Eelarvepoliitika järelevalve

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1466/97 – eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamine

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Sellega kehtestatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslik osa. Need on ennetusmeetmed, mis peaksid tagama Euroopa Liidu (EL) tõrgeteta toimimiseks vajaliku eelarvedistsipliini.
• See puudutab nii neid ELi riike, kes on ühisraha kasutusele võtnud, kui ka neid, kes ei ole veel euroga liitunud.

PÕHIPUNKTID

• Määruse eesmärk on jälgida ja kooskõlastada ELi riikide eelarvepoliitikat ennetava meetmena, et tagada eelarvedistsipliin ELis.
• Selleks nähakse iga aasta alguses ette Euroopa poolaasta, mis aitab ELi riikidel kehtestada mõistliku eelarvepoliitika. ELi riigid esitavad Euroopa Komisjonile stabiilsusprogrammid (euroala riikide puhul) ja lähenemisprogrammid (riikide puhul, mis ei kuulu euroalasse), millega võetakse vastu keskpika perioodi eelarve-eesmärgid. Komisjon hindab neid programme ja nõukogu edastab igale riigile konkreetsed soovitused.

Majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta

• Euroopa poolaasta on kuue kuu pikkune periood, mille ajal vaadatakse läbi ELi riikide eelarvepoliitika.
• Poolaasta alguses selgitab nõukogu välja ELi peamised majandusprobleemid ja edastab ELi riikidele täitmiseks strateegilised poliitikasuunised.
• Seejärel peavad ELi riigid nende suuniste alusel koostama:
  • oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammid kooskõlas käesoleva määrusega;
  • oma riiklikud reformiprogrammid kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega ja tööhõivepoliitika suunistega.
• Euroopa poolaasta lõpus ja pärast programmide hindamist edastab nõukogu igale ELi riigile soovitused. Tuginedes komisjoni hinnangule, esitab nõukogu oma arvamuse enne seda, kui ELi riigid koostavad järgmise aasta lõpliku eelarve.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgid

• Igal ELi riigil on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk, mis on määratud kindlaks struktuurse näitajana. Eesmärgid on ELi riikides erinevad: need on rangemad riikides, kus võlatase ja elanikkonna vananemisega seotud hinnangulised kulud on kõrgemad.
• ELi riikides, kus on kasutusele võetud euro ja kes osalevad vahetuskursimehhanismis (ERM II), jääb eesmärk vahemikku -1% SKPst kuni tasakaalu või ülejäägi tase.
• Eesmärgid võib läbi vaadata olulise struktuurireformi korral või iga kolme aasta tagant, kui avaldatakse prognoosid, mis võimaldavad ajakohastada elanikkonna vananemisega seotud hinnangulisi kulusid.

Mitmepoolne järelevalve– stabiilsus- ja lähenemisprogrammid

• Euroopa Liidu Nõukogu teostab stabiilsus- ja lähenemisprogrammide alusel mitmepoolset järelevalvet. See Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 121 ette nähtud järelevalve peaks aegsasti ära hoidma ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise ja edendama majanduspoliitika kooskõlastamist.
• Iga ELi riik peab esitama Euroopa Liidu Nõukogule ja komisjonile stabiilsusprogrammi (euroala riikide puhul) või lähenemisprogrammi (riikide puhul, mis ei kuulu euroalasse).
• Stabiilsus- ja lähenemisprogrammid peavad sisaldama järgmist teavet:
  • keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja selle saavutamisele suunatud kohandamiskava;
  • valitsemissektori eelarve seisund protsendina SKPst, valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, valitsemissektori kulude kavandatav kasv ja valitsemissektori tulude kasv, arvestades, et poliitikat ei muudeta, samuti kvantitatiivsed kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed;
  • teave elanikkonna vananemisega seotud hinnanguliste kulude ja muude võimalike kulude kohta (nt riiklikud tagatised), millel võib olla suur mõju valitsemissektori arvepidamisele;
  • programmide vastavus majanduspoliitika üldsuunistele ja riiklikele reformikavadele;
  • majanduse arengu põhieeldused, mis tõenäoliselt mõjutavad stabiilsus- ja lähenemisprogrammi elluviimist (majanduskasv, tööhõive, inflatsioon ja teised olulised muutujad);
  • programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvemeetmete ja muude majanduspoliitiliste meetmete hindamine ja põhjalik analüüs;
  • analüüs selle kohta, kuidas muutused majanduse arengu põhiprognoosides mõjutaksid eelarve- ja võlaseisundit;
  • vajaduse korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast kõrvalekaldumise põhjused.
• Lisaks tuleb lähenemisprogrammides käsitleda nende eesmärkide seost hindade ja vahetuskursi stabiilsusega ning samuti keskpika perioodi rahapoliitilisi eesmärke.

