Tasakaalustusmeetmed

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta kolmandatest riikidest pärit subsideeritud impordi eest

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega (EL) 2016/1037 kehtestatakse ELi eeskirjad kolmandatest riikidest subsideeritud impordi eest kaitsmise kohta ja tingimused tasakaalustusmeetmete rakendamiseks.

Seda on muudetud kolm korda: määrusega (EL) 2017/2321, määrusega (EL) 2018/825 ja delegeeritud määrusega (EL) 2020/1173.

PÕHIPUNKTID

Määrus (EL) 2016/1037

Tasakaalustavat tollimaksu kohaldatakse vastutoime avaldamiseks toodete subsideeritud impordi kahjulikule mõjule sama tooteturu ELi tootjale ja ausa konkurentsi taastamiseks. Tollimaksu tasub importija asjaomase ELi riigi tolliasutustele.

Enne toote impordi suhtes tasakaalustusmeetmete kehtestamist peab olema täidetud neli tingimust:

• imporditud toote suhtes kehtivad subsiidiumid;
• olulise kahju* tekitamine samasugust toodet* tootvale ELi tootmisharule;
• subsideeritud impordi ja olulise kahju vahel peab olema põhjuslik seos ning
• tasakaalustusmeede ei tohi olla vastuolus ELi huvidega – see ei tohiks kahjustada kogu majandust rohkem kui impordist kannatanud tööstusharule pakutav abi.

Kaebuse algatamine

• Subsiidiumivastase kaebuse esitavad Euroopa Komisjonile asjaomase toote ELi tootjad või see esitatakse nende nimel kas otse või mõne ELi riigi ametiasutuse kaudu. Ka teised osalised, näiteks ametiühingud, võivad esitada kaebuse koos ELi tööstusharuga ja olla menetluses huvitatud isikud. Eriolukorras võib komisjon algatada subsiidiumide uurimise ka omal algatusel.
• Kõik kaebused peavad sisaldama tõendeid subsiidiumide olemasolu, kahju olemasolu ning põhjusliku seose olemasolu kohta väidetavalt subsideeritud impordi ja väidetava kahju vahel.
• Konfidentsiaalsete äriandmete kaitsmiseks esitatakse kaebuse kaks versiooni: konfidentsiaalne ja mittekonfidentsiaalne versioon. Esimene neist on kättesaadav ainult juhtumiga vahetult tegelevatele komisjoni töötajatele. Mittekonfidentsiaalne versioon on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele taotluse korral pärast uurimise algatamist.
• Komisjon kontrollib kaebuses esitatud tõendusmaterjali täpsust ja vastavust, et teha kindlaks, kas tõendid on piisavad õigustamaks uurimise algatamist. Seda tehakse 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist.
• Enne subsiidiumidevastase uurimise algatamist peab komisjon konsultatsioone eksportiva riigi valitsusega.

Subsiidiumidevastane uurimine

• Kui komisjon otsustab uurimise algatada, avaldab ta teate Euroopa Liidu Teatajas. Ta võtab ühendust kõigi teadaolevate tootjate ja kõigi teiste huvitatud isikutega, paludes neil täita küsimustiku kindlaks tähtajaks.
• Kui potentsiaalselt huvitatud isikuid on palju, võib komisjon viia uurimise läbi ettevõtjate (eksportivate tootjate, ELi tootjate, importijate, kasutajate) valimi põhjal.
• Kui komisjon oma uurimise põhjal leiab, et kahju tekitanud subsideerimine toimus, võidakse asjaomase toote impordi suhtes ELi kehtestada tasakaalustusmeetmed. Need meetmed on tavaliselt järgmised:
  • väärtuseline tollimaks – protsent asjaomase toote impordiväärtusest;
  • konkreetsed tollimaksud – kindla koguse kauba kindlaks määratud väärtus, nt 100 eurot toote tonni kohta, või
  • hinnakohustus – eksportija kohustus järgida minimaalset impordihinda.
• Eksportiva riigi ametiasutused võivad samuti kaotada subsiidiumid või võtta teisi meetmeid selle mõju suhtes.
• Ajutised meetmed, kui neid on, kehtestatakse hiljemalt üheksa kuud pärast uurimise algust ja need peavad kehtima kuni neli kuud. Sellele võib järgneda lõplike meetmete kehtestamine viieks aastaks.
• Importija tasub tollimaksu ELis asjaomaste ELi riikide tolliasutustele.
• Teatavatel tingimustel võidakse kehtivad meetmed läbi vaadata (vaheläbivaatus). Läbivaatamisel käsitletakse üldjuhul algsete meetmete ühte või mitut elementi, nt subsideeritud ja/või kahju taset, hõlmatud tooteid või meetmete vormi.
• Viie aasta möödudes kaotavad meetmed kehtivuse, välja arvatud juhul, kui aegumise läbivaatamisel jõutakse järeldusele, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda subsideeritud ja olulise kahju jätkumine või kordumine.
• Importijad võivad taotleda tasutud tollimaksu täielikku või osalist tagasimaksmist, kui nad saavad tõendada, et subsiidiumimarginaal, mille alusel tollimakse maksti, on kaotatud või seda on vähendatud.
• ELi subsiidiumivastased eeskirjad põhinevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kehtestatud ülemaailmsetel standarditel.

