Töötajate kaitse bioloogiliste mõjuritega kokkupuute eest

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2000/54/EÜ – töötajate kaitse bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse eeskirjad riskihindamise ja piirangute kohta, kui töötaja tervist ja ohutust ähvardavat kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega ei ole võimalik vältida.

PÕHIPUNKTID

Käesolev direktiiv kaitseb selliste töötajate tervist ja ohutust, kes puutuvad töö käigus kokku bioloogiliste mõjuritega* (nt mikroorganismid* või rakukultuurid*).

Bioloogilised mõjurid jagunevad nelja riskirühma vastavalt oma nakkusohtlikkusele:

• esimesse rühma kuuluvad ained, mis tõenäoliselt inimestel haigusi ei põhjusta;
• teise rühma kuuluvad ained, mis võivad põhjustada inimestel haigusi, kuid ei levi tõenäoliselt elanikkonda, ja mille vastu on tõhus ravi olemas;
• kolmandasse rühma kuuluvad ained, mis võivad põhjustada inimestel haigusi ja mis võivad levida elanikkonda, kuid neid on võimalik vältida või ravida;
• neljandasse rühma kuuluvad ained, mis võivad põhjustada inimestel tõsiseid haigusi. Nende puhul esineb suur risk levida elanikkonda ja haiguste vastu puudub tõhus ravi.

Riskihindamine

Riskihindamist tuleb teha kõikidele kutsealadele, mille puhul töötajad võivad puutuda kokku bioloogiliste mõjuritega. Määratakse kindlaks kokkupuute laad, ulatus ja kestus, mille põhjal töötada välja ennetavad meetmed.

Tööandja peab osalema korrapärasel riskihindamisel.

Tööandjate kohustused

Kui tegevus seda võimaldab, peab tööandja asendama kahjulikud ained selliste ainetega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud, võttes arvesse nende kasutustingimusi ja nende kohta leiduvate teaduslike andmete taset.

Kui lisaks esineb oht töötajate turvalisusele või tervisele, peab tööandja tagama, et seda ohtu vähendatakse piisavalt madalale tasemele. Tööandja võib teha järgmist:

• piirata mõjuritega kokkupuutuvate töötajate arvu;
• kontrollida mõjurite eraldumist töökohas, kasutades selleks tehnilisi protseduure;
• võtta kollektiivsed ja/või üksikud kaitsemeetmed;
• vältida või vähendada mõjurite juhuslikku eraldumist väljaspool töökohta, kasutades hügieenivahendeid;
• paigaldada hoiatavad märgid riskide kohta;
• koostada plaanid õnnetuste puhuks;
• hoolitseda jäätmete kogumise, ladustamise ja kõrvaldamise eest;
• korraldada bioloogiliste ainete ohutu käitlemise tingimusi ja transporti.

Tööandja on kohustatud pidama kolmanda ja/või neljanda rühma ainetega kokkupuutuvate töötajate nimekirja. Seda nimekirja võib mõnel juhul säilitada kuni 40 aastat.

Lisaks peab tööandja teavitama riigi pädevat asutust, kui teise, kolmanda või neljanda rühma aineid kasutatakse esimest korda.

Lõpuks peab tööandja tagama, et töötajaid ja/või nende esindajaid on piisavalt teavitatud ja koolitatud seoses järgmisega:

• võimalikud terviseriskid;
• kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavad ettevaatusabinõud;
• hügieeninõuded;
• kaitsevahendite ja -riietuse kasutamine;
• vahejuhtumite korral võetavad meetmed.

Õnnetuse või vahejuhtumi korral peab tööandja teavitama võimalikult kiiresti töötajaid ja/või nende esindajaid põhjustest, riskidest ja võetavatest meetmetest.

Tervisekontroll

ELi riikides peab kehtestama korra, et kontrollida töötajate tervist enne ja pärast bioloogiliste mõjuritega kokkupuudet.

Muudatused

Direktiivi 2000/54/EÜ lisasid ajakohastati oluliselt, muutes direktiivi (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas.

Muutmisdirektiiviga (EL) 2020/739 lisatakse SARS-CoV-2 teadaolevalt inimesi nakatavate bioloogiliste mõjurite loendisse ja seetõttu muudetakse vastavalt direktiivi 2000/54/EÜ III lisa.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 6. novembrist 2000.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 262, 17.10.2000, lk 21–45)

Direktiivi 2000/54/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 3. juuni 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ III lisa seoses SARS-CoV-2 lisamisega teadaolevalt inimesi nakatavate bioloogiliste mõjurite loendisse ja muudetakse komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 (ELT L 175, 4.6.2020, lk 11–14)

Komisjoni 24. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas (ELT L 279, 31.10.2019, lk 54–79)

Nõukogu 10. mai 2010. aasta direktiiv 2010/32/EL, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (ELT L 134, 1.6.2010, lk 66–72)

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1–8)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 18.06.2020