30.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 190/2

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

6. juuni 2011,

konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta

2011/C 190/02

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 23 lõiget 12,

arvestades järgmist:

(1)	seoses raamkokkuleppega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete kohta (1), mis allkirjastati 20. oktoobril 2010 („raamkokkulepe”), tuleb üle vaadata juhatuse 13. novembri 2006. aasta otsus konfidentsiaalsete dokumentide haldusliku töötlemise eeskirjade kohta;

(2)

Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Parlamendile uued ülesanded ning parlamendi tegevuse arendamiseks konfidentsiaalsust nõudvates valdkondades tuleb konfidentsiaalse, sealhulgas ka salastatud teabe käsitlemiseks Euroopa Parlamendis kehtestada üldpõhimõtted, minimaalsed julgeolekustandardid ja asjakohased menetlused;

(3)

käesoleva otsusega kehtestatava eeskirja eesmärk on tagada samaväärsed kaitsestandardid ning ühilduvus eeskirjadega, mille on vastu võtnud aluslepingutega või nende alusel asutatud või liikmesriikide poolt moodustatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid, et hõlbustada Euroopa Liidu otsustamisprotsessi sujuvat toimimist;

(4)	käesoleva otsuse sätete rakendamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (2) kohaldamist;

(5)

käesoleva otsuse sätete rakendamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev otsus reguleerib konfidentsiaalse teabe loomist, vastuvõtmist, edastamist ja säilitamist Euroopa Parlamendis sellise teabe konfidentsiaalsuse asjakohase kaitse eesmärgil. Käesoleva otsusega rakendatakse eelkõige raamkokkuleppe II lisa.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „teave”– mis tahes kirjalik või suuline teave, olenemata selle kandjast ja autorist.

b) „konfidentsiaalne teave”– „ELi salastatud teave” ning „muu konfidentsiaalne teave”, mida ei ole salastatud;

c) „ELi salastatud teave”– igasugune teave ja materjal, mis on liigitatud kui „TRÈS SECRET UE/TOP SECRET EU”, „SECRET UE/EU SECRET”, „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”, mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada ELi või ühe või mitme liikmesriigi huve, olenemata sellest, kas selline teave pärineb aluslepingutega või nende alusel asutatud institutsioonidelt, asutustelt, talitustelt või ametitelt või on saadud liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Sellega seoses kasutatakse järgmisi mõisteid:

— „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

— „SECRET UE/EU SECRET”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

— „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

— „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või mitme tema liikmesriigi huve;

d) „muu konfidentsiaalne teave”– mis tahes muu mittesalastatud konfidentsiaalne teave, kaasa arvatud andmekaitse eeskirjade või ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluv teave, mis on loodud Euroopa Parlamendis või mille on edastanud Euroopa Parlamendile aluslepingutega või nende alusel asutatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid või liikmesriigid;

e) „dokument”– mis tahes talletud teave selle füüsilisest kujust ja omadustest olenemata;

f) „materjal”– valmistatud või valmistamisel olevad dokumendid, masinad või seadmed;

g) „teadmisvajadus”– isiku vajadus pääseda juurde konfidentsiaalsele teabele tema ametikohustuste või ülesande täitmiseks;

h) „loa andmine”– Euroopa Parlamendi liikmete puhul presidendi otsus või Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate puhul peasekretäri otsus (heakskiitmise otsus) võimaldada isikule juurdepääs ELi salastatud teabele kuni teatava salastatuse tasemeni; otsus põhineb julgeolekukontrolli positiivsel tulemusel, mille on läbi viinud liikmesriigi asutus vastavalt siseriiklikule õigusele ja I lisa 2. osa sätetele;

i) „salastatuse taseme alandamine”– salastatuse astme vähendamine;

j) „salastatuse kustutamine”– igasuguse salastatuse kõrvaldamine;

k) „koostaja”– ELi salastatud teabe või mis tahes muu salastatud teabe nõuetekohaselt volitatud autor;

l) „julgeolekuteade”– II lisas sätestatud tehnilised rakendusmeetmed (4).

Artikkel 3

Üldpõhimõtted ja miinimumstandardid

1. Euroopa Parlament käsitleb konfidentsiaalset teavet vastavalt I lisa 1. osas sätestatud üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele.

2. Euroopa Parlament loob vastavalt kõnealustele üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele teabeturbe juhtimissüsteemi, mille ülesandeks on hõlbustada parlamendi tegevust ja haldustööd, tagades samas Euroopa Parlamendi käsitletava mis tahes konfidentsiaalse teabe kaitse täielikus kooskõlas sellise teabe koostaja poolt julgeolekuteates sätestatud eeskirjadega.

Konfidentsiaalse teabe töötlemine Euroopa Parlamendi automatiseeritud infosüsteemide abil toimub vastavalt infokindluse põhimõtetele ning see sätestatakse julgeolekuteates.

3. Euroopa Parlamendi liikmed võivad tutvuda salastatud teabega ilma julgeolekukontrolli läbimata kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” (kaasa arvatud). „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” tasemega teabe puhul annavad nad allkirja deklaratsioonile, et nad ei avalda sellise teabe sisu kolmandatele isikutele. Juurdepääs kõrgema tasemega teabele kui „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” võimaldatakse ainult parlamendiliikmetele, kes on läbinud vastava tasemega julgeolekukontrolli.

4. Euroopa Parlamendi ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud töötajad võivad tutvuda konfidentsiaalse teabega, kui nende teadmisvajadus on kindlaks tehtud, ning nad võivad tutvuda kõrgema tasemega teabega kui „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”, kui nad on läbinud vastava tasemega julgeolekukontrolli.

Artikkel 4

Konfidentsiaalse teabe loomine ja halduslik käitlemine Euroopa Parlamendis

1. Konfidentsiaalset teavet võivad luua ja/või teavet salastada, nagu on sätestatud julgeolekuteates, Euroopa Parlamendi president, asjaomaste parlamendikomisjonide esimehed, peasekretär ja/või muu isik, kellele on peasekretär andnud selleks nõuetekohase kirjaliku loa.

2. Salastatud teabe loomisel kohaldab selle koostaja sobivat salastatuse taset kooskõlas I lisas sätestatud rahvusvaheliste standardite ning määratlustega. Üldreeglina määrab koostaja kindlaks ka adressaadid, kellele antakse luba tutvuda teabega vastavalt selle salastatuse tasemele. See teave antakse edasi konfidentsiaalse teabe teenistusele dokumendi üleandmisel nimetatud teenistusele.

3. Ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat konfidentsiaalset teavet käsitletakse vastavalt julgeolekuteates määratletud käitlemisjuhendile.

Artikkel 5

Konfidentsiaalse teabe vastuvõtmine Euroopa Parlamendis

1. Euroopa Parlamendi poolt saadud konfidentsiaalne teave edastatakse:

—	„RESTREINT UE/EU RESTRICTED” tasemega ELi salastatud teabe ja muu konfidentsiaalse teabe puhul vastava taotluse esitanud parlamendi organi või ametikandja sekretariaati;

—	„CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või sellest kõrgema salastatuse tasemega ELi salastatud teabe puhul konfidentsiaalse teabe teenistusele.

2. Konfidentsiaalse teabe registreerimise, säilitamise ja jälgitavuse tagab teabe vastuvõtnud parlamendi organi või ametikandja sekretariaat või konfidentsiaalse teabe teenistus.

3. Kui komisjon edastab vastavalt raamkokkuleppele konfidentsiaalset teavet, kehtestab ta teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks ettenähtud tingimused (mis sätestatakse ühisel kokkuleppel ning mis käsitlevad adressaate, teabega tutvumise korda, st turvatud lugemissaale ja kinniseid koosolekuid, ning muid küsimusi) raamkokkuleppe II lisa punkti 3.2 tähenduses koos konfidentsiaalse teabega hoiule parlamendi organi või ametikandja sekretariaadile või juhul, kui teave on salastatud tasemel „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või sellest kõrgemal tasemel, konfidentsiaalse teabe teenistusele.

4. Lõikes 3 osutatud tingimusi võib vajalike muudatustega kohaldada ka konfidentsiaalse teabe edastamise korral aluslepingutega või nende alusel asutatud muude institutsioonide, asutuste, talituste ja ametite või liikmesriikide poolt.

5. ELi salastatud teave tasemega “TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” edastatakse Euroopa Parlamendile kooskõlas täiendavate tingimustega, milles lepivad omavahel kokku parlamendi organ või ametikandja, kes esitas teabetaotluse, ning teavet edastav ELi institutsioon või liikmesriik. Esimeeste konverents moodustab järelevalvekomisjoni. Selle eesmärk on tagada salastatuse tasemele vastav kaitstuse tase.

Artikkel 6

ELi salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendi poolt kolmandatele osapooltele

Euroopa Parlament võib teabe koostaja nõusolekul edastada ELi salastatud teabe muudele aluslepingutega või nende alusel asutatud institutsioonidele, asutustele, talitustele ja ametitele või liikmesriikidele tingimusel, et nad tagavad, et ELi salastatud teabe käitlemisel järgitakse nende teenistustes ja tööruumides eeskirju, mis on samaväärsed käesolevas otsuses sätestatud eeskirjaga.

Artikkel 7

Konfidentsiaalse teabe hoidmine ja sellega tutvumine turvaalal (turvatud lugemissaalid)

1. Turvatud lugemissaal on turvatud hoiuala, kus ei ole koopiamasinaid, telefone, fakse, skannereid ega muid dokumentide paljundamiseks või edastamiseks ettenähtud tehnilisi seadmeid.

2. Turvatud lugemissaali pääsemise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

turvatud lugemissaali pääsevad ainult:

—	Euroopa Parlamendi liikmed, ametnikud ja fraktsioonides töötavad töötajad, kelle isikusamasus on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, kooskõlas artikli 4 lõikes 2 või artikli 5 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustega;

—	Euroopa Parlamendi konfidentsiaalse teabe teenistuse vastutavad ametnikud;

—	vajaduse korral turvalisuse ja tuleohutuse eest vastutavad Euroopa Parlamendi ametnikud.

Turvaala koristamine toimub üksnes konfidentsiaalse teabe teenistuse ametniku juuresolekul ja tema range järelevalve all.

iga isik, kes soovib juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, teatab eelnevalt oma nime konfidentsiaalse teabe teenistusele. Teenistus kontrollib iga isiku isikusamasust, kes esitab taotluse konfidentsiaalse teabega tutvumiseks, ning teeb vajaduse korral kindlaks, kas isik on läbinud vajalikul tasemel julgeolekukontrolli ning kas talle on antud luba tutvuda kõnealuse teabega vastavalt artikli 4 lõikes 2 või artikli 5 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele.

konfidentsiaalse teabe teenistusel on õigus keelduda võimaldamast sissepääsu turvatud lugemissaali isikutele, kellele ei ole antud selleks luba punktide a ja b alusel. Konfidentsiaalse teabe teenistuse otsuse vaidlustamised esitatakse parlamendiliikmete puhul Euroopa Parlamendi presidendile ja muudel juhtudel peasekretärile.

3. Turvatud lugemissaalis reguleerivad konfidentsiaalse teabega tutvumist järgmised tingimused:

isikud, kellel on luba teabega tutvuda ja kes on esitanud lõike 2 punktis b osutatud taotluse, pöörduvad isiklikult konfidentsiaalse teabe teenistusse;

Turvatud lugemissaalis konfidentsiaalse teabega tutvumiseks konfidentsiaalse teabe teenistuse ametniku juuresolekul antakse luba vaid ühele isikule korraga, välja arvatud erandlike asjaolude korral (näiteks kui lühikese aja jooksul on esitatud palju taotlusi).

Kõnealune ametnik teavitab konfidentsiaalse teabega tutvumise loaga isikut tema kohustustest ning eelkõige võtab temalt allkirja deklaratsioonile, milles nimetatud isik kohustub teavet kolmandatele isikutele mitte avalikustama.

b)	teabega tutvumise ajal on keelatud kontaktid väliskeskkonnaga (sh telefoni või muude tehnikavahendite abil), märkmete tegemine ning konfidentsiaalse teabe paljundamine või fotografeerimine;

c)	enne turvatud lugemissaalist lahkumise lubamist kontrollib punktis a osutatud konfidentsiaalse teabe teenistuse ametnik, et konfidentsiaalne teave, millega tutvuti, on alles, puutumatu ja terviklik.