Muutmismäärus (EL) 2017/2321

Kuna kogemused on näidanud, et mõned subsiidiumid avastatakse alles asjakohase uurimise käigus, lisati muutmismäärusega (EL) 2017/2321 lõik, mis kohustab komisjoni sellistes olukordades pakkuma täiendavaid konsultatsioone kõnealuste subsiidiumide kohta asjaomasele päritoluriigile ja/või ekspordiriigile seoses uurimise käigus tuvastatud subsiidiumidega.

Muutmismäärus (EL) 2018/825

Muu hulgas on kõnealusel määrusel järgmised ülesanded.

• See muudab uurimismenetluse sujuvamaks ja hõlbustab väiksemate ettevõtjate osalemist kaubanduse kaitsemeetmete uurimises (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tugikeskuse loomine).
• Sellega muudetakse subsiidiumivastastel juhtudel väiksema tollimaksu reegli kohaldamist. EL on varem kehtestanud meetmed täielikust subsideerimisest väiksemas summas, kui sellest väiksemast summast (kahjumarginaal) piisas ELi tootmisharule tehtud kahju korvamiseks. Uute eeskirjade kohaselt võivad tasakaalustusmeetmed täielikult korvata eksportija saadud subsiidiume, kui see on kogu ELi huvides.
• Sellega kehtestatakse mittekahjustava hinna (hind, mida tootmisharu eeldab tavapärastes tingimustes küsida) arvutamise uued eeskirjad. Arvutuses võib nüüd arvesse võtta vajalike investeeringute kulusid, näiteks infrastruktuuri või teadus- ja arendustegevusse, aga ka sotsiaalsete ja keskkonnanormidega seotud tulevasi kulutusi, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames. Mittekahjustav hind eeldab nüüd vähemalt 6% kasumit, mis lisatakse arvutustesse, kusjuures juhtumipõhiselt on võimalik suurem kasumimarginaal.
• Sellega kehtestati avalikustamiseelne periood, mille jooksul huvitatud isikud said kolm nädalat varem teavet ajutiste meetmete kehtestamise kohta. Muutmismääruse (EL) 2018/825 kohaselt läbiviidud läbivaatamise käigus jõudis komisjon järeldusele, et üldiselt ei olnud avalikustamiseelsel perioodil toimunud impordi tõttu ELi tootmisharule põhjustatud täiendavat kahju. Seetõttu võttis komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega pikendatakse avalikustamiseelset perioodi neljale nädalale (delegeeritud määrus (EL) 2020/1173).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) 2016/1037 kohaldatakse alates 20. juulist 2016. Sellega kodifitseeritakse ning asendatakse määrus (EÜ) nr 597/2009 ja selle hilisemad muudatused.
• Muutmismäärust (EL) 2017/2321 kohaldatakse alates 20. detsembrist 2017.
• Muutmismäärust (EL) 2018/825 kohaldatakse alates 8. juunist 2018.
• Delegeeritud määrust (EL) 2020/1173 kohaldatakse alates 11. augustist 2020.

TAUST

• Subsiidium on rahaline toetus, näiteks toetus või laen, mida tavaliselt maksab kolmanda riigi valitsus. Sellest saavad kasu ettevõtjad või tööstusharud, kes ekspordivad oma tooteid ELi, moonutades seeläbi konkurentsi ELi turul. Selle moonutuse tasakaalustamiseks ja ausa konkurentsi taastamiseks võib EL kehtestada tasakaalustavad tollimaksud.
• ELi subsiidiumivastased eeskirjad põhinevad WTO kehtestatud ülemaailmsetel standarditel.
• Lisateave:
  • Subsiidiumivastased meetmed (Euroopa Komisjoni veebisait)
  • Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (kodifitseeritud) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55–91)

Määruse (EL) 2016/1037 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 16.10.2020