hiina Rahvavabariik on alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutas taotluse esitaja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Indoneesia arvutusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müük, üld- ja halduskulud ja kasum) põhjal. Väide dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil. Selle põhjal on Hiina Rahvavabariigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed Indoneesia omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu kordumise tõenäosuse kohta Indoneesia puhul vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks kõikidesse kolmandatesse riikidesse, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Indoneesiast liitu märkimisväärses koguses.

4.2. Väide kahju jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavad tõendid, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist liitu on suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohast.

Taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad ka, et lisaks muudele tagajärgedele on Hiina Rahvavabariigist imporditud toote impordikogus ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, turuosale ja hinnatasemele ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse oluline halvenemine. Lisaks väidab taotluse esitaja, et meetmete aegumise korral põhjustaks Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi edasine märkimisväärne lisandumine liidu tootmisharule tõenäoliselt edasist kahju.

Selle alusel väidab taotluse esitaja, et kahju jätkumine on tõenäoline.

Taotluse esitaja väidab samuti, et tõenäoline on ka Indoneesiast pärit impordist tuleneva kahju kordumine. Taotleja esitatud esmapilgul usutavate tõendite ja komisjonile kättesaadava teabe alusel võib oletada, et meetmete aegumise korral suureneks vaatlusaluse toote impordi tase Indoneesiast liitu märgatavalt tänu Indoneesia eksportivate tootjate olemasolevale kasutamata tootmisvõimsusele ja liidu turu atraktiivsusele.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega on komisjon jõudnud seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab läbivaatamise kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

5.1. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine

Vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest eksportivad tootjad, (5) sealhulgas need tootjad, kes ei teinud praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es koostööd, on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Kõigil asjaomaste riikide eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel ühendust viivitamata ja mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Eksportivate tootjate kohta uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia teadaolevatele eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele.

Eksportivad tootjad, eksportivate tootjate ühendused ja asjaomaste riikide ametiasutused peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul normaalväärtus kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

Eelmises uurimises kasutati Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiva turumajandusliku kolmanda riigina Indoneesiat. Selles uurimises on komisjonil kavas kasutada jälle Indoneesiat. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida selle valiku sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt komisjoni käsutuses olevale teabele toodetakse uurimisalust toodet ainult liidus ja asjaomastes riikides. Selleks et valida välja turumajanduslik kolmas riik, uurib komisjon, kas neis turumajanduslikes kolmandates riikides, mille puhul on märke uurimisaluse toote tootmisest, esineb uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

5.1.3. Sõltumatute importijate uurimine (6) (7)

Vaatlusalust toodet importivad sõltumatud importijad asjaomastest riikidest on kutsutud käesolevas uurimises osalema.

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises koostööd, endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad lisaks eespool nõutud teabele edastada muud teavet, mis on valimi moodustamiseks asjakohane, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

Liidu tootjate uurimine

Uurimise seisukohast vajaliku, liidu tootjaid käsitleva teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud teadaolevatele liidu tootjatele või liidu tootjate esindajatele ja teadaolevatele liidu tootjate ühendustele, kelleks on:

—	Productos Aditivos S.A.

Eespool nimetatud liidu tootja peab täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kõigil liidu tootjatel ja liidu tootjate ühendustel, keda ei ole eespool nimetatud, palutakse endast teada andmiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel ühendust viivitamata ja mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Liidu huvide hindamise menetlus

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on tegelik seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevateks uurimisteks komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (8).

Sõnaga „Limited” (piiratud kasutusega versioon) märgistatud teavet edastavad huvitatud isikud on alusmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutamine tähendab, et huvitatud isikud on nõus elektroonilise edastamise suhtes kohaldatavate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „SIDEPIDAMINE EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD JUHTUMITE KORRAL” ja on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/juuni/tradoc_148003.pdf Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-posti aadress, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-posti aadress dumpinguga seotud küsimusteks	:	TRADE-SOCY-DUMPING@ec.europa.eu
E-posti aadress muudeks ja lisaga seotud küsimusteks	:	TRADE-SOCY-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebamõistliku lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peaks komisjoniga viivitamatult ühendust võtma.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad kaubandusmenetluses taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

(1) ELT C 374, 22.10.2014, lk 4.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 492/2010, 3. juuni 2010, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 140, 8.6.2010, lk 2).