4. Eespool sätestatud eeskirjade rikkumise korral teavitab konfidentsiaalse teabe teenistuse vastutav ametnik sellest peasekretäri, kes teavitab sellest omakorda Euroopa Parlamendi presidenti, kui rikkuja on parlamendiliige.

Artikkel 8

Konfidentsiaalse teabega muul viisil tutvumise miinimumstandardid

1. Konfidentsiaalse teabe haldusliku töötlemise puhul kinnisel koosolekul tagab koosoleku eest vastutava parlamendi organi või ametikandja sekretariaat, et:

—	koosolekuruumi lubatakse siseneda vaid isikutel, kes peavad sellel koosolekul osalema ning kes on läbinud vajalikul tasemel julgeolekukontrolli;

—	kõik dokumendid nummerdatakse, jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku ning nende kohta ei tehta märkmeid, neid ei paljundata ning nendest ei tehta fotosid;

—	koosoleku protokollis ei mainita konfidentsiaalse menetluse käigus arutlusel olnud teabe sisu;

—

Euroopa Parlamendi teabesaajatele suuliselt edastatava konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitsetaset nagu kirjaliku konfidentsiaalse teabe suhtes. See võib hõlmata teabesaaja kohustust kirjutada alla deklaratsioonile, milles konfidentsiaalse teabe saaja kohustub teavet kolmandatele isikutele mitte avalikustama.

2. Konfidentsiaalse teabe haldusliku töötlemise puhul parlamendi organi või ametikandja poolt väljaspool kinnist koosolekut kohaldatakse järgmisi nõudeid:

—	dokumentide paberkoopiad antakse isiklikult üle sekretariaadi juhatajale, kes need registreerib ja esitab nende kättesaamise kohta kinnituse;

—	kui dokumente parajasti ei kasutata, on nad sekretariaadi vastutusel lukustatud kohas hoiul;

—	piiramata konfidentsiaalse teabe halduslikku töötlemist kinnisel koosolekul vastavalt lõikes 1 sätestatud nõuetele, ei tohi dokumente ühelgi juhul paljundada, muule teabekandjale salvestada ega kellelegi edastada;

—	nendele dokumentidele pääsevad ligi vaid nende adressaadid vastavalt artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3 või lõikes 4 osutatud tingimustele sekretariaadi järelevalve all;

—	sekretariaat märgib üles kõik isikud, kes on dokumentidega tutvunud, ning tutvumise kuupäeva ja kellaaja. Need andmed esitatakse konfidentsiaalse teabe teenistusele artiklis 12 osutatud iga-aastase aruande koostamise eesmärgil.

Artikkel 9

Konfidentsiaalse teabe arhiveerimine

1. Euroopa Parlamendi ruumides tagatakse turvatud arhiveerimissüsteemi olemasolu.

Konfidentsiaalse teabe teenistusse või parlamendi organi või ametikandja sekretariaati hoiule antud konfidentsiaalne teave viiakse üle konfidentsiaalse teabe teenistuse turvatud arhiivi kuus kuud pärast seda, kui sellega viimati tutvuti, ning kõige hiljem üks aasta pärast seda, kui see hoiule anti.

2. Konfidentsiaalse teabe teenistus vastutab turvatud arhiivi haldamise eest vastavalt arhiveerimise standardnõuetele.

3. Turvatud arhiivis hoitava konfidentsiaalse teabega saab tutvuda järgmistel tingimustel:

—	konfidentsiaalse teabega on õigus tutvuda ainult isikutel, kes on nimeliselt või ametikoha järgi märgitud konfidentsiaalse teabe esitamisel täidetud saatelehele;

—	konfidentsiaalse teabega tutvumise taotlus tuleb esitada konfidentsiaalse teabe teenistusele, kes tagab arhiividokumendi edastamise turvatud lugemissaali;

—	kohaldatakse artiklis 7 sätestatud konfidentsiaalse teabega tutvumise korda ja tingimusi.

Artikkel 10

ELi salastatud teabe salastatuse taseme alandamine ja salastatuse kustutamine

1. ELi salastatud teabe salastatuse taset võib alandada või salastatuse kustutada ainult teabe koostaja loal ja vajaduse korral pärast arutelu muude huvitatud osapooltega. Salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine kinnitatakse kirjalikult. Teabe koostaja vastutab selle eest, et adressaate teavitatakse muudatustest, ning adressaadid omakorda vastutavad selle eest, et muudatustest teavitatakse järgmisi adressaate, kellele nemad on saatnud kõnealuse dokumendi või selle koopia. Võimaluse korral määravad teabe koostajad salastatud dokumentidele kuupäeva, ajavahemiku või sündmuse, millal võib salastatuse taset alandada või salastatuse kustutada. Kui see ei ole võimalik, vaatavad nad dokumendid hiljemalt iga viie aasta järel läbi, et teha kindlaks, kas esialgne salastatuse tase on endiselt vajalik.

2. Turvatud arhiivis hoitavate dokumentide salastatus kustutatakse hiljemalt 30 aasta pärast vastavalt nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 354/83, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (5). Salastatuse kustutab salastatud teabe koostaja või vastutav teenistus kooskõlas I lisa 1. osa punktiga 10.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsusega seotud rikkumised

1. Konfidentsiaalsuse rikkumise korral üldiselt ning eelkõige käesoleva otsuse rikkumise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi liikmete puhul Euroopa Parlamendi kodukorras sätestatud karistusi puudutavaid asjakohaseid sätteid.

2. Euroopa Parlamendi töötajate poolt toime pandud rikkumised toovad kaasa Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud menetluste ja karistuste kohaldamise, nagu on ette nähtud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) („personalieeskirjad”).

3. President ja peasekretär korraldavad vajaliku juurdluse.

Artikkel 12

Käesoleva otsuse ja selle rakenduseeskirjade kohandamine ning iga-aastane aruanne käesoleva otsuse kohaldamise kohta

1. Peasekretär teeb ettepaneku käesoleva otsuse ja seda rakendavate lisade vajaliku kohandamise kohta ning edastab selle otsuse tegemiseks juhatusele.

2. Peasekretär esitab igal aastal juhatusele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.

Artikkel 13

Ülemineku- ja lõppsätted

1. Konfidentsiaalse teabe teenistuses või arhiivis hoitav konfidentsiaalne teave salastatakse enne käesoleva otsuse kohaldamist automaatselt tasemel “RESTREINT UE/EU RESTRICTED”, välja arvatud juhul, kui selle koostaja ei soovi kõnealust teavet salastada või otsustab selle salastada kõrgemal tasemel või salastada üheks aastaks alates käesoleva otsuse jõustumisest.

2. Juhul kui konfidentsiaalse teabe koostaja otsustab teabe salastada kõrgemal tasemel, määrab koostaja või tema volitatud esindajad koostöös konfidentsiaalse teabe teenistusega ja vastavalt I lisas sätestatud tingimustele teabele võimalikult madala salastatuse taseme.

3. Juhatuse 13. novembri 2006. aasta otsus konfidentsiaalsete dokumentide haldusliku töötlemise eeskirja kohta tunnistatakse kehtetuks.

4. Juhatuse 24. oktoobri 2005. aasta otsus, millega antakse peasekretärile volitused asutada salastatuse kustutamise komisjon ning võtta vastu otsuseid salastatuse kustutamise kohta, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 14

Jõustumine

1. Käeolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

2. Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(2) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) Lisa kuulub vastuvõtmisele.

(5) EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1.

(6) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

I LISA

1. OSA

KONFIDENTSIAALSE TEABE KAITSMIST KÄSITLEVAD JULGEOLEKU ÜLDPÕHIMÕTTED JA MIINIMUMSTANDARDID

1. Sissejuhatus

Käesolevate sätetega kehtestatakse julgeoleku üldpõhimõtted ja miinimumstandardid, mida tuleb järgida Euroopa Parlamendil kõikides töökohtades ning samuti kõigil ELi salastatud teabe ja muu konfidentsiaalse teabe saajatel, et tagada julgeolek ja kindlustunne kõigile asjaomastele isikutele, et rakendatakse ühist kaitsestandardit. Neid täiendavad eeskirjad, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe töötlemist parlamendikomisjonide või parlamendi muude organite või ametikandjate poolt.

2. Üldpõhimõtted

Euroopa Parlamendi julgeolekupoliitika on parlamendi üldise sisemise halduspoliitika lahutamatu osa ja põhineb seega parlamendi üldise poliitika juhtpõhimõtetel. Nende põhimõtete hulka kuuluvad seaduslikkus, läbipaistvus, aruandekohustuse põhimõte, subsidiaarsus ja proportsionaalsus.

Seaduslikkuse põhimõte tähistab vajadust püsida julgeolekufunktsioonide täitmisel rangelt õiguslikus raamistikus ning järgida kohaldatavaid õigusnorme. Samuti tähendab see, et julgeolekualased kohustused peavad põhinema asjakohastel õigussätetel. Personalieeskirjade sätted, eelkõige artikkel 17, mille kohaselt peab teenistuja hoiduma tööülesannete täitmisel saadud teabe loata avaldamisest, ja eeskirjade VI jaotis distsiplinaarmeetmete kohta kehtivad täies mahus. Samuti tähendab see, et Euroopa Parlamendi vastutusalas toimuvate julgeoleku rikkumistega tuleb tegeleda parlamendi distsiplinaarmeetmete poliitikat järgides.

Läbipaistvuse põhimõte tähistab selguse vajadust kõikide julgeolekueeskirjade ja -sätete puhul, vajadust tasakaalu järele eri teenistuste ja valdkondade vahel (füüsiline julgeolek võrrelduna teabekaitsega jne) ning vajadust järjepideva ja struktureeritud teadliku julgeolekupoliitika järele. Samuti tähendab see vajadust selgete kirjalike juhtnööride järele julgeolekumeetmete rakendamiseks.

Aruandekohustuse põhimõte tähendab, et julgeolekualased kohustused on selgelt määratletud. Lisaks tähistab see vajadust regulaarselt kontrollida, kas neid kohustusi täidetakse nõuetekohaselt.

Subsidiaarsuse põhimõte tähendab, et julgeolek organiseeritakse kõige madalamal võimalikul tasemel ning võimalikult lähedal Euroopa Parlamendi peadirektoraatidele ja teenistustele. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et julgeolekumeetmed piirduvad rangelt ainult sellega, mis on tingimata vajalik, ning et need meetmed on vastavuses kaitstavate huvidega ning tegeliku või potentsiaalse ohuga nendele huvidele, et neid huve oleks võimalik kaitsta võimalikult vähehäirival viisil.

3. Teabeturbe alused

Usaldusväärse teabeturbe aluseks on järgmised tingimused:

a)	Euroopa Parlamendis on olemas teabeturbeteenistus (INFOSEC), mis vastutab koostöö eest asjaomase julgeolekuasutusega seoses teabega julgeolekuohtude tehniliste külgede kohta ja nõuannetega, milliste vahenditega nende ohtude eest kaitsta;

b)	Euroopa Parlamendi vastutavad teenistused ja muude ELi institutsioonide julgeolekuteenistused teevad tihedat koostööd.

4. Teabeturbe põhimõtted

4.1. Eesmärgid

Teabeturbe peamised eesmärgid on järgmised:

a)	kaitsta ELi salastatud teavet ja muud konfidentsiaalset teavet spionaaži, kahjustamise ja loata avaldamise eest;

b)	kaitsta side- ja teabesüsteemides ning -võrkudes käideldavat ELi salastatud teavet konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse ohtuseadmise eest;

c)	kaitsta Euroopa Parlamendi hooneid, kus hoitakse ELi salastatud teavet, sabotaaži ja kuritahtliku kahjustamise eest;

d)	julgeolekule esinenud ründe korral hinnata tekitatud kahju, piirata selle tagajärgi, korraldada julgeolekujuurdlus ja võtta vajalikke heastamismeetmeid.

