ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.224.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 224 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
52. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 224/01 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5603 – ENI/TEC) ( 1 ) |
|
2009/C 224/02 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5506 – Sabena Technics/TNT Airways/JV) ( 1 ) |
|
2009/C 224/03 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5568 – Volkswagen/Fleet Investments/Leaseplan Corporation JV) ( 1 ) |
|
2009/C 224/04 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5180 – Manitowoc/Enodis) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 224/05 |
||
2009/C 224/06 |
||
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE |
|
|
EFTA järelevalveamet |
|
2009/C 224/07 |
||
2009/C 224/08 |
Regulaarlennuliinid Finnmarkis ja Põhja-Tromsis (Norra) – Pakkumiskutse |
|
|
V Teated |
|
|
KOHTUMENETLUSED |
|
|
EFTA kohus |
|
2009/C 224/09 |
||
|
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 224/10 |
||
2009/C 224/11 |
||
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
Komisjon
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/1 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik COMP/M.5603 – ENI/TEC)
(EMPs kohaldatav tekst)
2009/C 224/01
10. septembril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult itaalia keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5603 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. |
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/1 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik COMP/M.5506 – Sabena Technics/TNT Airways/JV)
(EMPs kohaldatav tekst)
2009/C 224/02
4. augustil 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5506 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. |
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/2 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik COMP/M.5568 – Volkswagen/Fleet Investments/Leaseplan Corporation JV)
(EMPs kohaldatav tekst)
2009/C 224/03
19. augustil 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5568 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. |
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/2 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik COMP/M.5180 – Manitowoc/Enodis)
(EMPs kohaldatav tekst)
2009/C 224/04
19. septembril 2008 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32008M5180 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Komisjon
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/3 |
Euro vahetuskurss (1)
16. september 2009
2009/C 224/05
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,4671 |
JPY |
Jaapani jeen |
132,60 |
DKK |
Taani kroon |
7,4418 |
GBP |
Inglise nael |
0,88970 |
SEK |
Rootsi kroon |
10,1396 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,5196 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
8,6065 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
25,245 |
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
HUF |
Ungari forint |
269,84 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,7035 |
PLN |
Poola zlott |
4,1393 |
RON |
Rumeenia leu |
4,2630 |
TRY |
Türgi liir |
2,1695 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,6843 |
CAD |
Kanada dollar |
1,5696 |
HKD |
Hong Kongi dollar |
11,3700 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
2,0591 |
SGD |
Singapuri dollar |
2,0719 |
KRW |
Korea won |
1 776,81 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
10,8001 |
CNY |
Hiina jüaan |
10,0141 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,2965 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
14 215,86 |
MYR |
Malaisia ringit |
5,1070 |
PHP |
Filipiini peeso |
70,492 |
RUB |
Vene rubla |
44,9271 |
THB |
Tai baht |
49,522 |
BRL |
Brasiilia reaal |
2,6368 |
MXN |
Mehhiko peeso |
19,4084 |
INR |
India ruupia |
70,7660 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/4 |
Komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks 2010. aasta esimesel poolaastal teatavate piima- ja piimatootesektori toodete saadaolev kogus ühenduse avatud teatavate kvootide alusel
2009/C 224/06
Kui impordilitsentsid anti välja 2009. aasta teiseks poolaastaks teatavate komisjoni määruses (EÜ) nr 2535/2001 (1) osutatud kvootide jaoks, hõlmasid litsentsitaotlused väiksemaid koguseid kui asjaomaste toodete puhul saadaolevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata iga kvoodi puhul ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2010 saadaolev kogus, võttes arvesse jaotamata koguseid, mis tulenevad komisjoni 19. juuni 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 536/2009, (2) millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib rahuldada 2009. aasta juunis esitatud impordilitsentsitaotlusi teatavate piimatoodete puhul, mis kuuluvad määrusega (EÜ) nr 2535/2001 avatud tariifikvootide alla.
Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2010 saadaolevad kogused määruses (EÜ) nr 2535/2001 osutatud teatavate kvootide impordiaasta teiseks poolaastaks on sätestatud allpool.
(1) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29.
(2) ELT L 159, 20.6.2009, lk 3.
LISA
I.A lisa
Kvoodi number |
Kogus (kg) |
09.4590 |
68 537 000 |
09.4599 |
11 060 832 |
09.4591 |
5 360 000 |
09.4592 |
18 438 000 |
09.4593 |
5 413 000 |
09.4594 |
20 007 000 |
09.4595 |
7 502 504 |
09.4596 |
19 417 360 |
I.F lisa
Šveitsist pärinevad tooted |
|
Kvoodi number |
Kogus (kg) |
09.4155 |
1 000 000 |
I.H lisa
Norrast pärinevad tooted |
|
Kvoodi number |
Kogus (kg) |
09.4179 |
2 950 103 |
I.I lisa
Islandilt pärinevad tooted |
|
Kvoodi number |
Kogus (kg) |
09.4205 |
175 000 |
09.4206 |
380 000 |
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
EFTA järelevalveamet
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/6 |
EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a viidatud õigusakti (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a
Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine Finnmarki ja Põhja-Tromsi (Norra) lennuliinidel toimuvatel regulaarlendudel
2009/C 224/07
1. SISSEJUHATUS
Norra on otsustanud kehtestada vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (1) (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a alates 1. aprillist 2010 avaliku teenindamise kohustused järgmistel lennuliinidel toimuvatel regulaarlendudel:
1. |
Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta. |
2. |
Hasvik–Tromsø ja vastassuunas, Hasvik–Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen–Tromsø ja vastassuunas. |
2. LENNULIINIDEL KEHTIVAD JÄRGMISED TINGIMUSED
2.1. Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta
2.1.1. Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan
Üldised nõuded:
— |
nõuded kehtivad aastaringselt; |
— |
juhul kui on nõutav ühe lennuettevõtja teenus, siis transporditakse reisijaid terve liini ulatuses, avalike teenuste osutamise kohustustega kehtestatud võrgu piires. Iga nõutava ühe lennuettevõtja teenuse maksimaalne lennuaeg on 3 tundi ja 30 minutit esimese lennu väljumisest viimase lennu saabumiseni; |