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide läbivaatamine

• Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu läbi riikide programmides esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid. Eelkõige kontrollitakse:
  • kas eesmärk põhineb realistlikel majanduslikel eeldustel;
  • kas võetud või kavandatavad meetmed on eesmärgi saavutamiseks piisavad;
  • kas kohandamiskava hindamine näitab, et asjaomane riik püüab parandada oma (tsükliliselt kohandatud) eelarve tasakaalu aastate lõikes;
  • kas asjaomase riigi valitsemissektori kulude aastane kasv ei ole liiga kõrge, st ei ületa keskpikas perspektiivis baasintressi.
• Hindamisel peab nõukogu arvestama oluliste struktuurireformide, eriti pensionireformide rakendamist.
• Nõukogu peab programmi läbi vaatama kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning olles pidanud nõu majandus- ja rahanduskomiteega, edastab nõukogu programmi kohta arvamuse. Kui nõukogu otsustab, et programmi eesmärke ja sisu tuleks tugevdada, võib ta anda asjaomasele riigile korralduse programmi kohandada.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimine – varajase hoiatamise mehhanism

• Mitmepoolse järelevalve raames jälgib nõukogu stabiilsus- ja lähenemisprogrammide rakendamist ELi riikide antud teabe ja komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee läbi viidud hindamiste põhjal.
• Seega kui komisjon avastab eelarveseisundi olulise kõrvalekalde eelarve keskpika perioodi eesmärgist või selle saavutamisele suunatud kohandamiskavast, esitab ta asjaomasele ELi riigile soovituse vältida ülemäärast eelarvepuudujääki (varajase hoiatamise mehhanism, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõige 4).
• Lisaks sellele võib avalikustada nõukogus vastu võetud soovitused.

Euroopa Komisjoni suunised

• Komisjon selgitas 2015. aasta teatises oma kavatsusi stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade rakendamiseks, et tugevdada sidet struktuurireformide, investeeringute ja maksundusalase vastutuse vahel, millega toetatakse ELis töökohtade loomist ja majanduskasvu.
• Suunistel oli kolm peamist eesmärki:
  • edendada struktuurireformide tulemuslikku rakendamist;
  • soodustada investeeringuid, eriti arvestades uut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mis on komisjoni esitatud Euroopa investeerimiskava keskne osa;
  • paremini peegeldada iga ELi riigi majanduslikku olukorda.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 1998.

TAUST

• Stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade kohaselt tuleb ELi riikides kohaldada mõistlikku eelarvepoliitikat, et vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki, mis võiks ohustada ELi majandus- ja finantsstabiilsust.
• 2011. aastal toimusid stabiilsuse ja kasvu pakti ulatuslikud reformid. Vastu võetud uued meetmed on olulisel kohal eelarvedistsipliini tagamisel, edendades ELi majanduse stabiilsust ja aidates ära hoida järgmist kriisi.
• Stabiilsuse ja kasvu pakti koosseisu kuulub nüüd kuus õigusakti (nn kuue seadusandliku akti pakett), mis jõustusid 13. detsembril 2011, ja veel kaks õigusakti (kahe seadusandliku akti pakett), mis jõustusid 30. mail 2013:
  • määrus (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal;
  • määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta;
  • määrus (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse käesolevat määrust eelarveseisundi järelevalve kohta;
  • määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta;
  • määrus (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust;
  • direktiiv 2011/85/EL euroala riikide eelarvetele esitatavate nõuete kohta;
  • määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel;
  • määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta.
• Lisateave:
  • Stabiilsuse ja kasvu pakt (Euroopa Komisjon).

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1–5)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (ELT L 306, 23.11.2011, lk 1–7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 8–11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25–32)

Nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 33–40)

Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41–47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1–10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11–23)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale. Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine (COM(2015) 12 (final), 13.1.2015)

Viimati muudetud: 18.04.2017