ELi majandus- ja rahaliit

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 119

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 140

MIS ON EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLITE 119 JA 140 EESMÄRK?

• Artiklis 119 sätestatakse, et Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat ning määratlevad ja rakendavad ühtset rahapoliitikat ning vahetuskursipoliitikat. See viitab ühisraha euro kasutuselevõtule ja mõnede juhtpõhimõtete kehtestamisele.
• Artiklis 140 sätestatakse, et liikmesriigid peavad järgima konkreetseid „lähenemiskriteeriume“ juhul, kui nad jõuavad ELi majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Kolmas etapp hõlmab asjaomastes liikmesriikides euro kasutuselevõttu ja ühtse rahapoliitika rakendamist.

PÕHIPUNKTID

• Majandus- ja rahaliit on liikmesriikides majandus- ja rahapoliitika ühtlustamise protsess. See koosneb kolmest etapist.
  • Esimene etapp (1990–1993). Kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel.
  • Teine etapp (1994–1998). Liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika lähendamine, koostöö tugevdamine liikmesriikide keskpankade vahel ning liikmesriikide majanduse toomine üksteisele lähemale (st majanduslik lähenemine).
  • Kolmas etapp (alates 1. jaanuarist 1999). Euro järkjärguline kasutuselevõtt ja ühtse rahapoliitika elluviimine, mille eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP).

Kuigi majandus- ja rahaliidu kaks esimest etappi on kõigi liikmesriikides lõpule viidud, ei ole viimane etapp veel lõpule viidud. Praeguseks on euro maksevahendina kasutusele võtnud vaid 20 liikmesriiki, keda nimetatakse ühiselt „euroalaks“.

Eurole üleminek

• Enne euro kasutuselevõttu peab liikmesriik esmalt vastama mitmetele majanduslikele ja õiguslikele nõuetele – lähenemiskriteeriumitele.
• Majanduslike lähenemiskriteeriumite eesmärk on tagada liidu stabiilne majanduslik ja finantsolukord.
• Õigusliku lähenemise kriteeriumiga nähakse ette, et liikmesriikide õigusaktid peavad olema kooskõlas ELi aluslepingutega, eelkõige riigi keskpanga ja vääringuga seotud küsimustes.
• Kui liikmesriik vastab kõikidele nendele nõudmistele, võib ta euro kasutusele võtta. Euro asendab senise omavääringu ja saab riigi ametlikuks maksevahendiks.
• Euroopa Komisjon ja EKP hindavad vähemalt iga kahe aasta järel, milliseid edusamme on liikmesriigid lähenemiskriteeriumitele vastamiseks teinud. Kui Euroopa Liidu Nõukogu leiab, et liikmesriik saab liikuda majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi, võtab nõukogu vastu otsuse, et vastav riik võib maksevahendina kasutusele võtta euro.

Euroopa Keskpank

EKP-l on majandus- ja rahaliidus oluline roll. See määrab sõltumatult kindlaks euroala liikmesriikide rahapoliitika. Samuti on tal õigus anda luba euro pangatähtede emiteerimiseks. Liikmesriigid võivad emiteerida münte, kuid EKP peab kõigepealt aastas emiteeritava koguse heaks kiitma.

Euroala esimesed riigid

• 3. mail 1998. aastal, mis oli majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi käivitamise ajalooline kuupäev, võttis nõukogu vastu otsuse, milles tunnistati, et 11 liikmesriiki (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome) olid täitnud vajalikud tingimused 1. jaanuarist 1999. aastast ühisraha kasutuselevõtuks. 2000. aastal tehti sarnane otsus Kreeka kohta, mis sisenes majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi 2001. aasta jaanuaris

• Seejärel võeti euro kasutusele kahes järgus.
  • 1. jaanuar 1999. aastal. Euro võeti kasutusele ülekanderahana* ja kinnitati konverteerimiskursid endiste omavääringute suhtes, mis seega muutusid euro mitte-kümnendkohaga ühikuks.
  • 1. jaanuar 2002. aastal. Asjaomastes liikmesriikides võeti kasutusele euromündid ja pangatähed. Euroopa kodanikud ja ettevõtted said seejärel teha sularahamakseid eurodes.

Euroala laienemine

• Põhimõtteliselt peaksid kõik liikmesriigid liituma majandus- ja rahaliidu kolmanda etapiga ja seega võtma kasutusele euro. Siiski ei vasta kõik liikmesriigid veel majanduslikele ja õiguslikele nõuetele. Nad kohustustest vabastatud kuni ajani, mil neil on võimalik euro kasutusele võtta.
• Euroala on mitu korda laienenud ja lisandunud on uusi liikmesriike:
  • Sloveenia 1. jaanuaril 2007;
  • Küpros ja Malta 1. jaanuaril 2008;
  • Slovakkia 1. jaanuaril 2009;
  • Eesti 1. jaanuaril 2011;
  • Läti 1. jaanuaril 2014;
  • Leedu 1. jaanuaril 2015;
  • Horvaatia 1. jaanuaril 2023.

Vabastused

Taanil on võimalus loobuda majandus- ja rahaliidus osalemisest, mille tingimused on kehtestatud ELi asutamislepingutele lisatud protokollis nr 16. Taani on jätnud võimaluse endale erandi kohaldamisest loobuda ning taotleda euro kasutuselevõttu, kuid ei ole sellisest kavatsusest teatanud.

TAUST

Lisateave

• Euroala laienemine (Euroopa Komisjon)
• Majandus- ja rahaliit (Euroopa Keskpank)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VIII jaotis – Majandus- ja rahapoliitika – Artikkel 119 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 4) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 96–97)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VIII jaotis – Majandus- ja rahapoliitika – 5. peatükk – Üleminekusätted – Artikkel 140 (endine EÜ asutamislepingu artikli 121 lõige 1, artikli 122 lõike 2 teine lause ja artikli 123 lõige 5) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 108–110)

Viimati muudetud: 23.02.2023