— |
kui on vajalikud ühendused lendudega Tromsøsse ja Tromsøst, peavad lennugraafikud võimaldama reisijatel lennata Tromsøsse ja Tromsøst mitte rohkem kui ühe ümberistumisega lennu kohta; |
— |
kui kohaldatakse nõudeid istekohtade arvu suhtes, korrigeeritakse pakutavate istekohtade arvu vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi liites A; |
— |
arvestatakse avalikkuse nõudlust lennureiside järele. |
Esmaspäevast reedeni kehtivad nõuded
Alta
— |
Lendudel Altasse ja Altast esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 550 istekohta. |
— |
Vähemalt üks ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi, kõige rohkem ühe vahemaandumisega. Esimene saabumine Kirkenesi hiljemalt kell 9.00 ja viimane väljumine Kirkenesist kõige varem kell 14.00. |
— |
Ühe lennuettevõtja pakutavad lennud Alta ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele. |
Hammerfest
— |
Esmaspäevast reedeni vähemalt viis väljumist ja saabumist päevas. |
— |
Lendudel Hammerfesti ja Hammerfestist esmaspäevast reedeni vähemalt 750 istekohta. |
— |
Vähemalt kolm ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Mõlemas suunas esimene saabumine hiljemalt kell 10.30 ja viimane väljumine kõige varem kell 18.30. |
— |
Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi. |
— |
Ühe lennuettevõtja pakutavad lennud Hammerfesti ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele. |
Kirkenes
— |
Lendudel Kirkenesi ja Kirkenesist esmaspäevast reedeni vähemalt 750 istekohta. |
— |
Ühe lennuettevõtja pakutavad lennud Kirkenesi ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele. |
Vadsø
— |
Esmaspäevast reedeni vähemalt üheksa väljumist ja saabumist päevas. |
— |
Lendudel Vadsøsse ja Vadsøst esmaspäevast reedeni vähemalt 1 125 istekohta. |
— |
Vähemalt kolm ühe lennuettevõtja pakutavat vahemaandumisteta edasi-tagasi lendu Kirkenesi. Esimene saabumine Kirkenesi hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Kirkenesist kõige varem kell 19.00. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kell 11.30 ja viimane väljumine Vadsøst kõige varem kell 18.30. |
— |
Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Altasse. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kell 10.00. Esimene saabumine Altasse hiljemalt kell 10.30. Viimane väljumine Vadsøst kõige varem kell 14.00 ja Altast kõige varem kell 15.00. |
— |
Ühe lennuettevõtja pakutavad lennud Vadsø ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele. |
Vardø
— |
Vähemalt kolm ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Kirkenesi. Viimane väljumine Kirkenesist kõige varem kuus tundi pärast esimest saabumist Kirkenesi. |
Båtsfjord
Vähemalt neli väljumist ja saabumist päevas ning nendega seotud järgmised nõuded:
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Kirkenesi. Esimene saabumine Kirkenesi hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Kirkenesist kõige varem kell 19.00; |
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kell 10.30 ja viimane väljumine Vadsøst kõige varem kell 18.30; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Hammerfesti; |
— |
lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst. |
Berlevåg
Vähemalt kolm väljumist ja saabumist päevas ning nendega seotud järgmised nõuded:
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi. Esimene saabumine Kirkenesi hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Kirkenesist kõige varem kell 19.00; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Vadsøsse. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kell 10.30 ja viimane väljumine Vadsøst kõige varem kell 18.30; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Hammerfesti; |
— |
lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst. |
Mehamn
Vähemalt neli väljumist ja saabumist päevas ning nendega seotud järgmised nõuded:
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Hammerfesti. Esimene saabumine Hammerfesti hiljemalt kell 08.30. Mõlemas suunas viimane väljumine Hammerfestist kõige varem kell 17.00; |
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Mõlemas suunas viimane väljumine kõige varem kell 16.00; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi; |
— |
lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst. |
Honningsvåg
Vähemalt neli väljumist ja saabumist päevas ning nendega seotud järgmised nõuded:
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Hammerfesti. Esimene saabumine Hammerfesti hiljemalt kell 08.30. Mõlemas suunas viimane väljumine kõige varem kell 17.00; |
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Mõlemas suunas viimane väljumine kõige varem kell 16.00; |
— |
lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst. |
Laupäevast pühapäevani kehtivad nõuded
Laupäeval ja pühapäeval kehtivad järgmised nõuded:
— |
lendudel Altasse ja Altast laupäeval ja pühapäeval vähemalt 110 istekohta, lendudel Hammerfesti ja Hammerfestist vähemalt 150 istekohta, lendudel Kirkenesi ja Kirkenesist vähemalt 150 istekohta ning lendudel Vadsøsse ja Vadsøst vähemalt 225 istekohta; |
— |
Hammerfesti, Vadsø, Vardø, Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni ja Honningsvågi puhul peab väljumiste ja saabumiste miinimumarv olema vähemalt sama suur kui see on iga päev nädala sees; |
— |
vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Honningsvågi ja Hammerfesti vahel; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Vadsøsse Båtsfjordist, Berlevågist, Mehamnist ja Honningsvågist; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Hammerfesti Båtsfjordist, Berlevågist ja Mehamnist; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Vadsø–Alta; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Kirkenes–Alta; |
— |
Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni ja Honningsvågi puhul peab ühendusi lennuettevõtjatega Tromsøsse ja Tromsøst olema sama palju kui igapäevaselt esmaspäevast reedeni. |
Nii laupäeval kui ka pühapäeval kehtivad järgmised nõuded:
— |
väljumine ja saabumine lennujaamades nii Vadsøs, Vardøs, Båtsfjordis, Berlevågis, Mehamnis, Honningsvågis, Hammerfestis, Kirkenesis kui ka Altas; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Vadsø–Hammerfest; |
— |
ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Vadsø–Kirkenes; |
— |
ühendus nii Tromsøst Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni ja Honningsvågi kui ka Båtsfjordist, Berlevågist, Mehamnist ja Honningsvågist Tromsøssse. |
2.1.2. Lennukitüübid
Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.
2.2. Hasvik–Tromsø ja vastassuunas, Hasvik–Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen–Tromsø ja vastassuunas
2.2.1. Liinil Hasvik–Tromsø ja vastassuunas ning liinil Hasvik–Hammerfest ja vastassuunas kehtivad lendude minimaalse sageduse, istekohtade arvu, marsruudi ja lennuplaani suhtes järgmised nõuded
Nõuded kehtivad aasta ringi.
