Kohtualluvuskonfliktide vältimine ja lahendamine kriminaalmenetluses

Käesoleva raamotsuse eesmärk on parandada Euroopa Liidu riikide õigusalast koostööd, et vältida samu asjaolusid käsitleva tarbetu paralleelse kriminaalmenetluse toimetamist sama isiku suhtes. Selle abil on võimalik piiriüleste kohtuasjade korral säästa menetluses osalevate pädevate asutuste aega, inimressursse ja rahalisi vahendeid ning tõhustada õigusemõistmist.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses.

KOKKUVÕTE

Käesoleva raamotsuse eesmärk on parandada Euroopa Liidu riikide õigusalast koostööd, et vältida samu asjaolusid käsitleva tarbetu paralleelse kriminaalmenetluse toimetamist sama isiku suhtes. Selle abil on võimalik piiriüleste kohtuasjade korral säästa menetluses osalevate pädevate asutuste aega, inimressursse ja rahalisi vahendeid ning tõhustada õigusemõistmist.

Sellega sätestatakse kord, mille kohaselt võtab ELi riigi pädev asutus ühendust teise ELi riigi pädeva asutusega, kui tal on põhjendatult alust arvata, et teises ELi riigis toimetatakse paralleelset kriminaalmenetlust. Samuti kehtestatakse sellega raamistik, mis võimaldab kõnealustel asutustel alustada paralleelsete menetluste korral otseseid konsultatsioone, et leida lahendus ja hoida ära seesuguste menetluse toimetamise negatiivsed tagajärjed.

Teabevahetus

Kui ELi riigi pädeval asutusel on põhjendatult alust arvata, et teises ELi riigis toimetatakse paralleelset kriminaalmenetlust, peab ta küsima selle riigi pädevalt asutuselt kinnitust kõnealuse paralleelse menetluse kohta. Pädev asutus, kellega ühendust võeti, peab vastama viivitamata või ühendust võtnud asutuse kehtestatud tähtaja jooksul.

Ühendust võtnud asutuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

• pädeva asutuse kontaktandmed;
• kriminaalmenetlusega seotud tegude ja asjaolude kirjeldus;
• kõik kahtlustatava või süüdistatava isiku ja võimalike kannatanute asjakohased andmed;
• käimasoleva menetluse staadium;
• vajaduse korral teave kahtlustatava või süüdistatava isiku kohtueelse kinnipidamise või vahi all hoidmise kohta.

Reageeriv asutus peab vastuses märkima, kas antud liikmesriigis on käimas või lõppenud ühendust võtnud pädeva asutuse riigi kriminaalmenetlusega samu asjaolusid käsitlev kriminaalmenetlus samade isikute suhtes. Sellisel juhul peab reageeriv asutus esitama ka oma kontaktandmed ja menetluse staadiumi või lõpliku otsuse laadi.

Otsesed konsultatsioonid

Kui toimetatakse paralleelseid kriminaalmenetlusi, peavad asjaomased asutused alustama otseseid konsultatsioone, et leida lahendus ja vältida seesuguste menetluste toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Selle tulemusena võib kriminaalmenetlus toimuda ühes ELi riigis.

Kui liikmesriikide asjaomased asutused alustavad otseseid konsultatsioone, peavad nad kaaluma kõiki juhtumi asjaolusid ja põhjendusi ning muid asjakohaseid tegureid. Kui lahendust ei leita, antakse juhtum vajaduse korral üle Eurojustile, kui see kuulub Eurojusti pädevusse.

Rakendamine

2014. aastal avaldas Euroopa Komisjon aruande raamotsuse 2009/948/JSK rakendamise kohta ELi riikides. Raamotsuse avaldamise ajal olid selle riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks vajalikud õigusaktid kehtestatud vaid 15 ELi riigis.

Komisjonile teeb muret, et paljud ELi riigid ei ole raamotsust ikka veel rakendanud, mistõttu puudub neil oluline vahend võimalike kohtualluvuskonfliktide lahendamiseks. Seega soovitab komisjon kõigil riikidel, kes ei ole seda veel teinud, võtta meetmeid selle täielikuks rakendamiseks.

Lisateavet leiate õigusalase koostöö teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse 30. novembri 2009. aasta raamotsuse 2009/948/JSK (kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses) rakendamist liikmesriikide poolt (COM(2014) 313 (final), 2.6.2014).

Viimati muudetud: 10.12.2014