Konkurentsivõimeline Euroopa metallitööstus

KOKKUVÕTE:

komisjoni teatis (KOM(2008) 108 (lõplik)) metallitööstuse konkurentsivõime kohta panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Selles sätestatakse üldsuunised, et julgustada Euroopa Liidu (EL) metallitööstust ning teisi huvitatud osapooli keskenduma innovatsioonile ja energiaga varustamisele konkurentsivõimelise hinnaga, võttes samas arvesse keskkonnaga seotud küsimusi.

PÕHIPUNKTID

Tunnusjooned

Metallitööstusel on kaks peamist tunnusjoont:

• kapitalimahukus – vaja on väga ulatuslikke investeeringuid tehnoloogiasse ja tootmisvahenditesse, mille eluiga on väga pikk;
• suur energiakulu – tootmisprotsessis kulutatakse väga palju energiat (10–37% kulutustest).

Probleemid

Teatises tutvustatakse ka mitut metallitööstuse ees seisvat probleemi, nagu näiteks järgmised.

• Tooraine olulisus – suur sõltuvus maagi ja kontsentraatide* impordist ELi mittekuuluvatest riikidest.
• Koht ja olulisus ELi majanduses – osa sektorite võrgust, kuhu kuulub ka tootmissektor (nt autotööstus ja ehitus). 2005. aastal oli tööstuse käive 5% kogu ELi tootmisest.
• Tööstuse struktuur ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) – tootmise rajamiseks ja käigushoidmiseks tehtavate suurte kapitaliinvesteeringutega kaasnevad struktuursed tõkked, mis takistavad VKEde sisenemist tootmisse; turul domineerivad suurettevõtjad, kellest paljud tegutsevad ülemaailmsel tasandil.
• Globaliseerumise ja kiiresti kasvava majandusega riikide mõju – enamik metalle ja nende toore on globaalsel turul vabalt kaubeldavad. Kasvava majandusega riikide areng on suurendanud nõudlust. Sellega on kaasnenud surve pakkumisele ja hinnale.
• Konkurentsivõime – ELi riikide osatähtsus maailma metallitootmise sektoris on vähenemas ning ELi metallitööstus on väga sõltuv energia hinnast ja imporditud materjalidest.
• Sotsiaalne mõõde – terasetööstuse tööjõud vananeb ja olemasolevaid koolitusstruktuure on vaja paremini kasutada.
• Keskkond – metallide tootmine on energiamahukas ja avaldab mõju keskkonnale.

Lõimitud lähenemisviis

Euroopa Komisjon soovitas tööstusharude konkurentsivõime parandamiseks integreeritud lähenemisviisi, mis koosneb mitmest osast:

• tagada konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustus hästi toimiva energiaturu abil;
• luua tingimused, mis võimaldaksid sektoril täita ELi keskkonna- ja kliimamuutuse poliitika eesmärke;
• edendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud oskusi;
• luua avatud ja konkurentsil põhinevad globaalsed turud ning eemaldada kaubandusmoonutused metalli- ja toorainekaubandusest.

Nende üldiste eesmärkideni jõudmiseks rakendatakse ELi programme, samuti erinevates poliitikavaldkondades võetavaid konkreetseid meetmeid, mida viivad ellu riiklikud ametiasutused ja komisjon.

• Riigiasutusi kutsutakse üles keskenduma algatustele, mis puudutavad konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustuse kättesaadavust, mida rõhutati strateegias „Energia 2020”.
• Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on tagada toorainete jätkusuutlikkus.
• Selle probleemiga tegeleb ELi tooraineid käsitlev algatus. Selle algatusega toob tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus kokku paljud erinevad osapooled, sealhulgas riiklikud ametiasutused, tööstusringkonnad ja vabaühendused, et töötada välja strateegiline rakenduskava.
• 2011. aastal avaldati komisjonile aruanne värviliste metallide (põhimetallid, väärismetallid ja väiksema tähtsusega metallid) tööstuse konkurentsivõime kohta.
• „Ressursitõhus Euroopa” on ELi majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” suurprojekt.
• Metallitööstus saab süsiniku saastekvoote heitkogustega kauplemise süsteemi raames.

* PÕHIMÕISTE

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile metallitööstuse konkurentsivõime kohta. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse (KOM(2008) 108 (lõplik), 22.2.2008)

Viimati muudetud: 17.01.2017