Hasvik–Tromsø ja vastassuunas:
— |
esmaspäevast reedeni päevas vähemalt kaks edasi-tagasi lendu, millest ühe ajagraafik peab ühilduma liini Tromsø–Oslo mõlema suunaga; |
— |
pühapäeval vähemalt üks edasi-tagasi lend, mille ajagraafik ühildub liini Tromsø–Oslo mõlema suunaga; |
— |
esmaspäevast reedeni esimene saabumine Tromsøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Tromsøst kõige varem kell 13.30; |
— |
esmaspäevast reedeni toimub mõlemas suunas vähemalt üks lend ilma vahemaandumiseta. Teisel lennul ei tehta üle kahe vahemaandumise, millest ühega võib kaasneda ümberistumine tingimusel, et vahemaandumine ei kesta üle 45 minuti ja et sama lennuettevõtja teenindab kogu Tromsøsse suunduvat ja sealt lähtuvat liini. |
Hasvik–Hammerfest ja vastassuunas:
— |
esmaspäevast reedeni vähemalt üks edasi-tagasi lend päevas, esimene saabumine Hammerfesti hiljemalt kell 08.30 ja viimane väljumine Hammerfestist kõige varem kell 14.30. |
Istekohtade arv:
— |
nädala lõikes on istekohtade arv liinidel Hasvik–Tromsø ja Hasvik–Hammerfest mõlemal suunal kokku vähemalt 120; |
— |
pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi liites A. |
2.2.2. Liinil Sørkjosen–Tromsø ja vastassuunas kehtivad lendude minimaalse sageduse, istekohtade arvu, marsruudi ja lennuplaani suhtes järgmised nõuded
Nõuded kehtivad aasta ringi. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.
Sagedused:
— |
esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas; |
— |
laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu. |
Istekohtade arv:
— |
mõlemas suunas argipäeviti kokku vähemalt 190 istekohta ja nädalavahetusel kokku vähemalt 35 istekohta; |
— |
pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi liites A. |
Marsruut:
— |
Nõutavad lennud peavad toimuma ilma vahemaandumiseta. |
Lennuplaan:
Nõutavad lennud tuleb ühildada Tromsø–Oslo liini mõlema lennusuunaga.
Lisaks kehtivad nõutavatele lendudele esmaspäevast reedeni järgmised nõuded:
— |
esimene saabumine Tromsøsse hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Tromsøst kõige varem kell 19.00; |
— |
esimene väljumine Tromsøst hiljemalt kell 11.30 ja viimane väljumine Sørkjosenist kõige varem kell 17.00. |
2.2.3. Lennukitüübid
Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.
3. KÕIGIL LENNULIINIDEL KEHTIVAD TINGIMUSED
3.1. Tehnilised ja tegutsemistingimused
Lennuettevõtjatel palutakse erilist tähelepanu pöörata lennujaamades kehtivatele tehnilistele ja tegutsemistingimustele. Põhjalikuma teabe saamiseks palume võtta ühendust tsiviillennundusametiga:
Luftfartstilsynet (Civil Aviation Authority) |
PO Box 243 |
8001 Bodø |
NORWAY |
Tel +47 75585000 |
3.2. Piletihinnad
Vabalt muudetava ühe suuna pileti hinna ülemmäär ei tohi 1. aprillil 2010 algaval tegevusaastal ületada järgmisi hindu (Norra kroonides):
Sihtkoht |
Alta |
Berlevåg |
Båtsfjord |
Hammerfest |
Honningsvåg |
Kirkenes |
Mehamn |
Vadsø |
Vardø |
Lähtepunkt |
|||||||||
Alta |
— |
1 180 |
1 149 |
519 |
1 021 |
1 149 |
1 180 |
1 149 |
— |
Berlevåg |
1 180 |
— |
418 |
1 039 |
700 |
827 |
418 |
700 |
— |
Båtsfjord |
1 149 |
418 |
— |
1 039 |
827 |
700 |
519 |
651 |
— |
Hammerfest |
519 |
1 039 |
1 039 |
— |
700 |
1 149 |
911 |
1 149 |
— |
Honningsvåg |
1 021 |
700 |
827 |
700 |
— |
1 149 |
519 |
1 039 |
— |
Kirkenes |
1 149 |
827 |
700 |
1 149 |
1 149 |
— |
986 |
418 |
550 |
Mehamn |
1 180 |
418 |
519 |
911 |
519 |
986 |
— |
863 |
— |
Vadsø |
1 149 |
700 |
651 |
1 149 |
1 039 |
418 |
863 |
— |
— |
Vardø |
— |
— |
— |
— |
— |
550 |
— |
— |
— |
Hinna ülemmäära ei kohaldata tabelisse märkimata lennuliinide suhtes.
Hasvik–Tromsø |
1 109 |
Hasvik–Hammerfest |
519 |
Sørkjosen–Tromsø |
590 |
Iga järgneva tegevusaasta 1. aprillil korrigeeritakse järgmise aasta hinna ülemmäära sama aasta 15. veebruaril lõppenud 12 kuu pikkuse ajavahemiku tarbijahinnaindeksi piirides. Indeksi avaldab Norra Statistikaamet (http://www.ssb.no).
Lennuettevõtja pakub pileteid vähemalt ühe talle kuuluva müügikanali kaudu. Lennuettevõtja peab kõigi talle kuuluvate müügikanalite kaudu tagama piletid hinnaga, mis ei ületa hinna ülemmäära.
Hinna ülemmäär kehtib ka piletite suhtes, mida pakuvad teised lennuettevõtja kontrolli alla kuuluvad ettevõtjad. Lennuettevõtja vastutab selle eest, et need ettevõtjad täidaksid hinna ülemmäära käsitlevaid nõudeid.
Hinna ülemmäär sisaldab kõiki makse ja tasusid ametiasutustele ning kõiki lisatasusid (teenustasud jne), mille lennuettevõtja pileti väljastamisel lisab.
Lennufirma osaleb alaliselt kehtivates riigisiseste lennuliinide vahel sõlmitud kokkulepetes ja rakendab kõiki selliste kokkulepetega ette nähtud hinnasoodustusi.
Lennuettevõtja pakub pileteid arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu.
4. HANKEMENETLUSE JÄRGSED LISATINGIMUSED
Pärast hankemenetlust, mille alusel valitakse avaliku teenindamise kohustusega seotud lennuliine teenindama üks lennuettevõtja, kohaldatakse täiendavalt järgmisi tingimusi:
|
Piletihinnad:
|
|
Ümberistumistingimused:
|
5. VARASEMATE AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSTE TÜHISTAMINE JA ASENDAMINE
Käesolevate avalike teenuste osutamise kohustustega asendatakse kohustused, mis avaldati 24. augusti 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 199 ja EMP kaasandes nr 160:
— |
lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta, |
— |
Hasvik–Tromsø ja vastassuunas, Hasvik–Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen–Tromsø ja vastassuunas. |
6. TEAVE
Täiendavat teavet saab aadressil:
Ministry of Transport and Communications (Transpordi- ja Sideministeerium) |
PO Box 8010 Dep |
0030 Oslo |
NORWAY |
Tel +47 22248353 |
Faks +47 22245609 |
(1) Määruse (EMÜ) nr 2408/92 asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2008. EMP leping ei hõlma määrust (EÜ) nr 1008/2008. Seetõttu on käesoleva pakkumise õiguslikuks aluseks määrus (EMÜ) nr 2408/92, mis on kehtiv Norra määrus.
