Riskifondid ja erakapitalifondid – fondivalitsejate suhtes kohaldatavad eeskirjad

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse alternatiivsete investeerimisfondide (AIF) (sealhulgas Euroopa Liidu (EL) riskifondide ja erakapitalifondide) valitsejatele tegevusloa andmise ning nende tegevuse järelevalve ja kontrolli õigusraamistik.
Direktiivi on korduvalt muudetud ning Euroopa Komisjon on vastu võtnud mitmeid delegeeritud ja rakendusakte, mis täiendavad direktiivi või annavad selle kohaldamiseks tehnilisi suuniseid.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisalast väljajätmine

Direktiivi ei kohaldata järgmiste suhtes:

valdusettevõtjad (vastavalt direktiivi määratlusele);
pensionifondide valitsejad;
töötajate kaasamis- või kogumiskavad;
riikidevahelised asutused;
riikide keskpangad ja
kindlustuslepingud.

Euroopa tegevusluba

Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad võivad osutada oma teenuseid erinevates ELi liikmesriikides ühe tegevusloa alusel. See tähendab, et kui AIFi valitseja on saanud tegevusloa ühes liikmesriigis ja järgib direktiivis sätestatud eeskirju, on tal õigus valitseda või turustada fonde kutselistele investoritele kogu ELis.

Tegevusluba

ELis tegutsemiseks peavad fondivalitsejad hankima oma liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa. Tegevusloa saamiseks peab AIFide valitsejatel olema minimaalne kapitalitase likviidsete või lühiajaliste varadena.

Depositoorium

AIFi valitsejad peavad tagama, et nende valitsetavad fondid määravad sõltumatu depositooriumi. See võib olla pank või investeerimisühing, kes vastutab fondi tegevuse järelevalve eest ning seisab selle eest, et fondi varad oleksid piisavalt kaitstud.

Riskijuhtimine ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve

AIFide valitseja peab pädevale asutusele tõendama, et tema sisekorraldus on piisavalt kindel riskide tõrjumiseks.

See hõlmab ka nõuet esitada korrapäraselt teavet peamiste turgude ja neil kaubeldavate instrumentide, põhiliste riskide ja riskikontsentratsiooni kohta.

Investorite kohtlemine

Selleks, et sundida investoreid hoolsusele, peavad AIFide valitsejad esitama oma investeerimispoliitika selge kirjelduse (sealhulgas vara liikide ja finantsvõimenduse kasutamise kohta). Investoritele tuleb taotluse alusel kättesaadavaks teha aastaaruanne iga majandusaasta kohta.

Finantsvõimendusega fondid

Direktiiviga kehtestatakse erinõuded finantsvõimenduse kohta, st võlgade kasutamise kohta investeeringu rahastamiseks. Pädevatel asutustel on õigus kehtestada finantsvõimenduse kohta piiranguid, et tagada finantssüsteemi stabiilsus.

Erakapitalifondid

Kui AIF omandab kontrolli väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu või emitendi üle, kohalduvad AIFi valitseja suhtes varade realiseerimise vastased eeskirjad. Kahe aasta jooksul peab AIFi valitseja võtma meetmeid, et takistada varade jaotamist, kapitali vähendamist, aktsiate tagasivõtmist või äriühingupoolset oma aktsiate omandamist.

Kolmandate riikide fondid ja fondivalitsejad

Direktiivis sätestatud tingimuste kohaselt võib tegevusluba laieneda kolmandate riikide AIFide valitsejatele ja kolmandate riikide fondide turustamisele (mille valitsejateks võivad olla ELi või kolmandate riikide AIFide valitsejad).

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve roll

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) omab aktiivset rolli ühtse järelevalvekultuuri loomisel, eelkõige andes välja suuniseid usaldusväärse tasustamispoliitika kehtestamiseks ja töötades välja tehnilisi standardeid alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tüüpide määramiseks.

Väiksemad fondid

Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda direktiivi väiksemate AIFide valitsejate suhtes, kui fondi valitsetavate varade maht on alla 100 miljoni euro (finantsvõimenduse kasutamisel) või alla 500 miljoni euro (kui finantsvõimendust ei kasutata). Väiksemate fondide suhtes kehtivad registreerimise ja aruandluse miinimumnõuded.

Direktiivi (EL) 2011/61 muudatused

Direktiiviga (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste kohta (vt kokkuvõte) kehtestatakse järgmised kaks täiendavat reeglit.

Liikmesriigid:

ei tee kõnealustele asutustele piiranguid nimetada investeerimisportfelli haldamiseks investeerimisjuhte, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes on saanud selleks tegevuseks nõuetekohase tegevusloa;
ei kehtesta kõnealustele asutustele piiranguid, kes on direktiivi 2011/61/EL tähenduses tunnustatud depositoorium.

