Hoonete energiatõhusus

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selle eesmärk on parandada Euroopa Liidus (EL) hoonete energiatõhusust, võttes arvesse mitmesuguseid kohalikke ja kliimatingimusi.
Sellega kehtestatakse energiatõhususe miinimumnõuded ja ühine raamistik energiatõhususe arvutamiseks.
Pärast selle rakendamise läbivaatamist muudeti direktiivi 2010/31/EL 2018. aastal direktiiviga (EL) 2018/844. Peamine eesmärk oli kiirendada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist ja edendada hoonetes aruka tehnoloogia kasutamist. Puhta energia paketis täiendab muudetud direktiiv energiatõhusust käsitlevaid õigusakte.

PÕHIPUNKTID

ELi riigid peavad kehtestama optimaalsed kulutõhusad energiatõhususe miinimumnõuded. Need tuleb iga viie aasta tagant üle vaadata. Need peavad hõlmama hooneid, selle osi ning energiat, mida kasutatakse
- ruumide kütmiseks;
- ruumide jahutamiseks;
- kodumajapidamiste sooja vee vajadusteks;
- ventileerimiseks;
- sisseehitatud valgustusseadmete;
- hoonete muude tehnosüsteemide* vajadusteks.
Euroopa Komisjon sätestas võrdleva metoodika raamistikuenergiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks.
Uusehitised peavad vastama miinimumnõuetele. Hooned, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, peavad olema liginullenergiahooned* 31. detsembriks 2018 ning muud uusehitised 31. detsembriks 2020.
Oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete energiatõhusus tuleb viia vastavusse kohaldatavate nõuetega.
ELi riigid peavad kasutama energiatõhususe sertifitseerimise süsteemi. Energiamärgis
- annab võimalikele ostjatele või üürnikele teavet hoone energiatõhususe kohta;
- sisaldab soovitusi kulutõhususe suurendamiseks.
- Kui ruume pakutakse müügiks või üüriks, tuleb see teave lisada kõigisse kommertsmeedias avaldatud kuulutustesse.
ELi riikide ametiasutused peavad tagama kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuskavade olemasolu.

Algse direktiivi muudatused

Direktiivis (EL) 2018/844 on nõutud, et ELi riigid töötaksid välja pikaajalised renoveerimisstrateegiad nii elu- kui ka mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Strateegia raames tuleks koostada meetmete ja mõõdetavate edusammude näitajatega tegevuskava, pidades silmas ELi pikaajalist, aastaks 2050 seatud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95% võrreldes 1990. aastaga Tegevuskava hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke aastateks 2030, 2040 ja 2050 ning täpsustab, kuidas need aitavad saavutada ELi energiatõhususe eesmärke vastavalt energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL (vt kokkuvõte).
Muudetud direktiiviga
- laiendatakse kütte- ja kliimaseadmete praeguse ülevaatuskorra ulatust kombineeritud süsteemidele (koos ventilatsiooniga) ja süsteemide tulemuslikkuse arvutamisele tavapärastes töötingimustes;
- julgustatakse hoonetes kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning arukaid automatiseerimise ja kontrolli tehnoloogiaid;
- toetatakse hoonete parklates elektrisõidukite laadimisjaamade väljaarendamist, nõudes kaabelkanalisatsiooni ja laadimiskohtade paigaldamist;
- võetakse kasutusele „nutivalmiduse näitaja“, et mõõta hoone võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele.

Hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlik ühtne ELi kava

2020. aastal võttis komisjon vastu delegeeritud õigusakti ja rakendusakti.

Delegeeritud määrusega (EL) 2020/2155 täiendatakse direktiivi (EL) 2010/31/EL ja luuakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlik ühtne ELi kava. Selles määratletakse nutivalmiduse näitaja ja ühine metoodika selle näitaja arvutamiseks. Metoodika hõlmab hoonete või hoone osade nutivalmiduse hindepunktide arvutamist ja hoonete või hoone osade nutivalmiduse kohta hinnangu andmist nende punktide põhjal.
Rakendusmääruses (EL) 2020/2156 sätestatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse ELi kava rakendamise tehnilised üksikasjad. See hõlmab järgmisi aspekte:
- nutivalmiduse ekspertide akrediteerimine ja kvalifikatsioon,
- nutivalmiduse sertifikaadi väljastamine ja sertifikaadi kasutamise tingimused ning
- nutivalmiduse näitaja kava katsetamine,

Delegeeritud määrust (EL) 2020/2155 ja rakendusmäärust (EL) 2020/2156 kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2021.

MIS AJAST DIREKTIIVE KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2010/31/EL kohaldatakse alates 8. juulist 2010 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 9. juuliks 2012.
Muutmisdirektiivi (EL) 2018/844 kohaldatakse alates 9. juulist 2018 ning see peab ELi riikides jõustuma 10. märtsiks 2020.

TAUST

ELi ehitussektor on Euroopa suurim energiatarbija, sinna kulub 40 % energiast, ning ligikaudu 75 % hoonetest ei ole energiatõhusad. Arvestades madalat energiatõhususe taset, on hoonete süsihappegaasiheite vähendamine üks ELi pikaajalisi eesmärke. See direktiiv on hoonete energiatõhusamaks muutmise oluline osa.

Lisateave:

Hoonete energiatõhususe direktiiv (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

Hoonete tehnosüsteemid – hoone või hoone osa kütte-, jahutus-, ventilatsiooni-, vee soojendamise, sisseehitatud valgustusseadmed, hoone automaatika ja juhtimissüsteemid, elektrigeneraator või nende kombinatsioon, sealhulgas süsteemid, mis kasutavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.

Liginullenergiahoone – hoone, mille energiatõhusus on väga suur. Väga väike nõutava energia kogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13–35)

Direktiivi 2010/31/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2155, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL, kehtestades hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse Euroopa Liidu kava (ELT L 431, 21.12.2020, lk 9–24)

Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2156, milles täpsustatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava tõhusa rakendamise tehnilisi üksikasju (ELT L 431, 21.12.2020, lk 25–29)

Komisjoni 29. juuli 2016. aasta soovitus (EL) 2016/1318 suuniste kohta liginullenergiahoonete ja parimate tavade edendamiseks, et 2020. aastaks oleksid kõik uued hooned liginullenergiahooned (ELT L 208, 2.8.2016, lk 46–57)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Liikmesriikide edusammud seoses liginullenergiahoonetega (COM(2013) 483 final/2, 7.10.2013)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Hoonete energiatõhususe rahaline toetamine (COM(2013) 225 final, 18.4.2013)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (ELT L 81, 21.3.2012, lk 18–36)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 26.02.2021