A liide
TOODANGUMAHU KORRIGEERIMISE KLAUSEL
1. Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk
Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk on tagada ettevõtja pakutavate istekohtade arvu korrigeerimine vastavalt turunõudluse muutumisele. Iga kord, kui reisijate arv oluliselt kasvab ja ületab alljärgnevaid hõivatud istekohtade osakaalu (lennukite täituvuse) ülempiire, suurendab ettevõtja pakutavate istekohtade arvu. Reisijate arvu olulisel kahanemisel võib ettevõtja pakutavate istekohtade arvu vastavalt vähendada. Vt allpool punktis 3 toodud täpsustused.
2. Lennukite täituvuse mõõtmise ajavahemikud
Lennukite täituvust jälgitakse ja hinnatakse ajavahemikus 1. jaanuar–30. juuni (kaasa arvatud) ja 1. august–30. november (kaasa arvatud).
3. Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu muutmise tingimused
3.1. Toodangumahu suurendamise tingimused
3.1.1. Pakutavate istekohtade arvu suurendatakse juhul, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega liinil on üle 80 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikus ületab 80 protsenti, suurendab ettevõtja hiljemalt järgmise IATA lennuhooaja algusest alates neil liinidel pakutavate istekohtade arvu vähemalt 10 protsendi võrra. Pakutavate istekohtade arvu suurendatakse vähemalt nii palju, et lennukite keskmine täituvus jääks alla 80 protsendi.
3.1.2. Pakutavate istekohtade arvu suurendamisel vastavalt ülaltoodule võib ettevõtja soovi korral kasutada täiendavate istekohtade pakkumiseks lennukeid, mille istekohtade arv on esialgses pakkumuses toodust väiksem.
3.2. Toodangumahu vähendamise tingimused
3.2.1. Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu võib vähendada, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega hõlvatud liinil on alla 35 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikul on alla 35 protsendi, võib ettevõtja vähendada neil liinidel toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu kuni 25 protsendi võrra alates esimesest päevast pärast eespool nimetatud ajavahemike lõppu.
3.2.2. Liinidel, kus kummalgi suunal toimub üle kahe lennu päevas, vähendatakse toodangumahtu punkti 3.2.1 kohaselt lendude sageduse vähendamisega. Erandiks on vaid juhud, kui ettevõtja kasutab avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel kindlaksmääratust suurema istekohtade arvuga lennukeid. Sellisel juhul võib ettevõtja võtta kasutusele väiksemad lennukid, mille istekohtade arv ei või aga siiski olla väiksem avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel kindlaksmääratust.
3.2.3. Liinidel, kus kummalgi suunal toimub ainult üks või kaks lendu päevas, võib pakutavate istekohtade arvu vähendada ainult selliselt, et võetakse kasutusele avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel kindlaksmääratust väiksema istekohtade arvuga lennukid.
4. Toodangumahu muutmise menetlus
4.1. Norra Transpordi- ja Sideministeerium vastutab ettevõtja esitatud lennuplaanides ja sealhulgas ka toodangumahus/pakutavate istekohtade arvus tehtavate muutuste kinnitamise eest. Aluseks on pakkumisdokumentides sisalduv Norra Transpordi- ja Sideministeeriumi ringkiri N-3/2005.
4.2. Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 saadetakse kavandatav uus lennuplaan laiali asjaomastele maavalitsustele, kellele peab enne muudatuse jõustumist jääma piisavalt aega avalduse tegemiseks. Kui kavandatavas uues lennuplaanis tehtavad muudatused on vastuolus avaliku teenindamise kohustustega kehtestatud nõuetega, välja arvatud lendude ja istekohtade arvu käsitlevad nõuded, tuleb uus lennuplaan saata Norra Transpordi- ja Sideministeeriumile kinnitamiseks.
4.3. Kui toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu tuleb vastavalt punktile 3.1 suurendada, peab ettevõtja täiendavat toodangumahtu/täiendavaid istekohti pakkuva lennuplaani kooskõlastama asjaomase/asjaomaste maavalitsuse/maavalitsustega.
4.4. Kui täiendavat toodangumahtu/täiendavaid istekohti pakutakse vastavalt punktile 3.1 ja ettevõtja ning asjaomane/asjaomased maakond/maakonnad ei jõua lennuplaani suhtes kokkuleppele vastavalt punktile 4.3, võib ettevõtja taotleda Norra Transpordi- ja Sideministeeriumilt täiendava toodangumahu/täiendavate istekohtade jaoks uue lennuplaani kinnitamist vastavalt punktile 4.1. See ei tähenda, et ettevõtja võiks taotleda sellise lennuplaani kinnitamist, millega ei kaasne nõutavat toodangumahu kasvu. Ministeeriumil peavad maakondadega kokkulepitust lahknevate ettepanekute heakskiitmiseks olema mõjuvad põhjused.
5. Rahalise hüvitise muutumatus toodangumahu muutumise korral
5.1. Toodangumahu suurendamisel vastavalt punktile 3.1 ettevõtjale makstav rahaline hüvitis ei muutu.
5.2. Toodangumahu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 ettevõtjale makstav rahaline hüvitis ei muutu.
B liide
SOTSIAALSETEL PÕHJUSTEL TEHTAVAID HINNASOODUSTUSI REGULEERIVAD SÄTTED
1. |
Liinidel, mille avaliku teenindamise kohustustele vastavaid lennuteenuseid ostab Norra Transpordi- ja Sideministeerium, on sotsiaalsetel põhjustel tehtavatele hinnasoodustustele õigus järgmistel elanikkonnarühmadel:
|
2. |
Punktis 1 nimetatud isikutele on hinnasoodustus 50 protsenti piletihinna ülemmäärast. |
3. |
Nimetatud hinnasoodustust ei kohaldata, kui reisi eest maksab valitsus ja/või sotsiaalkindlustusamet. |
4. |
Täiskasvanul (alates 16 eluaastast) võib olla tasuta kaasas alla kahe aasta vanune laps, tingimusel et laps ei istu eraldi istmel ja on kogu reisi jooksul täiskasvanuga koos. |
5. |
Reisijatelt võidakse nõuda järgmisi dokumente:
|
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/15 |
Regulaarlennuliinid Finnmarkis ja Põhja-Tromsis (Norra)
Pakkumiskutse
2009/C 224/08
1. Sissejuhatus
Norra on otsustanud avaldada uue pakkumiskutse piirkondlike regulaarlennuliinide teenindamiseks Finnmarkis ja Põhja-Tromsis ajavahemikus 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2013.
