Euroopa Liidu leping – Euroopa Liidu liikmeks astumine

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 49

Euroopa Liidu lepingu artikkel 2

MIS ON EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLITE 49 JA 2 EESMÄRK?

• Artiklis 49 käsitletakse iga Euroopa riigi ELi liikmeks astumise õiguslikku alust.
• Artiklis 2 sätestatakse väärtused, millel EL põhineb.

PÕHIPUNKTID

Nõuded osalejatele

Taotlejariik peab

• peab olema Euroopa riik;
• austama Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, nimelt inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdõiguslikkust, õigusriiki ja inimõigusi (sh ka vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi), pluralistlikku ühiskonda, kus valitseb mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, ning võtma endale kohustuse neid edendada.

Taotlejariik peab vastama ka ELi ühinemiskriteeriumidele. Need kriteeriumid (nimetatakse ka Kopenhaageni kriteeriumideks) sõnastati 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Need kriteeriumid on järgmised:

• demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset kindlustavate institutsioonide stabiilsus;
• toimiv turumajandus ning valmisolek toimetulekuks liidusisese konkurentsisurve ja turujõududega;
• võime täita ja rakendada liikmekohustusi, muu hulgas pidada kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.

1995. aasta detsembris Madridis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel lisati neile tingimus, et kandidaatriik peab olema võimeline tagama siseriiklikusse õigusesse üle võetud ELi õiguse tulemusliku rakendamise asjakohaste haldus- ja õigusstruktuuride kaudu.

EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik ühinemiskriteeriumid täitnud. Teisalt peab ka EL ise olema võimeline uusi liikmeid lõimima.

Menetlus

• 1.

  Taotlemine

  Euroopa riik, kes täidab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud kriteeriume, esitab ELi nõukogule ametliku avalduse. Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja riikide parlamente.

• 2.

  Euroopa Komisjoni arvamus

  Pärast ELi nõukoguga konsulteerimist annab Euroopa Komisjon arvamuse asjaomase riigi ELi liikmeks astumise avalduse kohta.

• 3.

  Kandidaatriigi staatus

  ELi nõukogu kuulutab riigi kandidaatriigiks ühehäälselt pärast komisjonilt arvamuse ja Euroopa Ülemkogult nõusoleku saamist.

• 4.

  Läbirääkimised

  Ühinemisläbirääkimisi alustatakse siis, kui ELi nõukogu on võtnud vastu ühehäälse otsuse.

  Läbirääkimised toimuvad ELi riikide ja kandidaatriigi vahelistel valitsuste esindajate konverentsidel. Läbirääkimiste tulemuslikku korraldamist silmas pidades jagatakse liidu õigustik (ELi õiguste kogum) poliitikavaldkondadeks. (Praegu on 35 poliitikavaldkonda või peatükki.)

  ELi nõukogu võib kehtestada kõigi peatükkide jaoks avamis- või sulgemiskriteeriumid või teatud peatükkide jaoks ajutised kriteeriumid. Kriteeriumide määramise otsus põhineb üksikute peatükkide sõelumise tulemusel saadud sõelumisaruandel. Peatüki saab ajutiselt sulgeda üksnes siis, kui kandidaatriik näitab, et ta on vastava peatüki õigustiku juba rakendanud või rakendab selle hiljemalt ühinemise kuupäevaks ja täidab kriteeriumid, kui need on seatud.

  Komisjon jälgib ühinemiseelses järgus kandidaatriigi jõupingutusi õigustiku rakendamisel. Lisaks abistab komisjon kandidaatriike selle protsessi jooksul ühinemiseelse abi rahastamisvahendite, nagu tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) kaudu.

  Üleminekukord – osapooled arutavad ka võimalusi, kas (ja kuidas) saab mõningaid õigusnorme kohaldada järk-järgult, et anda kandidaatriigile või ELi riikidele aega kohanemiseks. Seda arutatakse peamiselt läbirääkimiste lõppjärgus.

  Komisjon teavitab kogu protsessi vältel ELi nõukogu ja Euroopa Parlamenti, eriti iga-aastaste laienemispakettide kaudu, mis koosnevad horisontaalse strateegia dokumentidest laienemispoliitika teatise ja riikide aruannete näol. Neid dokumente arutatakse Euroopa Parlamendis ja parlament esitab oma tähelepanekud täiskogul vastuvõetud resolutsioonides. Kandidaatriik koostab igal aastal ka riiklikke programme, milles ta hindab oma edusamme õigustiku erinevate peatükkide rakendamisel.

• 5.

  Ühinemine

  Kui ühinemisläbirääkimised on lõpule viidud pärast paketi kõigi peatükkide lõplikku sulgemist, valmistatakse ühinemisleping ette ja viiakse lõpule ELi liikmesriikide ühinemislepingu väljatöötamise konverentsil. Ühinemiseks on vaja ELi nõukogu ühehäälset heakskiitu ja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Seejärel kirjutavad lepingule alla kõik ELi liikmesriigid ja läbirääkijariik. Enne jõustumist peavad ühinemislepingu ratifitseerima kõik ELi liikmesriigid ja läbirääkijariik vastavalt oma põhiseaduslikule korrale.

TAUST

Lisateave:

• Liikmeks astumise tingimused (Euroopa Komisjoni veebisait)
• Sammud ühinemise suunas (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – ühissätted – artikkel 49 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 49) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 43)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 2 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 17)

Viimati muudetud: 17.01.2020