Üleujutusriski maandamine ELis

Üleujutused ohustavad nii inimeste tervist, kultuuripärandit, majandust kui ka keskkonda. Seoses sellega kehtestab Euroopa Liit (EL) hindamise, kaardistamise ja planeerimise raamistiku üleujutusriski vähendamiseks Euroopas.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta.

KOKKUVÕTE

Üleujutused ohustavad nii inimeste tervist, kultuuripärandit, majandust kui ka keskkonda. Seoses sellega kehtestab Euroopa Liit (EL) hindamise, kaardistamise ja planeerimise raamistiku üleujutusriski vähendamiseks Euroopas.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Käesoleva direktiivi eesmärk on luua üleujutusriski vähendamise meetmete ELi raamistik. Selleks hinnatakse vesikondade ja rannikualade üleujutusriski, kaardistatakse piirkondi, kus on suurem üleujutusrisk, ja koostatakse üleujutusriski maandamise kavad, mis põhinevad ELi riikide tihedal koostööl.

PÕHIPUNKTID

• Käesoleva direktiivi kohaselt peavad ELi riigid hindama rannikualade ja vesikondade üleujutusriski. Selleks tuleb koguda kõnealuste piirkondadega seotud teavet näiteks varasemate üleujutuste kohta, topograafilisi, haldusjaotuse ja maakasutuse kaarte ning määrata kindlaks tulevaste suurte üleujutuste tõenäosus ja nende võimalikud tagajärjed. Hindamise tulemused, mis avaldati esimest korda 22. detsembril 2011, vaadatakse läbi 22. detsembriks 2018 ja seejärel iga kuue aasta tagant.
• Samuti peavad ELi riigid koostama kaardid, millel on kujutatud suurema üleujutusriskiga piirkonnad ja esitatud nendega seotud võimaliku üleujutuse stsenaariumid (lähtudes suurest, keskmisest või väikesest tõenäosusest). Need kaardid, mis avaldati esimest korda 22. detsembril 2013, tuleb iga kuue aasta järel läbi vaadata.
• Samuti peavad ELi riigid koostama üleujutusriski maandamise kavad, mis on kooskõlastatud vesikonna või rannikuala tasandil. Nendes kavades sätestatakse üleujutusriski maandamise eesmärgid, keskendudes peamiselt ennetamisele (nt ehitamise vältimine üleujutusohuga piirkondades), kaitsmisele (meetmed üleujutuste tõenäosuse vähendamiseks teatud kohtades) ja valmisolekule (avalikkuse teavitamine üleujutusriskist ja sellest, mida teha üleujutuse korral). Need kavad tuleb koostada 22. detsembriks 2015 ning need vaadatakse samuti iga kuue aasta järel läbi.
• Nii üleujutusriski kaardid kui ka üleujutusriski maandamise kavad peavad olema kooskõlas vee raamdirektiiviga. Vee raamdirektiivi, käesoleva direktiivi ja muude veealaste direktiivide rakendamisel lähtutakse ühisest rakendusstrateegiast, mille eesmärk on ühtlasi kaasata veepoliitika ELi teistesse poliitikavaldkondadesse, nagu põllumajandus, transport või teadus ja regionaalareng.

TAUST

Kuigi üleujutus on loodusnähtus, mida ei saa täielikult vältida, võib selle tõenäosus ja mõju inimtegevuse tagajärjel suureneda. Tulevikus on oodata üleujutuste riski ja kahju ulatuse suurenemist, mille põhjuseks on kliimamuutus, jõgede sobimatu majandamine, ehitamine üleujutusriskiga piirkondadesse ning rahvaarvu ja vara kasv sellistes piirkondades.

Arvestades, et enamik Euroopa vesikondi kuulub mitme riigi koosseisu, saab tõhusamalt tegutseda ELi tasandil, kuna see annab parema võimaluse hinnata riske ja kooskõlastada ELi riikide võetavaid meetmeid.

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni veebilehelt, mis käsitleb ELi üleujutuste direktiivi.

Viimati muudetud: 22.04.2015