ELi kalanduskontrolli süsteem
KOKKUVÕTE:
määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
Määrusega luuakse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrollimiseks, inspekteerimiseks ja rakendamiseks siseriiklike ametiasutuste poolt.
PÕHIPUNKTID
- Kontrollisüsteemi peamised eesmärgid on järgmised:
- tagada, et püütud kalade hulk ei ületa lubatud kogust;
- koguda vajalikke andmeid kalapüügivõimaluste haldamiseks;
- selgitada ELi riikide ja Euroopa Komisjoni ülesandeid;
- tagada, et kogu kalandusele kohaldatakse kõikjal ELis ühesuguseid eeskirju ja karistusi;
- tagada, et on võimalik jälgida ja kontrollida kalanduse ja vesiviljeluse toodete teekonda kalavõrgust toidulauale ehk kogu tarneahelat.
- Selle kohaldamisalasse kuuluvad:
- kogu püügitegevus ELi vetes;
- ELi kalalaevade ja ELi kodanike püügitegevus nii ELi vetes kui ka neist väljaspool;
- kalapüügitoodete töötlemine ja turustamine;
- taastamiskavadega hõlmatud kalaliikide harrastuskalapüük.
Kontrollimine ja järelevalve
- ELi riigid peavad kontrollima kogu tootmisahelat, eelkõige järgmistes etappides:
- kalapüük;
- lossimine;
- töötlemine;
- transport;
- turustamine.
- Seire ja andmete kogumine põhineb erinevatel allikatel ja uutel tehnoloogiatel, nagu
Inspekteerimisvolitused
ELi riigid vastutavad ühise kalanduspoliitika jõustamise ja kontrolli eest. Komisjon võib siiski teha sõltumatuid inspekteerimisi, sealhulgas osaleda siseriiklikes inspekteerimistes eesmärgiga veenduda, et siseriiklikud ametiasutused rakendavad eeskirju õigesti, ning läbi viia ELi riikide riikliku kalanduskontrollisüsteemi auditeid.
Karistused
- Eeskirja rikkumise korral peavad ELi riigid võtma asjakohaseid meetmeid, nagu karistused või kriminaalmenetluste algatamine. Samuti peavad ELi riigid tõsiste rikkumiste korral kohaldama karistuspunktide süsteemi kalalaevatunnistuste omanikele ja kalalaevade kaptenitele. Punktide kogunemise korral võib see tuua kaasa kalalaevatunnistuse peatamise ja mitme tõsise rikkumise korral lõpuks kalalaevatunnistuse äravõtmise.
- Samuti võivad ELi riike ähvardada sanktsioonid, kui ühise kalanduspoliitika eeskirju ei rakendata õigesti, sealhulgas
- Kui ELi riik ei võta probleemi lahendamiseks asjakohaseid meetmeid, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.
Andmete kogumine
- ELi riikidel peab olema turvaline andmebaas, mis sisaldab kõiki määrusest tulenevate kohustuste täitmisel kogutud andmeid. Komisjonil peab olema vahetu juurdepääs andmebaasile mis tahes asukohast. Samuti peavad ELi riigid koondama kogutud andmed ametlikule veebisaidile, mis koosneb turvalisest osast ja avalikkusele kättesaadavast osast.
- Samuti kehtestatakse määrusega ELi riikide vastastikuse abistamise ja teabevahetuse süsteem.
Koordineerimine
Et edendada tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist, korraldab Euroopa Kalanduskontrolli Amet ühiseid kontrollikampaaniaid, milles osalevad erinevate ELi riikide inspektorid.
Kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide eeskirjad
- 2018. aasta detsembris võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2018/1986, rakendusakti, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid seoses teatava kalapüügiga ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2012/807/EL, 2013/328/EL, 2013/305/EL ja 2014/156/EL. Rakendusaktiga kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid seoses teatava kalapüügiga, nagu:
- Kodukorras käsitletakse muuhulgas järgmist:
- programmide kohaldamisala ja eesmärk;
- riskihindamise kord ja seos ühiskasutuskavadega;
- riiklikud ja piirkondlikud riskijuhtimisstrateegiad;
- sihtkriteeriumid;
- koostöö teiste ELi riikidega ja kolmandate riikidega;
- ühine inspekteerimine ja järelevalve;
- andmevahetus ning
- teavitamine ja hindamine.
- 2020. aasta septembris võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2020/1320, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/1986. See muudatus oli vajalik, et viia kontrolli ja inspekteerimisalased eriprogrammid (SCIP) vastavusse ELi kalanduse kaitse- ja majandamismeetmetega, eeskätt määrusega (EL) 2019/1022. See nõudis Vahemere ja Musta mere kontrolli ja inspekteerimisalase eriprogrammi laiendamist teatavatele täiendavatele kalavarudele ja kalapüügile. Rakendusotsuses (EL) 2020/1320 kajastuvad ka hiljuti vastu võetud Vahemere üldise kalanduskomisjoni soovitused:
- soovitus GFCM/43/2019/2 Alboráni meres (geograafilised alapiirkonnad 1–3) besuugo säästva kasutamise mitmeaastase majandamiskava kohta;
- soovitus GFCM/43/2019/5 Aadria mere (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) säästva põhjalähedase püügi mitmeaastase majandamiskava kohta;
- soovitus GFCM/43/2019/6, milles käsitletakse Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16) hiidlehthännaku ja punaka aristiidi säästva traalpüügi majandamise meetmeid;
- soovitus GFCM/43/2019/4 Vahemeres punakoralli säästva kasutamise majandamiskava kohta;
- soovitus GFCM/43/2019/1, milles käsitletakse majandamismeetmeid ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamiseks hariliku kuldmakrelli püügil Vahemerel.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2010.
TAUST
Lisateave:
PÕHIDOKUMENT
Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18–37)
Komisjoni 13. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1986, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid seoses teatava kalapüügiga ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2012/807/EL, 2013/328/EL, 2013/305/EL ja 2014/156/EL (ELT L 317, 14.12.2018, lk 29–46)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)
Vt konsolideeritud versioon.
Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1–153)
Vt konsolideeritud versioon.
Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32)
Vt konsolideeritud versioon.
Viimati muudetud: 29.10.2020