Noored vabatahtlikud – ELi-sisene liikuvus

KOKKUVÕTE:

soovitus – noorte vabatahtlike liikuvus ELis

MIS ON SOOVITUSE EESMÄRK?

sellega kutsutakse Euroopa Liidu (EL) riike üles edendama noorte vabatahtlike rahvusvahelist liikuvust.
Sellega nähakse ette süsteem ELi riikide vaheliseks tihedamaks koostööks, millele tuginedes on võimalik luua uusi liikuvusvõimalusi.

PÕHIPUNKTID

Käesoleva soovitusega luuakse süsteem ELi riikide koostööks, mille eesmärk on soodustada noorte piiriülest vabatahtlikku tegevust*. Seda tehes võetakse arvesse ELi riikide riiklike vabatahtliku töö kavade mitmekesisust.
Vabatahtlik tegevus pakub noortele mitteformaalse õppe* ja informaalse õppe kogemusi*. See aitab arendada kutse- ja suhtlemisoskust, suurendades võimalusi pääseda tööle ja saada aktiivseteks kodanikeks ning edendades sotsiaalset kaasatust. Vabatahtlik töö pakub noortele mõtestatud tegevust, arendab vastutustunnet ja aitab neil oma elu paremini korraldada.
Soovituses kutsutakse ELi riike üles tugevdama koostöödvabatahtlike organisatsioonide ja vabatahtliku tegevuse korraldamisega seotud riigiasutuste vahel, et edendada noorte vabatahtlike liikuvust kogu Euroopas. Selles soovitatakse ELi riikidel võtta näiteks järgmisi meetmeid:
- teha kättesaadavaks rohkem teavet siseriikliku vabatahtliku tegevuse kohta;
- parandada kõigi asjaosaliste juurdepääsu teabele piiriülese vabatahtliku tegevuse kohta;
- hõlbustada noorte vabatahtlike juurdepääsu piiriülesele vabatahtlikule tegevusele, eelkõige lihtsustades menetlusi;
- arendada välja võimalused kõnealuseks tegevuseks, kasutades paindlikku lähenemisviisi ja võttes arvesse järgmisi aspekte:
  - vastuvõtmise võime;
  - kontaktide loomine vabatahtlike vahel;
  - Euroopa liikuvusmehhanismide (nt Euroopa noortekaardi) kasutamine;
  - noorsootöötajate* liikuvus ja
  - noorsootöö aktivistide koolitamine;
- edendada kultuuridevaheliste oskuste arendamist ja keeleõpet, et hõlbustada piiriülest liikuvust;
- toetada enesehindamise vahendite väljatöötamist, et vabatahtlikel organisatsioonidel oleks võimalik tagada oma piiriülese tegevuse kvaliteet;
- vahetada teavet ning teha omavahel koostööd, et tagada vabatahtlikele sotsiaalne ja õiguslik kaitse;
- edendada vabatahtlike õpikogemuste tunnustamist, kasutades riikliku ja Euroopa tasandi kvalifikatsioonivahendeid, nagu Europass, noortepass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik;
- edendada väiksemate võimalustega noorte osalemist piiriüleses vabatahtlikus tegevuses.
Soovituses kinnitatakse Euroopa Komisjoni toetust ELi riikide meetmetele, mis on seotud eespool käsitletud küsimustega. Seda toetust pakutakse ELi noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku, avatud koordinatsiooni meetodi ja Euroopa vabatahtliku teenistuse abil, mida rahastatakse programmist „Erasmus+”. Lisaks sellele levitab vabatahtlikku tegevust käsitlev Euroopa noorteportaal teavet kõigile sidusrühmadele.

TAUST

Lisateave:

ELi noortestrateegia (Euroopa Komisjoni veebileht)

* PÕHIMÕISTED

Piiriülene vabatahtlik tegevus: tegevus, mis on avatud kõigile noortele, toimub vaba tahte alusel ja üldistes huvides, on tähtajaline ning selge süsteemiga, toimub väljaspool elukohariiki, on tasustamata või sümboolse tasu eest ja/või mille puhul vabatahtliku kulud kaetakse.

Mitteformaalne õpe: organiseeritud õpe, mida viib läbi kvalifitseeritud õpetaja või juht. See ei anna ametlikku kvalifikatsiooni. See aitab arendada inimese oskusi ja võimeid (nt täiendõppe kursused täiskasvanutele ning skautlus lastele).

Informaalne õpe: ei järgi õppekava ega anna kvalifikatsiooni. Õpetaja on lihtsalt isik, kellel on õppijast kõrgem kvalifikatsioon (nt lapsehoidja, kes aitab lapsel lugema õppida).

Noorsootöötaja: isik, kes juhendab ja toetab noori nende isiklikus ja sotsiaalses arengus ning õpingutes.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (ELT C 319, 13.12.2008, lk 8–10)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad keeleoskust liikuvuse edendamiseks (ELT C 372, 20.12.2011, lk 27–30)

Nõukogu järeldused õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta (ELT C 372, 20.12.2011, lk 31–35)

Viimati muudetud: 17.01.2017