4.2. Salastamine

4.2.1. Salastatuse puhul eeldab kaitstava teabe ja materjalide valik ning vajaliku kaitsetaseme hindamine hoolikust ja kogemusi. On äärmiselt oluline, et kaitse tase vastaks konkreetse kaitstava teabe või materjali tundlikkusele julgeoleku kontekstis. Teabe sujuva liikumise tagamiseks tuleb vältida nii üle- kui alasalastamist.

4.2.2. Salastamissüsteem on vahend, mille abil saab käesolevas jaotises sätestatud põhimõtteid ellu viia; samalaadset salastamissüsteemi tuleb järgida spionaaži, sabotaaži, terrorismi ja muude ohtude ärahoidmise kavandamise ja korraldamise puhul, nii et kõige rohkem kaitstaks kõige olulisemaid ELi salastatud teavet sisaldavaid hooneid ja kõige tundlikumaid kohti neis hoonetes.

4.2.3. Vastutus teabe salastamise eest lasub ainuisikuliselt asjaomase teabe koostajal.

4.2.4. Salastatuse tase võib põhineda ainult vastava teabe sisul.

4.2.5. Kui teave koosneb mitmest osast, rakendatakse tervikule sellist salastatuse taset, mis on vähemalt sama kõrge kui kõige kõrgema salastatuse tasemega osa puhul. Kogu teabele võib siiski omistada ka kõrgema salastatuse taseme kui selle osadele.

4.2.6. Salastatus määratakse ainult siis, kui see on vajalik, ja nii kauaks, kui see on vajalik.

4.3. Julgeolekumeetmete eesmärgid

Julgeolekumeetmed:

a)	laienevad kõigile isikutele, kellel on juurdepääs ELi salastatud teabele, ELi salastatud teabe kandjatele ja muule konfidentsiaalsele teabele, kõigile sellist teavet sisaldavatele ruumidele ja olulistele rajatistele;

b)	on kavandatud nii, et oleks võimalik avastada isikuid, kelle positsioon võib seada ohtu salastatud teabe ja sellist teavet sisaldavate oluliste rajatiste julgeoleku, ning tagada nende töölt kõrvaldamine või viimine teisele tööle;

c)	takistavad loata isikute juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ja rajatistele, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet;

d)	tagavad konfidentsiaalse teabe levitamise ainult teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes, mis on esmatähtis julgeoleku kõigi aspektide seisukohast;

tagavad konfidentsiaalse teabe terviklikkuse (st välditakse rikkumist, loata muutmist ja kustutamist) ja kättesaadavuse (st ei takistata nende isikute juurdepääsu, kellel on seda vaja ja kellel on selleks luba), olenemata sellest, kas teave on salastatud või salastamata, ja eriti siis, kui selline teave on salvestatud või seda töödeldakse või edastatakse elektroonilisel kujul.

5. Ühised miinimumstandardid

Euroopa Parlament tagab, et kõik ELi salastatud teabe saajad nii institutsioonisiseselt kui tema volituste piires, nimelt kõik tema teenistused ja lepingupartnerid, järgivad ühiseid julgeoleku miinimumstandardeid, et kõnealust teavet oleks võimalik edastada kindla teadmisega, et seda käideldakse samasuguse hoolega. Sellised miinimumstandardid hõlmavad ka Euroopa Parlamendi ametnike ja muude töötajate julgeolekukontrolli kriteeriume ning konfidentsiaalse teabe kaitsmise korda.

Euroopa Parlament võimaldab parlamendivälistel isikutel pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele ainult tingimusel, et nad tagavad, et teavet käideldakse kooskõlas selliste sätetega, mis on vähemalt rangelt samaväärsed kõnealuste ühiste miinimumstandarditega.

Kõnealuseid ühiseid miinimumstandardeid kohaldatakse ka siis, kui Euroopa Parlament annab lepingu või toetuslepinguga tööstus- või muudele üksustele sellised ülesanded, mis on seotud konfidentsiaalse teabega.

6. Euroopa Parlamendi ametnike ja muude töötajate julgeolek

6.1. Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate julgeolekujuhend

Euroopa Parlamendi ametnikel ja fraktsioonides töötavatel muudel töötajatel, kellel on ametikoha tõttu juurdepääs ELi salastatud teabele, antakse tööleasumisel ja seejärel regulaarsete ajavahemike järel põhjalikud juhtnöörid julgeoleku vajalikkuse ja selle saavutamise korra kohta. Kõnealused töötajad kinnitavad kirjalikult, et on kohaldatavad julgeolekusätted läbi lugenud ja mõistavad neid täielikult.

6.2. Juhtkonna vastutus

Juhtkond on kohustatud teadma, kes nende töötajatest tegelevad oma töö käigus salastatud teabega või kellel on juurdepääs kaitstud side- ja teabesüsteemidele, ning registreerima kõik vahejuhtumid ja tõenäolised nõrgad kohad, mis võivad mõjutada julgeolekut, ning neist teatama.

6.3. Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate julgeolekustaatus

Kehtestatakse kord, mis tagab, et juhul, kui mõne Euroopa Parlamendi ametniku või fraktsioonis töötava muu töötaja kohta saadakse teada teda kahjustavat teavet, tehakse kindlaks, kas see isik puutub töö käigus kokku salastatud teabega või kas tal on juurdepääs kaitstud side- või teabesüsteemidele, ja sellest teavitatakse Euroopa Parlamendi vastutavat teenistust. Kui tehakse kindlaks, et sellise isiku näol on tegemist ohuga julgeolekule, tagandatakse või kõrvaldatakse ta nende tööülesannete täitmiselt, millega seoses ta võib julgeoleku ohtu seada.

7. Füüsiline julgeolek

Füüsiline julgeolek tähendab füüsiliste ja tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist, et takistada volitamata isikute juurdepääsu ELi salastatud teabele.

7.1. Kaitsevajadus

ELi salastatud teabe kaitsmise tagamiseks rakendatavate füüsiliste julgeolekumeetmete tase on proportsionaalne teabe ja materjali salastatuse taseme, mahu ja neile suunatud ohuga. Kõik ELi salastatud teabe valdajad järgivad sellise teabe salastatuse taseme määramisel ühtseid tavasid ja peavad kaitset vajava teabe ja materjali säilitamisel, edastamisel ja hävitamisel kinni ühistest kaitsestandarditest.

7.2. Kontrollimine

Enne kui ELi salastatud teavet sisaldav ala jäetakse järelevalveta, tagab sellise teabe eest vastutav isik, et teavet säilitatakse turvaliselt ja kõik turvaseadmed (lukud, häireseadmed jms) on aktiveeritud. Pärast tööpäeva lõppu toimub täiendav sõltumatu kontroll.

7.3. Hoonete julgeolek

Hooned, kus hoitakse ELi salastatud teavet või kaitstud side- ja teabesüsteeme, peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest.

ELi salastatud teabe kaitsmise viis (nt trellitatud aknad, ukselukud, uksevalve, juurdepääsu kontrollimise automaatsüsteemid, turvakontrollid ja valvepatrullid, häiresüsteemid, sissetungimise avastamise süsteemid ja valvekoerad) sõltub järgmisest:

a)	kaitstava teabe ja materjali salastatuse tase, maht ja asukoht hoones;

b)	asjomase teabe ja materjali turvakonteinerite kvaliteet ning

c)	hoone füüsilised omadused ja asukoht.

Side- ja teabesüsteemide kaitsmise viis sõltub sellest, kui väärtuslikuks asjaomast teavet peetakse ja kui suurt kahju võib tekitada julgeoleku ohtustamine, millised on hoone füüsilised omadused ja asukoht ning milline on süsteemi asukoht hoones.

7.4. Hädaolukorra lahendamise plaanid

Valmistatakse ette üksikasjalikud plaanid salastatud teabe kaitsmiseks hädaolukorra puhul.

8. Julgeolekutähised, tähistused, märkimine ja salastatuse tasemete haldamine

8.1. Julgeolekutähised

Lubatud on kasutada vaid käesoleva otsuse artikli 2 punktis c määratletud salastatuse tasemeid.

Salastatuse taseme kehtivuse piiramiseks (salastatud teabe puhul tähendab see automaatset salastatuse taseme alandamist või salastatuse kustutamist) võib kasutada kokkuleppelist julgeolekutähist. Selleks tähiseks on kas „UNTIL … (kellaaeg/kuupäev)” või „UNTIL … (sündmus)”.

Täiendavaid julgeolekutähiseid, näiteks tähist CRYPTO või muid Euroopa Liidus tunnustatud julgeolekutähiseid kasutatakse siis, kui peale salastatuse taseme on vaja tähistada ka piiratud levitamist ja erikäitlemist.

Julgeolekutähiseid kasutatakse ainult koos salastatuse tasemega.

8.2. Tähistused

Tähistust võib kasutada konkreetses dokumendis käsitletava valdkonna määratlemiseks või dokumendi levitamise märkimiseks teadmisvajaduse põhjal, või (mittesalastatud teabe) embargo lõpu tähistamiseks.

Tähistus ei ole salastatuse tase ja seda ei tohi kasutada salastatuse taseme asemel.

8.3. Salastatuse taseme märkimine ja julgeolekutähiste lisamine

Salastatuse tase märgitakse järgmiselt:

a)	„RESTREINT UE/EU RESTRICTED” taseme dokumentidele mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega,

b)	„CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” taseme dokumentidele mehaaniliste vahenditega või käsitsi või eelnevalt templiga varustatud ja registreeritud paberile trükkides,

c)	„SECRET UE/EU SECRET” ja „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” taseme dokumentidele mehaaniliste vahenditega või käsitsi.

Julgeolekutähised lisatakse otse salastatuse taseme alla, kasutades samu vahendeid nagu salastatuse taseme märkimisel.

8.4. Salastatuse tasemete haldamine

8.4.1. Üldine

Teave salastatakse ainult siis, kui see on vajalik. Salastatuse tase peab olema selgelt ja õigesti märgitud ning see säilib seni, kuni teavet on vaja kaitsta.

Teabe salastamise ja salastatuse taseme alandamise või salastatuse kustutamise eest vastutab ainuisikuliselt teabe looja.

Euroopa Parlamendi ametnikud salastavad teabe, alandavad salastatuse taset või kustutavad salastatuse peasekretäri juhtnööride kohaselt või volitusel.

Salastatud dokumentide käitlemise üksikasjalik kord on sätestatud viisil, et dokumentides sisalduvale teabele oleks tagatud piisav kaitse.

„TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” taseme dokumentide koostamise volitusega isikute arv hoitakse võimalikult väiksena ning nende isikute nimed kajastuvad konfidentsiaalse teabe teenistuse koostatud nimekirjas.

8.4.2. Salastatuse taseme rakendamine

Dokumendi salastatuse tase määratakse dokumendis sisalduva teabe tundlikkuse põhjal, võttes arvesse artikli 2 punktis c esitatud määratlusi. On oluline, et salastamine toimuks õigesti ja kaalutletult, eelkõige salastatuse taseme „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” puhul.

Lisadega kirja või teate puhul määrab selle salastatuse taseme kõige kõrgema salastatuse tasemega lisa. Kui kiri või teade lahutatakse lisadest, peab koostaja selgelt osutama kirja või teate salastatuse tasemele.

Salastatava dokumendi koostaja järgib eespool sätestatud eeskirju ning jälgib, et dokument ei saaks liiga kõrget ega liiga madalat salastatuse taset.

Ühe dokumendi eri leheküljed, lõiked, jaotised, lisad, manused ja täiendavad dokumendid võivad vajada eri salastatuse taset ning tuleb seega salastada sellele vastavalt. Kogu dokumendi salastatuse taseme määrab dokumendi kõige kõrgema salastatuse tasemega osa.

9. Kontrollimine

ELi salastatud teabe kaitseks võetud julgeolekumeetmeid kontrollib regulaarselt Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat, keda võib vajadusel tema ülesannetes abistada konfidentsiaalse teabe teenistus.

Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat ning aluslepingutega või nende alusel asutatud muude institutsioonide, asutuste, talituste ja ametite julgeolekuteenistused, kes valdavad ELi salastatud teavet, võivad vastavalt kokkuleppele läbi viia ka vastastikuseid hindamisi üksteise julgeolekumeetmete kohta, millega nad kaitsevad ELi salastatud teavet.

10. Salastatuse kustutamise menetlus

10.1. Konfidentsiaalse teabe teenistus kontrollib ELi salastatud teavet ning teeb dokumendi koostajale ettepaneku salastatuse kustutamise kohta hiljemalt 25. aastal pärast dokumendi koostamise kuupäeva. Dokumente, mille salastatust esimesel kontrollimisel ei kustutatud, kontrollitakse regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel uuesti.

10.2. Lisaks dokumentidele, mida säilitatakse turvatud arhiivides ja mis on nõuetekohaselt salastatuks tunnistatud, võib salastatuse kustutamise menetlus hõlmata ka turvatud arhiivides või Euroopa Parlamendi arhiivi- ja dokumentatsioonikeskuses (CARDOC) hoitavat muud konfidentsiaalset teavet.

10.3. Konfidentsiaalse teabe teenistus vastutab teabe koostaja nimel selle eest, et dokumendi adressaate teavitatakse salastatuse taset puudutavatest muudatustest, ning adressaadid omakorda vastutavad selle eest, et muudatustest teavitatakse järgmisi adressaate, kellele nemad on saatnud kõnealuse dokumendi või selle koopia.

10.4. Salastatuse kustutamine ei mõjuta dokumendil esineda võivaid tähistusi.

10.5. Kõikide lehekülgede päises ja jaluses toodud esialgne salastatuse tase kriipsutatakse läbi. Dokumendi esimesel leheküljel või tiitellehel peab olema tempel koos viitega konfidentsiaalse teabe teenistusele.

10.6. Kustutatud salastatusega dokumendi tekst peab olema registreeritud ja lisatud elektroonilisse andmebaasi või muusse sarnasesse süsteemi.

10.7. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtib üksikisiku eraelu- ja isikupuutumatuse või füüsilise või juriidilise isiku ärihuvidega seotud erand või mis sisaldavad tundlikku teavet, kohaldatakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artiklit 2.

10.8. Lisaks punktidele 10.1. kuni 10.7. kohaldatakse järgmist korda:

a)	konfidentsiaalse teabe teenistus konsulteerib kolmandate isikutega seotud dokumentide puhul enne salastatuse kustutamise menetluse alustamist asjaomase kolmanda isikuga. Kolmandal isikul on oma tähelepanekute esitamiseks aega kaheksa nädalat;

b)	üksikisiku eraelu- ja isikupuutumatusega seotud erandi puhul võetakse salastatuse kustutamisel eelkõige arvesse asjaomase isiku nõusolekut või fakti, et asjaomast isikut ei ole võimalik tuvastada ja/või et ta on surnud.

c)	füüsilise või juriidilise isiku ärihuvidega seotud erandi puhul võib asjaomast isikut teavitada Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teate kaudu, jättes võimalike tähelepanekute esitamiseks aega neli nädalat pärast teate avaldamise kuupäeva.

2. OSA

JULGEOLEKUKONTROLLI KORD

11. Euroopa Parlamendi liikmete julgeolekukontrolli kord

11.1. Euroopa Parlamendi õiguste kasutamiseks ja pädevuste teostamiseks võib parlamendiliikmetele anda juurdepääsu ELi salastatud teabele kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” (kaasa arvatud) ilma julgeolekukontrollita. „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” tasemega teabe puhul kirjutavad nad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et ei avalda sellise teabe sisu kolmandatele isikutele.

11.2. Juurdepääsuks tasemega „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” ja „SECRET UE/EU SECRET” teabele peab Euroopa Parlamendi liikmetele olema antud luba punktides 11.3. ja 11.4. osutatud korra kohaselt.

11.3. Luba antakse ainult Euroopa Parlamendi liikmele, kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli punktides 11.9 kuni 11.14 osutatud korra kohaselt. Parlamendiliikmetele loa andmise eest vastutab president.

11.4. President võib anda loa pärast seda, kui on saanud liikmesriigi pädeva asutuse seisukoha, mille aluseks on punktides 11.8. kuni 11.13. osutatud korra kohaselt teostatud julgeolekukontroll.

11.5. Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat haldab ajakohastatud loetelu Euroopa Parlamendi liikmetest, kellele on antud luba, sealhulgas ajutine luba punkti 11.15. tähenduses.

11.6. Loa kehtivusaeg on viis aastat või ametiülesannete kestus, milleks luba anti, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Kehtivusaega võib pikendada punktis 11.4. sätestatud korras.

11.7. President tühistab loa, kui ta leiab, et see on põhjendatud. Loa tühistamise otsus tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi liikmele, kes võib taotleda, et president kuulaks ära tema selgitused enne loa tühistamist, ning liikmesriigi pädevale asutusele.

11.8. Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase Euroopa Parlamendi liikmega ja presidendi taotlusel. Liikmesriigi pädev asutus julgeolekukontrolli teostamiseks on selle liikmesriigi vastav asutus, mille kodanik asjaomane parlamendiliige on.

11.9. Julgeolekukontrolli raames täidab Euroopa Parlamendi liige isikliku infolehe.

11.10. 1President märgib oma taotluses liikmesriigi pädevale asutusele, millise salastatuse tasemega teavet soovitakse Euroopa Parlamendi liikmele kättesaadavaks teha, et liikmesriigi pädev asutus saaks teostada julgeolekukontrolli.

11.11. Kogu liikmesriigi pädeva asutuse teostatava julgeolekukontrolli protsessi ja selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjakohaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

11.12. Kui liikmesriigi pädeva asutuse seisukoht on positiivne, võib president kõnealusele Euroopa Parlamendi liikmele loa anda.

11.13. Liikmesriigi pädeva asutuse negatiivne seisukoht tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi liikmele, kes võib taotleda, et president kuulaks ära tema selgitused. Kui president peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et liikmesriigi pädev asutus annaks täiendavaid selgitusi. Kui negatiivne seisukoht kinnitatakse, siis luba ei anta.

11.14. Kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele, kellele antakse luba punkti 11.3. tähenduses, antakse loa andmisel ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel vajalikke juhiseid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Need parlamendiliikmed kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhistega tutvunud.

11.15. Erandkorras võib president pärast liikmesriigi pädevale asutusele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutus ei ole sellele teatele ühe kuu jooksul reageerinud, anda Euroopa Parlamendi liikmele enne punktis 11.11. osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa. Sel viisil antud ajutine luba ei anna juurdepääsu „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” tasemega teabele.

12. Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate julgeolekukontrolli kord

12.1. Juurdepääs salastatud teabele antakse ainult sellistele Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele töötajatele, kes oma ülesannete ja üksuse vajaduste tõttu peavad sellist teavet teadma või kasutama.

12.2. Juurdepääsuks tasemega „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET”, „SECRET UE/EU SECRET” ja „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” teabele peavad punktis 12.1. osutatud isikud saama loa punktides 12,3. ja 12.4. sätestatud korra kohaselt.

12.3. Luba antakse ainult punktis 12.1. osutatud isikutele, kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli punktides 12.9. kuni 12.14. osutatud korra kohaselt. Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele töötajatele loa andmise eest vastutab peasekretär.

12.4. Peasekretär annab loa pärast seda, kui on saanud liikmesriigi pädeva asutuse seisukoha, mille aluseks on punktides 12.8. kuni 12.13. osutatud korra kohaselt teostatud julgeolekukontroll.

12.5. Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat haldab Euroopa Parlamendi teenistuste esitatud ajakohastatud loetelu kõikidest ametikohtadest, mille puhul on nõutav julgeolekukontrolli läbimine, ja kõikidest isikutest, kellele on antud luba, sealhulgas ajutine luba punkti 12.15. tähenduses.

12.6. Loa kehtivusaeg on viis aastat või tööülesannete kestus, milleks luba anti, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Kehtivusaega võib pikendada punktis 12.4. osutatud korras.

12.7. Peasekretär tühistab loa, kui ta leiab, et see on põhjendatud. Loa tühistamise otsus tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule töötajale, kes võib taotleda, et peasekretär kuulaks ära tema selgitused enne loa tühistamist, ning liikmesriigi pädevale asutusele.

12.8. Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase isikuga ja peasekretäri taotlusel. Liikmesriigi pädev asutus julgeolekukontrolli teostamiseks on selle liikmesriigi vastav asutus, mille kodanik kõnealune isik on. Kui see on siseriiklike õigusnormide kohaselt lubatud, võib liikmesriigi pädev asutus teostada julgeolekukontrolli mittekodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu tasemega „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või kõrgemal tasemel salastatud teabele.

12.9. Julgeolekukontrolli raames täidab Euroopa Parlamendi ametnik või fraktsioonis töötav muu töötaja isikliku infolehe.

12.10. Peasekretär märgib oma taotluses liikmesriigi pädevale asutusele, millise salastatuse tasemega teavet soovitakse asjaomasele isikule kättesaadavaks teha, et liikmesriigi pädev asutus saaks teostada julgeolekukontrolli ja esitada oma seisukoha seoses kõnealusele isikule antava loa tasemega.

12.11. Kogu liikmesriigi pädeva asutuse teostatava julgeolekukontrolli protsessi ja selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjakohaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

12.12. Kui liikmesriigi pädeva asutuse seisukoht on positiivne, võib peasekretär kõnealusele isikule loa anda.

12.13. Liikmesriigi pädeva asutuse negatiivne seisukoht tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule töötajale, kes võib taotleda, et peasekretär kuulaks ära tema selgitused. Kui peasekretär peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et liikmesriigi pädev asutus annaks täiendavaid selgitusi. Kui negatiivne seisukoht kinnitatakse, siis luba ei anta.

12.14. Kõigile Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele töötajatele, kellele antakse luba punktide 12.4. ja 12.5. tähenduses, antakse loa andmisel ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel vajalikke juhiseid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Need Euroopa Parlamendi ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud töötajad kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhistega tutvunud ja kohustuvad neid järgima.

12.15. Erandkorras võib peasekretär pärast liikmesriigi pädevale asutusele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutus ei ole sellele teatele ühe kuu jooksul reageerinud, anda Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule töötajale enne punktis 12.11. osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa. Sel viisil antud ajutine luba ei anna juurdepääsu „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” tasemega teabele.

30.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 190/18

KOKKUVÕTE EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUSEST

nr 322/10/COL,

14. juuli 2010,

EMP lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta Posten Norge AS vastu

(Juhtum nr 34250 Posten Norge/Privpak)

(Ainult inglis- ja norrakeelne tekst on autentsed)

2011/C 190/05

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) võttis 14. juulil 2010 vastu otsuse EMP lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta. Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki artikliga 30 avaldab järelevalveamet käesolevaga poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Otsuse tervikteksti mittekonfidentsiaalne versioon on autentsetes keeltes kättesaadav järelevalveameti veebisaidil aadressil:

http://www.eftasurv.int/competition/competition-cases/

RIKKUMISE KOKKUVÕTE

1. Sissejuhatus

(1)

Otsus oli adresseeritud Posten Norge ASile. Posten Norge on Norras postiteenuseid osutav ettevõtja. 2006. aastal oli Posten Norge kontserni ülemaailmne käive 23 668 miljonit Norra krooni. Väljaspool Norrat moodustas käive 17,5 % kogu kontserni 2006. aasta käibest. Posten Norge ainuomanik on Norra riik.

(2)

Kaebuse esitas 1992. aastal Rootsis registreeritud ettevõte Schenker Privpak AB (edaspidi „Privpak”). Privpak tegeleb kaugmüügi ettevõtete saadetiste kättetoimetamisega Norra, Rootsi ja Soome klientidele. Schenker Privpak AB kuulub äriühingute kontserni DB Schenker, mis ühendab Deutsche Bahn AB kõiki transpordi- ja logistikategevusi. Deutsche Bahn AG ainuomanik on Saksa riik. Norras on Privpak tegutsenud Norra seaduste alusel registreeritud piiratud vastutusega äriühingu Schenker Privpak ASi kaudu.