Norra otsustas alates 1. aprillist 2010 muuta Finnmarki ja Põhja-Tromsi piirkondlike regulaarlendude avaliku teenindamise kohustust, mis eelnevalt avaldati vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a (1). Muudetud kohustused avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) ja 17. septembri 2009. aasta EMP kaasandes nr 49.
Kui kahe kuu jooksul pakkumuste esitamise lõpptähtajast arvestades (vt käesoleva dokumendi punkt 6) ei ole ükski lennuettevõtja esitanud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile dokumentaalseid tõendeid regulaarlendude alustamise kohta alates 1. aprillist 2010 kooskõlas käesoleva dokumendi punktis 2 nimetatud ühele või mitmele pakkumusele kehtestatud avaliku teenindamise kohustustega, rakendab ministeerium määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis d toodud pakkumusmenetlust, lubades sellega alates 1. aprillist 2010 igasse punktis 2 nimetatud lennuteeninduspiirkonda ainult ühe lennuettevõtja.
Käesoleva pakkumiskutse eesmärgiks on saada pakkumusi, mille alusel antakse nimetatud ainuõigused.
Allpool kirjeldatakse kõige olulisemaid asjaomaseid pakkumistingimusi. Täielikku pakkumiskutset saab alla laadida veebisaidilt http://www.regjeringen.no/en/dep/sd/Documents/Other-documents/Tenders või tasuta tellida, saates taotluse aadressile:
Ministry of Transport and Communications |
PO Box 8010 Dep. |
0030 Oslo |
NORWAY |
Tel +47 22248353 |
Faks +47 22245609 |
Kõik pakkujad on kohustatud tutvuma täieliku pakkumiskutsega.
2. Kutsega hõlmatud teenused
Pakkumiskutse hõlmab regulaarlende vahemikus 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2013 vastavalt punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise kohustustele. Konkurss hõlmab järgmisi lennuteeninduspiirkondi ja nendega seotud pakkumusi:
— |
1. lennuteeninduspiirkond |
lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta |
— |
2. lennuteeninduspiirkond |
Hasvik–Tromsø, Hasvik–Hammerfest, Sørkjosen–Tromsø. |
Lennuettevõtjaid kutsutakse üles tegema kõnealuse kahe lennuteeninduspiirkonna kohta kombineeritud pakkumusi, eriti kui see vähendab vajatava hüvitise kogusummat. Pakkujad on kohustatud esitama pakkumuse iga üksiku lennuteeninduspiirkonna kohta juhuks, kui nad valitakse teenindama vaid üht piirkonda.
Kui pakkujad soovivad esitada pakkumust mitme lubatud lennuteeninduspiirkonna kohta, peavad nad esitama pakkumuseelarve ka iga üksiku lennuteeninduspiirkonna kohta. Pakkumuseelarves peab olema näidatud iga kombinatsioonis sisalduva lennuteeninduspiirkonna kulud ja tulud ning nimetatud iga üksiku lennuteeninduspiirkonna puhul vajatava hüvitise suurus.
Kui lennuettevõtja esitab pakkumuse, milles hüvitisenõude suuruseks on null Norra krooni, mõistetakse seda kui lennuettevõtja soovi tegutseda liinil ainsa teenuseosutajana, sealjuures Norra riigilt mingit hüvitist saamata.
3. Pakkumisel osalemine
Pakkumusi saavad esitada kõik lennuettevõtjad, kellel on määruses (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta või määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud kehtiv tegevusluba.
4. Pakkumismenetlus
Pakkumiskutses juhindutakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktidest d–i ja Norra 15. aprilli 1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta, millega rakendatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklit 4) paragrahvist 4.
Hange toimub avatud pakkumismenetlusega.
Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse alustada pakkumisjärgseid läbirääkimisi, kui pakkumuse esitamise tähtajaks on esitatud kasvõi üks pakkumus või kui ainult üks pakkumus on jäänud tagasi lükkamata. Läbirääkimised toimuvad vastavalt avaliku teenindamise kohustusele. Peale selle ei ole pooltel õigust teha selliste läbirääkimiste ajal lepingu algtingimustesse olulisi muudatusi. Kui pakkumisjärgsete läbirääkimiste käigus ei jõuta vastuvõetava lahenduseni, jätab transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium endale õiguse kogu pakkumismenetlus tühistada. Sellisel juhul võidakse avaldada uus pakkumiskutse uute tingimustega.
Kui ühtki pakkumust ei esitata, võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ilma eelneva avaldamiseta teostada hanked läbirääkimiste teel. Sellisel juhul ei tohi algseid avaliku teenindamise kohustusi ega lepingu ülejäänud tingimusi oluliselt muuta. Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse pakkumusest tulenevatel mõjuvatel põhjustel keelduda kõikidest pakkumustest.
Pakkumus on pakkuja suhtes siduv kuni pakkumismenetluse lõppemiseni või lepingu sõlmimiseni.
5. Pakkumus
Pakkumus koostatakse vastavalt pakkumistingimuste punktis 5 sätestatud tingimustele, sealhulgas avaliku teenindamise kohustustes loetletud nõuetele.
6. Pakkumuse esitamine
Pakkumuse esitamise tähtaeg on esmaspäeval, 19. oktoobril 2009 kell 12.00 (kohaliku aja järgi). Pakkumus tuleb esitada punktis 1 nimetatud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi aadressil hiljemalt pakkumuse esitamise tähtajaks.
Pakkumus esitatakse isiklikult transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile või saadetakse posti või kulleriga.
Hiljem esitatud pakkumusi arvesse ei võeta. Pakkumused, mis saabuvad pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, kuid enne pakkumuste avamise kuupäeva, võetakse vastu, kui on ilmne, et saadetis pandi teele nii vara, et see oleks pidanud saabuma tähtajaks. Saadetise postitamisel saadud kviitung loetakse saatmise ja saatmisaja tõendiks.
Kõik pakkumused esitatakse 3 (kolmes) eksemplaris.
