Euroga liitumise majandusliku lähenemise tingimused - 2014. aasta lähenemisaruanne
KOKKUVÕTE:
2014. aasta lähenemisaruanne - COM(2014) 326 (final)
KOKKUVÕTE
Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid selle kohta, kuidas täidavad need ELi riigid, kes ei ole veel euroalas (nt riigid, kellele on kehtestatud erand), ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi. Aruandes leitakse, et Leedu täidab vajalikke tingimusi.
MIS ON 2014. AASTA LÄHENEMISARUANDE EESMÄRK?
Selles hinnatakse kaheksa ELi riigi - Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi- valmisolekut ühisraha kasutuselevõtmiseks. Komisjoni aruanne valmis regulaarse 2-aastase hindamistsükli raames paralleelselt Euroopa Keskpanga lähenemisaruandega.
Kõik ELi riigid, va Ühendkuningriik ja Taani, on võtnud endale lepinguga kohustuse, et pärast vajalike tingimuste täitmist võetakse siseriiklikult kasutusele euro. Aruande esitamise ajal kuulus euroalasse juba 18 ELi riiki. Seetõttu jäi üle hinnata kaheksat ELi riiki.
Aruandes kasutatakse lähenemiskriteeriume, et hinnata, mis ulatuses on need 8 riiki saavutanud püsiva lähenemise kõrge taseme. Need kriteeriumid on seotud:
|
— |
hindade stabiilsuse*;
|
|
— |
riigi rahanduse seisundi*;
|
|
— |
vahetuskursi stabiilsuse*;
|
|
— |
pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumiga*.
|
Hindamise käigus arvestatakse ka lisategureid (nt maksebilanssi ja turgude integreerimist). Need näitavad, kas kõnealuse riigi lähenemine on püsiv ja kas liitumine euroalaga oleks sujuv.
Aruandes hinnatakse ka seda, millises ulatuses on nende ELi riikide rahaküsimuste seadusandlus vastavuses ELi majandus- ja rahaliidu lepingute sätetega.
PÕHIPUNKTID
2014. aasta lähenemisaruandes jõutakse järgmistele järeldustele.
|
— |
Leedu täidab kõiki euro kasutuselevõtmise tingimusi. Leedu majandus on saavutanud euroalaga püsiva lähenemise kõrge taseme ja selle rahaküsimuste seadusandlus ühildub täielikult ELi seadusandlusega. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa Liidu Nõukogu teeks otsuse, mille kohaselt võtab Leedu 1. jaanuaril 2015 kasutusele euro.
|
|
— |
Ülejäänud seitse ELi riiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi) ei täida kõiki euro kasutuselevõtmise tingimusi. Need riigid vaadatakse uuesti üle kahe aasta möödudes.
|
Kaheksa riigi lähenemiskriteeriumide täitmine
|
— |
Inflatsioon. Leedu keskmine inflatsioonimäär 12 kuu pikkuse ülevaatusperioodi ajal (lõppes 2014. aasta aprillis) oli 0,6%, mis on märgatavalt madalam kui kontrollväärtus 1,7% ja mis peaks prognooside kohaselt jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. Kõik riigid, v.a Rumeenia, täidavad hindade stabiilsuse kriteeriumi.
|
|
— |
Riigi rahandus. Leedu suhtes ei ole rakendatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Rootsi täidavad samuti seda kriteeriumit. Tšehhi Vabariik on võib seda varsti täita, kui nõukogu järgib komisjoni soovitust ja lõpetab Tšehhi Vabariigi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Horvaatiale ja Poolale kehtib endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ning seega ei täida nad seda tingimust.
|
|
— |
Vahetuskursi stabiilsus. Ainult Leedu osaleb Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II). Kahe aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul ei ole litt (Leedu valuuta) kaldunud kõrvale ERM II keskkursist ega kogenud pingeid. Ükski teine riik ei täida praegu seda kriteeriumi, sest nad ei osale Euroopa vahetuskursimehhanismis.
|
|
— |
Pikaajalised intressimäärad. 2014. aasta aprillis lõppenud ühe aasta pikkuse perioodi jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär 3,6%, mis on oluliselt madalam kui kontrollväärtus 6,2%. Teised riigid täidavad samuti selle kriteeriumi.
|
Oluline on märkida, et pärast lähenemisaruande vastuvõtmist liitus Leedu 1. jaanuaril 2015 euroalaga, tõstes osalevate riikide arvu 19-le.
TAUST
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kohaselt väljastavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank lähenemisaruandeid vähemalt korra kahe aasta järel või sagedamini, kui seda taotleb mõni euroalaga liituda sooviv riik. Nende aruannete põhjal otsustatakse, kas riik võib liituda euroalaga.
PÕHIMÕISTED
* Hindade stabiilsus - riigi hinnad peavad olema jätkusuutlikult stabiilsed ning hindamisele eelneva aasta keskmine inflatsioonimäär ei tohi hindade stabiilsuse mõttes ületada kolme parimate tulemustega ELi riigi inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
* Riigi rahanduse seisund - riigile ei tohi kehtida nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
* Vahetuskursi stabiilsus - riigi raha vahetuskurss peab ilma suuremate pingeteta pidama kinni vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta vältel enne hindamist.
* Pikaajaliste intressimäärade lähenemine - riigi pikaajaline nimi-intressimäär ei tohi hindade stabiilsuse mõttes ületada kolme parimate tulemustega ELi riigi nimi-intressimäära rohkem kui kahe protsendipunkti võrra.
ÕIGUSAKT
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: 2014. aasta lähenemisaruanne (koostatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kohaselt) (COM(2014) 326 (final), 4.6.2014)
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Euroopa Keskpank. Lähenemisaruanne, juuni 2014
Nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus 2014/509/EL euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015 (ELT L 228, 31.7.2014, lk 29-32)
Nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 827/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 seoses euro kasutuselevõtuga Leedus (ELT L 228, 31.7.2014, lk 3 ja 4)
Nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 851/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2866/98 seoses euro ümberarvestuskursiga Leedus (ELT L 233, 6.8.2014, lk 21)
Viimati muudetud: 06.10.2015