(4) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 398/2012, 7. mai 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 492/2010, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes (ELT L 124, 11.5.2012, lk 1).

(5) Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(6) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad nende eksportivate tootjate kohta täitma küsimustiku lisa. Seotud isiku mõistet on selgitatud lisas esitatud joonealuses märkuses nr 3.

(7) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlaksmääramine.

(8) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

LISA

6.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 189/11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 189/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOKKUVÕTE

„LATVIJAS LIELIE PELĒKIE ZIRŅI”

EÜ nr: LV-PDO-0005-01194 – 04.02.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Latvijas lielie pelēkie zirņi”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Läti

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetus „Latvijas lielie pelēkie zirņi” osutab põldherne (Pisum sativum L.) maculatum-kultivari kohaliku sordi „Retrija” kuivatatud herneteradele.

Sellel kuivatatud kaunviljal on järgmised morfoloogilised omadused.

Välimus: suur, jämedakoeline, pruun marmoreeritud mustriga, mis annab hallika tooni, ning musta seemnenabaga.

Keskmine kaal: 1 000 hernetera mass: 360–380 g

Puistemass: 780 g/l

„Latvijas lielie pelēkie zirņi” keemilised omadused (protsendiliselt):

— niiskussisaldus: mitte üle 14 %

— toorvalku: 0–34 % (lüsiini sisaldusega kuni 11,4 %)

— rasvu: 1,5–2 %

— süsivesikuid: 50–57 %

— toorkiudu: kuni 6,5 %

— tuhka: mitte üle 2 %

Hernest „Latvijas lielie pelēkie zirņi” süüakse ilma seemnekesta eemaldamata, kuna seda ei ole võimalik hernetera pealt eemaldada. See tähendab, et tera ei lagune keetes, kuna seemnekest on tugevalt herne küljes kinni.

Keedetud hernel on järgmised organoleptilised omadused:

—	pehme, jahuse konsistentsiga;

—	mahe, kuid siiski omapärane maitse, mis tuleneb seemnekestast.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid – kasvatamine, kuivatamine ja sorteerimine – toimuvad asjaomases piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus kõnealust kaitstud päritolunimetusega toodet toodetakse, hõlmab peaaegu kogu Läti territooriumi, välja arvatud järgmised alad: Balti mere ja Riia lahe rannik kuni 5 km sügavusele sisemaale Nīca, Liepāja ja Pāvilosta omavalitsustes, Ventspilsi omavalitsuse rannikuala, Dundaga omavalitsuse rannikuala ning Roja, Engure, Jūrmala, Riia, Carnikava, Ādaži, Saulkrasti ja Salacgrīva omavalitsused.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Peamised tegurid, mis toodet „Latvijas lielie pelēkie zirņi” mõjutavad, on kohalikud kliimatingimused, mullaomadused ning ajaloolised ja inimtegurid.

Geograafilise piirkonna eripära

Piirkond, kus „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvab, asub mõõdukas kliimavööndis. Läti kliimat mõjutab mere lähedus ja Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid. Seetõttu on kliima valdavalt pehme ja niiske ning on olemas neli selgelt eristuvat aastaaega. Taevas on tihti pilves (keskmiselt 160–180 päeva aastas), kusjuures päikesepaistet on keskmiselt 1 790 tundi aastas. Kõige rohkem on päikselisi päevi (keskmiselt 28–30) maist augustini, kui päike paistab 8–10 tundi päevas. Aasta keskmine sademete tase kõigub 574 ja 691 mm vahel. Valdavalt pehme ja niiske kliima loob kõik tingimused optimaalseks kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustumiseks; seetõttu tulevad selle kaunvilja peamised väärtused ja omadused kõige paremini esile just selles geograafilises piirkonnas.

Määratletud geograafilise piirkonna mõõdukalt ja hästi hooldatud mullad, millel on lubjarikas liivsavine lõimis ja optimaalne mulla pH (ligikaudu 7), on olulise tähtsusega „Latvijas lielie pelēkie zirņi” soodsaimaks kasvatamiseks.