7. Lepingu sõlmimine
7.1. |
Üldreeglina sõlmitakse leping pakkujaga, kelle pakkumuse või lubatud pakkumuskombinatsiooni hüvitise nõue on madalaim kogu lepingu kehtivuse aja jooksul alates 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2013. |
7.2. |
Kui vastavalt punktis 2 nimetatud lubatud kombinatsioonidele esitatakse pakkumused, mis ei eelda hüvitisi, vaid ainult punkti 2 viimasele lõigule vastavat ainuõigust, sõlmitakse leping sellise pakkumuse teinud pakkujaga, sõltumata punktis 7.1 sätestatust. Ülejäänud lennuteeninduspiirkondade suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid. |
7.3. |
Kui lepingut ei saa sõlmida, sest pakkumustes on esitatud hüvitisenõuded samale summale, sõlmitakse leping pakkujaga, kes on esitanud pakkumuse, milles pakutakse kõige rohkem istekohti kogu lepingu kehtivuse ajal. |
8. Lepingu kehtivuse aeg
Kõik lepingud sõlmitakse kehtivusajaga alates 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2013. Lepingut saab lõpetada, välja arvatud punktis 11 kirjeldatud olukordades.
9. Rahaline hüvitis
Ettevõtjal on õigus saada transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumilt rahalist hüvitist vastavalt pakkumuslepingule. Hüvitis määratakse kõigiks kolmeks tegutsemisaastaks ja kogu lepinguperioodiks.
Esimese tegutsemisaasta hüvitist ei korrigeerita.
Teise ja kolmanda tegutsemisaasta hüvitis arvutatakse ümber pakkumuseelarve alusel, mida on korrigeeritud tegevuskulude ja -tulude alusel. Parandused peavad jääma Norra statistikaameti määratletud sama aasta 15. veebruaril lõppeva 12 kuu pikkuse perioodi tarbijahinnaindeksi piiridesse.
Teenuse osutamise mahu suurendamise või vähendamise tõttu vastavalt lepingutingimuste punkti 5.1 teisele lõigule hüvitise suurust ei muudeta.
Hüvitise muutmine toimub tingimusel, et aastaeelarve vastuvõtmisel eraldab Storting (Norra parlament) transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile hüvitisenõuete katmiseks vajalikud rahalised vahendid.
Ettevõtjal on õigus jätta teenuse osutamisega teenitud tulud endale. Kui tulud on suuremad või kulud väiksemad summadest, millel pakkumuseelarve põhineb, on ettevõtjal õigus vahe endale jätta. Seega ei ole ka transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium kohustatud katma pakkumuseelarve mis tahes puudujääki.
Kõik avalikud tasud, kaasa arvatud lennundustasud, maksab ettevõtja.
Mis tahes kahjutasuhagidest sõltumata vähendatakse rahalist hüvitist võrdeliselt otseselt lennufirmast tulenenud põhjustel ära jäänud lendude koguarvuga, kui sellistel põhjustel ära jäänud lendude arv kinnitatud sõiduplaani kohaselt ületab tegevusaasta jooksul 1,5 protsenti plaaniliste lendude koguarvust.
10. Kordusläbirääkimised
Kui lepingu sõlmimise alused muutuvad lepingu kehtivuse ajal oluliselt või ettenägematult, võib kumbki pool taotleda lepingu muutmise läbirääkimiste alustamist. Taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud pärast muutuse toimumist.
Olulised ettevõtja poolt tasumisele kuuluvad avalike tasude muudatused annavad alati aluse uute lepinguläbirääkimiste pidamiseks.
Kui uute õigus- või haldusaktide alusel või lennuameti korralduste tulemusel hakatakse lennuvälja kasutama erinevalt viisist, mida ettevõtja algselt eeldas, teevad pooled kõik endast oleneva, et leppida kokku lepingu muutmises, mis võimaldaks ettevõtjal jätkata ülejäänud lepingu kehtivuse ajal tegutsemist. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, on ettevõtjal õigus hüvitisele vastavalt sulgemise või lõpetamise eeskirjadele (punkt 11), kui need on kohaldatavad.
11. Lepingu lõpetamine selle rikkumise ja oluliste tingimuste ettenägematu muutmise korral
Vastavalt maksevõimetuse seadusest tulenevatele piirangutele võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium lepingu viivitamata lõpetada, kui ettevõtja muutub maksevõimetuks, tema suhtes algatatakse võlanõudemenetlus, ettevõtja pankrotistub või satub muusse Norra 15. aprilli 1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta) artikli 14 teises lõigus käsitletud olukorda.
Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium võib lepingu viivitamata lõpetada, kui ettevõtja tegevusluba tühistatakse või seda ei uuendata.
Kui vääramatu jõu või muude ettevõtjast mitteolenevate asjaolude tõttu ei suuda ettevõtja täita oma lepingulisi kohustusi viimasest kuuest kuust rohkem kui nelja kuu jooksul, võivad mõlemad pooled lepingu lõpetada, sellest kirjalikult üks kuu ette teatades.
Kui Storting otsustab lennuvälja sulgeda või see suletakse lennuameti korraldusel, lõpevad poolte kokkulepitud lepingulised kohustused lennuvälja tegelikul sulgemisel.
Kui ajavahemik alates hetkest, kui ettevõtjat esmakordselt sulgemisest teavitatakse kuni tegeliku sulgemiseni on pikem kui üks aasta, ei ole ettevõtjal õigust hüvitisele lepingu lõpetamise tõttu kantud finantskahjude eest. Kui nimetatud ajavahemik on lühem kui üks aasta, on ettevõtjal õigus hüvitisele, mis taastaks tema finantsolukorra sellisena, nagu see oleks olnud, kui tegevus oleks jätkunud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil teda sulgemisest teavitati või alternatiivina kuni 31. märtsini 2013. aastal, kui nimetatud kuupäev jõuab kätte varem.
Lepingu olulisel rikkumisel võib kumbki pool selle viivitamata lõpetada.
(1) Määrus (EMÜ) nr 2408/92 asendati Europpa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2008. EMP leping ei hõlma määrust (EÜ) nr 1008/2008. Seetõttu on käesoleva pakkumuse õiguslikuks aluseks määrus (EMÜ) nr 2408/92, mis on kehtiv Norra määrus.
