Loomahaiguste (nt sigade vesikulaarhaiguse) leviku tõkestamine

KOKKUVÕTE:

direktiiv 92/119/EMÜ – üldised meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on takistada loomahaiguste levikut ja säilitada loomakasvatuse kasumit, määrates kindlaks meetmed loomade kaitseks teatavate haiguste eest.

PÕHIPUNKTID

Teavitamine

ELi riigid peavad käesoleva direktiiviga hõlmatud haiguste kõigist juhtudest viivitamata teavitama pädevat asutust, mis vastutab veterinaarkontrolli läbiviimise eest.

Loomade haigused

Direktiivis sätestatakse meetmed, mida kohaldatakse lammaste katarraalse palaviku, sigade vesikulaarhaiguse, sigade Aafrika katku või mõne alljärgneva haiguse puhangu korral:

• veiste katk;
• väikemäletsejaliste katk;
• hirvede episootiline hemorraagia;
• lammaste ja kitsede rõuged;
• vesikulaarne stomatiit;
• nodulaarne dermatiit ja
• Rifti oru palavik.

Diagnoos

• Kui on kahtlus, et loomad on nakatunud mõnda eespool nimetatud haigusesse, peab riiklik veterinaararst kontrollima kõnealuse haiguse esinemist majandis. Selleks peab ta rakendama uurimismeetmeid, mis hõlmavad proovide võtmist laborite jaoks.
• Asjaomane majand ja teised majandid, kust haigus võib pärit olla, tuleb allutada ametliku järelevalve alla. Pädev asutus peab andma korralduse mitmete meetmete võtmiseks, sealhulgas kõigi haigusele vastuvõtlikku liiki loomade kategooriate isoleerimiseks ja loendamiseks.
• ELi riikides iga haiguse jaoks määratud siseriiklikud laborid peavad koordineerima diagnoosimist ja reaktiivide kasutamist. Need laborid peavad tegema koostööd ELi referentlaboritega.

Kinnitus

Niipea kui haiguse esinemine majandis on kinnitatud, peab pädev asutus rakendama meetmeid, mis on seotud järgmisega:

• kõigi haigusele vastuvõtlikku liiki loomade tapmine;
• võimalike saastunud materjalide töötlemine;
• loomade eluruumidena kasutatavate hoonete puhastamine;
• metsloomad, kes võivad olla nakatunud.

Erandi võib teha tootmisüksustele, kus on ainult terved loomad.

Lisaks peab pädev asutus piiritlema nakatunud majandi ümber ohustatud tsooni, mille raadius on vähemalt 3 km, ja järelevalvetsooni, mille raadius on vähemalt 10 km, kus tuleb loomadele ja majanditele kohaldada erimeetmeid vähemalt haiguse peiteaja jooksul. Nende tsoonide elanikke tuleb võetud meetmetest teavitada.

Ennetamine

• Euroopa Komisjon võib otsustada, et lisaks ennetusmeetmetele tuleb loomi vaktsineerida, kuigi seda tehakse erandkorras. Sellisel juhul tuleb vaktsineeritud loomad nähtavalt märgistada ja neid ei tohi vaktsineerimispiirkonnast välja viia.
• Riiklikus situatsiooniplaanis tuleb määratleda kõigi ELi riikide kohta meetmed, mida tuleb rakendada käesoleva direktiiviga hõlmatud haiguse puhkemise korral. Komisjon peab need plaanid heaks kiitma ja neid võib asjaolusid arvestades muuta.

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 8. jaanuarist 1993. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 1. oktoobriks 1993.

See tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2016/429 alates 21. aprillist 2021.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69–85)

Direktiivi 92/119/EMÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27–46)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74–83)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 4. juuli 2000. aasta otsus 2000/428/EÜ, millega kehtestatakse sigade vesikulaarhaiguse diagnoosi kinnitamisel ja eristusdiagnoosil kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1805 all) (EÜT L 167, 7.7.2000, lk 22–32)

Viimati muudetud: 26.10.2016