Ohutud ja tõhusad väetised ELi turul

KOKKUVÕTE:

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega koondatakse ühte õigusakti kõik Euroopa Liidu eeskirjad, mida kohaldatakse väetistele – keemilistele ühenditele, mis annavad taimedele toiteelemente.
Sellega tagatakse, et neid kõrgeid tehnilisi nõudeid rakendatakse ühtmoodi kogu ELis.

PÕHIPUNKTID

Määrust kohaldatakse ainult mineraalväetistele, mis koosnevad ühest või rohkemast taimede toiteelemendist. Teiste väetiste suhtes kohaldatakse ELi riikide riiklikke õigusakte.
Määruse I lisas on välja toodud väetiste liigid vastavalt nende eriomadustele. Kui väetis vastab seda liiki märkele, võivad sellel olla tähed EÜ. Sellist väetist saab müüa ja kasutada kogu ELis. Nimetatud ELi märge tagab põllumajandustootjatele, et väetise toiteelementide sisaldus on minimaalne ja seda on ohutu kasutada.
Selleks et I lisasse kantaks uut tüüpi tähistav märge, peab selle tüübi märkele vastava väetise tootja esitama siseriiklikule pädevale asutusele taotluse. Taotlus edastatakse Euroopa Komisjonile, kes peab nõu teiste ELi riikidega ja otsustab, kas taotlus rahuldada või see tagasi lükata, tuginedes määrusega loodud komitee nõuannetele.
EÜ staatuse saavutamiseks peab väetis andma toiteelemente tõhusalt, olema kahjutu inimeste ja loomade tervisele ja taimetervisele või keskkonnale ning peab olema tõendatud, et on kasutatud asjakohaseid proovivõtmise, analüüsimise ja testimise meetodeid.
Tootjad peavad säilitama andmeid, mis teevad võimalikuks väetise jälgimise, kui see on turul ja kaks aastat pärast seda.
Pakenditel, siltidel ja saatedokumentides peab olema teatav alusteave nagu tootja kontaktandmed ja väetise põhiomadused.
Primaarsetele* ja sekundaarsetele* mineraalsete toiteelementidega väetistele, mineraalsetele* mikroelementidele* ja suure lämmastikusisaldusega ammoniumnitraatväetistele kohaldatakse erieeskirju.
Lubiväetiste (materjalid, mis neutraliseerivad happelisi muldasid), agronoomiliste väetiste lisaainete ja ka inhibiitorite (nt lämmastikinhibiitorid – materjalid, mis aeglustavad või takistavad nitreerimist*) hulka on lisatud teatud tooteliike.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 11. detsembrist 2003, v.a artikkel 8 ja artikli 26 lõige 3, mis seonduvad jälgitavuse aspektidega ning mida kohaldatakse alates 11. juunist 2005.

TAUST

2016. aasta märtsis võttis komisjon vastu ettepaneku, mille eesmärk on lihtsustada olemasolevaid õigusakte, parandada ELi väetiseturu toimimise viisi ja laiendada eeskirju ühtlustamata toodetele, st väetistele, mida reguleeritakse ELi riikide siseriiklike seadustega. Selle algatuse ettevalmistamiseks on komisjon läbi viinud uuringuid, mis käsitlevad näiteks väetise koostisosi ja taimede biostimulante.

Lisateave:

Teatavad kemikaalid (Euroopa Komisjoni veebileht)

* PÕHIMÕISTED

Primaartoiteelement: lämmastik, fosfori ja kaalium

Sekundaartoiteelement: kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel

Mineraalväetis: väetis, mille puhul deklareeritud toiteelemendid esinevad kaevandatud mineraalide või füüsikalise ja/või keemilise tehnoloogia abil saadud anorgaaniliste ainete koostises

Mikroelemendid: elemendid (boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molübdeen ja tsink), mis on taimede kasvuks vajalikud võrreldes primaar- ja sekundaartoiteelementidega väikestes kogustes

Nitreerimine: keskkonnas toimuv looduslik protsess, mille käigus spetsiaalsed bakterid muudavad pinnases oleva ammoniaagi nitrititeks ja nitraatideks

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 12.09.2016