Toote eripära

Kuivatatud „Latvijas lielie pelēkie zirņi” erinevad teistest hernestest eriti suurte jämedakoeliste herneterade poolest (1 000 hernetera mass on 360–380 g). Kuigi kauna kohta on vähem herneteri, kompenseerivad seda herne head kulinaarsed omadused, nagu lühike keetmisaeg (umbes 10 minutit lühem kui teiste herneste puhul). Keedetud herneterade omadused: pehme, jahune koostis ja mahe, kuid siiski omapärane maitse, mis tuleneb seemnekestast.

Toodet „Latvijas lielie pelēkie zirņi” süüakse ilma seemnekesti eemaldamata, kuna neid ei ole võimalik herneteralt eemaldada. See tähendab, et toode ei lagune keetes ning seemnekest jääb kindlalt hernetera külge kinni.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

„Latvijas lielie pelēkie zirņi” on toode, mis on välja kujunenud ainult konkreetsete looduslike tingimuste mõjul ja kohalike tootjate oskusteabe toel.

Keskkonnategurid, mis tagavad toote kõrgekvaliteedilised omadused (seemned on jämedad ja jahuse konsistentsiga), on järgmised:

—

kliima – niiskuse ja temperatuuri erinevused taime kasvu erinevates etappides on olulise tähtsusega selliste suurte herneterade saamiseks.

„Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvuperiood on pikk, 80–115 päeva. Kasvuperioodi alguses kasvab ja areneb see põldhernes üsna aeglaselt, kuid seejärel õitseb ja küpseb väga kiiresti. Seepärast on Läti klimaatilised tingimused sobivad kvaliteetse saagi saamiseks (jämedad herneterad, jahune konsistents, lühike keetmisaeg). Õitsemise ja eelkõige kaunade valmimise ajal (juuni teisel poolel ja juuli esimesel poolel) on eriti oluline, et oleks piisavalt niiskust, kuna just niiskus mõjutab herneterade suurust ja seemnekestade paksust. Kui see periood on liiga niiske, jääb küpsemine hilisemaks, ning liigse kuivuse tagajärjel jäävad herneterad pisikeseks ja nende seemnekest on paksem. Mõlemal juhul pikeneb keetmisaeg ning sordi maitseomadused halvenevad. Seega tuleb kõnealused herned külvata varakevadel, s.o alates aprilli viimasest dekaadist kuni mai esimese dekaadini.

—

optimaalne mulla pH on 7.

Toode „Latvijas lielie pelēkie zirņi” on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui muud hernesordid. Kõnealune hernesort on sobiv mõõdukas või heas seisukorras lubjarikka liivsavise lõimisega mulla jaoks, kuid väiksemat saaki on võimalik saada ka halvemas seisukorras saviliivadelt ja palju mineraalaineid sisaldavatelt rabamuldadelt. Optimaalne mulla pH „Latvijas lielie pelēkie zirņi” jaoks on umbes 7, mis on suurem kui muude vähemnõudlike hernesortide puhul.

Ajaloolised ja inimtegurid: „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvatamise ja selektsiooniga põlvkondade jooksul kõnealuses määratletud geograafilises piirkonnas on loodud hea kvaliteediga sort, mis on suurepäraselt kohastunud kohalike oludega ja millest on saanud kindel gastronoomiline lemmik.

Halli herne kasvatamise traditsioon on Lätis pikaajaline. Seda liiki hernest on Lätis kasvatatud juba 18. sajandil. 20. sajandi alguses avaldati artikleid „halli” herne kasvatamise eripärade kohta. Herneste selektiivne aretamine algas Lätis 1925. aastal Stende Riiklikus Teraviljaaretusinstituudis, kuid alates 1945. aastast on seda tehtud Priekuļi Riiklikus Taimearetusinstituudis, mis on tõenduseks, et neid herneid saab kasvatada kogu Läti territooriumil. „Latvijas lielie pelēkie zirņi” selektiivse aretamisega tegid algust tavalised inimesed suurte pruunide Vidzeme herneste baasil. Kasutades selliselt selekteeritud materjali ja parandades seda eesmärgipärase valiku teel, nt jättes välja metsikute sortide kibedad herned, et saada keetmisel hea maitse ja välimusega herned, lõi Priekuļi Riiklik Taimearetusinstituut (Priekuļi vald, Priekuļi omavalitsus) „Latvijas lielie pelēkie zirņi”„Retrija” sordi, mis on ainus nii suurte herneteradega sort.