2. Menetlus

(3)

Järelevalveamet sai 24. juunil 2002 Privpakilt kaebuse. Privpak esitas lisateavet 9. detsembri 2002. aasta, 14. jaanuari 2003. aasta, 15. augusti 2003. aasta ja 5. märtsi 2004. aasta kirjades. Posten Norge vastas teabenõuetele 16. ja 23. juunil 2003. 21.–24. juunil kontrolliti Oslos Posten Norge valdusi. Pärast mitut Privpakile, Posten Norgele ja kolmandatele isikutele suunatud teabenõuet võttis järelevalveamet 17. detsembril 2008 vastu Posten Norge vastu suunatud vastuväited. Posten Norge vastas vastuväidetele 3. aprillil 2009. Suuline arutelu toimus 16. juunil 2009.

3. Posten Norge tegevus

(4)

Posten Norge otsustas 1999. aastal, et tema olemasolev jaotusvõrk ei vasta ligipääsetavuse ja teeninduse vallas turu nõuetele. Lisaks sellele oli viimastel aastatel oluliselt vähenenud võrgust saadav tulu ja jaotusvõrgu käigushoidmine oli liiga kulukas. Seetõttu otsustas Posten Norge jaotusvõrgu ümber korraldada, vähendada postkontorite arvu 300–450ni ning luua vähemalt 1 100 poepostkontorit. Seega leidis Posten Norge, et ligipääsetavus posti- ja finantsteenustele paraneks, kui ta suurendaks väljastamisega tegelevate müügikohtade koguarvu vähemalt 200 võrra, ning et tegevuskulude vähendamise abil suureneks tema kasumlikkus.

(5)

Poepostkontorite kontseptsiooni, mille kohaselt pakutakse erinevaid posti- ja pangateenuseid näiteks supermarketites, toidupoodides, kioskites ja bensiinijaamades, arendas välja Posten Norge ning see idee kuulub talle. Posten Norge tegevuse aluseks olevate litsentsinõuete täitmiseks peavad kõik poepostkontorid pakkuma vähemalt põhilisi posti- ja pangateenuseid. Arvestades konkreetse poepostkontori klientuuri, on lubatud pakkuda lisatooteid ja -teenuseid. Poepostkontori igapäevase järelevalve eest vastutab Posten Norge, kellel on õigus kontrollida müügikoha kõiki tegevusi. Poepostkontor kuulub müügikoha juurde ning on avatud müügikohaga samadel kellaaegadel. Kõik poepostkontorid järgivad kujunduses ühist joont ning neid reklaamitakse vastavalt Posten Norge üldisele strateegiale.

(6)

Aastatel 1999–2000, kui poepostkontori kontseptsiooni rakendamist alustati, kavatses Posten Norge müügikohtades postiteenuste pakkumiseks sõlmida strateegilised liidud juhtivate toidupoe-, kioski- ja bensiinijaamakettidega. Seetõttu alustas Posten Norge 2000. aasta alguses läbirääkimisi juhtivate kaubanduskettidega. Poepostkontorite kontseptsiooni raames sõlmiti järgmised kokkulepped:

—	ärikokkulepe NorgesGruppen/Shelliga 2000. aasta septembris, mille järgi sai NorgesGruppen/Shellist Posten Norge eelistatud partner. Vastutasuks võimaldati Posten Norgele ainuõiguslik juurdepääs kõikidele kontserni müügikohtadele (kontserni ainuõigus);

—	raamkokkulepe COOP-iga 2001. aasta jaanuaris, mille alusel anti COOP-ile teise eelispartneri staatus, ning

—	protokoll 2001. aasta jaanuaris ICA-ga.

(7)	Vastavalt kahele viimasele kokkuleppele anti Posten Norgele ainuõiguslik juurdepääs müügikohtadele, kus avati poepostkontor. Iga kontserniga räägiti läbi ka iga müügikohaga sõlmitavad standardsed tegevuslepingud seal tegutsema hakkavate poepostkontorite kohta.

(8)

Posten Norge alustas 2004. aasta alguses omal initsiatiivil üheaegselt läbirääkimisi NorgesGruppeni, COOP-i ja ICA-ga, et sõlmida uued raamkokkulepped poepostkontorite jaoks. Kõnealused kokkulepped pidid olemasolevate asemel kehtima hakkama alates 1. jaanuarist 2006. Posten Norges otsustati, et kõiki kontserne teavitatakse järgmistest Posten Norge kavatsustest: i) sõlmida poepostkontoreid käsitlevad uued raamkokkulepped; ii) kohandada sooduskohtlemise tingimusi, kuid mitte teavitada enne läbirääkimiste lõppu jaekaubandusega tegelevaid kontserne sellest, kas ja kellele antakse eelistatud partneri staatus. Posten Norge järgis planeeritud strateegiat ning jättis eelistatud partneri staatuse küsimuse läbirääkimiste ajal lahtiseks.

(9)	2006. aasta jooksul eemaldati Posten Norge kokkulepetest kõik klauslid seoses ainuõiguse andmise ja eelistatud partneri staatusega.

4. EMP lepingu artikkel 54

4.1. Asjaomane turg

(10)	Kõnealusel perioodil osutas Posten Norge ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamist teeninduspunktide kaudu ja kojutoomise teenust. Samuti pakuti ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide kättetoimetamise teenust välismaal.

(11)

Posten Norge võrgustik ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide kättetoimetamise teenus hõlmas postkontoreid ja poepostkontoreid. Kõnealust võrgustikku võiks vajaduse korral täiendada maapiirkondade postiljonidega. Posten Norge oli ainuke ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenuse pakkuja, kellel oli kogu Norrat hõlmav võrgustik.

4.1.1. Asjaomane tooteturg

(12)

Juhtum on seotud ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamisega teeninduspunktide kaudu. Ettevõtjatelt tarbijatele saadetavaid postipakke on Norras peamiselt kätte toimetatud teeninduspunktide kaudu ning kliendid on sellega harjunud. Posten Norge on olnud turuliider ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenuse osutamisel; kojuviimine on hõlmanud vaid väikest osa ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kogumahust. Tõenditest ei nähtu, et kaugmüügiga tegelevad ettevõtjad oleksid leidnud, et postipakkide kojutoomise teenus asendaks Posten Norge pakutavat ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide üleandmist teeninduspunktides. Ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kojutoomine eeldab infrastruktuuri, mis võimaldab pakkide toimetamist iga adressaadi ukseni. Kõnealuseid teenuseid oleks olnud võimalik üksteisega asendada või omavahel vahetada, kui lühikese aja jooksul oleks olnud võimalik suunata suur hulk postisaadetisi teeninduspunktides üleandmise asemel kojuviimisele. Olemasolevatest tõenditest nähtus, et asjaomasel ajavahemikul ei oleks selline stsenaarium olnud realistlik. Seetõttu ei hõlmanud asjaomane tooteturg ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kojuviimise teenust.

(13)

Ettevõtjatelt ettevõtjatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenust kasutavad ärikliendid, kes soovivad, et tööpäeva jooksul toimetatakse saadetised otse teiste ettevõteteni. Äriklientide jaoks on aeg oluline ning nad on valmis selliste teenuste eest maksma märkimisväärselt kõrgemat hinda. Kahe teenuse hinnavahe tõttu, mis kajastab tõenäoliselt ka nende teenuste pakkumiseks tehtavaid kulutusi, ei ole kaugteenust pakkuvate ettevõtete jaoks majanduslikult mõttekas asendada ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenus ettevõtjatelt ettevõtjatele saadetavate postipakkide kohaletoimetamise teenusega. Seetõttu ei olnud viimati nimetatud teenustel ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamisel osutatavate teenuste turul konkurentsi piiravat mõju. Samuti ei olnud kaugmüügiga tegelevate ettevõtete jaoks mõttekas otsustada ettevõtjalt ettevõtjale saadetavate postipakkide teenuse kasuks, sest selle teenuse pakkujad nõuavad tavaliselt, et saadetise adressaat oleks äriühing ning mitte eraisik.

(14)

Järelevalveametil ei olnud teateid tarnijate kohta, kes oleksid kontrollperioodil olulisel määral pakkunud ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenust töökohtadesse. Erinevused teenuste omadustes, hinnas ja eesmärgis tähendasid, et kaugmüügiga tegelevate firmade jaoks ei asendanud klientidelt klientidele saadetud postipakkide kättetoimetamise teenus ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenust.

(15)

Järelevalveamet otsustas, et kõnealusel ajavahemikul erines ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenuse turg postisaadetiste koju või töökohta viimise turust, samuti ettevõtjatelt ettevõtjatele ja klientidelt klientidele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenuste turust.

4.1.2. Asjaomane geograafiline turg

(16)	Ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenuse turu geograafiline ulatus piirdus Norraga.

4.2. Valitsev seisund

(17)

Alates turule tulekust 1997. aastal on Posten Norge olnud ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise turuliider ja tal on olnud väga vähe konkurente. Privpak oli Posten Norge ainuke konkurent kuni Tollposti turule tulekuni. Enne 2006. aasta sügist ei nimetanud ükski kaugmüügiga tegelev ettevõte ühtegi teist konkurenti, kes oleks pakkunud ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenust. Tollpost otsustas turule tulla 2005. aasta sügisel, kuid hakkas tegutsema alles 2006. aasta sügisel ning sedagi üsna väikses mahus.

(18)

Kogu asjaomase ajavahemiku vältel oli Posten Norge turuosa üle 98 % või selle lähedal. Kõnealusel ajavahemikul olid turule sisenemisele ja seal laienemisele olulised takistused. Kui sellel ajavahemikul oleks turule tulnud uus pakkuja, siis ei oleks see Posten Norge turukäitumist oluliselt piiranud. Kuna sel ajavahemikul ei olnud turul suure ja stabiilse turuosaga alternatiivseid pakkujaid, siis oli väheusutav, et isegi kõige suuremad kliendid viiksid kõik või väga suure osa oma tellimusest Posten Norgest välja. Seetõttu oli Posten Norge kogu asjaomase ajavahemiku vältel kindel kaubapartner.

(19)	Järelevalveamet otsustas, et EMP lepingu artikli 54 tähenduses oli Posten Norge kõnealusel ajavahemikul turgu valitsevas seisundis. Geograafiline turg, kus Posten Norgel oli turgu valitsevas seisundis, hõlmas olulist osa EMP territooriumist.

4.3. Kuritarvitamine

4.3.1. Hinnang Posten Norge tegevusele

(20)	EMP lepingu artikliga 54 keelatakse EMP lepinguga kokkusobimatuna turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt kõnealuse lepinguga reguleeritaval alal või olulisel osal sellest niivõrd, kuivõrd see võib negatiivselt mõjutada lepingupoolte vahelist kaubandust.

(21)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt määratletakse kuritarvitamist järgmiselt:

„objektiivne mõiste, mis viitab turgu valitseva seisundiga ettevõtja sellisele tegevusele, mis võib mõjutada sellise turu struktuuri, kus just kõnealuse ettevõtja tegutsemise tulemusel on konkurents juba nõrgenenud, ning mis takistab veel turul olemas oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut selliste vahenditega, mis erinevad nendest vahenditest, mida kasutatakse kaupade või teenuste tavapärases konkurentsis, mis rajaneb ettevõtjate sooritustel”

(1).

(22)

Eelmises punktis tsiteeritud kohtupraktikas osutatud mõju ei ole tingimata seotud väidetava kuritarvitamise konkreetse või tegeliku mõjuga. EMP lepingu artikli 54 kohase kuritarvitamise kindlakstegemiseks piisab, kui tõendada, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja kuritarvitav käitumine kaldub konkurentsi piirama või et nimetatud käitumisel võib olla või tõenäoliselt on selline mõju. Kõnealuse tegevuse võime konkurentsi piirata võib olla kaudne, kui on õiguslikult piisavalt tõendatud, et see suudab ka tegelikult konkurentsi piirata.

