Stockholmi programm

Stockholmi programm annab suunised Euroopa Liidu (EL) õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva alaga seotud tegevusele ajavahemikul 2010–2014.

AKT

Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (ELT C 115, 4.5.2010).

KOKKUVÕTE

Stockholmi programmis sätestatakse Euroopa Liidu (EL) prioriteedid seoses õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva alaga ajavahemikul 2010–2014. Tuginedes oma eelkäijate, Tampere ja Haagi programmi saavutustele, on selle eesmärk aidata kaasa eelseisvate probleemide lahendamisele ning veelgi tugevdada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevat ala meetmetega, mille keskmes on kodanike huvid ja vajadused.

Et tagada turvaline Euroopa, kus austatakse kodanike põhiõigusi ja -vabadusi, keskendub Stockholmi programm järgmistele prioriteetidele:

Õiguste Euroopa

Euroopa kodakondsuse abstraktne idee peab muutuma käegakatsutavaks tegelikkuseks. See peab andma ELi kodanikele põhiõigused ja -vabadused, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. ELi kodanikel peab olema võimalik neid õigusi kasutada nii Euroopa Liidu territooriumil kui ka väljaspool ning olla kindel oma eraelu puutumatuses, eriti isikuandmete kaitse osas. Õiguste Euroopa peab olema ala, kus:

kodanikud ja nende pereliikmed võivad täies ulatuses kasutada vaba liikumise õigust;
austatakse mitmekesisust ja kaitstakse kõige kaitsetumaid rahvastikurühmi (lapsed, vähemused (nt romid), vägivallaohvrid jt) ning ühtlasi tegeldakse rassismi ja ksenofoobia probleemiga;
kriminaalmenetlustes kaitstakse nii kahtlusaluste kui ka süüdistatavate õigusi;
ELi kodakondsus edendab läbipaistva otsustamise, dokumentide kättesaadavuse ja hea halduse kaudu kodanike osalemist ELi demokraatias ning tagab kodanikele õiguse konsulaarkaitsele väljaspool ELi territooriumi.

Õigusel põhinev Euroopa

Kogu Euroopa Liidus tuleb kehtestada Euroopa õigusruum. Tuleb parandada õiguskaitse kättesaadavust kodanikele, et nende õigused oleksid ELi territooriumil paremini tagatud. Samas tuleb arendada koostööd õigusasutuste vahel ja kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ELi piires nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selleks peaksid ELi liikmesriigid kasutama e-õiguskeskkonda e-Justice (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õiguse valdkonnas), võtma vastu ühised miinimumeeskirjad karistus- ja tsiviilõiguse standardite ühtlustamiseks ning tugevdama vastastikust usaldust. Samuti peab EL püüdma saavutada kooskõla rahvusvahelise õiguskorraga, et luua turvaline õiguskeskkond suhtlemiseks kolmandate riikidega.

Kaitsev Euroopa

Stockholmi programm soovitab välja töötada ELi sisejulgeoleku strateegia, et tõhustada kodanike kaitset ja võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu. Strateegia eesmärk on solidaarsuse vaimus tugevdada politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades, samuti koostööd piirihalduse, kodanikukaitse ja katastroofide ohjamise alal. Sisejulgeoleku strateegia koosneb ennetavast, horisontaalsest ja valdkonnaülesest lähenemisviisist, mida iseloomustab ELi ja liikmesriikide ülesannete selge jaotus. Selle keskmes on võitlus piiriülese kuritegevusega, kaasa arvatud:

inimkaubandus;
laste seksuaalne väärkohtlemine, ekspluateerimine ja lasteporno;
küberkuritegevus;
majanduskuriteod, korruptsioon, võltsimine ja piraatlus;
uimastid.

Võitluses piiriülese kuritegevusega on sise- ja välisjulgeolek tihedalt seotud. Seepärast tuleb arvestada ELi välisjulgeoleku strateegiat ja tugevdada koostööd kolmandate riikidega.

Juurdepääs Euroopale

EL peab edasi arendama integreeritud piirihaldust ja viisapoliitikat, et võimaldada kolmandate riikide kodanike seaduslikku juurdepääsu Euroopa territooriumile, tagades samas liidu enda kodanike julgeoleku. Ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks on vaja tugevat piirikontrolli. Samas tuleb tagada juurdepääs rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele ja kaitsetutele rahvastikurühmadele, näiteks saatjata alaealistele. Seoses sellega tuleb tugevdada Frontexi (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur) rolli, et võimaldada sellel tulemuslikult reageerida nii praegustele kui ka tulevastele probleemidele. Schengeni infosüsteemi teine põlvkond (SIS II) ja viisainfo süsteem (VIS) on välispiiride kontrollimise süsteemi tugevdamisel samuti keskse tähtsusega, mistõttu tuleb tagada nende täielik toimimine. Samuti tuleb jätkata tööd ühise viisapoliitika väljatöötamiseks ja piirkondliku konsulaarkoostöö tihendamiseks.

Solidaarne Euroopa

Lähtudes Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktist, peab EL välja töötama tervikliku ja paindliku rändepoliitika. See poliitika peab keskenduma solidaarsusele ja vastutusele ning käsitlema nii ELi liikmesriikide kui ka sisserändajate vajadusi. See peab arvestama ELi liikmesriikide tööturu vajadusi, kuid samas piirama ajude äravoolu kolmandatest riikidest. Samuti tuleb kehtestada jõuline integratsioonipoliitika, mis aitab tagada sisserändajate õigusi. Ühine rändepoliitika peab hõlmama tõhusat ja jätkusuutlikku tagasisaatmispoliitikat. Jätkata tuleb ka ebaseadusliku sisserände ärahoidmise, kontrollimise ja selle vastu võitlemisega seotud tegevust. Ühtlasi on vaja tugevdada dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega (nii transiit- kui ka päritoluriigid), eriti rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi arendamise kaudu.

Tuleb pingutada selle nimel, et luua aastaks 2012 Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Selle eelduseks on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti moodustamine. Kehtestades ELi liikmesriikide ühise varjupaigamenetluse ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühtse staatuse, looks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ELi piires kaitse ja solidaarsuse ühise ala.

Euroopa globaliseerunud maailmas

Õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneval alal tuleb arvestada ka ELi poliitika välismõõdet. See aitab tugevdada võimalusi koostööks kolmandate riikidega ning käsitleda sellega seonduvaid probleeme, millega EL praegu silmitsi seisab. ELi tegevus kõnealuses valdkonnas peab lähtuma järgmistest põhimõtetest:

säilitada liidu ühine välispoliitika;
teha koostööd kolmandate riikidega (sealhulgas kandidaatriigid, naaberriigid ja EMP/Schengeni riigid, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa Föderatsioon);
edendada Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja väärtusi ning ratifitseerida ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid;
vahetada teavet kahe- ja mitmepoolse tegevuse kohta;
tegutseda solidaarsuse, sidususe ja komplementaarsuse põhimõtetest lähtuvalt;
kasutada tõhusalt kõiki olemasolevaid vahendeid ja ressursse;
teavitada õigus- ja siseküsimuste välismõõdet puudutavatest meetmetest, teostada järelevalvet ja hindamist;
kasutada välissuhetes proaktiivset lähenemisviisi.

Stockholmi programmi rakendamiseks võetakse juunis 2010 vastu tegevuskava.

See also