Direktiivi ettepaneku eemärk on tagada kogu Euroopa Liidus (EL) kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses õigus kasutada kaitsja teenuseid ja teavitada lähedasi (ja konsulaarameteid, kui isik asub välismaal) oma vahistamisest.

Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the right of access to a lawyer in criminal proceedings and on the right to communicate upon arrest [COM(2011) 326 final - Not published in the Official Journal] (Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada kinnipidamisest [KOM(2011) 326 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata]).

Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EN) (FR) tagavad kaitseõiguse ja õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele, mille hulka kuulub õigus kaitsjale.

Euroopa Liidu territooriumil toimuvas kriminaalmenetluses kahtlustatavatele või süüdistatavatele isikutele eespool nimetatud õiguse tagamiseks teeb komisjon ettepaneku, millega kehtestatakse kõikidele liikmesriikidele ühised miinimumnõuded.

Kui nad vahistatakse menetluse käigus, on nimetatud isikutel ühtlasi õigus teatada kinnipidamisest vähemalt ühele enda poolt valitud isikule, näiteks vanemale või tööandjale. Välisriikide kodanikud peavad saama võtta ühendust oma saatkonna või konsulaadiga.

Nimetatud õigused tagatakse kuni menetluse lõpuni alates hetkest, kui isikut on teavitatud, et teda kahtlustatakse kuriteos või et talle esitatakse kuriteo eest süüdistus. Euroopa vahistamismääruses osutatud isikule tuleb need õigused tagada alates vahistamise hetkest.

Igale kriminaalmenetluse raames kahtlustatavale või süüdistatavale isikule tuleb anda võimalus kasutada kaitsjat niipea kui võimalik ja igal juhul järgmistes olukordades:

Euroopa vahistamismääruses osutatud isik peab saama kasutada kaitsja teenuseid nii teda vahistanud liikmesriigis kui ka vahistamismääruse väljastanud liikmesriigis. Vahistamismääruse väljastanud liikmesriigis asuv kaitsja ei tegele asja sisulise poolega, vaid ta teeb koostööd teise kaitsjaga, et võimaldada tagaotsitaval kasutada oma õigusi.

Kahtlustataval või süüdistataval on õigus kohtuda oma kaitsjaga. Kohtumiste kestus ja sagedus peab olema piisav, et kaitseõigust saaks kasutada.

Kaitsja peab saama aidata üle- või ärakuulamisel, samuti muudel uurimistoimingutel või tõendite kogumisel, mille puhul nõutakse või lubatakse liikmesriigi õiguse kohaselt kahtlustatava või süüdistatava kohalolu. Ühtlasi peab ta saama juurdepääsu kinnipidamiskohale, et kontrollida vangistustingimusi.

Kaitsja ja tema kliendi vaheline mis tahes vormis suhtlemine on konfidentsiaalne.

Juhul kui rikutakse õigust kaitsjale, peab kahtlustatav või süüdistatav saama kasutada õiguskaitsevahendeid, millega saab taastada tema olukorra sellisena, nagu see oleks olnud, kui õigusrikkumist ei oleks toimunud. Isiku vastu ei saa kasutada mingeid ütlusi ega tõendeid, mida on kogutud, rikkudes tema õigust kaitsjale.

Erandkorras ja õiguskaitseasutuse loa korral võib peatada õiguse kaitsjale ning õiguse suhelda kolmanda isiku, saatkonna või konsulaadiga. Erandeid tuleb põhjendada vajadusega hoida ära tõsised negatiivsed tagajärjed inimese elule või füüsilisele puutumatusele. Mingil juhul ei tohi selle erandi ainsaks põhjenduseks olla isikule süüks pandava õigusrikkumise raskusaste. Erand peab olema olukorraga proportsionaalne ja võimalikult lühiajaline ning see ei tohi kahjustada õiglast kohtulikku arutamist.

Kahtlustatav või süüdistatav võib kaitsja abist loobuda. Loobumisotsus peab olema vabatahtlik ja ühene. Isikut tuleb teavitada selle otsuse tagajärgedest ja ta peab olema võimeline neid mõistma.

Ettepanek jõustub alles siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on selle läbi vaadanud ning vastu võtnud. Direktiivi lõplik tekst võib seetõttu komisjoni ettepaneku tekstist erineda.

Viited

Ettepanek	Euroopa Liidu Teataja	Menetlus
KOM(2011) 326	–	2011/154/COD