Määrusega (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid (vt kokkuvõte), kehtestatakse reegel, mis nõuab, et kui AIFde valitsejatel tekib väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, mis ei vasta enam selles sätestatud nõuetele, tegutsevad nad asjaomase AIFi investorite parimates huvides ja võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.

Direktiiv (EL) 2019/1160 sisaldab mitmeid muudatusi.

Selles sätestatakse ELis asutatud AIFi valitseja poolt teostatava eelturustamise* kontseptsioon ja tingimused. Liikmesriikide kehtestatud eeskirjad ei tohi mingil juhul seada ELi AIFde valitsejaid ebasoodsasse olukorda võrreldes kolmandate riikide AIFi valitsejatega.
Selles käsitletakse tingimusi, mida kohaldatakse juhul, kui ELi AIF lõpetab osakute või aktsiate turustamise liikmesriigis, mis ei ole AIFi valitseja päritoluliikmesriik, ja teavitamisnõudeid. Kõik läbipaistvusnõuded, mida investorid peavad direktiivi 2011/61/EL alusel täitma, kehtivad ka edaspidi investorite suhtes, kes säilitavad oma investeeringu pärast valitud liikmesriigi turundustegevusest teatamise tühistamist.

Direktiiviga (EL) 2019/2034 kehtestatud muudatustega tagatakse, et AIFi valitseja omavahendid peavad moodustama vähemalt ühe neljandiku eelmise aasta fikseeritud üldkuludest. Investeerimisühingud peavad kasutama kohaldatavast raamatupidamisraamistikust tulenevaid summasid.

Muutmisdirektiiviga (EL) 2022/2556 viiakse direktiivi ja mitme muu seonduva direktiivi eeskirjad vastavusse finantsüksuste IKT-riski sätetega, mis on sätestatud finantssektori digitaalse tegevuskerksuse määruses (EL) 2022/2254 (vt kokkuvõte).

Delegeeritud ja rakendusaktid

Komisjon on võtnud vastu mitmeid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

Delegeeritud määrusega (EL) nr 231/2013 täiendatakse direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega. Seda delegeeritud määrust on omakorda muudetud delegeeritud määrusega (EL) 2018/1618 depositooriumide hoidmiskohustuste osas ja delegeeritud määrusega (EL) 2021/1255 seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega AIFi valitsejad peavad arvestama.
Delegeeritud määrusega (EL) nr 694/2014 täiendatakse direktiivi 2011/61/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid.
Delegeeritud määrusega (EL) 2015/514 sätestatakse eeskirjad teabe kohta, mille pädevad asutused peavad esitama ESMA-le.
Rakendusmäärus (EL) nr 447/2013 kehtestatakse menetlus AIFi valitsejate jaoks, kes otsustavad kasutada direktiivi 2011/61/EL kohast osalemisvõimalust.
Rakendusmääruses (EL) nr 448/2013 kehtestatakse kolmanda riigi AIFi valitseja viidatava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus.

Muude õigusaktide muudatused

Direktiiviga 2011/61/EL muudeti direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2011/61/EL siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 22. juuli 2013. Neid eeskirju kohaldatakse alates samast kuupäevast.

TAUST

Lisateave:

Investeerimisfondid (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Eelturustamine. Investeerimisstrateegiaid või -ideid käsitleva teabe otsene või kaudne edastamine AIFi valitseja poolt või tema nimel potentsiaalsetele investoritele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on ELis, eesmärgiga teha kindlaks nende huvi sellise AIFi vastu, mis ei ole veel asutatud.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1–73)

Direktiivi 2011/61/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2556, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori digitaalse tegevuskerksusega (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) kohaldamise ja kohaldamisala hindamise kohta (COM(2020) 232 final, 10.6.2020)

Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/514 teabe kohta, mille pädevad asutused peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikele 3 esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ELT L 82, 27.3.2015, lk 5–11)

Komisjoni 17. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 694/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid (ELT L 183, 24.6.2014, lk 18–20)

Komisjoni 15. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 447/2013, millega kehtestatakse menetlus alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate jaoks, kes otsustavad kasutada Euroopa Parlamendi direktiivi 2011/61/EL kohast osalemisvõimalust (ELT L 132, 16.5.2013, lk 1–2)

Komisjoni 15. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 448/2013, millega kehtestatakse kolmanda riigi AIFi valitseja viidatava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/61/EL (ELT L 132, 16.5.2013, lk 3–5)

Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1–95)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 20.06.2023