Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse korrigeeriv osa

KOKKUVÕTE:

nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97 – ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamine ja selgitamine

KOKKUVÕTE

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Stabiilsuse ja kasvu pakt (SGP) on ELi eelarvedistsipliini nurgakivi. Pakti korrigeeriv osa reguleerib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis on aluseks ülemäärase eelarvepuudujäägi või riigivõla kiirele korrigeerimisele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamiseks ja selgitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126.

Kui ELi riik ei järgi SGPga sätestatud eelarvedistsipliini, võidakse tema suhtes kohaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis koosneb mitmest etapist.

PÕHIPUNKTID

Menetluse algatamine

SGP alusel algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus vastavalt eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumidele:

eelarvepuudujäägi kriteerium – valitsemissektori eelarvepuudujääk loetakse ülemääraseks, kui see ületab kontrollväärtuse 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP) turuhindades või
võlakriteerium – juhul, kui võlg ületab 60% SKPst ja võla iga-aastase 1/20 võrra vähendamise eesmärki ei ole täidetud kolme eelneva aasta jooksul.

Menetluse etapid

Euroopa Komisjon koostab määratletud piirväärtusi ületava eelarvepuudujäägi või võlaga ELi riigi kohta aruande hinnanguga, kas algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus või mitte.
Seejärel saadab komisjon teatise kõnealusele riigile ning teavitab nõukogu, kui ta leiab, et puudujääk on ülemäärane.
Komisjoni ettepaneku alusel otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, kas asjaomase riigi tähelepanekute valguses on eelarvepuudujääk ülemäärane.
Kui nõukogu otsustab, et eelarvepuudujääk on ülemäärane, esitab ta asjaomasele riigile soovitusi ning määrab maksimaalse tähtaja tõhusate meetmete võtmiseks (kolm või kuus kuud).
Kui riik siiski jätkuvalt ei kohalda soovitusi, võib nõukogu otsustada teatada asjaomasele riigile ametlikult, et viimane võtaks meetmeid puudujäägi vähendamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.
Kui asjaomane riik ei pea nõukogu otsustest kinni, võib nõukogu otsustada kehtestada sanktsioone.

Sanktsioonid

Sanktsioone kehtestatakse juhul, kui eelarvepuudujääki ei vähendata. Euroala riikide puhul kohaldatakse sanktsioone astmeliselt alates

kohustusest esitada komisjonile intressikandev tagatis, mis on ennetuslikus etapis 0,2% SKPst;
kohustusest esitada intressi mittekandev tagatis, mis on paranduslikus etapis 0,2% SKPst. See tagatis muudetakse trahviks, mis ulatub kuni 0,5%-ni SKPst, kui ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks esitatud soovitusi ei järgita.

Lisaks võidakse kõigi ELi riikide (v.a Ühendkuningriik (1)) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tulenevad kulukohustused või maksed. Karistusi määratakse ka statistika manipuleerimise korral.

Hääletussüsteem

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud enamik karistusi käsitlevaid otsuseid tehakse ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega. See tähendab, et trahviotsus loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud hääleenamusega seda tagasi lükata.

Lisaks leppisid stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule allakirjutanud 25 riiki kokku, et rakendavad ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist isegi menetluse varasemas etapis, näiteks konkreetse ELi riigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamise otsustamisel.

Stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkus

Komisjon avaldas 2015. aasta jaanuaris teatise ELi riikidele mõeldud suunistega, kuidas kõige otstarbekamalt kasutada stabiilsuse ja kasvu pakti olemasolevate eeskirjade paindlikkust, et tulemuslikult rakendada struktuurireforme, edendada investeeringuid ja võtta paremini arvesse iga ELi riigi majanduslikku olukorda.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 1999.

TAUST

ÕIGUSAKT

Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6–11)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumentaalne väärtus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (ELT L 306, 23.11.2011, lk 1–7)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale. Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine (COM(2015) 12 final, 13.1.2015)

Viimati muudetud: 22.02.2016

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).