Euroopa Keskpanga volitused rakendada sanktsioone

KOKKUVÕTE:

nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4)

MIS ON MÄÄRUSTE EESMÄRK?

• Määrustega (EÜ) nr 2532/98 ja (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) sätestatakse raamistik, mille alusel võib Euroopa Keskpank (EKP) rakendada sanktsioone* trahvide* või perioodiliste karistusmaksete* kujul mis tahes ettevõtjatele*, kes ei täida EKP või Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest tulenevaid kohustusi EKP erinevates pädevusvaldkondades.

PÕHIPUNKTID

Trahvide / perioodiliste karistusmaksete piirangud, mida EKP võib kehtestada rikkumise*tõttu.

• Ettevõtjatele kehtestatavate trahvide ülemmäär on 500 000 eurot või EKP järelevalveülesannetega seoses rakendatud sanktsioonide korral rikkumise tulemusena saadud kasu või välditud kahju kahekordne summa või 10 % ettevõtja iga-aastastest käibest.
• Perioodiliste karistusmaksete ülemmäär on 10 000 eurot rikkumise päeva kohta või EKP järelevalveülesannetega seoses rakendatud sanktsioonide korral 5 % keskmisest igapäevasest käibest rikkumise päeva kohta. Perioodilisi karistusmakseid saab rakendada kuni kuus kuud alates selliste sanktsioonide rakendamise otsusest teatamise päevast.

Avaldamine

• EKP avaldab oma veebisaidil iga sanktsioonide rakendamise otsuse pärast sellest teatamist. Otsuse avaldamine anonüümitakse, kui on tõenäoline, et see võib tõenäoliselt
  • ohustada finantsturgude stabiilsust või kahjustada käimasolevat kriminaaluurimist;
  • põhjustada asjaomasele ettevõtjale ebaproportsionaalset kahju;
  • tuua kaasa konfidentsiaalse teabe avaldamise, mis ohustaks õigustatud avalikke huve julgeoleku valdkonnas, nagu euro pangatähtede terviklikkuse turvalisus ja kaitse või küber- või operatsiooniriskide turvaline haldamine süsteemselt oluliste maksesüsteemide* jaoks (vt kokkuvõte).
• Kui eespool nimetatud asjaolud tõenäoliselt mööduvad mõistliku aja jooksul, võib avaldamise selleks ajaks edasi lükata. Konfidentsiaalse teabe avaldamisel, mis ohustaks õigustatud avalikke huve julgeoleku valdkonnas, võib EKP siiski otsustada mitte avaldada sanktsioone määravat otsust, kui ta leiab, et õigustatud avalike huvide julgeolekualast riski ei saa vähendada asjaomaste otsuste anonüümitult avaldamisega või nende avaldamise edasilükkamise teel.
• Kui Euroopa Kohtu menetluses on sanktsiooni rakendamise otsusega seotud kaebus, avaldab EKP põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebilehel teabe kõnealuse kaebuse staatuse ja tulemuse kohta.
• Avaldatud teave on kättesaadav vähemalt viis aastat.

Arvesse võetavad kriteeriumid

Sanktsiooni määramist käsitledes juhindub EKP proportsionaalsuse põhimõttest ja võtab arvesse järgmist:

• asjaomase ettevõtja heausksus ja avatus ning ta hoolsuse ja koostöövalmiduse määr või vastupidi ta teadlik pettus;
• rikkumise mõju tõsidus;
• rikkumiste kordumine, sagedus ja kestus;
• ettevõtjale rikkumise tulemusel tekkinud kasu;
• ettevõtja majanduslik suurus;
• mis tahes varasemad sanktsioonid, mille on ettevõtjale sama rikkumise eest rakendanud teised pädevad asutused.

