Tööhõivepoliitika suunised

Nõukogu suunised aitavad juhtida Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kooskõlastatud tööhõivepoliitikat. Euroopa 2020. aasta strateegilistele eesmärkidele tuginevate suuniste eesmärk on toetada teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduskasvu saavutamiseks tehtavaid reforme.

AKT

Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta.

KOKKUVÕTE

ELi liikmesriigid töötavad oma poliitika ja riiklikud eesmärgid välja nende tööhõivepoliitika suuniste kohaselt. Uusimad suunised kehtivad 2014. aasta lõpuni.

Käesolevad suunised on seotud majanduspoliitika üldsuunistega, moodustades koos nendega Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. Need on aluseks ka ühisele tööhõivearuandele.

Suurenev osalemine tööturul

Euroopa Liidu eesmärk on suurendada 20-64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära 2020. aastaks 75%-ni. Seetõttu peaksid liikmesriigid oma poliitikas edendama noorte, vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate ning seaduslike sisserändajate osalemist tööjõuturul. Töötamine tuleks muuta ka atraktiivsemaks, keskendudes kaitstud paindlikkusele, töötajate liikuvusele ning töö ja eraelu ühildamisele. Samuti peaksid liikmesriigid edendama füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist, ettevõtlust ja töökohtade loomist, kaasa arvatud keskkonnasõbralike töökohtade ja hoolekande valdkonnas.

Kvalifitseeritud tööjõu arendamine

Tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet saab parandada uute oskuste arendamisega, mis on vastavuses tööturu nõudlusega. Liikmesriigid peavad laiendama haridus- ja koolitussüsteemide suutlikkust ning kohandama need ühiskondlikele suundumustele kooskõlas süsinikdioksiidivähese ja ressursitõhusa majanduse vajadustega.

Meetmed peavad keskenduma kvaliteetsele alusharidusele ja elukestvale õppele ning koolitusvõimalusi peab leiduma nii madala kvalifikatsiooniga kui ka kvalifitseeritud töötajatele.

Samuti peaksid liikmesriigid soodustama tööjõu liikuvust ning töötama välja omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid.

Haridus- ja koolitussüsteemide parandamine

2020. aastaks tuleb vähendada koolist väljalangemise määra vähem kui 10%-ni ning kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandanud 30-34-aastaste inimeste osakaal peab olema vähemalt 40%. Liikmesriigid peavad edendama elukestvat õpet, õppijate ja õpetajate rahvusvahelist liikuvust ja partnerlust ettevõtetega ning töötama välja kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppevorme.

Võitlus sotsiaalse tõrjutusega

Euroopa 2020. aasta strateegia edendab sotsiaalset kaasatust ja võitleb vaesuse vastu, et 20 miljonit inimest ei peaks enam olema vaesuse ja tõrjutuse ohus.

Liikmesriigid peaksid hoogustama tööturult kõige enam eemale jäänute osalemist tööturul, et inimesi julgustada ja võidelda vaesusega töökoha olemasolust hoolimata.

Riiklik poliitika peab tagama juurdepääsu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, muuhulgas sotsiaalvaldkonnas. Ajakohastada ja toetada tuleb ka sotsiaalkaitse- ja pensionisüsteeme.

Lisaks peaksid liikmesriigid toetama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni, tagades võrdsed võimalused ja võideldes diskrimineerimise vastu.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Otsus 2010/707/EL

21.10.2010

-

ELT L 308, 24.11.2010

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Otsus 2013/208/EL

22.4.2013

-

ELT L 118, 22.4.2013

Otsus 2014/322/EL

14.5.2014

-

ELT L 165, 4.6.2014

Viimati muudetud: 28.07.2014