Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2009. aasta määrusega (EL) nr 439/2010 luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, et tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd asjaomases valdkonnas ning aidata liikmesriikidel kriisiolukordadega toime tulla.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet.

KOKKUVÕTE

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) on 2011. aastast alates tegutsev Euroopa Liidu (EL) asutus. Selle ülesanded on:

• edendada liikmesriikidevahelist koostööd varjupaigaküsimustes;
• toetada neid liikmesriike, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud erilise surve alla;
• edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist.

Islandist, Liechtensteinist, Norrast ja Šveitsist saavad peagi EASOga ühinenud assotsieerunud riigid, kui ELi ja nende riikide vaheliste läbirääkimiste tulemusena sõlmitud lepingud on ratifitseeritud.

Liikmesriikidevahelise koostöö edendamine varjupaigaküsimustes

EASO ülesanded selles valdkonnas on järgmised:

• liikmesriikide vahel heade tavade vahetamise ja kogumise ergutamine;
• rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriiki käsitleva teabe kogumise, analüüsimise ja kättesaadavusega seotud tegevuste korraldamine;
• vajaduse korral rahvusvahelise kaitse saajate liidu piires ümberpaigutamise hõlbustamine;
• riiklike haldus- ja kohtuasutuste töötajatele ning kõikidele liikmesriikide varjupaigavaldkonnas pädevatele riigiasutustele kättesaadavate koolitusprogrammide väljatöötamine ja arendamine;
• kasuliku teabe kogumine varjupaigataotlejate massilise sissevooluga seotud riskide ja asjaomaste riikide reageerimissuutlikkuse kindlakstegemiseks, et aktiveerida varajase hoiatamise süsteemid ning valmistada ette kõikvõimalikud meetmed, mis aitavad selle survega toime tulla.

Erilise surve alla sattunudliikmesriikide toetamine

EASO koordineerib erakorralise abi andmist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud eriti suure surve alla, osutades ajutist tuge ja abi.

See abi hõlmab peamiselt taotluse esitanud liikmesriikidesse varjupaigatugirühmade lähetamist, kes jagavad ekspertteadmisi suulise tõlketeenuse kohta, teavet päritoluriikide kohta ning teadmisi varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta.

Kui EASO otsustab lähetada ühe või mitu varjupaigatugirühma, koostab ta taotleva liikmesriigiga seotud tegevuskava, et kindlaks määrata

• töömeetodid ja lähetamise eesmärgid;
• lähetuse eeldatav kestus;
• geograafiline vastutusala, kuhu rühmad lähetatakse;
• rühmade koosseis ja liikmete ülesanded.

Tugirühmade eksperdid pannakse välja liikmesriikide poolt ning nad on kantud EASO varjupaigaekspertide reservnimekirja.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise edendamine

EASO aitab rakendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi nii Euroopa Liidu siseselt kui ka väljaspool Euroopa Liitu.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi liidusisest tegevust silmas pidades on EASO ülesandeks peamiselt

• koguda liikmesriikide rahvusvahelise kaitse taotluste töötlemise ja varjupaigaküsimusi käsitlevate siseriiklike õigusaktidega seonduvat teavet ning
• koostada iga-aastane aruanne Euroopa varjupaigavaldkonna olukorra kohta ning vajaduse korral tehnilised dokumendid ELi varjupaigaalaste õigusaktide rakendamise kohta.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi liiduvälist tegevust silmas pidades on EASO vastutusel eeskätt

• teabevahetuse korraldamine ja liikmesriikide poolt kolmandatest riikidest pärit pagulaste ümberpaigutamiseks võetavate meetmete koordineerimine ning
• koostöö kolmandate riikidega nende riikide enda varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide suutlikkuse edendamiseks ja toetamiseks ning piirkondliku kaitse programmide rakendamiseks.

EASO struktuur ja juhtimine

Haldusnõukogu on EASO planeerimis- ja järelevalveorgan. Sellesse kuuluvad ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide esindajad, Euroopa Komisjoni esindajad ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja.

Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori, kes vastutab asutuse igapäevase juhtimise eest. Tegevdirektor on asutuse seaduslik esindaja.

Nõuandvas kogus toimub pidev kahepoolne dialoog, teabevahetus ning teadmiste kogumine EASO ja kodanikuühiskonna vahel. See koondab kokku varjupaigavaldkonna eri aspektide asjatundjad.

Ameti rahalised vahendid pärinevad peamiselt ELi üldeelarvest eraldatud ning assotsieerunud riikidelt saadud vahenditest.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuse esindajate 25. veebruari 2010. aasta otsus 2010/762/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti asukoht (ELT L 324, 9.12.2010).

Selle otsusega määrati Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti asukohaks Valletta (Malta).

Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/185/EL Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 102, 5.4.2014).

Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/186/EL Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 102, 5.4.2014).

Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/194/EL Euroopa Liidu ja Islandi Vabariigi vahelisele lepingule, mis käsitleb Islandi Vabariigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 106, 9.4.2014).

Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/204/EL Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb Norra Kuningriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 109, 12.4.2014).

Viimati muudetud: 22.07.2014