(23)	Otsuses leitakse, et Posten Norge kuritarvitas turgu valitsevat seisundit, kasutades jaekaubanduskontsernidega sõlmitud kokkulepetes ära kontserni ja müügikohtade ainuõigust ning järgides kindlat strateegiat läbirääkimiste korraldamisel alates 2004. aastast kehtima hakkavate lepingute sõlmimiseks.

(24)

Kontsernisisene ainuõigus takistas Posten Norge konkurentidel ligipääsu kogu NorgesGruppen/Shelli kontsernile, mis hõlmas Norra suurimat igapäevaste tarbekaupade jaemüügi- ja kioskiketti ning juhtivat bensiinijaamade ketti. Kontserni ja müügikohtade ainuõigus sidus suure osa juhtivaid toidupoe-, kioski- ja bensiinijaamakette Norras Posten Norgega.

(25)

Mitme poepostkontori loomise ajal 2001. ja ka 2002. aastal olid nii COOP kui ka ICA pärast läbirääkimisi Posten Norgega huvitatud võimalikult paljude poepostkontorite avamisest. Posten Norge müügikohtade ainuõiguse nõue välistas selle, et poepostkontor avatakse COOP-ile või ICA-le kuuluvas sellises müügikohas, millele on ligipääs konkurendil, kes osutab ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenust. Teiste sõnadega arvati poepostkontori kontseptsioonist välja kõik konkurentide kasutuses olevad müügikohad. Kui COOP ja ICA oleks nõustunud turule laskma konkureeriva postipakkide kättetoimetamise kontseptiooni, oleks nende müügivõrkudes tekkinud sadu konkureerivaid müügikohti, mis oleks märkimisväärselt vähendanud nende võimalusi avada uusi poepostkontoreid.

(26)

Uute läbirääkimiste käigus jättis Posten Norge eelistatud partneri staatuse küsimuse lahtiseks, jättes sel moel COOP-ile ja ICA-le mulje, et neile võidakse selline staatus anda või alates 2006. aastast võib nende staatus vähemalt paraneda. See võttis nii COOP-ilt kui ka ICA-lt stiimuli, mis piiras nende valmisolekut lubada oma müügikohtadesse ettevõtetelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenuse alternatiivseid osutajaid. Selline olukord valitses vähemalt läbirääkimiste ajal ning seni, kuni lepingulised suhted COOP-i ja ICA-ga olid ebaselged.

(27)

Olemasolevate tõendite alusel otsustas järelevalveamet, et neljas juhtiv jaekaubanduskontsern Reitangruppen ja teised juhtivad bensiinijaamaketid ei olnud oma kaubanduskettides valmis ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenuse kontseptisooniga turule tulema. Nad olid arvamusel, et müügikohtades ei ole piisavalt ruumi postipakkide kättetoimetamise teenuse pakkumiseks ning et postipakkide edastamine ei pakuks ettevõttele piisavalt ärivõimalusi või olid kaubandusketid negatiivselt meelestatud projektide suhtes, mis võivad kaasa tuua lisakulutusi ja/või juhtida tähelepanu eemale keti põhistrateegialt. Seetõttu olid teised juhtivad toidupoe-, kioski- ja bensiinijaamaketid asjaomasel ajavahemikul Posten Norge konkurentidele suuresti kättesaamatud.

(28)

Selle põhjal leidis järelevalveamet, et Posten Norge tegevuse tõttu oli uutel sisenejatel märksa raskem ligi pääseda Norra enim nõutud turustuskanalitele. Seega tekitas Posten Norge tegevus strateegilisi piiranguid ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenuse turule sisenemisele. Järelikult vähendas Posten Norge tegevusest tulenenud juurdepääsu piiramine juhtivatele toidupoe-, kioski- ja bensiinijaamakettidele Posten Norge rivaalide võimalusi ja/või soovi konkureerida ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenuse turul.

(29)

Lisaks sellele leidis järelevalveamet, et Posten Norge tegevusel oli tõenäoliselt konkurentsivastane mõju tarbijate kahjuks. Olemasolevate tõendite alusel peeti usutavaks, et Posten Norge tegevuse puudumisel oleks tema konkurentidel olnud ligipääs juhtivatele toidupoodide- ja kioskikettidele. See oleks kaasa aidanud nende sisenemisele ja laienemisele asjaomasel turul, tekitanud Posten Norgele suurema konkurentsisurve ning piiranud seeläbi Posten Norge turuvõimu kaugmüügiga tegelevate ettevõtete ja lõpuks klientide kasuks.

4.3.2. Objektiivne põhjendus

(30)

Konkurente tõrjuv tegevus võib jääda EMP lepingu artiklis 54 sätestatud keelust väljapoole, kui turgu valitsev ettevõte suudab näidata, et tema tegevus on objektiivselt vajalik või toob kaasa tõhususe, mis kaalub üles selle negatiivse mõju konkurentsile (2). Turgu valitsev ettevõte peab sellist objektiivset vajadust või tõhusust tõendama (3).

(31)

Posten Norge väitis, et kontserni ainuõigus oli vajalik tõhususe kasvu saavutamiseks poepostkontorite võrgustiku kiire väljaarendamise kaudu, et tagada, et ükski konkurent ei võtaks endale poepostkontori jaoks vajalikku müügikohta ja välistada oht, et NorgesGruppen/Shell ei panusta piisavalt poepostkontori kontseptisooni turule toomisesse ning tagada müügikohtades piisav ruum oma tegevuseks. Pärast üksikasjalikku hindamist otsustas järelevalveamet, et Posten Norge ei olnud näidanud, et kontserni ainuõigus, nii nagu seda postipakkide kättetoimetamise teenuse suhtes kohaldati, oleks mõnel neist põhjustest vajalik. Järelevalveamet lisas, et isegi kui oleks nõustutud sellega, et kontserni ainuõigus tõi kaasa mõningase tõhususe kasvu, olid selle ulatus ja kestus igal juhul ülemäärased ning seetõttu ebaproportsionaalsed.

(32)

Ühtlasi väitis Posten Norge, et ta oli igal aastal maksnud NorgesGruppen/Shellile suuri summasid kulutuste tarbeks, mis tekkisid kontsernile poepostkontorite projektis osalemise tõttu. Posten Norge avaldas arvamust, et ilma kontserni ainuõiguseta ei oleks nad saanud olla kindlad, et kõnealuseid summasid kasutatakse Posten Norge hüvanguks, ning et kontserni ainuõigus oli vajalik selleks, et konkurendid ei saaks investeeringut ära kasutada. Siiski leidis järelevalveamet, et ei näidatud ohtu seoses sellega, et Posten Norge tehtud maksetest NorgesGruppen/Shellile saaksid kasu konkureerivad ettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise teenust, samuti ei tuvastatud alainvesteerimise riski.

(33)

Posten Norge väitis, et müügikohtade ainuõigus oli vajalik selleks, et kaitsta tema edendustegevust ja investeeringuid koolitusse, samuti intellektuaalomandiõigust, poepostkontori kontseptsiooni ja mainet ning tagada, et iga poepostkontori müügikoht oleks keskendunud Posten Norge kontseptsioonile ja vajadustele, samuti selleks, et tagada investeeringuid müügilettidesse ja seadmetesse. Pärast Posten Norge esitatud argumentide ja teabe üksikasjalikku hindamist leidis järelevalveamet, et Posten Norge ei olnud näidanud, et postipakkide kättetoimetamise teenust pakkuvad konkurendid oleksid kujutanud endast ohtu edendustegevusele ja koolitusse tehtud investeeringutele. Samuti ei saanud müügikoha ainuõigust, niivõrd kui seda kohaldati konkureerivate postipakkide kättetoimetajate suhtes, pidada hädavajalikuks Posten Norgen intellektuaalomandi või poepostkontorite võrgustiku ühise identiteedi või maine kaitsmiseks. Samuti leidis järelevalveamet, et vajadust rakendada müügikoha ainuõigust selle tagamiseks, et poepostkontorid keskenduksid Posten Norge kontseptsioonile, tuleb pidada piiratuks. Müügikohtade ainuõigust ei saa ühelgi juhul pidada hädavajalikuks müügikohtadega sõlmitud kokkulepete kogu kestuse ajaks.

(34)

Uute läbirääkimiste korraldamise kohta avaldas Posten Norge arvamust, et paralleelsed läbirääkimised mitme tarnijaga parandasid konkurentsi, sest see oli kõige tõhusam viis uute kokkulepete sõlmimiseks. Samuti kinnitas Posten Norge, et ta ei kasutatud väljatõrjumisstrateegiat. Siiski leidis järelevalveamet, et Posten Norge ei näidanud, et läbirääkimiste strateegia oleks kaasa toonud tõhususe kasvu, olnud vajalik ja sobiv viis sellise kasvu saavutamiseks, ning et väidetav kasv kaalus üles läbirääkimiste strateegiast tuleneva konkurentsivastase toime.

(35)	Seetõttu otsustas järelevalveamet, et Posten Norge ei tõendanud, et tema käitumine oli objektiivselt põhjendatud.

4.3.3. Otsus kuritarvitamise kohta

(36)

Järelevalveamet otsustas, et Posten Norge tegutsemine, s.o kontserni ja müügikohtade ainuõiguse kasutamine kokkulepetes NorgesGruppen/Shelliga, müügikohtade ainuõiguse kasutamine kokkulepetes COOP-i ja ICA-ga ning Posten Norge kohaldatud strateegia alustada 2004. aastal uusi läbirääkimisi NorgesGruppeni, COOP-i ja ICA-ga tähendas EMP lepingu artikli 54 järgi valitseva seisundi kuritarvitamist.

4.4. Mõju kaubandusele

(37)	Posten Norge kuritarvitav käitumine võis mõjutada tuntaval määral lepingupoolte vahelist EMP lepingu artikli 54 kohast kaubandust.

4.5. Kestus

(38)	Kuritarvitava käitumise puhul oli tegemist ühe ja järjepideva rikkumisega, mis kestis vähemalt seni, kuni NorgesGruppen oli seotud kontserni ainuõigusega ning oli Posten Norge eelistatud partner, s.o 20. septembrist 2000 kuni 31. märtsini 2006.

5. Trahv

5.1. Põhisumma

(39)

Reeglina on trahvi põhisumma 30 % selliste toodete müügiväärtusest, millega rikkumine on EMP asjaomases geograafilises piirkonnas otseselt või kaudselt seotud. Järelevalveamet võtab tavaliselt arvesse ettevõtte viimase täieliku majandusaasta jooksul rikkumises osalemise ajal tehtud müügitehinguid. 2005. aastal oli Posten Norge käive, mis oli seotud ettevõtjatelt tarbijatele saadetud postipakkide teeninduspunktis üleandmise teenusega, 674,16 miljonit Norra krooni. See on samaväärne 84,17 miljoni euroga (4).

(40)	Trahvi põhisumma on seotud osaga müügiväärtusest, sõltudes rikkumise raskusastmest, ning see korrutatakse rikkumise kestusega aastates.

(41)

Selleks et otsustada, kas kõnealuse juhtumi puhul peaks trahvi põhisumma väljaselgitamiseks kasutatav müügiväärtus olema skaala madalamas või kõrgemas pooles, viib järelevalveamet läbi juhtumipõhiseid analüüse, võttes arvesse asjaomase juhtumi kõiki asjaolusid. Järelevalveamet kaalus juhtumi erinevaid asjaolusid, näiteks rikkumise laadi, asjaomase ettevõtmise turuosa ja rikkumise geograafilist ulatust.

(42)

Kõnealune rikkumine oli seotud konkurente tõrjuva käitumisega, mis mõjutas asjaomase turu struktuuri. Kogu rikkumise vältel oli Posten Norgel asjaomasel turul väga suur turuosa. Kuritarvitav tegutsemine hõlmas kogu Norra territooriumi ning tulemusliku sisenemise takistamise kaudu asjaomasele postipakkide jaotusturule Norras ohustas see EMP lepingu eesmärkide kohast siseturu normaalset funktsioneerimist, takistades sellega rahvusvaheliste turgude loomist.