(2) Vt käesoleva ELT lk 6
V Teated
KOHTUMENETLUSED
EFTA kohus
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/19 |
OTSUS,
13. mai 2009,
kohtuasjas E-6/08
EFTA järelevalveamet versus Norra Kuningriik
(Lepinguosalise kohustuste täitmata jätmine – direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta)
2009/C 224/09
Kohtuasjas E-6/08, EFTA järelevalveamet versus Norra Kuningriik, on esitatud NÕUE, et kohus tuvastaks, et olles jätnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata EMP lepingu IV lisa punktis 17 viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta, mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel) artiklite 6–10 rakendamiseks vajalikud meetmed või jätnud järelevalveametile kõnealustest meetmetest teatamata, ei ole Norra Kuningriik täitnud kõnealuse õigusakti artikli 15 lõikest 1 ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi. Kohus, koosseisus esimees Carl Baudenbacher, kohtunik Henrik Bull ja ettekandev kohtunik Thorgeir Örlygsson, langetas 13. mail 2009 järgmise resolutiivosaga otsuse:
Kohus:
1) |
otsustab, et olles jätnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ (ehitiste energiatõhususe kohta) artiklite 6–10 rakendamiseks vajalikud meetmed, ei ole Norra Kuningriik täitnud kõnealuse õigusakti artikli 15 lõikest 1 ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi; |
2) |
kohustab Norra Kuningriiki kandma menetluskulud. |
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Komisjon
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/20 |
Teade Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta
2009/C 224/10
Pärast teate avaldamist Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (1) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „algmäärus”)) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.
1. Läbivaatamistaotlus
Taotluse esitas 18. juunil 2009 kolm ühenduse tootjat: SGL Carbon, Erftcarbon ja GrafTech (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust.
2. Toode
Läbivaatamisalune toode on Indiast pärit, praegu CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „vaatlusalune toode”).
3. Kehtivad meetmed
Praegu jõus olev meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (3) teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks; määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2008 (4).
4. Läbivaatamise põhjused
Taotluse põhjenduse kohaselt tooks meetmete aegumine tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule kahju jätkumise või kordumise.
India puhul põhineb dumpingu jätkumise väide normaalväärtuse võrdlemisel, mille aluseks on India omamaiste hindade võrdlus ühendusse eksporditava vaatlusaluse toote ekspordihindadega.
Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on märkimisväärne.
Lisaks väidetakse, et vaatlusaluse toote import Indiast toimub jätkuvalt märkimisväärsetes kogustes ning tõenäoliselt jäävad need kogused samaks või suurenevad muu hulgas eksportivate tootjate tootmispotentsiaali tõttu.
Lisaks väidavad taotluse esitajad, et kahju tekitamise suhtes on olukord praegu paranenud eelkõige jõusolevate meetmete tõttu ning et juhul kui neil lastakse aeguda, viiks märkimisväärne dumpinguhindadega import asjaomasest riigist tõenäoliselt ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumiseni.
5. Menetlus
Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leiab komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamise põhjendamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.
5.1. Dumpingu ja kahju tõenäosuse kindlakstegemise menetlus
Uurimisega tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline.
a) Väljavõtteline uuring
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.
i)
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:
— |
nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik; |
— |
äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega; |
— |
ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 ühenduse turule imporditud ja seal edasi müüdud vaatlusaluse Indiast pärit toote maht tonnides ja väärtus eurodes; |
— |
kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad; |
— |
muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel. |
Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.
Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks importijate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.
ii)
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõigil ühenduse tootjatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:
— |
nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik; |
— |
äriühingu täpne tegevusala seoses samasuguse toote tootmisega kogu maailmas ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
ühenduse turul toimunud samasuguse toote müügi väärtus eurodes ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
ühenduse turul müüdud samasuguse toote kogus tonnides ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
samasuguse toote toodangu maht tonnides ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
Indias toodetud vaatlusaluse toote kogus tonnides, mis imporditi ühendusse ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (vajaduse korral); |
— |
kõigi vaatlusaluse toote (toodetud Indias) ja samasuguse toote (toodetud ühenduses) tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (6) nimed ja täpsed tegevusalad; |
— |
muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel. |
Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.
iii)
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada mis tahes asjakohast teavet seoses valimite moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.
Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud soovi kuuluda valimisse.
Valimitesse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ja tegema uurimise raames koostööd.
Kui ei tehta piisavalt koostööd, võib komisjon järelduste tegemisel tugineda kättesaadavatele faktidele vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Nagu selgitatud käesoleva teate punktis 8, võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.
b) Küsimustikud
Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele ja kõigile teadaolevatele ühenduse tootjate ühendustele, Indias teadaolevatele eksportijatele/tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele, kõigile teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.
c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine
Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.
Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.
5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus
Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus on kinnitust leidnud, tehakse otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete jätkamine on vastuolus ühenduse huvidega. Selleks võib komisjon saata küsimustikke ühenduse teadaolevatele tootjatele, importijatele, neid esindavatele ühendustele, kasutajate esindajatele ja tarbijaid esindavatele organisatsioonidele. Need isikud, sealhulgas isikud, kes ei ole komisjonile teada (eeldusel, et nad tõestavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on seos), võivad punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul endast teada anda ja komisjonile teavet esitada. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.
6. Tähtajad
a) Üldtähtajad
i)
Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud läbivaatamisel olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku või muid taotlusvorme niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
ii)
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.
Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.
iii)
Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.
b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul
i) |
Punkti 5.1 alapunkti a alapunktides i ja ii osutatud teave peab laekuma komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
ii) |
Komisjon peab saama muu valimi moodustamiseks olulise teabe, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis iii, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
iii) |
Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal neile teatati valimisse kuulumisest. |
7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus
Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).
Komisjoni postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Trade |
Directorate H |
Office: N105 04/92 |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
Faks +32 22956505 |
8. Koostööst hoidumine
Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.
Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 18 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.
9. Uurimise ajakava
Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
10. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist
Kuna käesolev aegumise läbivaatamine algatatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 sätete kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas säilitada või lõpetada.
Kui mõni menetluses osalev isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende taseme muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks) oleks põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.
Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.
11. Isikuandmete töötlemine
Tähelepanu juhitakse asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).
12. Ärakuulamise eest vastutav ametnik
Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajadusel leida ühise keele menetluslikes küsimustes, mis mõjutavad nende isikute huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning kirjalike ja/või suuliste pöördumiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.
(1) ELT C 34, 11.2.2009, lk 11.
(3) ELT L 295, 18.9.2004, lk 10.
(4) ELT L 350, 30.12.2008, lk 24.
(5) Seotud äriühingu mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).
(6) Vt joonealune märkus 5.
(7) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.
17.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 224/24 |
Teade Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta
2009/C 224/11
Pärast teate avaldamist Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumivastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (1) sai komisjon nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „algmäärus”) artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.
