Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega nähakse ette tingimused ja menetlused, mille alusel antakse Euroopa Liidu (EL) finantsabi ELi liikmesriigile, kes on suurtes majandus- või finantsraskustes, mida põhjustavad temast olenematud juhtumid, või kellel on tõsine oht sellistesse raskustesse sattuda.

PÕHIPUNKTID

Finantsabi

Asjaomasele liikmesriigile antakse abi laenude või krediidiliinina*. Selleks võib Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud otsuse kohaselt sõlmida kapitaliturgudel või finantsasutustega ELi nimel laenulepinguid.

Menetlus

Abi taotlev liikmesriik koostab koos komisjoniga ja koostöös Euroopa Keskpangaga oma rahaliste vajaduste hinnangu. Seejärel esitab ta komisjonile majandusliku ja rahandusliku taastamise programmi kava.

Otsus krediidiliini avamise kohta sisaldab järgmist:

Selleks, et jätkata osamaksetena rahalise abi andmist, kontrollib komisjon korrapäraste ajavahemike järel, kas abisaava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas tema kohandamise programmiga ja nõukogu kehtestatud tingimustega.

Kooskõla muude rahalise toetuse mehhanismidega

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) on kooskõlas keskmise tähtajaga süsteemiga, mille eesmärk on anda rahalist abi maksebilansi toetamiseks. Lisaks ei takista see ELi-väliste, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi vahendite kasutamist.

EFSMi eelarve

EFSMi rahastatakse ELi eelarvest. Komisjonil lubatakse laenata finantsturgudelt ELi nimel kokku kuni 60 miljardit eurot. Laenusid tagatakse ELi eelarvest.

EFSMi rakendati selleks, et eraldada Iirimaale ja Portugalile kolme aasta jooksul (2011–2014) kokku 46,8 miljardit eurot (22,5 miljardit eurot Iirimaale ja 24,3 miljardit eurot Portugalile).

2015. aasta juulis kasutati EFSMi lühiajalise abi andmiseks Kreekale (sildlaen 7,16 miljardit eurot).

Euroalasse mittekuuluvate riikide riskide haldamiseks on kehtestatud erikord.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 13. maist 2010.

TAUST

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) toetub kahe vahendi alusel tehtud tööle, mis kutsuti ellu ajutiselt valitsemissektori võlakriisi järel ning mis toimivad tänaseni sellega paralleelselt: EFSM ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fond.

ESM on peamine toetusmehhanism euroala riikidele, kellel on suurte võlgade tõttu tekkinud ajutised raskused finantsturgudelt raha laenamisega. Esialgu oli selle maksimaalne laenude maht 500 miljardit eurot ja kapitalibaas 704,8 miljardit eurot. Liikmesriigid rahastavad ESMi Euroopa Keskpanga jaotamispõhimõtete* alusel.

Laenusid rahastatakse ESMi laenudega finantsturgudel ja laenutagatisi annavad aktsionärid (euroala riigid). Laenude andmisel kehtivad ranged tingimused, sealhulgas riigi rahanduse jätkusuutliku taseme taastamine.

Lisateave

PÕHIMÕISTED

Krediidiliin. Luba, mille nõukogu annab komisjoni soovituse alusel liikmesriigile teatud ajavahemikuks EFSMist kindla ülemmääraga vahendite eraldamiseks.
Euroopa Keskpanga jaotamispõhimõtted. Need põhinevad arvutusel, mis kajastab vastava liikmesriigi osa kogu ELi rahvastikust ja sisemajanduse koguproduktist. Need kaks tegurit on võrdse kaaluga.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1–4)

Nõukogu määruse (EL) 407/2010 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 02.06.2022