(43)	Arvestades kõnealuse juhtumi asjaolusid, määrati trahvi algseks summaks 2 525 100 eurot. Vastavalt rikkumise kestusele (viis ja pool aastat) korrutati summa 5,5-ga, millest lähtuvalt määrati trahvi põhisummaks 13,89 miljonit eurot.

5.2. Raskendavad ja kergendavad asjaolud

(44)	Raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei olnud.

5.3. Muud asjaolud

(45)	Järelevalveamet tunnistas, et kõnealuse juhtumi haldusmenetlus kestis kaua ja avaldas arvamust, et juhtumi eriliste asjaolude tõttu on õigustatud põhitrahvi summa vähendamine 1 miljoni euro võrra.

5.4. Trahvi suurus

(46)	Trahvi lõplik suurus oli seega 12,89 miljonit eurot.

6. Otsus

(47)

Posten Norge AS pani 20. septembrist 2000 kuni 31. märtsini 2006 Norras toime EMP lepingu artikli 54 ühe ja järjepideva rikkumise ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenuste turul, kohaldades oma poepostkontorite võrgustikku luues ja hallates sooduskohtlemisega ainuõiguse strateegiat. Rikkumine hõlmas järgnevat:

—	kokkulepete sõlmimine ja pidamine NorgesGruppen/Shelli ning kõnealusesse kontserni kuuluvate müügikohtadega, kes tagasid Posten Norgele poepostiteenuste ainuõiguse kontsernis ja selle müügikohtades;

—	kokkulepete sõlmimine ja pidamine COOP-i ning COOP-i kontserni kuuluvate müügikohtadega, kes tagasid Posten Norgele poepostiteenuste ainuõiguse oma müügikohtades;

—	kokkulepete sõlmimine ja pidamine ICA ning ICA kontserni kuuluvate müügikohtadega, kes tagasid Posten Norgele poepostiteenuste ainuõiguse oma müügikohtades, ning

—	sellise läbirääkimisstrateegiaga jätkamine, mis vähendas tõenäoliselt COOPi ja ICA soovi pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid Posten Norge konkurentidega ettevõtjatelt tarbijatele saadetavate postipakkide teeninduspunktides üleandmise teenuste turul.

(48)	Eespool nimetatud rikkumise eest määrati Posten Norge ASile 12,89 miljoni euro suurune trahv.

(49)	Posten Norge ASilt nõuti rikkumise lõpetamist, kui ta seda juba teinud ei olnud, ning hoidumist mis tahes tegevusest, millel võib olla sama või võrdväärne eesmärk või toime seni, kuni ta omab asjaomasel turul valitsevat seisundit.

(1) Kohtuasi 85/76: Hoffmann-La Roche vs. komisjon, EKL 1979, lk 461, punkt 91; kohtuasi 322/81: Michelin vs. komisjon, nn Michelin I kohtuotsus, EKL 1983, lk 3461, punkt 70; kohtuasi C-62/86: AKZO vs. komisjon, EKL 1991, lk I-3359, punkt 69; kohtuasi T-228/97: Irish Sugar vs. komisjon, EKL 1999, lk II-2969, punkt 111; kohtuasi T-219/99: British Airways vs. komisjon, EKL 2003, lk II-5917, punkt 241; kohtuasi T-271/03: Deutsche Telekom vs. komisjon, EKL 2008, lk II-477, punkt 233.

(2) Kohtuasi 27/76: United Brands vs. komisjon, EKL 1978, lk 207, punkt 184; kohtuasi T-83/91: Tetra Pak vs. komisjon (Tetra Pak II), EKL 1994, lk II-755, punkt 136; kohtuasi C-95/04 P: British Airways vs. komisjon EKL 2007, lk I-2331, punktid 69 ja 86.

(3) Vt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki artikkel 2.

(4) Vastavalt Euroopa Keskpanga ajaloolisele euro viitekursile oli keskmine vahetuskurss 2005. aastal 8,0092.

30.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 190/26

Ettepanekute esitamise kutse IX-2012/01 – „Toetused Euroopa tasandi erakondadele”

2011/C 190/06

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikele 4 aitavad Euroopa tasandi erakonnad kaasa euroopaliku teadlikkuse kujundamisele ja väljendavad liidu kodanike poliitilist tahet. Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 224 sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise eeskirju.

Sellega seoses avaldab Euroopa Parlament Euroopa tasandi erakondade toetuste kohta ettepanekute esitamise kutse.

1. ALUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2004/2003”) Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus määruse (EÜ) nr 2004/2003 rakendamisest (edaspidi „juhatuse otsus”) (2).

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”) (3).

Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „finantsmääruse rakenduseeskirjad”) (4).

2. EESMÄRK

Juhatuse otsuse artiklis 2 on sätestatud: „Euroopa Parlament avaldab igal aastal enne esimese poolaasta lõppu erakondade ja sihtasutuste rahastamiseks antavate toetuste saamiseks ettepanekute esitamise kutse. Avaldatud kutses tuuakse ära taotlemisel osalemise tingimused, rahastamise kord ja toetuste andmise menetluse ajakava.”

Käesolev ettepanekute esitamise kutse puudutab toetuste taotlusi eelarveaastaks 2012, mis hõlmab tegevusperioodi 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Toetuse eesmärk on aidata toetuse saajal aastast tegevusprogrammi ellu viia.

3. VASTUVÕETAVUS

Arvesse võetakse ainult need taotlused, mis on esitatud kirjalikult juhatuse ülalnimetatud otsuse I lisas toodud toetuse taotlusvormil ning on edastatud tähtajaks Euroopa Parlamendi presidendile.

4. KRITEERIUMID JA TÕENDAVAD DOKUMENDID

4.1. Toetuskõlblikkuskriteeriumid

Et olla toetuskõlblik, peab Euroopa tasandi erakond vastama määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 punktis 1 sätestatud tingimustele, s.t:

a)	olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub;

olema esindatud vähemalt veerandis liikmesriikides Euroopa Parlamendi liikmetega või riikide parlamentides või piirkondlikes parlamentides või piirkondlikes assambleedes või olema saavutanud vähemalt veerandis liikmesriikides vähemalt kolm protsenti igas liikmesriigis antud häältest viimastel Euroopa Parlamendi valimistel;

c)	järgima, eriti oma programmis ja tegevuses, Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, s.t vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid;

d)	olema osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või väljendanud kavatsust seda teha.

4.2. Välistamiskriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et nad ei ole mõnes olukordadest, mida on kirjeldatud finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ja artiklis 94.

4.3. Valikukriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et neil on õiguslik ja rahaline suutlikkus, mis on vajalik rahastamistaotluses esitatud tegevusprogrammi elluviimiseks, ning tehniline suutlikkus ja juhtimisoskused, mis on vajalikud selle tegevusprogrammi edukaks elluviimiseks, millele toetust taotletakse.

4.4. Toetuste andmise kriteeriumid

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklile 10 jaotatakse eelarveaastal 2012 saadaolevad assigneeringud vastuvõetavus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal oma rahastamistaotlusele positiivse vastuse saanud Euroopa tasandi erakondade vahel järgmiselt:

a)	15 % jaotatakse võrdsetes osades;

b)	85 % jaotatakse nende vahel, kellel on Euroopa Parlamenti valitud liikmeid, proportsionaalselt valitud liikmete arvuga.

4.5. Tõendavad dokumendid

Eespool nimetatud kriteeriumide hindamiseks peavad taotlejad esitama järgmised tõendavad dokumendid:

a)	kaaskirja originaal, millel on märgitud taotletav summa;

b)	juhatuse otsuse I lisas toodud nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud toetuse taotlusvorm (koos kirjaliku kinnitusega);

c)	erakonna põhikiri;

d)	ametlik registreerimistõend;

e)	hiljuti väljastatud tõend erakonna olemasolu kohta;

f)	erakonna juhtide/juhatuse liikmete nimekiri (perekonna- ja eesnimed, ametinimetused või ülesanded toetust taotlevas erakonnas);

g)	dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele (5);

h)	dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõike 1 punktis d sätestatud tingimustele;

i)	erakonna programm;

j)	2010. aasta põhjalik finantsaruanne, mille on kinnitanud väline auditeerimisorgan (6);

k)	asjaomase perioodi (1. jaanuar 2012–31. detsember 2012) esialgne tegevuseelarve, milles on ära toodud liidu eelarvest toetuse saamiseks abikõlblikud kulud.

Mis puudutab punkte c), d), f), h) ja i), võib taotleja esitada kinnituse, et eelmises etapis esitatud teave ei ole muutunud.

5. RAHASTAMINE EUROOPA LIIDU EELARVEST

ELi 2012. aasta eelarve artiklis 402 („Euroopa tasandi erakondade rahastamine”) ette nähtud assigneeringute hinnanguline kogusumma on 18 900 000 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid peavad assigneeringud heaks kiitma.

Toetuse saajale Euroopa Parlamendi poolt makstav maksimumsumma ei tohi ületada 85 % Euroopa tasandi erakondade toetuskõlblikest tegevuskuludest. Tõendamiskohustus on asjaomasel erakonnal.

Rahastamine toimub tegevustoetuse kujul, nagu on sätestatud finantsmääruses ja finantsmääruse rakendamiseeskirjades. Toetuse maksmise kord ja selle kasutamisega seotud kohustused määratakse kindlaks toetuse andmise otsuses, mille näidis on esitatud juhatuse otsuse IIA lisas.

6. MENETLUS JA TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTPÄEV

6.1. Tähtpäev ja taotluste esitamine

Taotluste esitamise tähtpäev on 30. septembril 2011. Pärast seda kuupäeva esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Taotlused tuleb:

a)	esitada toetuse taotlusvormil (juhatuse otsuse I lisa);

b)	tingimata allkirjastada taotleja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja poolt;

saata kahekordses ümbrikus; mõlemad ümbrikud peavad olema suletud. Lisaks ettepanekute esitamise kutses nimetatud vastuvõtva teenistuse aadressile peab sisemisel ümbrikul olema järgmine märge:

„CALL FOR PROPOSALS — 2012 GRANTS TO POLITICAL PARTIES AT EUROPEAN LEVEL

NOT TO BE OPENED BY THE MAIL SERVICE OR BY ANY OTHER UNAUTHORISED PERSON”

Isekleepuvad ümbrikud tuleb sulgeda kleeplindiga, millele saatja kirjutab risti oma allkirja. Saatja allkirjaks loetakse mitte üksnes tema käsitsi kirjutatud allkirja, vaid ka tema organisatsiooni templit;

Välimisel ümbrikul peab olema näha saatja aadress ning sinna tuleb märkida järgmine aadress:

European Parliament

Mail Service

KAD 00D008

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

Sisemisele ümbrikule tuleb märkida järgmine aadress:

President of the European Parliament

via Mr Vanhaeren, Director-General of Finance

SCH 05B031

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

d)	edastada hiljemalt ettepanekute esitamise kutses märgitud kuupäeval tähtsaadetisena (saatmise aega tõendab postitempli kuupäev) või kulleriga (saatmise aega tõendab vastuvõtukviitungil olev kuupäev).

6.2. Eeldatav menetlus ja ajakava

Euroopa tasandi erakondadele toetuste andmise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust ja ajakava:

a)	taotluse edastamine Euroopa Parlamendile (hiljemalt 30. september 2011);

b)	taotluste läbivaatamine ja valiku tegemine Euroopa Parlamendi teenistustes. Ainult vastuvõetavaks loetud taotlused vaadatakse läbi ettepanekute esitamise kutses esitatud toetuskõlblikkus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal;

c)	Euroopa Parlamendi juhatuse otsuse vastuvõtmine toetuse andmise kohta (põhimõtteliselt hiljemalt 1. jaanuar 2012, nagu on sätestatud juhatuse otsuse artiklis 4) ja taotlejate teavitamine;

d)	80 % ettemakse (15 päeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse allkirjastamist).

6.3. Lisateave

Järgmised tekstid on kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebilehel http://www.europarl.europa.eu/tenders/invitations.htm:

a)	määrus (EÜ) nr 2004/2003;

b)	juhatuse otsus;

c)	toetuse taotlusvorm (juhatuse otsuse I lisa).

