Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määrusega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Liidu (EL) amet, mille eesmärk on tagada Euroopa pangandussektori reguleerimise ja järelevalve efektiivne ja ühtne tase.
• EBA üldised eesmärgid on säilitada ELis finantsstabiilsus ja tagada pangandussektori terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine.

PÕHIPUNKTID

ELi õigusaktide järjepidev kohaldamine

EBA

• koostab regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetavaid pangandusalaseid õigusakte, kui Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile selle õiguse delegeerivad;
• tohib esitada suuniseid ja soovitusi ELi õigusaktide kohaldamise kohta ning muutmismääruse (EL) 2019/2175 alusel antakse talle rahapesuga seotud rikkumiste puhul laiemad volitused.

Stressitestid

EBA-l on oluline roll kogu ELi hõlmavates stressitestides, millega uuritakse pankade kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral ja ELi finantssüsteemi süsteemseid riske.

• EBA algatab ja koordineerib ELi hõlmavaid stressiteste koos liikmesriikide ametiasutustega, kes vastutavad pankade järelevalve eest.
• Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpanga (EKP) ja komisjoniga, määrab EBA ühise metoodika iga stressitesti jaoks.
• Samuti jälgib ja hindab EBA turu- ja krediidisuundumusi.

ELi õiguse rikkumine

• EBA-l on õigus uurida ELi pangandus- ja finantsalaste õigusaktide väidetavat ebaõiget kohaldamist riikliku järelevalveasutuse poolt (eelkõige kui ei suudeta tagada, et pank täidab õigusaktides sätestatud nõudeid).
• EBA võib esitada konkreetsele riiklikule järelevalveasutusele soovituse. Kui järelevalveasutus seda ei täida, on Euroopa Komisjonil õigus väljastada ametlik arvamus, võttes arvesse EBA soovitust.
• Kui riiklik järelevalveasutus ei pea endiselt õigusaktidest kinni, võib EBA võtta vastu vahetult pangale adresseeritud otsuseid. Seda õigust tohib kasutada ainult erandjuhtudel.
• Muutmismäärusega (EL) 2019/2175 antakse EBA-le volitused võtta viivitamata meetmeid, kui riigi tasandil rikutakse rahapesuvastaseid eeskirju (vt allpool).

Euroopa finantsjärelevalve

EBA on osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist, mis loodi 2010. aastal ja kuhu lisaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kuuluvad veel kaks järelevalveorganit:

• Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;
• Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

Muutmismäärusega (EL) 2019/2175 tugevdatakse kolme Euroopa järelevalveasutuse volitusi, juhtimist ja rahastamist ning EBA puhul:

• tugevdatakse selle järelevalverolli ja volitusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel ning sellega seoses antakse EBA-le ülesandeks:
  • koguda teavet pädevatelt riiklikelt asutustelt,
  • töötada välja uued standardid järelevalve kvaliteeti parandamiseks,
  • viia läbi riskihindamisi,
  • hõlbustada piiriüleste juhtumite puhul koostööd kolmandate riikidega;
• tugevdatakse selle volitusi tarbijakaitse valdkonnas, edendades finantstoodete ja -teenuste suuremat läbipaistvust ja selgust järgmisel viisil:
  • jaefinantstoodete kulude ja tasude suundumuste jälgimine,
  • jaesektori riskinäitajate väljatöötamine;
• suurendatakse selle ressursse, et võimaldada tal täita oma uusi ülesandeid.

Makseteenused

Seoses makseteenustega ELis tugevdatakse muutmisdirektiiviga (EL) 2015/2366 EBA rolli (vt kokkuvõte) ja antakse talle ülesandeks:

• luua avalikkusele kättesaadav tegevusloa saanud makseasutuste keskregister, mida riiklikud ametiasutused pidevalt ajakohastavad;
• osutada abi riiklike ametiasutuste vaheliste vaidluste lahendamisel;
• töötada välja ja avaldada suunised ja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud järgmise kohta:
  • kliendi tugev autentimine ja turvalised sidekanalid, mida kõik makseteenuse pakkujad peavad järgima;
  • koostöö ja teabevahetus järelevalveasutuste vahel.

Peakorter

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EList viidi määruse (EL) 2018/1717 kohaselt alates 30. märtsist 2019 EBA peakontor Londonist üle Pariisi.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) nr 1093/2010 kohaldatakse alates 1 jaanuarist 2011.
• Muutmisdirektiivi (EL) 2015/2366 kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2016 ning see pidi liikmesriikides jõustuma hiljemalt 13. jaanuariks 2018.
• Muutmismäärust (EL) 2019/2175 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

TAUST

Lisateave

• Ülesanded (Euroopa Pangandusjärelevalve)
• Järelevalvealane lähenemine (Euroopa Pangandusjärelevalve)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47).

Määruse (EL) nr 1093/2010 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496).

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162–164).

Viimati muudetud: 29.11.2021