Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukord

KOKKUVÕTE:

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – kodukord

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 303 – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

MIS ON KODUKORRA JA EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 303 EESMÄRK?

• Nendes sätestatakse, kuidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) tegutseb ja oma tööd korraldab.
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 303 annab EMSK-le isereguleerimise õiguse.

PÕHIPUNKTID

Liikmed

• Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 300 koosneb EMSK:
  • tööandjate organisatsioonide esindajatest: tööstuse era- ja avaliku sektori, väikeettevõtete, kaubanduskodade, hulgi- ja jaekaubanduse, panganduse ja kindlustuse, transpordi ja põllumajandussektori liikmed (I rühm);
  • töötajatest: riiklike ametiühingute liikmed nii keskliitude kui ka erialaliitude tasandil (II rühm);
  • muudest kodanikuühiskonna esindajatest: põllumajandus- ja tarbijaorganisatsioonid, väikeettevõtjad, käsitöölised, vabakutselised ning sotsiaal- ja keskkonnakaitsega tegelevad vabaühendused (III rühm).
• Liikmekandidaadid esitatakse ELi riikide valitsuste poolt ja nõukogu nimetab nad ametisse 5 aastaks. Liikmeid on maksimaalselt 350.
• Iga rühm valib endale presidendi ja asepresidendid. Rühmad osalevad EMSK töö ettevalmistamises, korraldamises ja kooskõlastamises.

EMSK roll seadusandlikus menetluses

• EMSK konsulteerimine
  • EMSK koostab nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi poolt küsitud arvamusi.
  • Komitee võib ka omal algatusel esitada arvamusi, ettevalmistavaid arvamusi ja teabearuandeid või resolutsioone kõigis ELile usaldatud ülesannetega seotud küsimustes.
• Sektsioonide töö
  • Juhatus määrab sektsiooni, kes on vastutav arvamuse või aruande ettevalmistamise eest.
  • Raportöör, keda abistab vajaduse korral üks või mitu kaasraportööri ja üks ekspert, uurib tõstatatud küsimust, kogub kokku avaldatud seisukohad ja koostab selle alusel arvamuse eelnõu, mis edastatakse sektsioonile arutamiseks ja heakskiitmiseks.

EMSK töörühmad

Juhatus

• Juhatusse kuuluvad:
  • president ja kaks asepresidenti;
  • kolme rühma presidendid;
  • kuue eri sektsiooni juhatajad;
  • muutuv arv liikmeid, keda ei tohi olla rohkem kui ELi kuuluvaid riike.
• President valitakse kolme rühma liikmete seast ning asepresidendid nende kahe rühma liikmete seast, kuhu president ei kuulu. Nad valitakse 2,5 aastaks vastavalt rühmarotatsiooni põhimõttele.
• Juhatuse põhiülesanded on järgmised.
  • Juhatus määrab kindlaks EMSK korralduse ja sisemise töökorra ning tal on poliitiline vastutus komitee üldise juhtimise eest.
  • Koos EMSK presidendiga kasutab juhatus ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ettenähtud eelarvelisi ja finantsilisi eelisõigusi.
  • Juhatus kehtestab kodukorra rakendamise tingimused ja täpsustab nende tõlgendamist.
  • Juhatus uurib sel eesmärgil koostatud aruande põhjal iga kuue kuu tagant EMSK esitatud arvamuste tulemusi.

Eestseisus ja president

• Eestseisus (president ja kaks asepresidenti) kohtub rühmade presidentidega, et valmistada ette juhatuse ja assamblee töö.
• 2,5 aastaks valitud president:
  • juhatab EMSK tööd ja kaasab asepresidendid püsivalt oma tegevusse;
  • esindab EMSK-d selle välissuhetes;
  • annab EMSK-le aru komitee nimel tehtust;
  • esitab ametiaja alguses oma ametiaja tööprogrammi ja ametiaja lõppedes annab ülevaate programmi täitmise kohta.

Eri sektsioonid

• EMSK-l on kuus sektsiooni:
  • majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
  • ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
  • transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
  • välissuhete sektsioon
  • põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
  • tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
• Komiteel on ka tööstuse muutuste nõuandekomisjon, mis aitab ELi tööstusel prognoosida globaliseerumise mõjusid ja nendega kohaneda.
• Kõik EMSK liikmed, välja arvatud president, peavad olema vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kahe (v.a eriloal), eri sektsiooni liikmed. Sektsioonide liikmed määratakse 2,5 aastaks.
• Sektsioonid koostavad arvamusi või infoaruandeid käsitletavate probleemide kohta ning võivad moodustada enda juures kas uurimis- või redaktsioonirühma või määrata raportööri. Raportööri ülesanne on arvamusi koostada ja jälgida, milliseid meetmeid ELi institutsioonid võtavad pärast arvamuse vastuvõtmist täiskoguistungil.

Allkomiteed

• Mõnete küsimuste korral võib EMSK luua ajutisi allkomiteesid ja vaatlusorganeid.
• Komitee võib kuulamistele kutsuda ka väliseksperte.
• President võib nimetada ametisse eksperte, et selgitada EMSK tegevuse käigus tekkivaid tehnilisi küsimusi.

Nõuandekomisjonid

• EMSK võib moodustada nõuandekomisjone. Neisse kuuluvad EMSK liikmed ja kodanikuühiskonna nende valdkondade esindajad, keda komitee soovib kaasata.

Täiskoguistungid

• EMSK tuleb kokku täiskogul erinevate instungite käigus (igal aastal 9 istungit). EMSK täiskogu võtab oma arvamused vastu vastavalt sektsioonide arvamustele ja saadab need nõukogule, komisjonile ja parlamendile.
• Juhatus koostab vastavalt eestseisuse ettepanekule päevakorra projekti, mis on valminud koostöös rühmade presidentidega. Projekt esitatakse assambleele kinnitamiseks enne vastava istungi algust.
• EMSK vastuvõetud arvamused ja istungite protokollid edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Olenemata konsultatsiooni õiguslikust alusest (kohustuslik või vabatahtlik konsulteerimise taotlus) on EMSK arvamused nõukogu, komisjoni või parlamendi lõppdokumendi juriidiliselt vajalik komponent.

Hääletamine

• EMSK tekstid ja otsused võetakse vastu häälteenamusega, kui ei ole sätestatud teisiti. Hääletamine toimub kas avaliku, nimelise*või salajase hääletusena.

Dialoog ELi sotsiaal- ja majandusorganisatsioonide ning kolmandate riikide vahel

• Seoses oma erilise ülesandega võib EMSK säilitada struktureeritud suhted majandus- ja sotsiaalnõukogudega, samalaadsete institutsioonidega ning ELi ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega. EMSK määrab delegatsioonid, kes on vastutavad nende suhete säilitamise eest.

Kodanikuühiskond

• 2012. aastal võeti vastu komisjoni ja EMSK koostööprotokoll, et soodustada kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ELi poliitika kujundamisse nii riigi kui ka ELi tasandil ning struktureeritud dialoogi arendamisse nimetatud organisatsioonide ja ELi institutsioonide vahel.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Eeskirju kohaldatakse alates 21. septembrist 2010. aastal.

TAUST

Lisateave:

• Meie töö (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorra konsolideeritud versioon – 14. juulil 2010. aastal võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu oma kodukorra konsolideeritud versiooni (ELT L 324, 9.12.2010, lk 52–68)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – 1. jagu – Majandus- ja sotsiaalkomitee – Artikkel 303 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 260) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 178)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostööprotokoll (ELT C 102, 5.4.2012, lk 1–5)

Viimati muudetud: 21.11.2017