1. Läbivaatamistaotlus
Taotluse esitas 18. juunil 2009 kolm ühenduse tootjat: SGL Carbon, Erftcarbon ja GrafTech (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust.
2. Toode
Läbivaatamisalune toode on Indiast pärit, praegu CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „vaatlusalune toode”).
3. Kehtivad meetmed
Praegu kehtiv meede on lõplik tasakaalustav tollimaks, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ning mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2008 (3).
4. Läbivaatamise põhjused
Taotluse esitajad on esitanud tõendid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise ja ühenduse tootmisharule kahju jätkumise või kordumise.
Väidetakse, et vaatlusaluse toote tootjad on saanud ja saavad jätkuvalt kasu mitmest India valitsuse antavast subsiidiumist. Kõnealused väidetavad subsiidiumid koosnevad eellubade kavast (Advance Authorisation Scheme), imporditollimaksude hüvituskavast (Duty Entitlement Passbook Scheme), kapitalikaupade ekspordisoodustuste kavast (Export Promotion Capital Goods Scheme), Madhya Pradeshi osariigi elektrimaksust vabastamise kavast.
Hinnangute kohaselt on subsiidiumide kogusumma märkimisväärne.
Väidetakse, et eespool nimetatud kavad on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb India valitsuse või muude piirkondlike valitsuste rahaline toetus ja kasu saajale, s.t teatavate grafiitelektroodisüsteemide eksportijatele/tootjatele. Väidetavalt sõltuvad need eksporditegevusest või ei ilmne, et neid antaks selliste kriteeriumide ja tingimuste kohaselt, mis on selgelt seadustes, õigusnormides või muudes ametlikes dokumentides sätestatud, ning seega on kõnealused subsiidiumid konkreetsed ja tasakaalustatavad.
Lisaks väidetakse, et vaatlusaluse toote import Indiast toimub jätkuvalt märkimisväärsetes kogustes ning tõenäoliselt jäävad need kogused samaks või suurenevad muu hulgas eksportivate tootjate tootmispotentsiaali tõttu.
Lisaks väidavad taotluse esitajad, et kahju tekitamise suhtes on olukord praegu paranenud eelkõige jõusolevate meetmete tõttu ning et juhul kui neil lastakse aeguda, viiks märkimisväärne dumpinguhindadega import asjaomasest riigist tõenäoliselt ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumiseni.
5. Menetlus
Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leiab komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamise põhjendamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikliga 18.
5.1. Subsideerimise ja kahju tõenäosuse kindlakstegemise menetlus
Uurimisega tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine võib tõenäoliselt kaasa tuua subsideerimise ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline.
a) Väljavõtteline uuring
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 27.
i)
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:
— |
nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik; |
— |
äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega; |
— |
ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 ühenduse turule imporditud ja seal edasi müüdud vaatlusaluse Indiast pärit toote maht tonnides ja väärtus eurodes; |
— |
kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad; |
— |
muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel. |
Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.
Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks importijate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.
ii)
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõigil ühenduse tootjatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:
— |
nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik; |
— |
äriühingu täpne tegevusala seoses samasuguse toote tootmisega kogu maailmas ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
ühenduse turul toimunud samasuguse toote müügi väärtus eurodes ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
ühenduse turul müüdud samasuguse toote kogus tonnides ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
samasuguse toote toodangu maht tonnides ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009; |
— |
Indias toodetud vaatlusaluse toote kogus tonnides, mis imporditi ühendusse ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (vajaduse korral); |
— |
kõigi vaatlusaluse toote (toodetud Indias) ja samasuguse toote (toodetud ühenduses) tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad; |
— |
muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel. |
Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.
iii)
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada mis tahes asjakohast teavet seoses valimite moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.
Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud soovi kuuluda valimisse.
Valimitesse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ja tegema uurimise raames koostööd.
Kui ei tehta piisavalt koostööd, võib komisjon järelduste tegemisel tugineda kättesaadavatele faktidele vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 4 ja artiklile 28. Nagu selgitatud käesoleva teate punktis 8, võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.
b) Küsimustikud
Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele ja kõigile teadaolevatele ühenduse tootjate ühendustele, Indias teadaolevatele eksportijatele/tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele, kõigile teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.
c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine
Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.
Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.
5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus
Vastavalt algmääruse artiklile 31 ja juhul, kui subsideerimise ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus on kinnitust leidnud, tehakse otsus selle kohta, kas subsiidiumivastaste meetmete jätkamine on vastuolus ühenduse huvidega. Selleks võib komisjon saata küsimustikke ühenduse teadaolevatele tootjatele, importijatele, neid esindavatele ühendustele, kasutajate esindajatele ja tarbijaid esindavatele organisatsioonidele. Need isikud, sealhulgas isikud, kes ei ole komisjonile teada (eeldusel, et nad tõestavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on seos), võivad punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul endast teada anda ja komisjonile teavet esitada. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 31 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.
6. Tähtajad
a) Üldtähtajad
i)
Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud läbivaatamisel olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku või muid taotlusvorme niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
ii)
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.
Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.
iii)
Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.
b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul
i) |
Punkti 5.1 alapunkti a alapunktides i ja ii osutatud teave peab laekuma komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
ii) |
Komisjon peab saama muu valimi moodustamiseks olulise teabe, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis iii, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
iii) |
Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal neile teatati valimisse kuulumisest. |
7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus
Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (6) ning vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).
Komisjoni postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Trade |
Directorate H |
Office: N105 04/92 |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
Faks +32 22956505 |
8. Koostööst hoidumine
Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.
Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 28 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.
9. Uurimise ajakava
Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 22 lõikele 1 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
10. Võimalus taotleda algmääruse artikli 19 kohast läbivaatamist
Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse vastavalt algmääruse artikli 18 sätetele, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 22 lõike 3 kohaselt kas säilitada või lõpetada.
Kui mõni menetluses osalev isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende taseme muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks) oleks põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 19 alusel.
Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.
11. Isikuandmete töötlemine
Tähelepanu juhitakse asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7).
12. Ärakuulamise eest vastutav ametnik
Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajadusel leida ühise keele menetluslikes küsimustes, mis mõjutavad nende isikute huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning kirjalike ja/või suuliste pöördumiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.
(1) ELT C 34, 11.2.2009, lk 11.
(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.
(3) ELT L 295, 18.9.2004, lk 4.
(4) Seotud äriühingu mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).
(5) Vt joonealust märkust 4.
(6) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 29 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.