Helsingi konventsioon: reostuse vältimine rahvusvahelistes vooluveekogudes ja järvedes
KOKKUVÕTE:
otsus 95/308/EÜ piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni sõlmimise kohta
konventsioon piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitsmise ja kasutamise kohta
MIS ON OTSUSE JA KONVENTSIOONI EESMÄRK?
Otsusega 95/308/EÜ ühineb Euroopa Ühendus (praegune EL) konventsiooniga piiriüleste vooluveekogude* ja rahvusvaheliste järvede kaitsmise ja kasutamise kohta (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni veekonventsioon)
Seda nimetatakse Helsingi konventsiooniks linna järgi, kus see 1992. aastal allkirjastati.
PÕHIPUNKTID
- Konventsiooniga nähakse ette õiguslik raamistik kahe või enama osapoole koostööks, mille eesmärk on:
- vältida ja kontrollida piiriülest veereostust;
- tagada piiriüleste vete mõistlik ja õiglane kasutamine.
- Konventsiooniosalised peavad võtma kõik asjakohased piiriüleste vetega seotud meetmed, et:
- vältida, kontrollida ja vähendada veereostust või reostuse ohtu;
- tagada ökoloogiliselt tõhus veemajandamine, säilitada veeressursse ja kaitsta keskkonda, sealhulgas vajaduse korral taastada ökosüsteeme;
- tagada ressursside mõistlik ja õiglane kasutamine.
- Konventsiooniosalised peavad:
- rakendama ettevaatuspõhimõtet, st mitte jätma meetmeid võtmata põhjusel, et teadusuuringud ei ole veel täielikult tuvastanud põhjuslikku seost konkreetsete ainete ja reostuse vahel;
- rakendama põhimõtet, et reostaja maksab, st reostuse vältimise, kontrolli ja vähendamise kulud kannab reostaja;
- majandama veeressursse nii, et ei ohustataks tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamist;
- käivitama piiriüleste vete seireprogramme;
- tegema omavahel koostööd, eriti teabevahetuse ja teadusuuringute alal, et arendada tõhusaid võtteid piiriülese reostuse vältimiseks, kontrollimiseks ja vähendamiseks;
- toetama rahvusvahelisi jõupingutusi reostusega seotud vastutust käsitlevate eeskirjade, kriteeriumide ja menetluste väljatöötamiseks.
- Meetmed:
- tuleb võimaluse korral võtta tekkekohas;
- ei tohi ei otseselt ega kaudselt põhjustada teise keskkonnaosa reostumist.
- Kahe või enama osapoole vahelised lepingud võivad muu hulgas käsitleda järgmist:
- andmete kogumine ja loetelude koostamine;
- ühiste seireprogrammide loomine;
- reovete heitkoguste normide ja ühiste veekvaliteedi eesmärkide rakendamine;
- hoiatus- ja häiremenetluste kasutusele võtmine;
- keskkonnamõju hindamine.
- Lepingupooled peavad:
- taotluse korral üksteist abistama;
- tagama, et piiriüleste vete seisundit ja võetud meetmeid käsitlev teave on üldsusele kättesaadav.
- 2003. aastal muudeti konventsiooni, et sellega saaksid liituda ka kolmandad riigid. Muudatus jõustus 6. veebruaril 2013 ja otsus 2013/790/EL tähistas selle heakskiitmist. Alates märtsist 2016 saavad kõik ÜRO liikmesriigid sellega ühineda.
JÕUSTUMISE KUUPÄEV
Konventsioon jõustus 6. oktoobril 1996.
TAUST
Enamik keskkonnaprobleeme ei tunnista riigipiire ja võivad olla isegi üleilmsed. Sellepärast tehaksegi Lissaboni lepinguga (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191) ELile ülesandeks edendada rahvusvahelisi meetmeid piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks.
EL on pädev pidama läbirääkimisi ja allkirjastama rahvusvahelisi keskkonnalepinguid. EL on seda teinud paljudes piirkondades, nii ÜRO egiidi all kui ka piirkondlikul või allpiirkondlikul tasandil. Samuti on ratifitseeritud kuus veealast konventsiooni.
Lisateave:
PÕHIMÕISTED
Piiriülene vooluveekogu: pinna- või põhjavesi, mis märgistab või ületab kahe või mitme riigi piiri või asub kahe või mitme riigi piiril.
PÕHIDOKUMENDID
Nõukogu 24. juuli 1995. aasta otsus 95/308/EÜ, millega sõlmitakse ühenduse nimel piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (EÜT L 186, 5.8.1995, lk 42–58)
Konventsioon piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitsmise ja kasutamise kohta (EÜT L 186, 5.8.1995, lk 44–58)
Konventsiooni hilisemad muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud: 10.07.2020