Helsingi konventsioon: reostuse vältimine rahvusvahelistes vooluveekogudes ja järvedes

 

KOKKUVÕTE:

otsus 95/308/EÜ piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni sõlmimise kohta

konventsioon piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitsmise ja kasutamise kohta

MIS ON OTSUSE JA KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Otsusega 95/308/EÜ ühineb Euroopa Ühendus (praegune EL) konventsiooniga piiriüleste vooluveekogude* ja rahvusvaheliste järvede kaitsmise ja kasutamise kohta (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni veekonventsioon)

Seda nimetatakse Helsingi konventsiooniks linna järgi, kus see 1992. aastal allkirjastati.

PÕHIPUNKTID

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Konventsioon jõustus 6. oktoobril 1996.

TAUST

Enamik keskkonnaprobleeme ei tunnista riigipiire ja võivad olla isegi üleilmsed. Sellepärast tehaksegi Lissaboni lepinguga (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191) ELile ülesandeks edendada rahvusvahelisi meetmeid piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks.

EL on pädev pidama läbirääkimisi ja allkirjastama rahvusvahelisi keskkonnalepinguid. EL on seda teinud paljudes piirkondades, nii ÜRO egiidi all kui ka piirkondlikul või allpiirkondlikul tasandil. Samuti on ratifitseeritud kuus veealast konventsiooni.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Piiriülene vooluveekogu: pinna- või põhjavesi, mis märgistab või ületab kahe või mitme riigi piiri või asub kahe või mitme riigi piiril.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 24. juuli 1995. aasta otsus 95/308/EÜ, millega sõlmitakse ühenduse nimel piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (EÜT L 186, 5.8.1995, lk 42–58)

Konventsioon piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitsmise ja kasutamise kohta (EÜT L 186, 5.8.1995, lk 44–58)

Konventsiooni hilisemad muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 10.07.2020