ELi riikide parlamentide roll ELi toimimises

KOKKUVÕTE

SISSEJUHATUS

Lissaboni leping täpsustas oluliselt ELi riikide parlamentide rolli ELi asjade otsustamises. Esmakordselt sätestati selles (Euroopa Liidu Lepingu artikkel 12) eri viisid, kuidas ELi riikide parlamendid „aitavad aktiivselt kaasa liidu nõuetekohasele toimimisele”. Nad osalevad peamiselt neljal viisil:

—	saades teavet ja dokumente;

—	kandes hoolt selle eest, et subsidiaarsuse põhimõttest peetakse kinni;

—	osaledes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala hindamise mehhanismides;

—	osaledes aluslepingute läbivaatamises.

TEAVITAMINE

ELi riikide parlamentidele tuleb viivitamata edastada järgmised dokumendid:

—	valged raamatud;

—	rohelised raamatud;

—	teatised*;

—	iga-aastane õigusloomekava ja muud õigusloome planeerimise või poliitilise strateegia dokumendid;

—	seadusandlike aktide eelnõud;

—	nõukogu istungite päevakorrad ja tulemused;

—	kontrollikoja aastaaruanne;

—	komisjoni iga-aastane aruanne ELi pädevust piiravate põhimõtete rakendamise kohta;

—	vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhineval alal rakendatava ELi poliitika hindamised.

Lisaks teavitatakse ELi riikide parlamente aluslepingute muutmise ettepanekutest tavalise läbivaatamismenetluse raames ning ELiga liitumise avaldustest.

SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTE JÄRGIMISE JÄLGIMINE

Protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta lubab ELi riikide parlamentidel saata põhjendatud arvamusi, kui nende arvates ei vasta mõni ELi seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Seadusandlikus menetluses osalevad institutsioonid võtavad kõiki põhjendatud arvamusi arvesse. Seejärel oleneb seadusandliku akti eelnõu saatus selliste põhjendatud arvamuste arvust.

Protokollis antakse iga ELi riigi parlamendile kaks häält (kui tegu on kahekojalise parlamendiga, saavad mõlemad kojad ühe hääle). Kui esitatud õigustatud arvamused moodustavad vähemalt ühe kolmandiku häälte koguarvust, peab komisjon oma ettepaneku läbi vaatama ning otsustama, kas eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta. Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas on eelnimetatud läveks veerand häälte koguarvust. Kui esitatud põhjendatud arvamused moodustavad häälte koguarvust enamuse ja komisjon otsustab eelnõu samaks jätta, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu enne esimese lugemise lõpetamist kaaluma, kas eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Euroopa Liidu Kohus on pädev menetlema hagisid, mis ELi riigid esitavad seadusandlikus aktis esineva subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus või millest ELi riigid teatavad oma õiguskorra kohaselt riigi parlamendi või selle koja nimel.

ERILINE ROLL VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA KÜSIMUSTES

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on ELi riikide parlamentidel eriline roll. Nad osalevad Eurojusti tegevuse hindamises ning järelevalves Europoli tegevuse üle.

Lisaks võivad ELi riikide parlamendid avaldada vastuseisu seadusandlikul tavamenetlusel (nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega) tehtavatele nõukogu otsustele perekonnaõiguse teatud aspektides, millel on piiriülene mõju ja millele kehtib praegu seadusandlik erimenetlus (võetakse vastu nõukogu ühehäälse otsusega) (passerelle'i klausel Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 81).

OSALEMINE ALUSLEPINGUTE LÄBIVAATAMISES

Lisaks annab Lissaboni leping ELi riikide parlamentidele allkirjeldatud rolli aluslepingute läbivaatamises.

—

Tavalises või lihtsustatud läbivaatamismenetluses jõustuvad aluslepingute muudatused pärast seda, kui kõik ELi riigid on need ratifitseerinud (või lihtsustatud läbivaatamismenetluse puhul heaks kiitnud) kooskõlas oma vastavate põhiseadusest tulenevate nõuetega, mis tavaliselt näevad ette parlamentaarset ratifitseerimist.

—	Tavalises läbivaatamismenetluses kutsutakse kokku konvent, kuhu kuuluvad muude liikmete hulgas ELi riikide parlamentide esindajad ning mis vaatab muudatusettepanekud üle ja esitab nende suhtes soovituse.

—

Euroopa Liidu Lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud passerelle'i klausli kohaselt tuleb ELi riikide parlamente teavitada Euroopa Ülemkogu algatusest üleminemiseks seadusandlikult erimenetluselt seadusandlikule tavamenetlusele ehk otsuste nõukogus ühehäälselt vastuvõtmiselt otsuste nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmisele ning sellist algatust ei saa vastu võtta, kui mõne ELi riigi parlament avaldab kuue kuu jooksul vastuseisu.

EUROOPA LIIDU PARLAMENTIDE EUROOPA LIIDU ASJADE KOMISJONIDE KONVERENTS (COSAC)

Alates 1989. aastast on ELi riikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonid ja Euroopa Parlamendi liikmed kaks korda aastas kogunenud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil, mida tuntakse ka prantsusekeelse lühendi COSAC järgi, et vahetada teavet ja häid tavasid ning arutada Euroopa ühistes huvides olevaid küsimusi.

Euroopa Liidu Lepingu protokollis riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus on COSACi rolli tunnustatud sättega, mille kohaselt võib COSAC saata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile läbivaatamiseks iga seisukoha, mida ta peab asjakohaseks.

PÕHIMÕISTED

* Teatis on poliitiline dokument, millel pole kohustavat jõudu. Komisjon avaldab omaalgatusliku teatise, kui ta soovib teha teatavaks enda arvamust asjaomases küsimuses. Teatis ei ole õigustloov akt (definitsioon pärineb Euroopa Justiitsvõrgustiku veebilehelt).

TAUST

Lisateave:

—	Euroopa Komisjoni leht ELi riikide parlamentide rolli kohta

—	Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC) – (koos kõigi 41 koja linkidega)

—	Euroopa Parlamendi suhted ELi riikide parlamentidega

—	IPEX: parlamentidevaheline teabevahetussüsteem ELi küsimustes

Viimati muudetud: 20.10.2015