Euroopa Liidu tõhustatud koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas

KOKKUVÕTE:

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavate ministrite ning Euroopa Komisjoni deklaratsioon Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas

MIS ON DEKLARATSIOONI EESMÄRK?

• Selles on määratletud Kopenhaageni protsessi prioriteedid seoses Euroopa tõhustatud koostööga kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas.
• Protsessi eesmärk on parandada Euroopa kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkust ja kvaliteeti ning muuta see huvipakkuvamaks. Sellega püütakse ergutada erinevate kutsekoolitusvõimaluste kasutamist nii elukestva õppe* raames kui ka selle vahendite abil.

PÕHIPUNKTID

Kopenhaageni protsess moodustab lahutamatu osa hariduse ja koolituse valdkonna strateegilisest raamistikust (HK 2020) ning selle eesmärk on aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” haridusalased eesmärgid.

Protsess koosneb

• poliitilisest mõõtmest, mille eesmärk on määratleda Euroopa ühised eesmärgid ning reformida riikide kutseharidus- ja kutsekoolitussüsteeme;
• selliste Euroopa ühiste raamistike ja vahendite väljatöötamisest, mis suurendavad läbipaistvust, parandavad pädevuste ja kvalifikatsioonide kvaliteeti ning hõlbustavad liikumist;
• koostööst Euroopa tasandil vastastikuse õppe edendamiseks ja riiklikul tasandil kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamiseks.

Prioriteedid

Kopenhaageni deklaratsioonis sätestatud prioriteedid on kutsehariduse ja -koolituse valdkonna vabatahtliku koostöö aluseks. Koos 2010. aasta eesmärgiga on need suunatud

• Euroopa mõõtme tugevdamisele kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas;
• kutsehariduse ja -koolituse alase teabevahetuse, juhendamise ja nõustamise edendamisele ning läbipaistvuse suurendamisele;
• pädevuste ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja valideerimise vahendite väljatöötamisele;
• kutsehariduse ja -koolituse valdkonna kvaliteeditagamise parandamisele.

Saavutused

Järjestikku avaldatud kommünikeedes on kirjeldatud ELi edu nende eesmärkide saavutamisel ning samme, mis aitavad kutsehariduse ja -koolituse alast koostööd veelgi parandada.

2004. aasta Maastrichti kommünikee kinnitas Kopenhaageni protsessi tulemuslikkust kutsehariduse ja -koolituse nähtavuse suurendamisel ning maine parandamisel Euroopa tasandil. Selles on edasi arendatud ka Kopenhaageni deklaratsioonis sätestatud prioriteete ning määratletud kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas riiklikul tasandil tehtava töö eriprioriteedid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

• kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas avaliku sektori / erasektori investeeringute suurendamine;
• selliste kutsehariduse ja -koolituse süsteemide väljatöötamine, mis vastaksid ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja rühmade vajadustele;
• õppimist soodustava keskkonna arendamine nii haridusasutustes kui ka töökohtades;
• kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas töötavate õpetajate ja koolitajate pädevuse pidev arendamine.

2006. aasta Helsingi kommünikees hinnati Kopenhaageni protsessi ning vaadati läbi selle prioriteedid ja strateegiad. Selles toodi välja hulk saavutusi, sealhulgas

• Euroopa ühiste kutsehariduse ja -koolituse valdkonna raamistike ja vahendite tulemuslikkus;
• Europassi ühtse raamistiku vastuvõtmine kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse saavutamiseks;
• Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku väljatöötamise alustamine.

2008. aasta Bordeaux’ kommünikees vaadati Kopenhaageni protsessi prioriteedid ja strateegiad läbi 2010. aasta järgset tulevast haridus- ja koolitusvaldkonna tegevuskava silmas pidades. Selles leiti, et protsess on osutunud tulemuslikuks kutsehariduse ja -koolituse maine parandamisel, säilitades samal ajal riiklike kutsehariduse ja -koolituse süsteemide mitmekesisuse. Sellele vaatamata nõuti kommünikees uusi edusamme eeskätt järgmistes punktides:

• kutsehariduse ja -koolituse vahendite ja süsteemide rakendamine koostöö edendamiseks Euroopa Liidu ja riikide tasandil;
• kutsehariduse ja -koolituse tihedam seotus tööturuga;
• Euroopa koostöölepete konsolideerimine.

2010. aasta Brugge kommünikees määratleti kutsehariduse ja -koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö pikaajalised strateegilised eesmärgid aastateks 2011–2020 ning 22 lühiajalist vahe-eesmärki aastateks 2011–2014, mis nägid riiklikul tasandil ette konkreetsed meetmed nende eesmärkide saavutamiseks. Jätkuvalt Kopenhaageni protsessi põhimõtetele tuginevates kõnealustes eesmärkides lähtuti eelnevatest saavutustest, kuid samal ajal püüti neis tegelda ka praeguste ja tulevaste probleemidega.

Kommünikees jõuti järeldusele, et Kopenhaageni protsess oli

• aidanud märkimisväärselt tõsta teadlikkust kutsehariduse ja -koolituse kohta nii Euroopa Liidu kui ka riikide tasandil, eriti Euroopa ühiste kutsehariduse ja -koolituse valdkonna vahendite, põhimõtete ja suuniste rakendamise abil;
• käivitanud põhjalikud reformid, mis on aidanud võtta uueks kursiks õpitulemustele suunatud käsituse.

Kommünikees nähti ette, et praeguste ja tulevaste probleemidega tegelemiseks peavad Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid muu hulgas

• olema paindlikud ja kvaliteetsed;
• tagama inimeste muutustega kohanemise ja toimetulemise suutlikkuse, võimaldades neil omandada võtmepädevusi;
• hõlbustama ja ergutama kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas õpilaste ja õpetajate õpirännet.

Riia järeldustes on esitatud 2015.–2020. aasta perioodi uute vahe-eesmärkide loend, mis põhineb 2011.–2014. aasta vahe-eesmärkide tulemuste läbivaatamisel.

Läbivaatamisel leiti, et asjaomased vahe-eesmärgid olid aidanud nii Euroopa Liidul kui ka kandidaatriikidel reformile keskenduda ja seda ellu viia. 2015.–2020. aastaks määrati kindlaks viis esmatähtsat valdkonda:

• mis tahes kujul töölõppimise edendamine;
• kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise mehhanismide edasiarendamine kooskõlas kutsehariduse ja -koolituse valdkonna Euroopa kvaliteeditagamise soovitusega;
• paindlikumate ja läbitavamate süsteemide abil kõigi juurdepääsu parandamine kutseharidusele ja -koolitusele ning kvalifikatsioonidele;
• võtmepädevuste jätkuv tugevdamine kutsehariduse ja -koolituse õppekavades ning tulemuslikumate võimaluste pakkumine nende oskuste omandamiseks või arendamiseks esma- ja täienduskutseõppes;
• süsteemsete meetodite kasutuselevõtmine ja võimaluste pakkumine kutseharidus- ja -koolitussüsteemi õpetajate, koolitajate ja mentorite esialgseks ning edaspidiseks erialaseks arenguks nii kooli- kui ka töölõppimise põhiselt.

TAUST

• Kutseharidus ja -koolitus (Euroopa Komisjoni veebileht).

* PÕHIMÕISTE

PÕHIDOKUMENT

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavate ministrite ning Euroopa Komisjoni poolt 29. ja 30. novembril 2002 Kopenhaagenis koostatud deklaratsioon Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas: Kopenhaageni deklaratsioon (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata)

Viimati muudetud: 11.10.2016