Eelotsusemenetlus – soovitused liikmesriikide kohtutele

KOKKUVÕTE:

MIS ON SOOVITUSTE NING EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 267 JA EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLI 19 LÕIKE 3 EESMÄRK?

2019. aasta soovitustes

selgitatakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kohtutele menetluse eesmärke, mis annab neile õiguse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 3 punkti b alusel pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole eelotsusetaotlusega*;
sätestatakse menetluse sisu ja liikmesriikide taotluse esitamise vorm;
täiendatakse Euroopa Kohtu kodukorra artikleid 93 kuni 118 (täpsemad üksikasjad on esitatud kokkuvõttes);
asendatakse 2018. aastal väljaantud eelmised soovitused.

PÕHIPUNKTID

Eelotsusmenetluse tähtsus

Menetlust peetakse vajalikuks, kui liikmesriigi kohtus tõstatatakse uus tõlgendusküsimus, mis on ELi õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohast uus või üldise tähtsusega, või kui olemasolev kohtupraktika ei näi andvat vajalikke juhiseid, mida saaks kohaldada uues õiguslikus olukorras.

Soovituste struktuur

Ühte soovituste kogumit kohaldatakse kõikidele eelotsusetaotlustele ja teist kogumit kohaldatakse eelkõige kiirendatud menetluste* või kiirmenetluste* korral.

Kes esitab eelotsusetaotluse?

Kohtuasja lahendava liikmesriigi kohus võtab ainuvastutuse, et hinnata, kas eelotsusetaotlus on vajalik ja kas küsimused, mis ta Euroopa Kohtule esitab, on asjakohased.

Taotlust esitavad kohtud peavad vastama sealhulgas järgmistele tingimustele:

nad peavad olema moodustatud seaduse alusel ja olema alalised;
neil on kohustuslik kohtualluvus;
nad kohaldavad õigusnorme, ja
nad on sõltumatud.

Ese ja ulatus

Tähtis on see, et taotlus peab puudutama ELi õiguse tõlgendamist või kehtivust. See ei tohi puudutada siseriikliku õiguse tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi.
Euroopa Kohus võib otsuse teha üksnes juhul, kui ELi õigus on põhikohtuasjas kohaldatav.
Euroopa Kohus ise ei kohalda taotluse esitanud kohtu vaidlusele ELi õigust, sest tema roll on aidata lahendust leida; liikmesriigi kohtu roll on Euroopa Kohtu otsusest järeldusi teha.
Eelotsused on siduvad nii eelotsusetaotluse esitanud kohtule kui ka kõigile liikmesriikide kohtutele.

Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse vastastikune mõju

Liikmesriigi kohus võib taotluse esitada kohe, kui ta leiab, et kohtuotsuse tegemiseks on vajalik Euroopa Kohtu otsus, ning kui ta on võimeline piisavalt täpselt määratlema kohtuasja õigusliku ja faktilise raamistiku ning lahendamist vajavad õigusküsimused.
Siseriiklik menetlus tuleb peatada kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus on kohustatud teatama Euroopa Kohtule igast menetlusega seotud asjaolust, mis võib mõjutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda menetlust, ning eelkõige igast hagist või kaebusest loobumisest või põhikohtuasja lahendamisest poolte kokkuleppel ning mis tahes muust asjaolust, mis toob kaasa menetluse lõppemise. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab Euroopa Kohut teavitama ka võimalikust otsusest, mis on tehtud eelotsusetaotluse peale esitatud kaebuse kohta, ning tagajärgedest, mis selline otsus eelotsusetaotluse jaoks kaasa toob.

Taotluse vorm ja sisu

Taotlus tuleb sõnastada lihtsalt, selgelt ja täpselt seoses vajadusega see tõlkida, et teised liikmesriigid saaksid oma seisukohti esitada.
Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 täpsustatakse taotluse sisu, mis peab kaasnema eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustega, mille põhipunktid on kokkuvõtlikult esitatud soovituste lisas. Kui üks või mitu neist nõuetest ei ole täidetud, võib Euroopa Kohus olla sunnitud tõdema, et tal puudub pädevus esitatud eelotsuse küsimuste lahendamiseks, või tunnistama eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib anda lühiülevaate põhikohtuasja poolte peamistest argumentidest. Tuleb siiski märkida, et tõlgitakse ainult eelotsusetaotlus, mitte aga taotluse võimalikke lisasid.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib ka märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes. See seisukoht võib Euroopa Kohtule tarvilik olla, eriti juhul, kui tal on palutud taotlus lahendada kiirendatud menetluses või kiirmenetluses.
Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused peavad olema välja toodud eelotsusetaotluse eraldiseisvas ja selgesti määratletud osas, eelistatavalt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema iseseisvatena arusaadavad, ilma et oleks vaja viidata taotluse põhjendavale osale.
Eelotsusetaotlus tuleb esitada Euroopa Kohtule trükitult ning eelotsusetaotluse leheküljed ja lõigud peavad olema nummerdatud.

