Inimkaubanduse tõkestamine ja sellevastane võitlus

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2011/36/EL inimkaubanduse tõkestamise ja sellevastase võitluse ning inimkaubanduse ohvrite kaitse kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivis sätestatakse ühised miinimumnõuded inimkaubandusega seotud süütegude avastamiseks ja karistuste määramiseks. Lisaks sätestatakse selles meetmed inimkaubanduse ennetamiseks ning ohvrite kaitse tugevdamiseks.

PÕHIPUNKTID

Mõisted

• Karistatavad on järgmised tahtlikud teod:
  • isiku värbamine,
  • transportimine,
  • üleviimine,
  • varjamine või vastuvõtmine sunnimeetodil
  ärakasutamise eesmärgil.
• Ärakasutamiseks loetakse muu hulgas järgmised teod:
  • isiku seksuaalne ärakasutamine või kasutamine prostituudina;
  • tööle või teenuste osutamisele sundimine (sealhulgas kerjamisele, orjusesse või sunnitööle sundimine, ärakasutamine kuritegelikuks tegevuseks või elundite eemaldamine).

Sanktsioonid: direktiivis sätestatakse eespool nimetatud süütegude eest maksimummäärana vähemalt viieaastane vangistus ja raskendavate asjaolude korral vähemalt kümneaastane vangistus. Raskendavaks asjaoluks on näiteks süüteo toimepanemine eriti kaitsetu isiku (näiteks lapse) vastu või süüteo toimepanemine kuritegeliku organisatsiooni liikmena.

Süüdistuse esitamine: ELi riigid võivad esitada oma kodanikele süüdistuse teises ELi riigis toime pandud süüteo eest ning kasutada uurimisvahendeid, näiteks pealtkuulamist (näiteks telefonivestluste pealtkuulamist ja e-posti jälgimist).

Ohvrite toetamine: ohvreid toetatakse enne ja pärast kriminaalmenetlust ning selle ajal, et ohvrid saaksid kasutada õigusi, mis on neile antud ohvrite seisundi raames kriminaalmenetluses. Toeks võib olla ohvrite majutamine varjupaikades või meditsiinilise ja psühholoogilise abi ning teabe- ja tõlgiteenuste osutamine.

Lastele ja teismelistele (alla 18 eluaasta) osutatakse täiendavaid tugiteenuseid. Muu hulgas pakutakse neile füüsilist ja psühhosotsiaalset tuge ja haridusteenuseid ning vajaduse korral määratakse eestkostja või seaduslik esindaja. Vajalike oskustega töötajad peavad nendega kohe vestlema selleks sobivas keskkonnas. Ohvritel on õigus politsei kaitsele ja õigusabile hüvitise taotlemiseks.

Ennetamine: ELi riigid peavad:

• võtma meetmed inimkaubandust soodustava nõudluse vähendamiseks ning
• korraldama ametnike teavituskampaaniaid ja koolitusi, et võimaldada neil inimkaubanduse ohvreid ja potentsiaalseid ohvreid ära tunda ning nendega tegeleda.

Ametisse on määratud ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator, kes peab tagama inimkaubandusevastase võitluse ühetaolisuse ja koordineerituse.

Selleks, et aidata liikmesriikide ametiasutustel võidelda vaba liikumise õiguse kuritarvitamisega, on komisjon avaldanud käsiraamatu ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vaheliste fiktiivabielude teemal. Näiteks võib mõnel sundabielul olla inimkaubanduse tunnuseid.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 15. aprillist 2011. See tuli ELi riikides seadusena vastu võtta 6. aprilliks 2013.

TAUST

Inimkaubandus on sõnaselgelt keelatud ELi inimõiguste hartas (artikkel 5) ning EL on selle nähtusega võitlemiseks loonud põhjaliku juriidilise ja poliitilise raamistiku, eriti kõnealuses direktiivis (2011/36/EL) ja inimkaubanduse kaotamist käsitlevas ELi strateegias aastateks 2012–2016.

Lisateave:

• inimkaubandusevastase ühistegevuse programmi Together Against Trafficking poliitikadokumentide ja õigusaktide veebisaidid,
• Eurostati 2015. aastal kõnealuse teema kohta avaldatud artikkel ning
• Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aasta artikkel.
• Teabeleht inimkaubanduse kohta: uued prioriteetsed tegevussuunad (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1–11)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 25.07.2018