Ühised uurimisrühmad
KOKKUVÕTE:
nõukogu raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta
MIS ON RAAMOTSUSE EESMÄRK?
Sellega sätestatakse ühiste uurimisrühmade moodustamist ja nende tegevust reguleerivad eeskirjad. Põhimõte on selles, et teatavat liiki kuritegevust saavad Euroopa Liidus (EL) tõhusamalt uurida ühised uurimisrühmad, mis on moodustatud määratud ajaks ELi riikide vahelise kokkuleppe alusel.
PÕHIPUNKTID
-
Raamotsus oli vastus ELi riikide 1999. aasta kohtumisele, mille käigus jõuti tõdemuseni, et võitluseks narko- ja inimkaubanduse ning samuti terrorismi vastu on vaja viivitamatult luua sellised uurimisrühmad.
-
2000. aasta mais vastu võetud kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitleva konventsiooniga nähakse ette ühiste uurimisrühmade moodustamine. Kuna ratifitseerimine võtab aega, nähti käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel ette, et rakendamine tuleb lõpule viia 1. jaanuariks 2003. Raamotsus kaotab kehtivuse, kui konventsioon on kõigis ELi riikides jõustunud.
-
Kui kriminaaluurimine ELis nõuab koordineeritud ja kooskõlastatud tegevust, võivad vähemalt kaks ELi riiki moodustada ühise uurimisrühma. Selleks sõlmivad asjaomaste ELi riikide pädevad asutused kokkuleppe, millega määratakse kindlaks rühma tegevuse kord. Ühine uurimisrühm tuleb moodustada
-
konkreetsel eesmärgil ja
-
määratud tähtajaks (mida võib osapoolte kokkuleppel pikendada).
-
Rühma loonud ELi riigid otsustavad selle koosseisu, eesmärgi ja kestuse. Rühma juhib isik ühest ELi riigist, kus uurimist läbi viiakse. Samuti võivad nad lubada rühma tegevuses osaleda Europoli, Eurojusti, OLAFi ja ELi mittekuuluvate riikide esindajatel. Kõik rühma liikmed peavad täitma oma kohustusi kooskõlas selle riigi seadustega, kus nad tegutsevad.
-
Ühiseid uurimisrühmi võivad moodustada või nendes võivad osaleda ka väljaspool ELi asuvad riigid, kui selleks on olemas õiguslik alus, näiteks rahvusvaheline kokkulepe või siseriiklikud õigusaktid.
-
1. detsembril 2014 teatas Ühendkuningriik Euroopa Komisjonile, et soovib raamotsusega ühineda. Seda kinnitati komisjoni otsusega 2014/858/EL. 11. märtsil 2016 teatas Itaalia komisjonile raamotsuse ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse. See tähendab, et nüüd on kõikidel ELi riikidel olemas ELi õiguslik alus ühiste uurimisrühmade moodustamiseks.
MILLAL RAAMOTSUST KOHALDATAKSE?
Raamotsust kohaldatakse alates 20. juunist 2002. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 1. jaanuariks 2003.
TAUST
-
2005. aasta juulis loodi ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide võrgustik eesmärgiga rakendada Haagi programmi ja täita oma lubadust, et iga ELi riik peaks määrama riikliku eksperdi „selleks, et soodustada ühiste uurimisrühmade kasutamist ja kogemuste vahetamist parimate tavade alal” (nõukogu dokument 11037/05).
-
Alates 2005. aastast on ühiste uurimisrühmade võrgustik kohtunud kord aastas ning alates 2011. aasta jaanuari keskpaigast on ühiste uurimisrühmade võrgustikul Eurojusti alluvuses töötav sekretariaat, mis edendab ühiste uurimisrühmade võrgustiku tegevust ja toetab siseriiklikke eksperte nende töös. Seda silmas pidades on ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat alates 2012. aastast toetanud vormi väljatöötamist, mille eesmärk on aidata praktikutel hinnata ühiste uurimisrühmade tulemuslikkust, sealhulgas saavutatud tulemusi, õiguslikke küsimusi ja praktikas ette tulnud raskusi. Ühiste uurimisrühmade hindamisvormi esimene versioon töötati välja ja anti praktikute käsutusse 2014. aasta aprillis.
-
Aasta jooksul moodustatud ühiste uurimisrühmade arvu pidev kasv näitab, et need on põhilised uurimise koordineerimise vahendid ja et need suurendavad vastastikust usaldust ELi õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel.
-
Lisateave:
PÕHIDOKUMENT
Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1–3)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Komisjoni 1. detsembri 2014. aasta otsus 2014/858/EL, milles käsitletakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi teatamist oma soovist osaleda politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna liidu õigusaktides, mis on võetud vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist ja mis ei ole Schengeni acquis’ osa (ELT L 345, 1.12.2014, lk 6–9)
Viimati muudetud: 12.01.2017