Isikuandmete kaitse ja eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine

Et tagada isikuandmete piisav kaitse kohtuasja menetlemisel Euroopa Kohtus, palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul muuta kohtuasi anonüümseks, asendades taotluses nimetatud füüsiliste isikute nimed näiteks initsiaalide või tähekombinatsioonidega ja peites andmed, mis võivad võimaldada neid isikuid tuvastada.

Eelotsusetaotluse edastamine Euroopa Kohtule

Kõigil taotlustel peab olema kuupäev ja allkiri ning need tuleb saata elektrooniliselt või posti teel Euroopa Kohtu kantseleile Luxembourgis.
Euroopa Kohus soovitab siseriiklikel kohtutel kasutada rakendust e-Curia.
Eelotsusetaotlus peab kohtukantseleisse saabuma koos kõigi asjakohaste ja Euroopa Kohtus kohtuasja menetlemiseks vajalike dokumentidega ning eelkõige põhikohtuasja poolte ja nende võimalike esindajate täpsete kontaktandmetega ning põhikohtuasja toimiku või selle koopiaga.

Kohtukulud ja õigusabi

Eelotsusemenetlus on Euroopa Kohtus tasuta.
Vajaduse korral otsustab menetlusosaliste kohtukulude üle eelotsusetaotluse esitanud kohus.
Kui põhikohtuasja poolel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib Euroopa Kohus anda talle tasuta õigusabi, et katta tal Euroopa Kohtu menetluses tekkivad kulud, eelkõige esindamisega seotud kulud. Sellist abi võib siiski anda üksnes juhul, kui asjaomane pool ei saa juba abi riigisisesest süsteemist või kui saadav abi ei kata Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulusid või katab need ainult osaliselt.

Euroopa Kohtu kantselei roll

Menetluse vältel peab kohtukantselei eelotsusetaotluse esitanud kohtuga ühendust ja edastab talle koopia kõigist menetlusdokumentidest ning palved esitada täpsustusi.
Menetluse lõppedes edastab kohtukantselei Euroopa Kohtu lahendi eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kohtukantseleid teavitama selle lahendi kohaldamisest ja kohtuasjas tehtud lõplikust otsusest.

Kiirendatud menetlused ja kiirmenetlused

Vastavalt kodukorra artiklitele 105–114 võib Euroopa Kohus otsustada, et mõni taotlus nõuab kiirendatud menetlust või kiirmenetlust.
Kiirendatud menetluse korral palutakse näiteks liikmesriikidel esitada oma seisukohad lühema tähtaja jooksul.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab põhjendama kiireloomulise menetluse vajadust, tuues välja tavamenetlusega kaasnevad võimalikud ohud.
Kiirendatud või kiirmenetluse taotlused tuleb saata rakenduse e-Curia või e-posti teel.

MIS AJAST SOOVITUSI KOHALDATAKSE?

Neid kohaldatakse alates 8. novembrist 2019.

TAUST

Lisateave

Euroopa Kohtu menetlused (Euroopa Kohus)
Eelotsuse kiirmenetlus ja kiirendatud menetlus – teabeleht (Euroopa Liidu Kohus)

PÕHIMÕISTED

Eelotsus. Seda menetlust kasutatakse juhul, kui on küsimusi ELi õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta, ning

kui liikmesriigi kohtule on tema otsuse tegemiseks vajalik Euroopa Kohtu otsus, või
kui siseriikliku õiguse järgi ei saa edasi kaevata.

Kiirendatud menetlus. Menetlus juhul, kui kohtuasja laad ja erakorralised asjaolud nõuavad asja kiiret lahendamist. Kiirendatud menetlust tuleb kohaldada ainult juhul, kui erilised asjaolud loovad eriolukorra, mis õigustab vajadust saada esitatud küsimustele kiiresti Euroopa Kohtu vastus. See võib olla nii näiteks rahvatervist või keskkonda ähvardava suure ja vahetu ohu korral, mida Euroopa Kohtu kiire lahend võib aidata ära hoida, või juhul, kui eriliste asjaolude tõttu on vaja väga kiiresti kõrvaldada ebakindlus seoses põhjapanevate küsimustega riigisisese konstitutsiooniõiguse või ELi õiguse valdkonnas.

Kiirmenetlus. Menetlus, mida kohaldatakse vaid vabaduse, turvalisuse ja õigusega seotud kohtuasjade puhul. Eelkõige piirab see nende menetlusosaliste arvu, kellel on õigus kirjalikke seisukohti esitada, ja eriti kiireloomulistes asjades lubab täielikult ära jätta Euroopa Kohtu menetluse kirjaliku osa.

PÕHIDOKUMENDID

Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (ELT C 439, 25.11.2016, lk 1–8)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 267 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 234) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 164)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 19 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 27)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Kohtu kodukord (ELT L 265, 29.9.2012, lk 1–42)

Euroopa Kohtu kodukorra muutmine (ELT L 173, 26.6.2013, lk 65)

Viimati muudetud: 26.04.2022