Kõik käesolevat toetuste andmiseks ettepanekute esitamise kutset puudutavad küsimused tuleks saata e-postiga ja avaldamisviidet ära märkides järgmisele aadressile: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu

6.4. Isikuandmete töötlemine

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (7) võib ühenduste finantshuvide kaitsmise eesmärgil edastada võimalike toetuse saajate andmeid siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

(1) ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(2) ELT C 155, 12.6.2004, lk 1.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(5) Kaasa arvatud artikli 3 punkti b esimeses lõigus ja artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud valitud isikute nimekiri.

(6) Välja arvatud juhul, kui Euroopa tasandi erakond loodi jooksva aasta käigus.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

30.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 190/31

Ettepanekute esitamise kutse IX-2012/02 – „Toetused Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele”

2011/C 190/07

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikele 4 aitavad Euroopa tasandi erakonnad kaasa teadlikkuse kujundamisele Euroopa asjadest ja väljendavad liidu kodanike poliitilist tahet. Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 224 sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise korda.

Muudetud määruses tunnustatakse Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rolli, sest need Euroopa tasandi erakondadega seotud organisatsioonid saavad oma tegevuse kaudu toetada ja innustada Euroopa erakondade eesmärkide saavutamist, eelkõige osaledes Euroopa poliitika ja integratsiooni teemalises diskussioonis, toimides muu hulgas uute ideede, lähenemiste ja poliitiliste valikute katalüsaatorina. Määruses nähakse täpsemalt ette, et Euroopa Parlament annab igal aastal tegevustoetusi poliitilistele sihtasutustele, kes seda taotlevad ja kes vastavad määruses kehtestatud tingimustele.

Sellega seoses avaldab parlament Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste toetuste kohta ettepanekute esitamise kutse.

1. ALUSAKT

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus määruse (EÜ) nr 2004/2003 rakendamisest (edaspidi „juhatuse otsus”) (2).

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”) (3).

2. EESMÄRK

3. VASTUVÕETAVUS

Arvesse võetakse ainult need taotlused, mis on esitatud kirjalikult juhatuse ülalnimetatud otsuse I lisas toodud toetuse taotlusvormil ja on edastatud tähtajaks Euroopa Parlamendi presidendile.

4. KRITEERIUMID JA TÕENDAVAD DOKUMENDID

4.1. Toetuskõlblikkuse kriteeriumid

Et olla toetuskõlblik, peab Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus vastama määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele, s.t:

a)	olema seotud ühe määruse (EÜ) nr 2004/2003 kohaselt tunnustatud Euroopa tasandi erakonnaga, kes kinnitab nimetatud seost;

b)	olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub. See juriidiline isik peab olema eraldiseisev Euroopa tasandi erakonnast, millega ta on seotud;

c)	järgima, eriti oma programmis ja tegevuses, Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, s.t vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid;

d)	ei tohi olla kasumit taotlev;

e)	tema juhtorgani koosseis peab olema geograafiliselt tasakaalus.

Lisaks peab toetuse saaja vastama määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimustele: „Käesoleva määruse raames määratlevad Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused ise omavaheliste suhete vormi kooskõlas siseriikliku õigusega, pidades silmas, et ühelt poolt Euroopa tasandi erakonna ning teiselt poolt sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse igapäevane töökorraldus ning juhtimisstruktuurid on piisavalt eraldatud.”

4.2. Välistamiskriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et nad ei ole mõnes olukordadest, mida on kirjeldatud finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ja artiklis 94.

4.3. Valikukriteeriumid

4.4. Toetuse andmise kriteeriumid

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikele 5 jaotatakse eelarveaasta 2012 assigneeringud vastuvõetavus-, toetuskõlblikkus-, välistamis- ja valikukriteeriumite põhjal oma rahastamistaotlusele positiivse vastuse saanud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vahel järgmiselt:

a)	15 % jaotatakse võrdsetes osades;

b)	85 % jaotatakse nende poliitiliste sihtasutuste vahel, mis on seotud Euroopa tasandi erakondadega, millel on Euroopa Parlamenti valitud liikmeid, proportsionaalselt valitud liikmete arvuga.

4.5. Tõendavad dokumendid

Eespool nimetatud kriteeriumide hindamiseks peavad taotlejad esitama järgmised tõendavad dokumendid:

a)	kaaskirja originaal, millel on märgitud taotletav summa;

b)	Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsuse I lisas toodud nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud toetuse taotlusvorm (koos kirjaliku kinnitusega);

c)	taotleja põhikiri;

d)	ametlik registreerimistõend;

e)	hiljuti väljastatud tõend taotleja olemasolu kohta;

f)	sihtasutuse juhtide/juhatuse liikmete nimekiri (perekonna- ja eesnimed, kodakondsus, ametinimetused või ülesanded taotleja juures);

g)	taotleja programm;

h)	2010. aasta põhjalik finantsaruanne, mille on kinnitanud väline auditeerimisorgan (5);

i)	asjaomase perioodi (1. jaanuarist 2012–31. detsembrini 2012) esialgne tegevuseelarve, milles on ära toodud ühenduse eelarvest toetuse saamiseks abikõlblikud kulud;

j)	dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

Punktide c, d, f ja g kohta võib taotleja esitada kinnituse, et eelmises etapis esitatud teave ei ole muutunud.

5. RAHASTAMINE EUROOPA LIIDU EELARVEST

ELi 2012. aasta eelarve artiklis 403 („Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine”) ette nähtud assigneeringute hinnanguline kogusumma on 12 150 000 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid peavad assigneeringud heaks kiitma.

Toetuse saajale Euroopa Parlamendi poolt makstav maksimumsumma ei tohi ületada 85 % Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse toetuskõlblikest tegevuskuludest. Tõendamiskohustus on asjaomasel poliitilisel sihtasutusel.

Rahastamine toimub tegevustoetuse kujul, nagu on sätestatud finantsmääruses ja finantsmääruse rakenduseeskirjades. Toetuse maksmise kord ja selle kasutamisega seotud kohustused määratakse kindlaks toetuse andmise otsuses, mille näidis on esitatud juhatuse otsuse IIB lisas.

6. MENETLUS JA TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTPÄEV

6.1. Tähtpäev ja taotluste esitamine

Taotluste esitamise tähtpäev on 30. september 2011. Pärast seda kuupäeva esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Taotlused tuleb:

a)	esitada toetuse taotlusvormil (juhatuse otsuse I lisa);

b)	tingimata allkirjastada taotleja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja poolt;

saata kahekordses ümbrikus; mõlemad ümbrikud peavad olema suletud. Lisaks ettepanekute esitamise kutses nimetatud vastuvõtva teenistuse aadressile peab sisemisel ümbrikul olema järgmine märge:

„CALL FOR PROPOSALS — 2012 GRANTS TO POLITICAL FOUNDATIONS AT EUROPEAN LEVEL

NOT TO BE OPENED BY THE MAIL SERVICE OR BY ANY OTHER UNAUTHORISED PERSON”

Välimisel ümbrikul peab olema näha saatja aadress ning sinna tuleb märkida järgmine aadress:

European Parliament

Mail Service

KAD 00D008

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

Sisemisele ümbrikule tuleb märkida järgmine aadress:

President of the European Parliament

via Mr Vanhaeren, Director-General of Finance

SCH 05B031

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

d)	edastada hiljemalt ettepanekute esitamise kutses märgitud kuupäeval tähtsaadetisena (saatmise aega tõendab postitempli kuupäev) või kulleriga (saatmise aega tõendab vastuvõtukviitungil olev kuupäev).

6.2. Eeldatav menetlus ja ajakava

Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele toetuste andmise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust ja ajakava:

a)	taotluse edastamine Euroopa Parlamendile (hiljemalt 30. septembril 2011);

b)	taotluste läbivaatamine ja valiku tegemine Euroopa Parlamendi teenistustes. Ainult vastuvõetavaks loetud taotlused vaadatakse läbi ettepanekute esitamise kutses esitatud toetuskõlblikkus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal;

c)	Euroopa Parlamendi juhatuse otsuse vastuvõtmine toetuse andmise kohta (põhimõtteliselt hiljemalt 1. jaanuaril 2012, nagu on sätestatud juhatuse otsuse artiklis 4) ja taotlejate teavitamine;

d)	80 % ettemakse (15 päeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse allkirjastamist).

6.3. Lisateave

Järgmised dokumendid on kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebilehel: http://www.europarl.europa.eu/tenders/invitations.htm

a)	määrus (EÜ) nr 2004/2003;

b)	juhatuse otsus;

c)	toetuse taotlusvorm (juhatuse otsuse I lisa).

6.4. Isikuandmete töötlemine

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (6) võib ühenduste finantshuvide kaitsmise eesmärgil edastada võimalike toetuse saajate andmeid siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

(1) ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(2) ELT C 155, 12.6.2004, lk 1.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(5) Välja arvatud juhul, kui taotleja on asutatud jooksval aastal.

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.190.est
Euroopa Liidu Teataja		C 190

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 30. juuni 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 190/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6126 – Thermo Fisher/Dionex Corporation) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2011/C 190/02	Euroopa Parlamendi juhatuse otsus, 6. juuni 2011, konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta	2

	Euroopa Komisjon
2011/C 190/03	Euro vahetuskurss	16

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 190/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (ELT C 316, 28.12.2007, lk 1; ELT C 134, 31.5.2008, lk 16; ELT C 177, 12.7.2008, lk 9; ELT C 200, 6.8.2008, lk 10; ELT C 331, 31.12.2008, lk 13; ELT C 3, 8.1.2009, lk 10; ELT C 37, 14.2.2009, lk 10; ELT C 64, 19.3.2009, lk 20; ELT C 99, 30.4.2009, lk 7; ELT C 229, 23.9.2009, lk 28; ELT C 263, 5.11.2009, lk 22; ELT C 298, 8.12.2009, lk 17; ELT C 74, 24.3.2010, lk 13; ELT C 326, 3.12.2010, lk 17; ELT C 355, 29.12.2010, lk 34; ELT C 22, 22.1.2011, lk 22; ELT C 37, 5.2.2011, lk 12; ELT C 149, 20.5.2011, lk 8)	17

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2011/C 190/05	Kokkuvõte EFTA järelevalveameti otsusest nr 322/10/COL, 14. juuli 2010, EMP lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta Posten Norge AS vastu (Juhtum nr 34250 Posten Norge/Privpak)	18

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Parlament
2011/C 190/06	Ettepanekute esitamise kutse IX-2012/01 – Toetused Euroopa tasandi erakondadele	26

2011/C 190/07	Ettepanekute esitamise kutse IX-2012/02 – Toetused Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele	31

	Euroopa Komisjon
2011/C 190/08	Konkursikutse – programm ESPON 2013	36

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 190/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6259 – Covéa/Bipiemme Vita) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	37

2011/C 190/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6231 – KKR/Capsugel) ( 1 )	38

	Parandused
2011/C 190/11	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid, parandus (ELT C 187, 28.6.2011)	39

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4425
JPY	Jaapani jeen	116,93
DKK	Taani kroon	7,4592
GBP	Inglise nael	0,89980
SEK	Rootsi kroon	9,2047
CHF	Šveitsi frank	1,2036
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8055
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,342
HUF	Ungari forint	267,05
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	3,9987
RON	Rumeenia leu	4,2105
TRY	Türgi liir	2,3604
AUD	Austraalia dollar	1,3585
CAD	Kanada dollar	1,4037
HKD	Hongkongi dollar	11,2265
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7559
SGD	Singapuri dollar	1,7799
KRW	Korea won	1 553,32
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8846
CNY	Hiina jüaan	9,3235
HRK	Horvaatia kuna	7,3833
IDR	Indoneesia ruupia	12 412,97
MYR	Malaisia ringit	4,3727
PHP	Filipiini peeso	62,770
RUB	Vene rubla	40,3780
THB	Tai baht	44,429
BRL	Brasiilia reaal	2,2687
MXN	Mehhiko peeso	16,9954
INR	India ruupia	64,7210


	(1) EMPs kohaldatav tekst