Mitmete aastate jooksul arendatud kasvatus- ja koristustehnoloogiad on olulise tähtsusega nii saagikuse kasvu kui ka kvaliteetse toote tagamisel. Need tehnoloogiad hõlmavad näiteks mulla ettevalmistamist, külvisegu õige suhte valimist ja õige koristusaja valimist. Toodet „Latvijas lielie pelēkie zirņi” kasvatatakse ainult segukülvides koos teraviljaga (kaer, oder või suvinisu), mis hernetaime toatavad. Erinevate viljade suhe külvisegus peab olema järgmine: „Latvijas lielie pelēkie zirņi” suhe teraviljadega on kas 1:2 või 1:1.

Toote „Latvijas lielie pelēkie zirņi” masindamisel kombainiga on vaja tähelepanelikkust ja oskusi, kuna küpsed herned võivad kergesti poolituda. Pärast saagikoristust kuivatatakse saak hoolikalt kuivatites.

Lätlased on sajandeid herneid söönud. Herned, oder ja oad olid pikka aega igapäevaseks toiduks ja need püsisid põhiliste toiduainetena kuni kartuli sissetoomiseni 19. sajandil. Tänapäeval soovitatakse reisijuhtides toodet „pelēkie zirņi” koos peekoniga kui proovimist väärt Läti rahvusrooga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik (2))

http://www.pvd.gov.lv/lat/kreis_izvlne/novertesana_un_registracija/lauksaimniecibas_un_partikas_p/

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Vt joonealune märkus 1.

6.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 189/14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 189/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„ΠΑΦΙΤΙΚΟ ΛΟΥΚΑΝΙΚΟ” (PAFITIKO LOUKANIKO)

ELi nr: CY-PGI-0005-01244 – 17.07.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Παφίτικο Λουκάνικο” (Pafitiko Loukaniko)

2. Liikmesriik või kolmas riik

Küpros

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Pafitiko Loukaniko” on hakitud sealihast valmistatud vorst (kasutatakse tervet looma). Pärast kontide ja rasva eemaldamist liha hakitakse ning jäetakse laagerduma punases veinis, mis on valmistatud Paphose piirkonnas, ning lisatakse sool. Kui hakitud liha on täielikult laagerdunud, pannakse see seasoolde. Iga sool volditakse/keerutatakse selliselt, et iga vorstiköis koosneks 6–10 vorstikesest (teratsia). Vorstiköied riputatakse kaheks-kolmeks päevaks kuivama suletud ruumi kontrollitud tingimustes, kus maksimaalne temperatuur on 45 °C ja niiskust on vähe. Toodet „Pafitiko Loukaniko” võib süüa mitmel erineval moel kuumtöödeldult.

Tootel „Pafitiko Loukaniko” on järgmised omadused (igal vorstil).

Füüsikalised omadused:

Kuju: pikk, peenike ja silindriline

Suurus: läbimõõt on umbes 3 cm, pikkus ja kaal erinevad olenevalt tootja eelistusest.

Keemilised omadused:

pΗ: 4–5,5; valku: 20–30 %; rasvu: 22–35 %; niiskusesisaldus: 38–48 %; naatriumkloriidi (soola): 1,5–2,5 %

Organoleptilised omadused:

Värvus: üldiselt pruun, valgete kuni tumepruunide laikudega, (peaaegu mustad)

Tekstuur: väljastpoolt sile.

Maitse: valmis vorstidel on iseloomulik maitse tänu veinile ja kõigile kasutatud maitseainetele (peamiselt koriander, vürtsköömen ja must pipar).

Aroom: veini ja lisatud maitseainete aroom (peamiselt koriander, vürtsköömen ja must pipar).

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

Värske sealiha, mis on saadud tervetelt loomadelt, kes on tapetud (täielik veretustamine ja kohene jahutamine). Tarnimisel peab liha olema helepunast värvi ja lõhnama värskelt, selle temperatuur peab olema 0–7 °C (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 852/2004 (2) ja (EÜ) nr 853/2004 (3) (muudetud või asendatud kujul)) ning pH 5,3–6.

