Euroopa Arengufond (EAF)

Euroopa Arengufond toetab arengumaades ja ülemereterritooriumidel piirkondliku koostöö ning majandusliku, sotsiaalse ja inimarengu edendamise meetmeid.

ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EÜ) nr 215/2008, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

Nõukogu 12. detsembri 2013. aasta otsus 2013/759/EL, milles käsitletakse EAFi juhtimise üleminekumeetmeid alates 1. jaanuarist 2014 kuni 11. Euroopa Arengufondi jõustumiseni.

KOKKUVÕTE

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend ühenduse abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnel liikmesriigil olid ajaloolised sidemed.

Kuigi Euroopa Liidu (EL) eelarves on pärast Euroopa Parlamendi sellekohast taotlust juba alates 1993. aastast EAFile ette nähtud eraldi rubriik, ei rahastata EAFi ka praegu veel ELi üldeelarvest. Seda rahastavad liikmesriigid EAFi enda finantseeskirjade kohaselt ja seda haldab eraldi komitee. AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2014–2020 jätkuvalt peamiselt EAFist.

Iga EAF moodustatakse umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi.

• 1. EAF: 1959–1964
• 2. EAF: 1964–1970 (I Yaoundé konventsioon)
• 3. EAF: 1970–1975 (II Yaoundé konventsioon)
• 4. EAF: 1975–1980 (I Lomé konventsioon)
• 5. EAF: 1980–1985 (II Lomé konventsioon)
• 6. EAF: 1985–1990 (III Lomé konventsioon)
• 7. EAF: 1990–1995 (IV Lomé konventsioon)
• 8. EAF: 1995–2000 (IV Lomé konventsioon ja selle muudatus IVa)
• 9. EAF: 2000–2007 (Cotonou leping)
• 10. EAF: 2008–2013 (muudetud Cotonou leping)
• 11. EAF: 2014–2020 (muudetud Cotonou leping)

Instrumendid STABEX ja SYSMIN, mille eesmärk oli aidata vastavalt põllumajandussektorit ja kaevandussektorit, on uue, Cotonous 2000. aasta juunis alla kirjutatud partnerluslepinguga tühistatud. Selle lepinguga muudeti EAFi instrumendid ratsionaalsemaks ning kehtestati nn libisevate kokkulepete süsteem, mis tagab suurema paindlikkuse ja annab AKV riikidele suurema vastutuse.

9. EAFile eraldati perioodiks 2000–2007 13,5 miljardit eurot. Lisaks ulatuvad kasutamata summade saldod üle 9,9 miljardit euro.

AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsusega nr 6/2005 määratakse EAFi tingimuslikust 1 miljardist eurost 482 miljonit eurot üheksandale Euroopa Arengufondile. Seda summat jagatakse järgmiselt: 352 miljonit eurot pikaajalise arengu toetamiseks; 48 miljonit eurot piirkondlikuks koostööks ja integratsiooniks ning 82 miljonit eurot suunatakse investeerimisrahastusse. Lisaks määrati AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 7/2005 250 miljoni euro suurune teine eraldis AKV-ELi veerahastu teise osamakse jaoks.

EAFi arenguabi kuulub laiemasse Euroopa raamistikku. Euroopa Liidus võib ühenduse üldeelarve vahendeid kasutada teatud meetmete rahastamiseks. Lisaks EAFi vahendite teatud osa (laenud ja riskikapital) haldamisele on Euroopa Investeerimispanga omavahendite panus üheksanda EAFi perioodiks 1,7 miljardit eurot.

Perioodi 2008–2013 hõlmanud 10. EAFi eelarve oli 22,682 miljonit eurot. Sellest summast eraldati 21,966 miljonit eurot AKV riikidele, 286 miljonit eurot ÜMT riikidele ja 430 miljonit eurot komisjonile, et katta EAFi kavandamise ja rakendamisega seotud tugikulutused. Eeskätt AKV riikidele eraldatud summa jaotati järgmiselt: 17,766 miljonit eurot riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks; 2,7 miljonit eurot AKV riikide omavahelise ja piirkondliku koostöö rahastamiseks ning 1,5 miljonit eurot suunati investeerimisrahastusse. Suurem osa eelarvest on pühendatud piirkondlikele programmidele, rõhutades seejuures piirkondliku majandusintegratsiooni põhjapanevat tähtsust riikliku ja kohaliku arengu jaoks. 10. EAFi uuendus oli n-ö stimuleerivate summade loomine igale riigile.

Liikmesriikidel on arengumaadega sõlmitud eraldi kahepoolsed kokkulepped ja nad teevad arengumaadega algatusi, mida ei rahastata Euroopa Arengufondist või muudest ühenduse fondidest.

11. EAF hõlmab ajavahemikku 2014-2020 ja selle eelarve on 30,5 miljardit eurot. Lisaks eraldab Euroopa Investeerimispank oma ressurssidest 2,6 miljardit eurot laenudena.

2013. aasta juunis jõudsid ELi riigid omavahel kokkuleppele 11. EAFi moodustamise ja liikmesriikide vahelise osamaksude jaotuse läbivaatamise asjus. See kokkulepe ootab ratifitseerimist. Nõukogu otsuses 2013/759/EL on sätestatud EAFi haldamismeetmed, mida kohaldatakse üleminekuperioodil kuni 11. EAFi jõustumiseni.

Viimati muudetud: 29.04.2014