Laevade põhjustatud reostus ja kriminaalkaristused

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega luuakse eeskirjad, mida kohaldatakse kogu ELis seoses karistuste määramisega ELi vetes seilavatelt laevadelt nafta või muude saasteainete merreheitmise korral.

PÕHIPUNKTID

• Käesoleva õigusakti kohaselt käsitletakse saasteainete merreheitmist laevadelt põhimõtteliselt kuriteona. Direktiivi kohaselt on see seotud nafta või muude saasteainete merreheitmisega laevadelt. Väiksemat saasteainete merreheitmist ei loeta automaatselt süüteoks, välja arvatud juhul, kui vee kvaliteet korduva saasteainete merreheitmise tagajärjel halveneb.
• Saasteainete merreheitmise eest vastutavate isikute suhtes võidakse kohaldada kriminaalkaristusi, kui see tegu on toime pandud tahtlikult või kergemeelsuse* või tõsise hooletuse tõttu. Saasteainete merreheitmisele kihutamine, kaasaaitamine ja õhutamine võib samuti kaasa tuua kriminaalkaristuse.
• Direktiiv kehtib kõigi laevade suhtes olenemata sellest, millise lipu all nad sõidavad.
• Saasteainete merreheitmine on keelatud:
  • ELi riigi sisevetes, sealhulgas sadamates;
  • ELi riigi territoriaalvetes;
  • rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades, mille osas kehtib transiidiõigus vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioonile;
  • ELi riigi majandusvööndis*;
  • avamerel.

Erandid

• Seda korda ei kohaldata sõjalaevadelt ja muudelt riigile kuuluvatelt või riigi käitatavatelt ning ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutavatelt laevadelt merrejuhitavate heitmete suhtes.
• Saasteainete merreheitmise keeluga seoses võidakse teha erandeid, kui inimeste või laeva turvalisus on ohus.

Juriidilised isikud

Direktiiviga 2009/123/EÜ muudeti direktiivi 2005/35/EÜ, et parandada eeskirju, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostust, ning tagada kohased karistused merereostuse eest vastutavate isikute suhtes. Selle kohaselt peavad ELi riigid kehtestama eraõiguslike juriidiliste isikute* (nt äriühingud) vastutust reguleerivad eeskirjad.

• Äriühingute suhtes võidakse kohaldada kriminaalkaristusi, kui äriühingus juhtival kohal olev isik on sooritanud kasu saamise eesmärgil kuriteo, olenemata sellest, kas kõnealune isik on tegutsenud üksikisikuna või äriühingu egiidi all.
• Äriühing vastutab ka füüsilise isiku poolt toime pandud õigusrikkumiste eest seoses järelevalvega, täpsemalt puuduliku järelevalve või kontrolliga.
• Äriühingu vastutus ei tohi vabastada kriminaalmenetlusest asjaga seotud füüsilisi isikuid.

Karistuste kohaldamine

Direktiiviga 2009/123/EÜ sätestatakse ka nõue, et ELi riikide ametiasutused peavad tagama tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise, sealhulgas väiksemate rikkumiste puhul. Nad peavad tegema koostööd, kui ilmneb, et laev on enne teise ELi riigi sadamasse suundumist nende vastutuspiirkonnas saasteaineid ebaseaduslikult merre heitnud.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2005. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 1. aprilliks 2007.

TAUST

Seoses laevade Prestige ja Erika uppumisega vastavalt 2002. aasta novembris ja 1999. aasta detsembris kerkis esile vajadus karmistada laevade põhjustatud merereostusega seotud eeskirju. Õnnetused ei ole siiski peamine reostuse allikas: enamik reostusest tuleneb tahtlikust heitmete merrejuhtimisest (mahutite puhastamine ja naftajäätmete kõrvaldamine).

Nende eeskirjadega lisatakse ELi õigusesse osaliselt 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon ja selle 1978. aasta protokoll (MARPOLi konventsioon). See võimaldab ühtlustada kõnealuse konventsiooni eeskirjade kohaldamist.

PÕHIMÕISTED

* Kergemeelsus – tegutsemine hoolimata teadmisest, et sellisel tegevusel on tõenäoliselt kahjulikud tagajärjed.

* Majandusvöönd – üldmõiste kohaselt tekib see siis, kui riik võtab oma territoriaalmere lähtejoonest väljaspool asuvate mereressursside kaitse ja kasutamise oma jurisdiktsiooni alla. Üldjuhul loetakse selleks vööndit, mis ulatub territoriaalmere lähtejoonest kuni 200 miili kaugusele.

* Eraõiguslikud juriidilised isikud – kõik juriidilised isikud (näiteks äriühingud), välja arvatud riigid, avalik-õiguslikud organid ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11–21)

Direktiivi 2005/35/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1–9). Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90). Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 25.04.2016