—	Seasool, mis on pestud ja puhastatud ning mida hoitakse soolvees alla –3 °C. Tarnimisel kontrollitakse, et sool oleks puhas ja lõhnaks värskelt.

—

Kuiv punane vein, mida toodetakse Paphose maakonna veinikeldrites või veinitootjate poolt Paphose maakonnas kasvatatavast kohalikust „Mavro” viinamarjasordist. Veini tarnimisel kontrollitakse, et sellel oleks sordile iseloomulik aroom, et alkoholisisaldus oleks 12–14 % ning et suhkrusisaldus oleks alla 4 g/lt.

—	Jäme söögisool (peensoola ei kasutata, et lihasse ei imenduks liiga palju soola).

—	Kohustuslikud maitseained: jahvatatud koriander, vürtsköömen, must pipar.

—	Vastavalt eelistusele võib kasutada ka mitmeid teisi maitseaineid: jahvatatud kaneel, jahvatatud nelk ja terved või jahvatatud mastiksipistaatsia marjad.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Pafitiko Loukaniko” töötlemine ja ettevalmistamine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Paphose maakonna halduspiirid.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Geograafilise piirkonna, st Paphose maakonna eripära tuleneb selle klimaatilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest (märg, läänetuuled, palju sademeid, meretuuled jne), mis mõjutavad kohalike viinamarjade kasvatamist ja arendamist ning seega ka veinide kvaliteeti ja omadusi. Lisaks annavad piirkonna rikkalikud ajaloolised ja rahvatraditsioonid tunnistust kohalike inimeste oskusteabest ja kogemustest „Pafitiko Loukaniko” valmistamisel.

5.2. Toote eripära

„Pafitiko Loukaniko” erilisus tuleneb peamiselt tema tuntusest võrreldes teiste sarnaste toodetega. Selle iseloomulikud omadused ja eelkõige maitse, lõhn ja välimus tulenevad traditsioonilisest oskusteabest, mida antakse edasi ühelt kohalikult põlvkonnalt teisele; samuti tulenevad need veinist, mida toodetakse „Mavro” viinamarjadest, mida kasvatatakse määratletud geograafilises piirkonnas, mis asub üle 500 m kõrgusel. Nagu Florentia Kithraiotou selgitab raamatus „The Book of Cyprus Wine” (Küprose veiniraamat), avaldavad veini omadustele kõige suuremat mõju keskkond ja tingimused, mille juures viinamarjad arenevad ja küpsevad. Seega saab „Pafitiko Loukaniko” oma omadused veinist ning vein saab oma omadused Paphose maakonna mullast ja kliimast.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

Määratletud geograafilise piirkonna tootjate oskusteabel on oluline osa lõpptoote eripäraste omaduste määramisel. Sellest annavad tunnistust sellised ajaloolised ja pärimuslikud allikad nagu P. Xioutase „Kypriaki Laografia ton Zóon” (Loomad Küprose folklooris), G. Papacharalambouse „Kypriaka Ithi kai Ethima” (Küprose kombestik) ning S. Chatzikypriakou „I Geroskipou - istoriki kai laografiki meleti” (Geroskipou – ajalugu ja folkloor), milles mainitakse seatapmise erilist rituaali, vajadust välja töötada liha säilitamise viisid ajal, kui puudusid tehnilised vahendid, ning „Pafitiko Loukaniko” valmistamise viisi. Neis väljaannetes märgitakse spetsiaalselt ära ka nende vorstide hea kvaliteet, mis olid ja on siiani Küproses ühed kõige paremini tuntud vorstid, nagu on näidanud ka hiljutised uurimused, publikatsioonid, reisijuhid ja turismile pühendatud veebisaidid, näiteks K. Sousori väitekiri „I politismiki klironomia tis Pafou kai i apihisi tis stous neous” (Paphose kultuuripärand ja selle ligitõmbavus noortele), http://www.all4cyprus.com/kypriaki-kouzina, Küprose kulinaarne kaart (põllumajandusministeerium, 2010), ning „Paradosiaki Diatrofi Prosfigikon kai Ektos Sinoron Ellinismou” (Kreeka põgenike ja Kreeka diasporaa traditsioonile toit) (T. Tsourí, et al.). Toote „Pafitiko Loukaniko” kvaliteediomadused määrab suures osas ära ka vein, mida saadakse määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatavatest „Mavro” viinamarjadest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse (4) artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.moa.gov.cy/moa/da/da.nsf/All/F3FF567F4E8FF1C5C2257B970039D8EF/$file/Προδιαγραφή_Παφίτικο%20Λουκάνικο.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(4) Vt joonealune märkus 1.