Menetluskord rikkumiste korral

• EKP juhatus teeb otsuse rikkumise puhul menetluse algatamise kohta kas omal algatusel või selle ELi liikmesriigi keskpanga ettepaneku alusel, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis.
• Selle otsuse võib omal algatusel või EKP sellesisulise ettepaneku alusel teha ka selle liikmesriigi keskpank, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis.
• Asjaomasele ettevõtjale tuleb anda vähemalt 30 päeva oma kaitse esitamiseks.
• Juhatus teeb põhjendatud otsuse ettevõtjale sanktsiooni rakendamise kohta.
• Põhjendatud otsuse saamisest 30 päeva jooksul võib ettevõtja esitada EKP nõukogule taotluse otsuse läbivaatamiseks. Kui kahe kuu jooksul ei ole otsust tehtud, muutub otsus lõplikuks.
• Nõukogu võib paluda asjaomasel ettevõtjal, juhatusel või riigi pädeval keskpangal anda täiendavat teavet, et juhatuse otsus läbi vaadata. Nõukogu võib muuta juhatuse otsust ja muuta määratava sanktsiooni summat, rikkumise põhjuseid ning seda, kas ja mil määral sanktsioon avaldatakse.
• Asjaomast ettevõtjat teavitatakse otsusest ja tema õigusest nõuda asja kohtulikku läbivaatamist.
• Rikkumismenetlus tuleb algatada ühe aasta jooksul rikkumise EKP-le või rikkumise toimepanemise jurisdiktsiooni riiklikule keskpangale teatavaks saamise kuupäevast või igal juhul viie aasta jooksul rikkumise asetleidmisest. Lisaks aegub õigus teha otsus rikkumise eest sanktsioone määrata aasta pärast menetluse algatamise otsuse tegemist.
• EKP järelevalveülesannete täitmisel rakendatud sanktsioonide suhtes kohaldatakse erieeskirju. Pärast uurimise lõpetamist teatab EKP asjaomasele ettevõtjale esitamiseks mõistliku tähtaja ning võib kutsuda teda suulisele arutamisele. EKP järelevalvenõukogu esitab nõukogule otsuse eelnõu. Pärast otsuse vastuvõtmist võib vaidlustusnõukogu otsuse läbi vaadata.
• EKP järelevalveülesannete täitmisel sanktsioonide kohaldamise tähtaeg on viis aastat. EKP võib seda katkestada ja pikendada menetluse eesmärgil võetud meetmetega.

MIS AJAST MÄÄRUSI KOHALDATAKSE?

• Määrust (EÜ) nr 2532/98 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999, välja arvatud artikli 6 lõige 2, mida kohaldatakse alates 27. novembrist 1998.
• Artikli 6 lõike 2 kohaselt võib EKP võtta vastu määrusi sanktsioonide kehtestamise täpsema korra kohta ning juhiseid rikkumise puhul algatatava menetluse korra kooskõlastamiseks ja ühtlustamiseks.
• Määrust (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) kohaldatakse alates 23. septembrist 1999.

TAUST

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34 lõike 3 alusel on EKP-l õigus määrata ettevõtjatele trahve või perioodilisi karistusmakseid Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud piirides ja tingimustel, kui ei täideta ta määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi. Määruste eesmärk on tagada ühtne lähenemisviis sanktsioonide rakendamisele EKP eri pädevusvaldkondades ning kehtestada nende sanktsioonide kohaldamisega seotud põhimõtted ja menetlused.

Lisateave

• Sanktsioonid (Euroopa Keskpank)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4–7)

Määruse (EÜ) nr 2532/98 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21–26)

Vt konsolideeritud versioon.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Keskpanga 7. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1815 metoodika kohta, mida kohaldatakse kohustusliku reservi hoidmise nõude ja sellega seotud kohustusliku reservi nõude täitmata jätmise eest rakendatavate sanktsioonide arvutamisel (EKP/2021/45) (ELT L 367, 15.10.2021, lk 4–8)

Euroopa Keskpanga 3. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2097 sanktsioonide arvutamise metoodika kohta seoses süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamisnõuete rikkumisega (EKP/2017/35) (ELT L 299, 16.11.2017, lk 31–33)

Euroopa Keskpanga 3. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16–30)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1–50)

Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89)

Viimati muudetud: 06.10.2023