Ühise kalanduspoliitika reform

Ühise kalanduspoliitika reformi eesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad parandada nii kalavarude kui ka kalanduse olukorda, samuti neid mõlemat toetava merekeskkonna seisundit. Kavandatava poliitika keskmes on säästvus ning reformiga lõpetatakse ülepüük ja kalavarude hävitamine. Säästev kalapüük tähendab kalapüüki sellisel tasemel, mis ei ohusta kalavarude taastootmist ning võimaldab kaugemas tulevikus saavutada suuremaid saake. Reform põhineb kalanduse detsentraliseeritud haldamisel piirkondade ja merebasseinide kaupa. Reformiga tuleb täiustada Euroopa Liidu (EL) ja maailma juhtimisstandardeid säästlike kalanduskokkulepete abil.

AKT

Komisjoni teatis, 13. juuli 2011, „Ühise kalanduspoliitika reform” [KOM(2011) 417 – Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

KOKKUVÕTE

Ühise kalanduspoliitika reform panustab strateegiasse „Euroopa 2020”. Selleks tuleb reformiga taastada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv rannikuäärsete piirkondade suurema sidususe ja tugevama majandusarengu nimel kalandussektoris.

Komisjoni ettepanekud on suunatud jätkusuutlikkusele ja pikaajalistele lahendustele.

Kaitse ja säästvus

Tänu kalanduse juhtimisele, millega kõrvaldatakse suur kahju muudele varudele, liikidele ja ökosüsteemidele, saab ühine kalanduspoliitika aidata tõhusamalt kaasa merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisele kooskõlas merestrateegia raamdirektiivi sätetega.

Ühise kalanduspoliitika reformi raames võetud meetmed võimaldavad saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015 kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kõige suurema kalasaagi tase ei tohi ohustada kalavarude jätkusuutlikkust. Vastupidi – see peab võimaldama hoida kalapopulatsiooni suuruse maksimaalse produktiivsuse tasemel.

Kavandatavad meetmed käsitlevad muu hulgas soovimatu kalasaagi vette tagasi laskmist, pikaajalisi halduskavasid, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, ning täielike ja usaldusväärsete andmete kogumise ja levitamise tõhustamist poliitikakujunduse jaoks.

Kalanduse ja vesiviljeluse tulevik

Ühine kalanduspoliitika peab muutma kalanduse ja vesiviljeluse tugevaks, elujõuliseks, konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks sektoriks. Majandusliku elujõulisuse tõstmiseks ja liigse püügivõimsuse kõrvaldamiseks teeb komisjon ettepaneku luua suurte laevade jaoks ülekantavate püügikontsessioonide süsteem. See süsteem võimaldab teatavatel ettevõtjatel osta õigusi teistelt ettevõtjatelt, kes soovivad sektorist lahkuda. Süsteem ei vaja riiklikku rahastamist. Muu hulgas võimaldab see suurendada tulusid ja luua uusi töökohti.

Samuti võidakse võtta tugimeetmeid, mis on suunatud väikestele kalandusettevõtjatele või jätkusuutlikule vesiviljelusele.

Tarbijate teavitamine

Tarbijatele antakse rohkem teavet nende ostetud toodete kvaliteedi ja säästlikkuse kohta. Tähistustele võidakse lisada väited keskkonna kohta või tootmistehnoloogia tähised.

Kalurite organisatsioonid muutuvad nende liikmete püügitegevuse kavandamisel olulisemaks ning neil on turu varustamisel ja kalurite tulude suurendamisel tähtsam roll.

Parem juhtimine piirkondade kaudu

Reformiga tuleb aidata leida piirkondlikele ja kohalikele vajadustele suunatud lahendusi, et arvestada rohkem eri merebasseinide eripära. Poliitika üldiseid põhimõtteid ja eesmärke käsitlevad põhiotsused võetakse endiselt vastu Euroopa Liidu tasandil. Liikmesriigid võivad komisjoni järelevalve all võtta ka muid kalanduse haldusmeetmeid. Tõhusa haldamise tagamiseks võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis käsitlevad kalakaitse tehnilisi aspekte, ja saagi vette tagasilaskmise vastaseid meetmeid.

Komisjon kavatseb laiendada nõuandekomiteede rolli kalakaitsepoliitika-alases nõustamises piirkonnapõhise mudeli järgi. Vesiviljeluse eriomaduste tõttu teeb komisjon ettepaneku moodustada uus vesiviljeluse nõuandekomitee.

Rahaline toetus

Riiklik rahastamine peab katma kõik tegevused. Seda lihtsustatakse põhjalikult ja rahastamine oleneb sellest, kas sektoris tegutsevad ettevõtjad täidavad tingimused (eelkõige jätkusuutlikkuse osas). Ühtlasi ajakohastatakse sekkumismenetlust ühise turukorralduse raames. Edaspidi detsentraliseeritakse ja kohandatakse sekkumishindade määramist, et tõkestada kalapopulatsioonide arengu huvides ülepüügi hävitamist.

Välismõõde

Euroopa Liidu välistegevuste eesmärk on mere ökosüsteemide jätkusuutlikkus ja kaitse. Tegevused tuginevad peamiselt koostöö tugevdamisele, et jagada omavahel teaduslikke arusaamu ja täita olemasolevaid eeskirju eelkõige ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemise valdkonnas.

Euroopa Liidu roll peab muutuma tähtsamaks kalurite piirkondlikes organisatsioonides, rahvusvahelistes asutustes ja suhetes kolmandate riikidega.

Säästva kalapüügi kokkulepped ELi-väliste riikidega peavad olema rohkem suunatud mereressursside nõuetekohasele juhtimisele, teaduse arendamisele ning kvaliteetse juhtimisraamistiku kujundamisele.

Kontekst

Reform tugineb ulatuslikule üldsusega konsulteerimisele, mis lõppes 2010. aasta lõpus. Huvitatud isikute panused aitasid kavandada reformi, mis hõlmab järgmist:

• seadusandlik ettepanek ühise kalanduspoliitika peamisi eeskirju määratleva uue määruse kohta (millega asendatakse määrus (EÜ) nr 2371/2002);
• seadusandlik ettepanek uue turupoliitika kohta (millega asendatakse määrus (EÜ) nr 104/2000);
• seadusandlik ettepanek uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) käsitleva määruse kohta;
• teatis ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta ja
• aruanne nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 peatükkide „Kaitse ja säästvus” ja „Püügimahu korrigeerimine” kohta ning artikli 17 lõike 2 kohta, milles käsitletakse piiranguid laevastiku juurdepääsule 12 meremiili alasse.

Viimati muudetud: 03.12.2011