6.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 189/17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 189/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„CIPOLLA BIANCA DI MARGHERITA”

ELi nr: IT-PGI-0005-01231 – 21.05.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Cipolla bianca di Margherita”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetus „Cipolla bianca di Margherita” hõlmab hariliku sibula Allium cepa L. kohalikku sorti, mida kasvatatakse määratletud piirkonnas. Tegemist on värske tootega, millele on iseloomulikud valged, mahedad ja suure suhkrusisaldusega mugulad. Vastavalt tootmisajale võib eristada nelja kohalikku ökotüüpi: „Marzaiola” või „Aprilatica”, „Maggiaiola”, „Giugniese”, „Lugliatica”.

Ökotüüpidel on järgmised iseloomulikud omadused:

— „Marzaiola” või „Aprilatica”– varajane sort (saaki koristatakse alates märtsi keskpaigast), mugul on otstest lapik;

— „Maggiaiola”– pisut hilisem sort (saaki koristatakse mais), mugul ei ole nii lapik kui eelmistel sortidel;

— „Giugniese” ja „Lugliatica”– hilisemad sordid (saaki koristatakse alates juunist kuni juuli keskpaigani), mugulad on ümarama kujuga.

Saagi koristamisel peavad toote mõõdetavad näitajad olema järgmised:

— lahustuvate kuivainete sisaldus: 6,4–9,2 mg toorkaalu 100 grammi kohta;

— kuivainesisaldus: 6,2–8,9 g toorkaalu 100 grammi kohta;

— suurus: vähemalt 20 mm, kuid mitte suurem kui 100 mm;

— füüsikalised omadused: valge värvus

— maitse: magus ja mahlakas. Redutseerivate suhkrute kogusisaldus peab olema vähemalt 3,8 g toorkaalu 100 grammi kohta;

— konsistents: õrn ja krõmpsuv.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote „Cipolla bianca di Margherita” tootmise etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendamine peab toimuma vahetult pärast saagi koristamist punktis 4 määratletud piirkonnas ning selleks, et vältida pakendamata toote füüsilist kahjustamist (muljumisjäljed, vigastused) transportimisel ja toote ülemäärast käitlemist, ei ole toodet lubatud väljaspool geograafilist piirkonda ümber pakendada. Kahjustused soodustavad hallitusseente arengut ja mugula konsistentsi muutumist ning põhjustavad toote „Cipolla bianca di Margherita” kvaliteedi halvenemist.

Toodet võib pakendada 10 kg või 5 kg kaupa kasti, 0,5 kg või 1 kg kaupa võrku, 1 kg kaupa karpi või põimida mitmesuguse kaaluga palmikusse, milles on vähemalt viis sibulat.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakenditel peab olema märge „Cipolla bianca di Margherita” IGP (kaitstud geograafiline tähis), toote logo ja Euroopa Liidu KGT-tunnus. Pakendile tuleb märkida ka tootja ja pakendaja nimi, ärinimi ja aadress.

Keelatud on lisada kirjeldusi, mis ei ole spetsifikaadiga selgesõnaliselt ette nähtud.

Samas on lubatud kasutada nimesid, ärinimesid ja kaubanimesid, tingimusel et need ei eksita tarbijat.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Cipolla bianca di Margherita” tootmispiirkond asub Aadria mere rannikul ning hõlmab lõunast põhja poole liikudes järgmisi haldusüksusi (kommuunid):

—	Margherita di Savoia,

—	Zapponeta ja

—	Manfredonia.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Cipolla bianca di Margherita” tootmispiirkonna mullad on enamasti liivased ilma tugeva aluspinnaseta, need on naabruses asuvate mereluidete liivaga täidetud endised sooldunud märgalad. Kuna põhjavesi asub maapinnale väga lähedal, ei pea köögivilja kastma.

