MIS ON JÄRELDUSTE EESMÄRK?

Dokumendis kirjeldatakse sisserändaja taustaga* laste haridusega seonduvaid probleeme. See on oluline sidusa ühiskonna tekkimisel ning võimaldab üksikisikutel saada aktiivseteks ja edukateks kodanikeks ja välja arendada nende täielikku potentsiaali.

Sellega kutsutakse ELi riike ja Euroopa Komisjoni üles rakendama nende eesmärkide saavutamiseks rida meetmeid.

PÕHIPUNKTID

Haridus on oluline sisserändajate integreerimisel ELi ühiskonda. Kõigil tasemetel on vaja suunatud meetmeid ja suuremat paindlikkust, et arvestada sisserändaja taustaga õppijate vajadusi ning anda neile toetust ja võimalusi kogu oma potentsiaali väljaarendamiseks.

Haridussüsteemid, mis rõhutavad tugevalt nii võrdsust kui ka kvaliteeti ja eelistavad kõigil tasanditel kaasavat lähenemisviisi, osutuvad tõenäoliselt kõige tõhusamateks sisserändaja taustaga õpilaste vajaduste rahuldamisel.

Kultuurilist mitmekesisust tuleks hinnata kui elujõulisuse ja rikastamise allikat. Kultuuridevahelise hariduse edendamine, arvestades sealjuures vastuvõtva riigi identiteeti, üksteise kultuuri käsitlevate teadmiste jagamist ja selle mõistmise süvendamist, samuti vastastikuse austuse tugevdamist ning eelarvamuste vastu võitlemist, toob pikaajalist kasu kõigile.

ELi riikide kohustused

Iga ELi riik peaks võtma kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil kasutusele meetmed, sealhulgas:

kujundama nimetatud eesmärkide saavutamiseks integreeritud poliitika;

looma või tugevdama diskrimineerimisvastased mehhanismid eesmärgiga edendada sotsiaalset integratsiooni ja kodanikuaktiivsust;

muutma hariduse kättesaadavamaks, kõrvaldades koolisüsteemides esinevad takistused;

parandama hariduse kvaliteeti, tehes muuhulgas jõupingutusi, et meelitada kehvade tulemustega koolidesse parimaid õpetajaid ja neid seal hoida ning tugevdada niisuguste koolide juhtimist;

suurendama juurdepääsu kvaliteetsele väikelaste haridusele ja hoiule;

pakkuma rohkem isiku vajadustele kohandatud õpet ja individuaalset toetust, eelkõige sisserändajate lastele, kelle õppeedukus on kehv;

pakkuma koolijuhtidele, õpetajatele ja haldustöötajatele kultuuridevahelise pädevuse ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega toimetuleku alast erikoolitust;

kujundama poliitika vastuvõtva riigi keele õpetamiseks ning kaaluma, millised on sisserändaja taustaga õpilaste võimalused oma emakeeleoskuse säilitamiseks ja arendamiseks;

tagama, et kvaliteetsed õppekavad sobivad kõigile õpilastele, olenemata nende päritolust, ning arvestama sisserändaja taustaga laste vajadusi õppemeetodite ja -materjalide puhul;

arendama partnerlusi sisserändajate kogukondadega ja suurendama jõupingutusi, mis on suunatud sisserändaja taustaga vanematega suhtlemise parandamiseks;

tagama sihttoetuse sisserändaja taustaga õpilastele, kellel on lisaks erivajadusi;

koguma andmeid ja neid analüüsima, et anda teavet poliitika kujundamiseks;

jagama sobival tasandil häid tavasid poliitika ja meetmete parandamiseks;

kasutama elukestva õppe programmi, Euroopa Sotsiaalfondi ja muude allikate, näiteks Varjupaiga- ja Rändefondi vahendeid, et toetada kultuuridevahelise hariduse projekte ja sisserändaja taustaga õppijate haridust.

Euroopa Komisjoni kohustused

Komisjon peaks omalt poolt:

toetama koostööd ELi riikide vahel käesolevates järeldustes tõstatatud probleemide alal, sealhulgas kogemuste ja heade tavade vahetamist ja olemasolevate ELi programmide kasutamist;

uurima, kuidas saab kõige paremini saavutada rände muutuvas olukorras võõrtöötajate lastele hariduse andmise direktiivi eesmärke;

jälgima õppeedukuse erinevust kohalike ja sisserändaja taustaga õppijate vahel kasutades olemasolevaid andmeid ja näitajaid;

tegema tihedat koostööd muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes tegelevad hariduse ja rändega seotud küsimustega, nagu Euroopa Nõukogu, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD);

tagama rändega seotud küsimuste nõuetekohase kajastamise asjakohastes ELi programmides ning muudes hariduse ja koolituse, sealhulgas kõrghariduse alastes algatustes;

tagama sisserändaja taustaga laste haridusega seotud küsimuste käsitlemise sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse protsessis.

TAUST

PÕHIMÕISTED

Sisserändaja taustaga inimeste lapsed, kes elavad sellises ELi riigis, kus nad ei ole sündinud, sõltumata sellest, kas need inimesed on kolmandate riikide kodanikud, teise ELi riigi kodanikud või on neist saanud vastuvõtva liikmesriigi kodanikud.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldused sisserändaja taustaga laste hariduse kohta (ELT C 301, 11.12.2009, lk 5–8)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 25. juuli 1977. aasta direktiiv 77/486/EMÜ võõrtöötajate lastele hariduse andmise kohta (EÜT L 199, 6.8.1977, lk 32-33)

Roheline raamat — Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused (KOM(2008) 423 lõplik, 3.7.2008)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule — Saatjata alaealisi käsitlev tegevuskava (2010–2014) (KOM(2010) 213 lõplik, 6.5.2010)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule — Lapsrändajate kaitse (COM(2017) 211 final, 12.4.2017)