Läänes asuvad soolased märgalad ja põhjas asuv Gargano neem kujundavad piirkonnale iseloomuliku kliima, mis erineb nii Puglia piirkonna kui ka naabruses asuvate omavalitsuste tavapärasest kliimast. „[…] Kliima on väga kuiv, peaaegu stepiline, seda iseloomustab väga kuum suvi ja väga pehme talv. Kliimal on teatavad troopikalähiste alade kliimale iseloomulikud jooned […]. Vahemere piirkonnas võib sarnaseid kliimatingimusi täheldada Aafrika ja Aasia rannikul Surti poolsaare ja Tel Avivi linna vahel.” (BONIFICA, 1993. M. CALDARA, D. CAPOLONGO, C. DAPOTE, L. PENNETTA)

Toote „Cipolla bianca di Margherita” ökotüübid on piirkonna pinnasega väga hästi kohanenud ja kogu tootmispotentsiaal, nii kvaliteedi ja tootlikkuse osas, saavutatakse ainult tootmispiirkonnas. Kohanemisele eripäraste mullastikutingimustega osutab ka taimede juurestik, mis suudab kaevuda sügavale liivasesse pinnasesse. Tootmispiirkonnas on püütud kasvatada ka muid sibulasorte ja/või hübriide, kuid tulemused on olnud väga kesised.

Toote „Cipolla bianca di Margherita” ainulaadsed omadused on tingitud kohalike talunike poolt sajandite jooksul välja valitud paljundusmaterjali geneetilistest eriomadustest ja piirkonna mullastiku eripärast. Järgnevalt on kirjeldatud toote kõige olulisemaid omadusi, mida toodi esile Università degli Studi di Foggia koostatud uuringus, milles võrreldi toodet „Cipolla bianca di Margherita” valge sibula muude sortidega, mida kasvatatakse väljaspool punktis 4 nimetatud geograafilist piirkonda:

—	kuivaine- ja lahustuvate kuivainete sisaldus on vähene, mistõttu on toode krõmpsuv ja väga mahlane;

—	toode ei ole kibe;

—	tootes on rohkesti redutseerivaid suhkruid ning organoleptilisel hindamisel tunnistati toode muudest uuringusse kaasatud genotüüpidest magusamaks;

—	võrreldes muude piirkondadega valmib saak varem.

Kuna tootmispiirkonna liivane pinnas on pehme, kasvavad sibulad takistuseta ning nende kuju on ökotüübile tüüpiline ja ilma deformatsioonideta. Rohelise sibulakaelaga sibulate osakaal on väike, sest kasvatustehnoloogia kohaselt istutatakse sibul käsitsi sellisele sügavusele, mis soodustab valge värvuse tekkimist kogu tootel.

Rannikuala talvised ja kevadised ilmastikutingimused on eriti mahedad ning liivane pinnas soojeneb kiiresti, seepärast on saagikoristus muude piirkondadega võrreldes varajane.

Liivane pinnas ja pinnalähedane põhjavee tase võimaldavad tekitada kontrollitud veepuudust, et taim ei kasvaks liiga suureks ja selle kuivainesisaldus oleks väike.

Toote söödav osa areneb kuivas pinnasekihis ning liivane pinnas moodustab loodusliku kaitsekihi, hoides toote haigustest vaba.

Eespool osutatud eripärased organoleptilised omadused ei esine väljaspool tootmispiirkonda. Seda kinnitas ka Università degli Studi di Foggia poolt 2012. aasta juulis tehtud kvaliteediuuring, millest nähtus, et võrreldes muude valgete sibulatega, on toote „Cipolla bianca di Margherita” genotüübil selgelt eristatavad organoleptilised omadused.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse (2) artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväidete esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Cipolla bianca di Margherita” tunnustamise ettepaneku 3. aprilli 2014. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 78.

Tootespetsifikaadi täielik tekst on avaldatud veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

ning

põllumajandus- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP e IGP” [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Vt joonealune märkus 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 189

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 6. juuni 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 189/01	Euro vahetuskurss	1

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 189/02	Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	2
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 189/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7648 – eBook.de/Hugendubel/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	10
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 189/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	11
2015/C 189/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	14
2015/C 189/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	17


	(1) EMPs kohaldatav tekst